X kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 15. novembri 2023. a ettekirjutuse Eestist lahkumiseks tühistamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 23. novembri 2023. a määrus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kaebaja – X, esindaja Indrek Põder Vastustaja – Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja RÕ
Menetluse alus ringkonnakohtus
X määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Võtta X määruskaebus Tallinna Halduskohtu 23. novembri 2023 määruse resolutsiooni punkti 1 peale menetlusse.
2.Jätta X määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 23. novembri 2023 määruse resolutsiooni punkt 1 muutmata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määrus ei ole edasikaevatav (HKMS § 252 lg 7, § 235 lg-d 1 ja 3).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.X saabus Eestisse 2022. aastal ning esitas siin 29.03.2022 taotluse ajutise kaitse saamiseks. Samal päeval rahuldas Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) kaebaja ajutise kaitse taotluse ning talle väljastati ajutise kaitse elamisluba kehtivusega kuni 29.03.2023.
2.X esitas 30.12.2022 PPA-le taotluse elamisloa pikendamiseks, millest PPA 30.06.2023 otsusega nr 72212300133-1 keeldus. Otsuse kohaselt sai kaebaja ajutise kaitse alusetult, kuna ta ei ole/ei olnud Ukraina kodaniku perekonnaliige ja ei vasta seega Vabariigi Valitsuse 08.03.2022 korralduses nr 66 toodud ajutise kaitse saamise tingimustele. Otsusest nähtub, et taotleja ei ela oma Ukraina kodanikust abikaasaga koos alates 2015. a-st, lisaks lahkus abikaasa
3-23-2630 Ukrainast enne sõja algust ning taotleja pole tõendanud, et oli Ukraina kodaniku (Y) perekonnaliige Ukrainas.
3.X esitas 15.08.2023 Tallinna Halduskohtule kaebuse PPA 30.06.2023 otsuse tühistamiseks. Halduskohus võttis kaebuse 21.08.2023 menetlusse (haldusasi nr 3-23-1814). Kaebaja esitas 22.08.2023 kaebusest loobumise avalduse ja Tallinna Halduskohus lõpetas 22.08.2023 määrusega haldusasja menetluse.
4.X esitas 24.08.2023 Tallinna Halduskohtule kaebuse PPA 30.06.2023 otsuse tühistamiseks (haldusasi nr 3-23-1875). Tallinna Halduskohus lõpetas 13.09.2023 määrusega haldusasja menetluse, leides, et tegu on korduva kaebusega. Tallinna Ringkonnakohus jättis 17.11.2023 määrusega kaebaja määruskaebuse rahuldamata.
5.PPA tegi Xle 15.11.2023 ettekirjutuse Eestist lahkumiseks vabatahtliku lahkumise tähtajaga 7 päeva. Ettekirjutus kuulub sundtäitmisele alates 23.11.2023, pärast selle tähtaja saabumist saadetakse kaebaja Aserbaidžaani. Samuti kohaldati kaebaja suhtes sissesõidukeeldu 3 aastaks. Kaebaja sai ettekirjutuse kätte 15.11.2023.
6.X esitas 20.11.2023 Tallinna Halduskohtule kaebuse PPA 15.11.2023 ettekirjutuse tühistamiseks. Kaebaja eksis 22.08.2023 kaebust tagasi võttes, mida kinnitab asjaolu, et juba kahe päeva pärast esitas ta korduvkaebuse. Kaebaja sunniviisiline väljasaatmine Eestist ja ühtlasi Schengeni alalt ei ole põhjendatud. Kaebaja elab koos elukaaslase Yga Tallinnas, kooselu sai alguse Ukrainas 2021. a keskel ja 13.12.2023 on broneeritud Narva Perekonnaseisuametis abielu sõlmimine. Pärast abielu sõlmimist on kaebajal võimalik taotleda elamisluba abikaasa juurde elama asumiseks. PPA ei ole viidatud asjaoludega ettekirjutuse koostamisel arvestanud. Mõõdukas ja proportsionaalne ei ole sissesõidukeeld Schengeni alale 3 aastaks, kuna Poolas elab kaebaja alaealine laps. Sissesõidukeeld välistab kaebajal vahetu suhtluse (eelmise) abikaasa ja alaealise lapsega.
7.Kaebusele on lisatud esialgse õiguskaitse taotlus vaidlustatud otsuse täitmise peatamiseks. Kaebaja on seni Eestis ise toime tulnud, ta ei ela varjupaigataotlejate majutuskeskuses, vaid Tallinnas korteris. Kaebaja on järginud seadusi ja elanud Eestis viibimise ajal seadusekuulekat elu.
PPA palus 22.11.2023 vastuses jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.
Kaebajal puudub esialgse õiguskaitse vajadus. Isegi ettekirjutuse kehtivuse peatamine ei annaks kaebajale seaduslikku alust Eestis viibimiseks. Kaebaja ei teavitanud PPA-d kavandatavast abielu sõlmimisest, rääkides küll elukaaslasest, kuid samas viidates Poolas elavale abikaasale. Seega ei ole usutavad väited uue abielu sõlmimisest, kuna kaebaja on abielus. Kaebaja ei ole taotlenud vabatahtliku lahkumise tähtaja pikendamist. PPA lähtus sissesõidukeelu kehtivuse määramisel nii kaebaja varem antud selgitustest kui ka tema poolt illegaalimenetluses antud selgitustest.
9.Tallinna Halduskohus rahuldas 23.11.2023 määruse resolutsiooni p-ga 1 esialgse õiguskaitse taotluse osaliselt ja peatas PPA 15.11.2023 ettekirjutuse kehtivuse sissesõidukeeldu puudutavas osas. Ülejäänud osas jäi esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.
2(5)
3-23-2630 Kaebaja esialgse õiguskaitse vajadust lahkumisettekirjutuse osas ei saa välistada, kuna tal lasub kohustus riigist lahkuda ja ettekirjutus on alates 23.11.2023 sundtäidetav. Kaebajal esineb ka esialgse õiguskaitse vajadus sissesõidukeeldu puudutavas osas. Väidetav abielu sõlmimine 13.12.2023 ei ole piisav asjaolu kohtumenetluses esialgse õiguskaitse kohaldamiseks ning see ei ole otseselt seotud ka kaebuse esemega. Lisaks on kaebaja varem selgitanud, et tema abikaasa viibib Poolas. Lahkumisettekirjutuse osas on kaebus ilmselgelt perspektiivitu. Kaebaja suhtes ettekirjutuse tegemine tulenes asjaolust, et tal puudus seaduslik alus Eestis viibida (VSS § 2 lg 1 ja § 7 lg 1). Praeguses asjas ei esinenud ettekirjutuse tegemise ajal ilmselgelt seadustamisettekirjutuse tegemise aluseid (vt VSS § 9 lg 1). Ehkki PPA 15.11.2023 vestluse protokollist nähtuvalt palus kaebaja lahkumiseks 10 päeva, mitte ei nõustunud 7 päevaga, ei ole kaebaja väitnud, et 7 päeva ei oleks tal võimaldanud mõistlikult korraldada Eestist lahkumist. Kaebaja ei ole VSS § 72 lg 5 alusel vabatahtliku lahkumiskohustuse täitmise tähtaja pikendamist taotlenud. Kaebaja etteheited seoses kaalutlusõiguse rikkumisega PPA poolt 30.06.2023 otsuse tegemisel ei ole praeguses vaidluses asjakohased. Esialgse õiguskaitse mõte ei saa olla kaebajale sellise õiguse andmine, mida kaebajal ei saaks olla ka kohtuvaidluse tulemusena – praegusel juhul viibimisaluseta välismaalase õigus viibida Eestis. Kaebajal on võimalik taotleda ka sissesõidukeelu kehtivusaja muutmist ning seda on võimalik teha ka paralleelselt kohtumenetlusega. See võib olla tõhus eelkõige olukorras, kus kaebaja tugineb asjaoludele, mida ta PPA-le haldusmenetluses ei avaldanud ja mida kohus seega vaidlustatud haldusakti õiguspärasuse kontrollimisel arvesse võtta ei saaks.
10.Tallinna Halduskohus jättis 27.11.2023 määrusega rahuldamata PPA taotluse ja keeldus andmast luba kaebaja kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
11.Kaebaja taotleb määruskaebuses Tallinna Halduskohtu 23.11.2023 määruse resolutsiooni p 1 osalist tühistamist ja ning esialgse õiguskaitse korras PPA otsuse nr 1052273887 kehtivuse peatamist. Esialgset õiguskaitset tuleb kohaldada määral, milles see on vajalik isiku õiguste esmaseks kaitseks (vt ka Riigikohtu 13.11.2020 määrus nr 3-20-349). Põhjendatud ei ole kaebaja sunniviisiline Eesti Vabariigist ja ühtlasi Schengeni alalt lahkumine. Kaebaja elab Eestis koos oma elukaaslase Yga. Isikute kooselu on saanud alguse Ukrainas 2021. a keskpaigas ja 13.12.2023 kell 13.20 on broneeritud Narva perekonnaseisuametis abielu sõlmimine. VSS § 4 lg 1 kohaselt ühe osana haldusorgan saab teha ettekirjutuse Eestis viibimise seadustamiseks.
12.Vastustaja palub vastuses jätta määruskaebus rahuldamata. Kaebaja ei ole suutnud tõendada elukaaslase olemasolu Eestis. 14.12.2023 seisuga ei nähtu rahvastikuregistrist, et kaebaja oleks 13.12.2023 Yga abielu sõlminud. Kaebaja ei saagi Eestis abielluda, kuna tal on kehtiv abielu Poolas elava isikuga ning tulenevalt perekonnaseaduse §-st 4 ei või abielu sõlmida isikute vahel, kellest vähemalt üks on juba abielus. Lisaks nähtub Narva linna veebilehelt, et perekonnaseisutoiminguid tehakse esmaspäeviti kell 10.00–14.00 ning neljapäeviti kell 12.00–16.00. Kaebaja väite kohaselt oli tal abielu sõlmimiseks aeg broneeritud 13.12.2023, mis oli kolmapäev ning Narva Linnavalitsuses perekonnaseisutoiminguid ei tehtud. 3(5)
3-23-2630 Kaebaja on abiellumise osas esitanud valeandmeid ning kohut eksitanud. VSS § 9 lg 1 p-d 2 ja 3 sätestavad juhud, millal tehakse välismaalasele seadustamisettekirjutus, kuid kaebaja ei vasta kummalegi tingimusele ning seetõttu puudus PPA-l võimalus teha talle seadustamisettekirjutus. Esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmine ei tooks kaebaja jaoks kaasa raskeid tagajärgi ning kaebajal puudub ülekaalukas vajadus esialgse õiguskaitse kohaldamiseks.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
13.Ringkonnakohus võtab HKMS § 207 lg 1 alusel määruskaebuse menetlusse. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 252 lg 7), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab HKMS §-des 52–54 ja 205 toodud nõuetele. Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9).
14.Esialgset õiguskaitset kohaldab kohus juhul, kui HKMS § 251 lg 1 p-des 1–5 sätestatud mõne abinõu rakendamine aitab ära hoida selliste kahjulike tagajärgede saabumise käimasoleva kohtu- või vaidemenetluse ajal, mille hilisem kõrvaldamine pärast kaebuse võimalikku rahuldamist oleks võimatu või oluliselt raskendatud (HKMS § 249 lg 1). Esialgse õiguskaitse määruse tegemisel arvestab kohus ka avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse või vaide eduväljavaateid.
15.Esialgse õiguskaitse taotlusest ja määruskaebusest nähtuvalt soovib kaebaja peatada tema suhtes kohaldatud väljasaatmise Eesti Vabariigist. Kaebaja eesmärk on tagada talle võimalus abielu sõlmimiseks Yga ja temaga kooselu jätkamiseks. Kaebajal lasub ettekirjutuse alusel kohustus riigist lahkuda ja esialgset õiguskaitset kohaldamata ei ole tal võimalik kohtumenetluse ajal Eestis viibida. Vaidlustatud haldusakti kehtivust peatamata on oluliselt raskendatud väidetava perekonnaelu jätkamine kohtumenetluse ajal ja see võib muuta ka kohtuotsuse hilisema täitmise raskendatuks.
16.Kaebuse eduväljavaated ei ole aga seni menetlusosaliste esitatud väidete põhjal suured. Kaebajal puudub Eestis viibimiseks seaduslik alus (VSS § 2 lg 1) ning tal on seadusest (VSS § 3 lg 2) ja lahkumisettekirjutusest (VSS § 4 lg 1, § 7 lg 1) tulenev kohustus Eestist lahkuda. Abielu registreerimise soov Yga Narvas 13.12.2023 ei kinnita vaidlustatud haldusaktiga perekonnaelu kaitse põhiõiguse piirangut. Kuna PPA on veenvalt näidanud, et 13.12.2023 ei olnud võimalik abielu Narvas registreerida, siis ei ole kaebaja väited abielu registreerimise soovi osas usutavad. Kaebaja pole esitanud põhistatud väiteid, et tema eelmine abielu on lõppenud. Pärast abielu sõlmimist on kaebajal võimalik taotleda elamisluba abikaasa juurde elama asumiseks, ent väidetava praeguse elukaaslasega ei olnud kaebaja vaidlustatud haldusakti andmise ajal abielus. PPA 15.11.2023 ettekirjutuse õiguspärasus ei sõltu kaebaja kavatsusest abielluda. Lahkumisettekirjutuse tegemise ajaks oli kaebaja elamisloa taotlus jäetud rahuldamata.
17.Kaebaja ei ole alates 09.03.2022 kohtunud ega ela koos Poolas elava seadusliku abikaasa ja lapsega. Kaebaja on Eestis viibinud alates 2022. a-st.Kuna avalikku huvi, et riigis viibiksid vaid selleks seaduslikku alust omavad isikud, ei saa pidada väheoluliseks, tuleb kaebuse väheste eduväljavaadete tõttu jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata. Halduskohtu määruse tühistamiseks ei ole seega alust.
18.Eeltoodu tõttu jääb määruskaebus rahuldamata.
4(5)
3-23-2630 (allkirjastatud digitaalselt)
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.