lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-23-3025/7

Muud

HaldusasiJõustunudTartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja · 05.01.2024

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
Kohtuasja number
3-23-3025/7
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Muud
Menetlusliik
Erimenetlus
Kuulutamise aeg
05.01.2024
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1131
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

TARTU HALDUSKOHUS

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-23-3025

Määruse kuupäev

5. jaanuar 2024

Kohtunik

Maria Lõbus

Kohtuasi

XXi (X) taotlus esialgse eluosakonna koristamisega

RESOLUTSIOON

1.Jätta XXi esialgse õiguskaitse taotlus läbi vaatamata.
2.Jätta XXi riigilõivust vabastamise taotlus läbi vaatamata.

õiguskaitse

kohaldamiseks

seoses

Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Muud selgitused

Määrus toimetatakse taotlejale kätte

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Viru Vanglas kinni peetav isik XX esitas 29. detsembril 2023 Tartu Halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse. Taotleja märgib, et ta viibib Tartu Vanglas ja vangla õigusvastane tegevus jätkub. Taotleja heidab Tartu Vanglale ette seda, et eluosakond E8 on suurema osa ajast koristamata ning samuti ei anta vahendeid osakonna hügieeni tagamiseks. Taotleja sõnul peab ta taluma ebainimlikke tingimusi ja kannatab olulist heaolu langust. Taotleja märgib ka, et eluosakonna koristamist ei saa panna taotleja kohustuseks. Taotleja leiab, et kuna Tartu Vangla õigusvastane tegevus on kodukorraga tõendatav ja õigusvastane tegevus jätkub, siis tuleb taotlejale võimaldada esmast õiguskaitset.

Sarnased lahendid

Muud
  • 13.07.20263-26-2047/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 01.07.20263-26-1807/9Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 01.07.20263-26-1865/6Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20262-25-1122/44Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 30.06.20263-26-1873/3Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
  • 29.06.20263-26-1440/13Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
2.Tartu Halduskohus jättis 2. jaanuari 2024. a määrusega esialgse õiguskaitse taotluse käiguta. Taotlejal tuli täpsustada, milline on tema põhinõue Tartu Vangla vastu ning millise esialgse õiguskaitse abinõu kohaldamist ta selle nõudega seoses taotleb. Samuti tuli taotlejal täiendavalt selgitada, miks on esialgse õiguskaitse kohaldamine temale vajalik ehk millised on esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisega kaasnevad tagajärjed taotlejale, mida on kaebuse rahuldamise korral võimatu või keeruline kõrvaldada. Taotluselt tuli tasuda ka riigilõiv või esitada menetlusabi taotlus riigilõivust vabastuse saamiseks.
3.Taotleja esitas 2. jaanuaril 2024 vastuse, milles kordas esialgse õiguskaitse taotluses öeldut ning märkis täiendavalt, et tema eesmärk on esmase õiguskaitsega saavutada õigusvastase tegevuse peatamine. Tartu Vangla jätkab oma õigusvastase tegevusega veel tänagi ja selline tegevus ja tegevusetus tekitab taotlejale kahju. Kaebuses esitatud asjaolud esinevad tänase päevani. Taotleja suhtes toimub põhiõiguste riive ja see tuleb peatada. Kui taotleja taotlust ei rahuldata, siis taotleja suhtes pannakse toime õigusvastane tegu, mis riivab tema põhiõigusi. Esmane õiguskaitse tagab taotlejal tema põhiõiguste kaitse.

3-23-3025

Taotleja esitas 2. jaanuaril 2024 kohtule riigilõivu tasumisest vabastamise taotluse.

5.Tartu Vangla esitas 3. jaanuaril 2024 ja 4. jaanuaril 2023 vastusena kohtunõudele vaidluse asjaoludega seonduvad kohtueelse menetluse materjalid.

KOHTU SEISUKOHT

6.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 249 lõike 1 kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. HKMS § 249 lõike 5 kohaselt võib esialgse õiguskaitse määruse tegemiseks taotluse esitada pärast haldusorganile vaide esitamist, koos kaebusega või pärast kaebuse esitamist. Esialgse õiguskaitse abinõud on sätestatud HKMS § 251 lõikes 1.
7.HKMS § 2 lõikest 4 juhindudes lähtub kohus esialgse õiguskaitse taotluse tõlgendamisel taotleja tegelikust tahtest. Taotleja ei ole selgelt välja toonud, millise esialgse õiguskaitse abinõu kohaldamist ta taotleb. Vaatamata sellele saab kohtu hinnangul taotleja avaldustest siiski järeldada taotleja tahet, et vangla korraldaks eluosakonna E8 koristamise. Kohus leiab, et esialgse õiguskaitse taotlus ei ole lubatav, kuivõrd antud nõudega seonduvalt ei ole algatatud vaidemenetlust.
8.Kohus tegi 2. jaanuaril 2023 Tartu Vanglale kohtunõude ja palus teatada, kas taotleja on esitanud vanglale vaide või mingeid muid pöördumisi seoses eluosakonna E8 koristamisega, ning need kohtule esitada. Tartu Vangla poolt kohtule edastatud dokumentidest nähtuvalt on taotleja esitanud 10. oktoobril 2023 Tartu Vanglale kahju hüvitamise taotluse, milles nõudis kahjuhüvitise väljamõistmist selle eest, et E8 eluosakond on olnud perioodil 1. aprill 2023 kuni 9. oktoober 2023 suuremas osas koristamata. Tartu Vangla 15. detsembri 2023. a otsusega nr 1-13/213-2 jäeti taotleja kahjunõue rahuldamata. Veel on taotleja esitanud Tartu Vanglale
7.detsembril 2023 kaebusena pealkirjastatud pöördumise, milles juhtis vangla tähelepanu sellele, et E8 eluosakonna hügieen on endiselt kehv. Taotleja märkis, et selline räpakus alandab teda, ning kirjeldas, et ametnikelt peab puhastusvahendeid anuma, iga ametnik annab puhastusvahendeid enda tõekspidamiste järgi (puhastusvahendeid lahjendatakse veega), osakonda koristavad isikud, kes ei ole selleks pädevad, samuti ei anta lappe ja švamme. Taotleja märkis, et olukord on isegi hullemaks läinud, viitas enda 10. oktoobril 2023 esitatud kahjunõudele nr 1-13/213-1 ning lubas läbida kohtueelse menetluse ka uue rikkumise osas. Taotleja tegi ettepaneku E8 seinale maalitud puult võtta maha oks, mis puudutab eluosakonna olmetingimusi. Tartu Vangla käsitles taotleja 7. detsembri 2023. a pöördumist märgukirjana ning vastas sellele 4. jaanuari 2024. a vastusega nr 2-3/24/2082-2.
9.Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 6 lõike 1 kohaselt võib isik nõuda haldusakti andmist või toimingu sooritamist, kui avaliku võimu kandja on kohustatud haldusakti andma või toimingu sooritama ja see puudutab isiku õigusi. Taotlus haldusakti andmiseks või toimingu sooritamiseks tuleb esitada selleks pädevale haldusorganile. Taotluse rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätmise korral võib isik esitada vaide haldusorganile või kaebuse halduskohtule (RVastS § 6 lõige 3). Eelpool viidatud riigivastutuse seaduse normidest tulenevalt peab isik taotlusega haldusakti andmiseks või toimingu sooritamiseks pöörduma esmalt haldusorgani poole. Pärast taotluse rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätmist

3-23-3025 tuleb kinnipeetaval esitada vanglale vaie, kuna vangistusseaduse § 11 lõikest 5 tulenevalt on kinnipeetaval vangla vastu esitatud tühistamis- ja kohustamisnõude puhul vaja enne halduskohtusse pöördumist läbida kohtueelne vaidemenetlus (Riigikohtu 17. juuni 2015. a määrus asjas nr 3-3-1-24-15, punkt 17). Praegusel juhul ei ole taotleja vaidluse esemega seonduvat vaiet vanglale esitanud. Taotleja küll esitas 7. detsembril 2023 vanglale kaebusena pealkirjastatud pöördumise, kuid kohtu hinnangul ei pidanud vangla seda vaidena käsitlema. Tegemist võib olla hoopis taotlusega toimingu sooritamiseks, millest keeldumise peale on taotlejal võimalik esitada vaie ning alles peale kõnealuse vaide esitamist tekib õigus nõuda kohtult esialgse õiguskaitse kohaldamist. Kuna taotleja esialgse õiguskaitse taotluse esemega seonduvalt ei toimu vaidemenetlust ega ka kohtumenetlust, siis ei ole esialgse õiguskaitse taotlus lubatav ning kohtul ei ole võimalik taotlust sisuliselt läbi vaadata.

10.Kohus peab siiski vajalikuks täiendavalt märkida, et isegi kui lugeda praegusel juhul vaidemenetlus algatatuks, siis ei oleks kohtu hinnangul esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamine kuigi tõenäoline. Tartu Vangla on 4. jaanuari 2024. a vastuses nr 2-3/24/2082-2 selgitanud, et asjaolude kontrollimisel ei ole leidnud kinnitust, et ametnikud ei väljasta koristamiseks puhastusvahendeid. Švammide ja lappide väljastamine toimub vastavalt sellele, kas kinnipeetav neid küsib või mitte. Tartu Vangla direktori 11. veebruari 2013. a käskkirjaga nr 1-1/27 kinnitatud Tartu Vangla kodukorra punkti 1.6.4 kohaselt on kinnipeetav muu hulgas kohustatud hoidma puhtad oma elukambri ja osakonna olmeruumid, seega on taotleja kui kinnipeetava kohustus hoida puhtana mh ka eluosakonna olmeruumid ning see kehtib ka kõigi teiste kinnipeetavate kohta. Vangla ei nõustunud taotleja väitega, et koristama pannakse isikud, kes ei ole selleks pädevad. Eluosakonna koristamine on kerge iseloomuga, see ei nõua kinnipeetavalt vaimseid või füüsilisi võimeid, erialast haridust või eriteadmisi ning sellega saab hakkama iga majandustööle määratud ja instrueeritud kinnipeetav. Kohtu hinnangul on eeltoodud vangla selgitused asjakohased ning kuivõrd taotlejal tuleb ka endal eluosakonna puhtusesse panustada (sh küsida ametnikelt vajalikke koristusvahendeid), siis ei näe kohus antud juhul esialgse õiguskaitse vajadust.
11.Eeltoodust tulenevalt jätab kohus XX esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata.
12.Kuna esialgse õiguskaitse taotlus jääb läbi vaatamata, siis ei ole vajalik riigilõivust vabastamise taotlust lahendada ning kohus jätab ka selle taotluse läbi vaatamata.

(allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 29.06.20262-26-8837/8Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 29.06.20262-26-12076/6Tartu Maakohus Tartu kohtumaja