MTÜ Eesti Hobusekasvatajate Selts kaebus Põllumajandusja Toiduameti 10.07.2023 otsuse nr 1.2-17/321 põhjenduste osaliseks tühistamiseks või otsuses sisalduva faktilise õigusliku asjaolu kindlakstegemiseks
Menetlustoiming
Kaebuse tagastamine
RESOLUTSIOON
Tagastada MTÜ Eesti Hobusekasvatajate Selts kaebus.
EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED
Määruse peale saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4, § 204 lg 1). Kaebaja peab HKMS § 73 ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 3111 lg 5 järgi saatma kinnituse menetlusdokumendi kättesaamise kohta kohtule viivitamata. Seda kohustust rikkunud menetlusosalist võib kohus trahvida.
ASJAOLUD
1.Eesti Hobusekasvatajate Selts (kaebaja, EHS) esitas 20.03.2023 Põllumajandus- ja Toiduametile (PTA) taotluse Tori tõugu hobuste säilitus- ja aretusprogrammi ning jõudluskontrolli korra muudatuste heakskiitmiseks. Taotlusele oli lisatud Tori tõugu hobuste säilitus- ja aretusprogramm ning jõudluskontrolli kord, 3 lisa programmi juurde ja 11 lisa jõudluskontrolli korra juurde. Taotlus on PTA dokumendihaldussüsteemis registreeritud nr 8-1/2649. Kaebaja palus eelnimetatud taotlusega esitatud aretusprogrammi asendada 31.03.2023 saadetud kirja manuses oleva aretusprogrammiga.
PTA kiitis 10.07.2023 otsusega nr 1.2-17/321 heaks kaebaja aretusprogrammi „Tori tõugu hobuste säilitus- ja aretusprogramm“ muudatused, mis on esitatud taotlusega nr 8-1/2649. Põhjendused:
2.1.Taotlusega nr 8-1/2649 esitatud aretusprogramm on kooskõlas põllumajandusloomade aretuse seaduse (PõLAS) § 9 lg-s 1 sätestatuga. Aretusprogramm vastab tingimusele, et sel on üks või mitu eesmärki. Taotlusega esitatud aretusprogrammi eesmärk on tõu parandamine ja tõu säilitamine. Aretusprogrammis kirjeldatakse üksikasjalikult valiku- ja aretuseesmärke.
3-23-2323
2.2.Taotlusega esitatud aretusprogrammi muudatusega ei ole enam Tori tõusiseselt looma omaduste alusel eristatud erineva aretuseesmärgiga universaalsuunda ja aretussuunda ning seetõttu ei saa universaalsuuna ja aretussuuna hobused enam moodustada PõLAS § 2 lg 2 mõistes eraldi alampopulatsioone. Samuti ei ole taotlusega esitatud programm kooskõlas PõLAS § 3 lg-tes 4 ja 5 sätestatuga. Taotlusega nr 8-1/2649 esitatud aretusprogramm on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/1012 art 18 p-s 2 sätestatuga ja vastab nimetatud määruse I lisa 2. ja 3. osas sätestatud nõuetele.
Kaebaja esitas 09.08.2023 PTA-le vaide.
PTA jättis 18.09.2023 vaideotsusega vaide rahuldamata.
5.Kaebaja esitas 18.10.2023 Tallinna Halduskohtule kaebuse PTA 10.07.2023 otsuse põhjenduste p 2 osaliseks tühistamiseks või otsuses sisalduva faktilise õigusliku asjaolu kindlakstegemiseks. PõLAS § 3 lg 2 alusel kehtestab ohustatud tõugude loetelu maaeluminister, mitte PTA. Kaebajal on alus karta, et PTA hakkab tulevikus tuginema vaidlusaluses otsuses esitatud põhjendustele, kuigi haldusmenetluse seaduse (HMS) § 60 lg 2 sellist võimalust ette ei näe. PTA sekkus otsuse põhjenduste p-ga 2 otseselt aretustegevusse. Tulevikku suunatud põhjendused on eksitavad. Esitatud põhjendusi saab ja soovib PTA kasutada tulevikus õiguse allikana, mistõttu on põhjendus mahukas. Kaebaja taotluse mitterahuldamine oleks eeldanud põhjenduste esitamist, kui aretusprogrammi kinnitamisel puudub selleks vajadus. Otsuse põhjenduste p 2 on ebavajalik ja segadust tekitav. Samuti ei ole otsuse põhjendused p-s 2 kohased ja proportsionaalsed esitatud taotluse suhtes. Osundatud põhjendustes esitatud selgitused ja tõlgendused omavad sisuliselt õigusloome tähenduse tulevikus. Kaebaja soovib välistada, et osundatud põhjendused ei too kaebajale kaasa ebameeldivaid õiguslikke tagajärgi tulevikus.
Kohus palus 23.11.2023 kirjaga PTA-lt seisukohta kaebuse lubatavuse osas.
7.PTA vastas 08.12.2023, et ükski kehtiv õiguse norm ei näe ette, et kaebaja poolt vaidlustatud haldusakti osal oleks iseseisev õiguslik tähendus. Olukorras, kus kaebuse esemeks on regulatiivse toimeta haldusakti osa, on kaebuse eseme suhtes esitatud tühistamisnõue ilmselgelt perspektiivitu. Tühistada saab sellist haldusakti osa, mis ilma kohtu sellekohase lahendita kuuluks täitmisele, st millest prima facie tuleneksid haldusakti adressaadile kas õigused või kohustused. Haldusakti osa, millega õigusi ei anta ja kohustusi ei panda (sh haldusakti põhjendustesse kirja pandud seisukohad), ei saa põhimõtteliselt kuuluda tühistamisele. Samuti on lubamatu haldusakti osa suhtes esitatud tuvastamiskaebus. Tuvastamiskaebuse võib esitada üksnes oma õiguste kaitseks ja juhul, kui õiguste kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid (HKMS § 44 lg 1 ja § 45 lg 2). Vastustaja saab tulevikus kõnealustele põhjendustele tugineda üksnes sellisel viisil, et kas viitab nendele või kordab neid mõnes tulevases haldusaktis. Sellisel juhul on kaebajal võimalik enda õigusi tõhusalt kaitsta vastava tulevikus antava haldusakti vaidlustamisega. Kuniks PTA ei ole vaidlustatud põhjendustele tuginedes kaebaja suhtes ühtegi haldusakti andnud, ei riku haldusakti osa kaebaja õigusi mitte kuidagi.
KOHTU PÕHJENDUSED
8.HKMS § 121 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus, eeldades, et tema faktilised väited on tõendatud.
2(4)
3-23-2323
9.Vaidlust ei ole selles, et PTA rahuldas kaebaja taotluse ehk tegi kaebaja jaoks positiivse lahendi. Kaebaja ei ole rahul osaliselt haldusakti põhjendustega ja esitas kohtule tühistamisnõude.
10.HMS § 60 lg 2 kohaselt on kehtiva haldusakti resolutiivosa kohustuslik igaühele, sh haldusja riigiorganitele. Haldusakti resolutiivosa on haldusaktiga kindlaksmääratavaid õigusi ja kohustusi sisaldav osa. Haldusakti muudel osadel, sh haldusakti põhjenduses tuvastatud asjaoludel on iseseisev õiguslik tähendus ainult seaduses sätestatud juhtudel.
11.Kaebaja ei vaidlusta PTA 10.07.2023 otsuse resolutiivosa, millega kaebaja taotlus rahuldati, vaid põhjenduste p 2 ja sedagi osaliselt ehk üksnes järgnevas osas: „[T]aotlusega esitatud aretusprogrammi muudatusega ei ole enam Tori tõusiseselt looma omaduste alusel eristatud erineva aretuseesmärgiga universaalsuunda ja aretussuunda ning seetõttu ei saa universaalsuuna ja aretussuuna hobused enam moodustada PõLAS § 2 lg 2 mõistes eraldi alampopulatsioone. Samuti ei ole taotlusega esitatud programm kooskõlas PõLAS-e § 3 lg-tes 4 ja 5 sätestatuga.“
12.Praeguses asjas ei ole kohus tuvastanud, et PTA põhjendustel on seaduses sätestatust tulenevalt iseseisev õiguslik tähendus. Riigikohus on varasemalt osundanud, et erandina HMS § 60 lg 2 ls-st 3 on hankijale kohustuslikud ka vaidluse esemesse jäävad riigihangete vaidlustuskomisjoni otsuse põhjendused (vt 28.02.2014 otsus asjas nr 3-3-1-3-4, p 19). Praeguses asjas ei ole ka erinevalt eelviidatust mingit erandit, mille alusel peaks vaidlustatud haldusakti põhjendustel olema resolutsioonist sõltumatu eraldiseisev kohustuslik tähendus. Asjaolu, et PTA võib praeguses haldusasjas vaidlustatud haldusakti põhjendusi kasutada tulevikus, ei muuda neid põhjendusi õiguse allikaks. Ka tulevikus koostatavates haldusaktides esitatavad põhjendused toetavad ilmselt resolutsiooni, mida on võimalik haldusakti andmisel vaidlustada koos resolutsiooniga, kuid mitte eraldiseisvalt. Üksnes haldusakti põhjendustega ei saa anda isikule õigusi ega panna kohustusi ja seetõttu ei ole põhjenduste osa eraldiseisvalt tühistamisnõudega vaidlustatav.
13.Eeltoodu alusel puudub kaebajal praeguses asjas tühistamisnõude osas kaebeõigus ja kohus tagastab nõude kaebajale HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel.
14.Alternatiivse nõudena esitas kaebaja kohtule tuvastamisnõude (faktilise õigusliku asjaolu kindlakstegemine).
15.HKMS § 37 lg 2 p 6 kohaselt saab halduskohtumenetluses toimingut vaidlustada tuvastamisnõudega. Tuvastamiskaebuse esitamise õigus on aga isikul halduskohtus vaid juhul, kui kaebuse esitamine on vajalik isiku õiguste kaitseks (HKMS § 44 lg 1) ning kaebeõigus ei ole muude normidega täiendavalt piiratud. Tuvastamiskaebuse võib HKMS § 45 lg 2 kohaselt esitada üksnes juhul, kui õiguste kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid. Kaebaja eesmärk on, et PTA ei tugineks tulevikus vaidlustatud haldusakti põhjendustele.
16.Riigikohus on pidanud võimalikuks esitada tuvastamisnõue kaebaja preventiivse huvi kaitseks (nt 08.06.2016 määrus asjas nr 3-3-1-12-16, 25.10.2017 määrus asjas nr 3-17-749). Riigikohus märkis määruses asjas nr 3-17-749/24 (p 11): „/.../ siiski näeb kehtiv õigus ette mõningaid võimalusi esitada haldusorgani õigusvastast tegevust ennetavaid kaebusi. Isikul on näiteks võimalik esitada keelamiskaebus haldusaktist või toimingust hoidumiseks, ennetav tuvastamiskaebus poolelioleva haldusmenetluse toimingu peale, ennetav tuvastamiskaebus õiguste rikkumise kordumise ohu korral, samuti tuvastamiskaebus haldusõigussuhtest tulenevate õiguste või kohustuste kindlakstegemiseks. /.../ Kõigi sedalaadi kaebuste esitamiseks peab isikul olema eriline preventiivne huvi. Isikul peab olema põhjust arvata, et täitevvõimu asutus asub rikkuma tema õigusi, ning õiguste rikkumise kõrvaldamine või heastamine 3(4)
3-23-2323
tavapärase järelkontrolli vormis peab olema võimatu või ebamõistlikult raske.“ Kohtule ei ole praeguses asjas esitatud asjaoludest kujunenud veendumust, et juhul, kui PTA teeb tulevikus kaebajale negatiivse otsuse, tuginedes vaidlustatud haldusaktis väljendatud põhjendustele, ei oleks seda võimalik vaidlustada ehk kaebaja õiguste võimaliku rikkumise kõrvaldamine või heastamine oleks võimatu või ebamõistlikult raske.
17.Eeltoodu alusel puudub kaebajal praeguses asjas ka tuvastamisnõude osas kaebeõigus ja kohus tagastab nõude kaebajale HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel.
18.HKMS § 43 lg 2 järgi ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.
19.HKMS § 104 lg 5 p 2 järgi tasutud riigilõiv tagastatakse, kui kohus tagastab kaebuse selle esitajale, välja arvatud juhul, kui see toimub HKMS § 121 lg 2 alusel. Kuna kohus tagastab kaebuse HKMS § 121 lg 2 alusel, siis ei kuulu kaebuselt tasutud riigilõiv 20 eurot kaebajale tagastamisele. /allkirjastatud digitaalselt/
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.