Pankrotihaldur Maarja Roht Puudutatud isik (vÔlausaldaja): Omalaen Oà (registrikood 11980486), lepinguline esindaja vandeadvokaat Viljar KÀhari Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.VÔtta asja materjalide juurde Oà Incea Invest (pankrotis) 03.12.2024 esitatud tÔend (kompromissiettepanek).
2.JÀtta mÀÀruskaebus rahuldamata.
3.JÀtta Harju Maakohtu 06.11.2024 mÀÀruse resolutsioon muutmata, kuid tÀiendada seda otsustusega menetluskulude jaotuse kohta.
4.JÀtta maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud Oà Incea Invest (pankrotis) kanda. Edasikaebamise kord MÀÀruse peale ei saa Riigikohtule mÀÀruskaebust esitada. Menetluskulude rahalise suuruse mÀÀrab asja lahendanud maakohus mÔistliku aja jooksul pÀrast kohtuotsuse vÔi menetlust lÔpetava mÀÀruse jÔustumist.
1.Oà Incea Invest (avaldaja, vÔlgnik) esitas 16.09.2024 Harju Maakohtule avalduse pankroti vÀljakuulutamiseks.
1.1.Pankrotivalduse kohaselt sai Z.K vĂ”lgniku juhatuse liikmeks 11.09.2024 ja leidis, et tuleb esitada pankrotiavaldus. 10.04.2024 ostis vĂ”lgnik 140 000 euro eest Kelvingi Kinnisvara BĂŒroo OĂ-lt kinnistu asukohaga XXX. Ostuhind tuli tasuda hiljemalt 09.05.2024. Ostmise hetkel oli kinnistu koormatud hĂŒpoteegiga summas 302 941 eurot Omalaen OĂ kasuks. Omalaen OĂ on alustanud kinnistu suhtes sundtĂ€itmist. Viimatine enampakkumine on vĂ€lja kuulutatud 30.08.2024. VĂ”lgniku juhatus peab Ă€riĂŒhingu pankroti pĂ”hjuseks suutmatust vĂ”etud kohustusi tĂ€ita.
2.23.09.2024 mÀÀrusega vÔttis maakohus avalduse pankroti vÀljakuulutamiseks menetlusse ja nimetas vÔlgniku ajutiseks pankrotihalduriks Maarja Rohti. Maakohus peatas vÔlgniku vara suhtes toimuva sundtÀitmise.
3.12.10.2024 ajutise halduri aruande kohaselt on vĂ”lgnik pĂŒsivalt maksejĂ”uetu.
3.1.VÔlgnikul puudub igapÀevane majandustegevus. VÔlgniku suutmatus rahuldada vÔlausaldajate sissenÔutavaks muutunud nÔudeid ei ole vÔlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. VÔlgniku majandustegevuse jÀtkamine ja tervendamine ei ole vÔimalik, kuna vÔlgnikul on vÀhemalt viimasel viiel aastal majandustegevus puudunud.
3.2.VĂ”lgniku varaks on kinnistu asukohaga XXX ning Pet Food Consulting Baltic OĂ (pankrotis) vastu pankrotiseaduse (PankrS) § 153 lg 1 p 2 jĂ€rgus tunnustatud nĂ”ue 2365,85 eurot (jaotis 3,6%), mille rahuldamise tĂ”enĂ€osus puudub. VĂ”lgnikule kuuluva kinnistu vÔÔrandamiseks on algatatud enne pankrotiavalduse esitamist tĂ€itemenetlus tĂ€iteasjas nr 027/2024/1934 (sissenĂ”udja on hĂŒpoteegipidaja Omalaen OĂ). TĂ€itemenetluse raames on vĂ€lja kuulutatud kaks enampakkumist.
3.3.VĂ”lgnikul on kaks vĂ”lausaldajat: Kelvingi Kinnisvara BĂŒroo OĂ nĂ”ue 140 000 eurot ja viivised, Omalaen OĂ nĂ”ue 302 941 eurot ja viivised.
3.4.Ajutine haldur on analĂŒĂŒsinud vĂ”lgniku 2019â2023. a majandusaastate aruandeid, mille kĂ”igi kohaselt on Ă€riĂŒhingul viidatud aastatel majandustegevus puudunud. VĂ”lgniku varaline seis ei ole neil aastatel muutunud. VĂ”lgniku nimel ei ole avatud ĂŒhtegi arvelduskontot ega olnud seda alates oktoobrist 2021. Arvestades, et vĂ”lgniku majandustegevus puudub tegelikkuses aastaid, samuti kĂ€esolevas aruandes vĂ€ljatoodud asjaolusid, jÀÀb ajutisele haldurile selgusetuks, milleks kinnisasi omandada sooviti ning milliste rahaliste vahendite arvelt oli kavas kinnistu ostu rahastada, kuna vĂ”lgnikul endal selleks jooksvad kĂ€ibevahendid puudusid, samuti puudus tehniline vĂ”imekus (nt arvelduskontod) tehingu sooritamiseks.
4.KohtutÀitur Risto Sepp esitas 23.10.2024 kohtule taotluse tÀitemenetluse jÀtkamiseks, millega ajutine haldur nÔustus.
5.29.10.2024 vÔttis vÔlgnik pankrotiavalduse tagasi ning palus jÀtta pankrotiavaldus lÀbi vaatamata. VÔlgnik selgitas, et ta saavutas vÔlausaldajatega kokkuleppe, mille kohaselt on vÔlausaldajad nÔus oma nÔude ajatamisega.
2
2-24-13920 Maakohtu mÀÀrus ja pÔhjendused
6.Harju Maakohtu 06.11.2024 mÀÀrusega kuulutati vĂ€lja vĂ”lgniku pankrot ning nimetati pankrotihalduriks Maarja Roht. Maakohus jĂ€ttis vĂ”lgniku taotluse pankrotiavalduse lĂ€bivaatamata jĂ€tmiseks rahuldamata. Maakohus mÀÀras kindlaks ka ajutise halduri tasu. Maakohus rahuldas kohtutĂ€itur Risto Sepa taotluse tĂ€itemenetluse jĂ€tkamiseks ning mÀÀras, et tĂ€itemenetlust tĂ€iteasjas nr 027/2024/1934 tuleb jĂ€tkata kuni kinnisasja registriosa numbriga XXXXXXX (XXX) mĂŒĂŒgini ning kohustas kohtutĂ€iturit hoiustama kinnisasja mĂŒĂŒgist saadud tulemit kohtutĂ€ituri ametialasel deposiitkontol.
7.Maakohtu mÀÀruse pĂ”hjenduste kohaselt tuleb vĂ”lgniku pankrot vĂ€lja kuulutada, sest ajutise halduri aruande jĂ€rgi on vĂ”lgnik ilmselgelt maksejĂ”uetu ning maksejĂ”uetu Ă€riĂŒhing ei peaks osalema tsiviilkĂ€ibes. Kohtu kohustus on avalikust huvist lĂ€htuvalt selles osas meetmed tarvitusele vĂ”tta. VĂ”lgniku vĂ€ide, et vĂ”lausaldaja on nĂ”us kohustuse tĂ€itmist ajatama, on ka paljasĂ”naline, sellekohaseid tĂ”endeid ei ole kohtule esitatud ja kohus ei ole neid ka iseseisvalt leidnud (tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 477 lg 1 p 5 ja p 7, § 477 lg 6, tsiviilseadustiku ĂŒldosa seadus § 36).
8.Ajutine haldur on tuvastanud vĂ”lgniku maksejĂ”uetuse (PankrS § 1 lg 2, § 31 lg 1), vĂ”lgnikul puudub majandustegevus alates 2021. aastast, ka puudub vĂ”lgnikul tehniline vĂ”imekus majandustegevust lĂ€bi viia, sest vĂ”lgnikul puudub arvelduskonto. TĂ€napĂ€eval ei ole vĂ”imalik juriidilisel isikul majandustegevust lĂ€bi viia ilma arvelduskontot omamata. VĂ”lgniku kohustused ĂŒletavad vĂ”lgniku vara, seega on vĂ”lgniku maksejĂ”uetus kinnitust leidnud. MaksejĂ”uetuse pĂ”hjuseks vĂ”ib olla kuritegu vĂ”i raske juhtimisviga.
9.VĂ”lgniku suhtes algatatud tĂ€itemenetlust tĂ€iteasjas nr 027/2024/1934 (sissenĂ”udja Omalaen OĂ) tuleb jĂ€tkata (tĂ€itemenetluse seadustik (TMS) § 51 1 lg 1, PankrS § 17 lg 3). VĂ”lgniku suhtes lĂ€biviidavas tĂ€itemenetluses on kohtutĂ€itur teinud toiminguid tĂ€itemenetluse lĂ€biviimiseks. KohtutĂ€itur on selgitanud, et kuivĂ”rd tegemist on hĂŒpoteegiga tagatud nĂ”ude tĂ€itmisega, mis tĂ€hendab, et kogu tĂ€itemenetlus piirdubki vaid vĂ”lgniku kinnisasjale sissenĂ”ude pööramisega, siis on kĂ”ige otstarbekam tĂ€itemenetlusega jĂ€tkata. TĂ€itemenetluse jĂ€tkamine vĂ€hendaks ajalist kulu kinnisasja realiseerimisele. Ajutine haldur on tĂ€itemenetluse jĂ€tkamisega nĂ”us. MÀÀruskaebus
10.VĂ”lgnik esitas mÀÀruskaebuse, milles palub maakohtu mÀÀruse tĂŒhistada ja teha asjas uus mÀÀrus, millega jĂ€tta pankrotiavaldus lĂ€bi vaatamata, alternatiivselt tĂŒhistada maakohtu mÀÀrus osas, milles maakohus otsustas tĂ€itemenetluse jĂ€tkamise, ning teha selles osas uus mÀÀrus, millega lĂ”petada vĂ”i peatada tĂ€itemenetlus tĂ€iteasjas nr 027/2024/1934.
11.Kuna vĂ”lgnik vĂ”ttis pankrotiavalduse tagasi, siis oleks pidanud kohus jĂ€tma pankrotiavalduse lĂ€bi vaatamata. Isegi kui pankrot kuulutati Ă”igesti vĂ€lja, siis ei oleks kohus tohtinud lubada tĂ€itemenetluse nr 027/2024/1934 jĂ€tkamist. VĂ”lgnik on 18.11.2024 esitanud pankrotihaldurile kompromissiettepaneku, seega tuleb PankrS § 134 lg-st 1 lĂ€htuvalt tĂ€iteasja nr027/2024/1934 menetlus peatada kuni kompromissettepaneku ĂŒle otsustamiseni. MÀÀruskaebusele on lisatud kompromissiettepanek. Menetlusosaliste seisukohad ja menetluse edasine kĂ€ik
12.Pankrotihaldur palus jÀtta mÀÀruskaebuse rahuldamata. 3
2-24-13920
12.1.Kuna vĂ”lgniku pankrotiavalduse esitamisel eeldatakse pĂŒsivat maksejĂ”uetust ning ajutine haldur on oma aruandes selgitanud vĂ€lja, et ĂŒhingu kohustused on suuremad kui vara hinnanguline vÀÀrtus, siis sĂ”ltumata pankrotiavalduse tagasivĂ”tmisest esinevad alused pankroti vĂ€ljakuulutamiseks.
12.2.TĂ€itemenetluse lĂ”petamine vĂ”i peatamine ei ole mÀÀruskaebuses kirjeldatud alustel pĂ”hjendatud. TĂ€itemenetluse jĂ€tkamise alused ja eeldused on kĂ€esolevas menetluses tĂ€idetud â pankroti vĂ€ljakuulutamise ajaks oli tĂ€itur vara arestinud ja alustanud ka juba vara mĂŒĂŒgiga. Seletuskirjas on TMS § 511 lg 1 kohaldamise osas mĂ€rgitud, et eelkĂ”ige vĂ”iks jĂ€tkamine olla mĂ”istlik siis, kui kohtutĂ€itur on vĂ€lja kuulutanud vara enampakkumise. Selleks ajaks on kohtutĂ€ituril tehtud ressursimahukad toimingud, mida ei ole mĂ”tet raisku lasta ja pankrotimenetluses uuesti lĂ€bi viia. KohtutĂ€itur on asja arestinud ja korraldanud enampakkumise. Seletuskirja kohaselt ei oleks vara realiseerimine tĂ€itemenetluses pĂ”hjendatud, kuid see saab olla otstarbekas olukorras, kus pankrotivara (kinnisasi) on vajalik vĂ”lgniku tegevuse jĂ€tkamiseks, tervendamiseks vĂ”i kompromissi tegemiseks vĂ”i pandiese oleks rohkem vÀÀrt ettevĂ”tte mĂŒĂŒmisel tervikvarana. KĂ€esoleval juhul on aga pankrotivaraks kinnisasi, mille mĂŒĂŒgist saadava raha arvelt rahuldataks pandipidaja nĂ”ue. Kuna tegu on ainsa pankrotivaraga ning see ei ole soetud tegevuse jĂ€tkamise ega tervendamisega, ei nĂ€e haldur takistust selle tĂ€itemenetluses mĂŒĂŒmiseks. Kui vĂ”lgnikul oleks tegelik plaan ja lahendus kohustuste tĂ€itmiseks, oleks tal olnud seda vĂ”imalik esitada kompromissiettepanekus vĂ”i hilisemalt pankrotimenetluse jooksul, seda aga seni tehtud ei ole.
12.3.VĂ€idetavalt on kĂ€esoleval juhul pankrotivĂ”lgniku huvi vara sĂ€ilitada ja seda mitte tĂ€itemenetluses mĂŒĂŒa, mistĂ”ttu esitati kompromissiettepanek. Samas ei ole kĂ€esoleva ajani pankrotivĂ”lgnik esitanud tĂ€iendavat teavet selle kohta, mil viisil, mille arvelt ja kuidas planeeritakse kohustusi tĂ€ita kĂ”igi vĂ”lausaldajate ees (sh Omalaen OĂ kohustus, kelle kasuks on seatud hĂŒpoteek pankrotivarale ja kellel on asjaĂ”iguslik realiseerimisnĂ”ue). Halduri hinnangul on ka kĂ€esolev mÀÀruskaebus pankrotivĂ”lgniku pĂŒĂŒe takistada pankrotivara mĂŒĂŒki ja vĂ”lausaldaja(te) nĂ”uete rahuldamist pankrotivara mĂŒĂŒgist saadava raha arvelt.
13.VĂ”lausaldaja Omalaen OĂ palus jĂ€tta mÀÀruskaebuse rahuldamata. Ajutise pankrotihalduri aruande pĂ”hjal nĂ€htub, et vĂ”lgnikul puudub majandustegevus ja vĂ”lgnik on pĂŒsivalt maksejĂ”uetu. VĂ”lgniku majandusaasta aruannete jĂ€rgi ei ole vĂ€hemalt alates 2018. aastast aktiivset majandustegevust toiminud. VĂ”lausaldaja on arvamusel, et kompromissi ja mÀÀruskaebuse esitamise eesmĂ€rk on viivitada kinnistu realiseerimisega, et vĂ”lgniku juhatuse liige saaks seda kasutada isiklikes huvides. Kompromissettepanek ei vĂ”ta arvesse kohustuste tĂ€itmist vĂ”lausaldajate ees. VĂ”lgnikul on kaks vĂ”lausaldajat: Kelvingi Kinnisvara BĂŒroo OĂ nĂ”ue 140 000 eurot ja Omalaen OĂ nĂ”ue 302 941 eurot, millele lisanduvad viivised. VĂ”lgniku kompromiss ei kĂ€sitle seda, kuidas 140 000 euro tasumise korral tĂ€idetakse mĂ”lema vĂ”lausaldaja nĂ”uded.
14.Maakohus jÀttis mÀÀruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel lÀbivaatamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
15.Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud maakohtu mÀÀruse resolutsioon tuleb jÀtta TsMS § 657 lg 1 p 1 (koosmÔjus TsMS §-ga 659) alusel muutmata, kuid tÀiendada seda otsustusega menetluskulude jaotuse kohta. MÀÀruskaebus jÀÀb rahuldamata. Vastuseks mÀÀruskaebuse vÀidetele mÀrgib ringkonnakohus jÀrgmist. 4
2-24-13920
16.TsMS § 662 lg 3 kohaselt vÔib mÀÀruskaebuse pÔhjendamiseks esitada uusi asjaolusid ja tÔendeid. Seega vÔtab ringkonnakohus vastu vÔlgniku mÀÀruskaebusele lisatud tÔendi (kompromissiettepanek).
17.Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus Ă”igesti vĂ€lja kuulutanud vĂ”lgniku pankroti, kuna vĂ”lgnik on pĂŒsivalt maksejĂ”uetu (PankrS § 31 lg 1, § 31 lg 4, § 1 lg 2). VĂ”lgnik vastavat asjaolu mÀÀruskaebuses vaidlustanud ei ole. Ringkonnakohus nĂ”ustub selles osas maakohtu mÀÀruse pĂ”hjendustega ega korda neid (TsMS § 659 ja § 654 lg 6).
18.Ringkonnakohus ei nÔustu vÔlgnikuga, et kuna vÔlgnik vÔttis pankrotiavalduse tagasi, siis oleks pidanud maakohus jÀtma pankrotiavalduse lÀbi vaatamata. Ringkonnakohus nÔustub maakohtuga, et kuna vÔlgniku maksejÔuetus oli avalduse tagasivÔtmise ajaks ajutise halduri poolt juba tuvastatud, oli kohtul Ôigus mitte lÔpetada pankrotiavalduse menetlust. Ringkonnakohtu hinnangul saab praegusel juhul kohaldada lisaks ka analoogia korras TsMS § 429 lg-t 4 (koosmÔjus § 477 lg-ga 1), mille jÀrgi ei vÔta kohus loobumist vastu, kui loobumisega rikutakse oluliselt avalikku huvi. Ka erialakirjanduses on selgitatud, et kuna juriidilise isiku eksisteerimine maksejÔuetuna ei ole lubatud, siis maksejÔuetu juriidilise isiku vastu pankrotiavaldusest loobumisega rikutakse oluliselt avalikku huvi ning kohus ei peaks vÔtma pankrotiavaldusest loobumist vastu ning peaks jÀtkama TsMS § 429 lg 5 alusel menetlust (PankrS I komm (2024), § 31, p 3.1.1). Samamoodi kaitses maakohus kÀesoleval juhul avalikku huvi sellega, et ei vÔtnud vÔlgniku pankrotiavalduse tagasivÔtmise avaldust vastu ega lÔpetanud selgelt maksejÔuetu vÔlgniku pankrotiavalduse menetlust.
19.Maakohus on pĂ”hjendanud ka seda, miks ta leidis TMS § 511 lg-st 1 tulenevalt, et vĂ”lgniku suhtes algatatud tĂ€itemenetlust tĂ€iteasjas nr 027/2024/1934 tuleb jĂ€tkata. Ringkonnakohus ei pea pĂ”hjendatuks maakohtu diskretsiooniotsust ĂŒmber hinnata. TMS § 511 lg 1 jĂ€rgi vĂ”ib kohus pĂ”hjendatud juhul, eelkĂ”ige kui tĂ€itemenetluses on vĂ”lgnikule kuuluva vara suhtes vĂ€lja kuulutatud enampakkumine, otsustada, et kohtutĂ€itur viib enampakkumise lĂ€bi sĂ”ltumata pankroti vĂ€ljakuulutamisest. Praegusel juhul puudub vaidlus, et kohtutĂ€itur on tĂ€itemenetluses toiminguid teinud, sh korraldanud mitu enampakkumist.
20.VĂ”lgniku hinnangul ei ole tĂ€itemenetluse jĂ€tkamine pĂ”hjendatud. VĂ”lgnik leiab, et kuna ta on 18.11.2024 esitanud pankrotihaldurile kompromissiettepaneku, siis tuleb PankrS § 134 lgst 1 lĂ€htuvalt tĂ€iteasja nr 027/2024/1934 menetlus peatada kuni kompromissiettepaneku ĂŒle otsustamiseni.
21.MÀÀruskaebusele lisatud kompromissiettepaneku jĂ€rgi: 1) kompromissi tulemusena tasub vĂ”lgnik XXX ostuks vĂ”etud laenu 140 000 eurot koos kĂ”rvalnĂ”uetega hiljemalt 01.03.2025; 2) vĂ”lgnik soovib majandustegevusega jĂ€tkata; 3) seoses kompromissiga palub vĂ”lgnik peatada vara mĂŒĂŒk lĂ€bi tĂ€itemenetluse; 4) vĂ”lgnik tasub pankrotihalduri tasud.
22.PankrS § 134 lg 1 jĂ€rgi ei vĂ”i kompromissettepaneku tegemise korral vara mĂŒĂŒa enne kompromissi tegemist, kui vĂ”lausaldajate ĂŒldkoosolek ei ole otsustanud, et vara vĂ”ib mĂŒĂŒa, vaatamata kompromissiettepanekule. PankrS § 179 lg 1 jĂ€rgi kompromissiettepanekus mÀÀratakse, mis ulatuses ja mis tĂ€htpĂ€evaks vĂ”lgnik vĂ”lad tasub. Kompromissiettepanekus tuleb pĂ”hjendada, et vĂ”lgnik suudab oma vĂ”lad selles ulatuses ja selleks tĂ€htpĂ€evaks tasuda. Kui vĂ”lgnik tegeleb majandus- vĂ”i kutsetegevusega, esitatakse ettepaneku lisana majandusvĂ”i kutsetegevuse jĂ€tkamise kava ja ettevĂ”tte tervendamiskava.
23.Erialakirjanduses on selgitatud, et kompromissiettepaneku tegemise korral rakenduva mĂŒĂŒgikeelu mĂ”tteks on tagada kompromissi realiseerimiseks vajaliku vara sĂ€ilimine. PankrS 5
2-24-13920 § 134 lg 1 kohaldamine eeldab, et on esitatud PankrS § 179 nĂ”uetele vastav kompromissiettepanek. Kui haldurile esitatud kompromissiettepanek ei vasta PankrS § 179 nĂ”uetele, siis annab haldur puuduste kĂ”rvaldamiseks tĂ€htaja ning peatab selleks ajaks vara mĂŒĂŒgi. Kui puudusi ei kĂ”rvaldata, siis ei ole kompromissiettepanekut esitatud ning haldur vĂ”ib vara mĂŒĂŒgiga jĂ€tkata. Halduril on pĂ€devus hinnata, kas esitatud ettepanek kvalifitseerub kompromissiettepanekuks (PankrS II komm (2024), § 134, p 1).
24.06.02.2025 pankrotihalduri aruande kohaselt on vĂ”lgniku juhatuse liige kĂŒll esitanud pankrotimenetluses kompromissiettepaneku, kuid ei ole vaatamata halduri pĂŒĂŒdlustele andnud tĂ€iendavat teavet kompromissi tingimuste tĂ€iendamiseks ning hoiab eemale vĂ”lgnikuga seonduvast asjaajamisest ja suhtlusest halduriga. Ka vastuses mÀÀruskaebusele selgitab pankrotihaldur seoses kompromissiettepanekuga, et pankrotivĂ”lgnik ei ole esitanud tĂ€iendavat teavet selle kohta, mil viisil, mille arvelt ja kuidas planeeritakse kohustusi tĂ€ita kĂ”igi vĂ”lausaldajate ees (sh Omalaen OĂ kohustust, kelle kasuks on seatud hĂŒpoteek pankrotivarale, kellel on asjaĂ”iguslik realiseerimisnĂ”ue). Haldur mĂ€rgib ka, et ta ei nĂ€e takistust tĂ€itemenetluses kinnisasja mĂŒĂŒmiseks, kuna tegu on ainsa pankrotivaraga ning see ei ole soetud tegevuse jĂ€tkamise ega tervendamisega. Haldur leiab, et kui vĂ”lgnikul oleks tegelik plaan ja lahendus kohustuste tĂ€itmiseks, oleks tal olnud seda vĂ”imalik esitada kompromissiettepanekus vĂ”i hiljem pankrotimenetluse jooksul, seda aga seni tehtud ei ole.
25.Ringkonnakohus on eelnevalt viidanud, et PankrS § 134 lg 1 kohaldamine eeldab, et on esitatud PankrS § 179 nĂ”uetele vastav kompromissiettepanek. Praegusel juhul nĂ€htub halduri seisukohtadest, et haldur ei ole kompromissiettepanekut PankrS § 179 nĂ”uetele vastavaks pidanud ning on soovinud seoses kompromissiettepanekuga saada vĂ”lgnikult tĂ€iendavat teavet (sh mil viisil, mille arvelt ja kuidas planeeritakse kohustusi tĂ€ita kĂ”igi vĂ”lausaldajate ees). VĂ”lgniku juhatuse liige haldurile tĂ€iendavat teavet seoses kompromissiettepanekuga esitanud ei ole ning hoiab kĂ”rvale vĂ”lgnikuga seonduvast asjaajamisest ja suhtlusest halduriga. Kuna vĂ”lgnik ei ole haldurile tĂ€iendavat teavet seoses kompromissiettepanekuga esitanud (st kompromissiettepaneku puudusi kĂ”rvaldanud), siis tuleb lugeda, et PankrS § 179 nĂ”uetele vastavat kompromissettepanekut ei ole esitatud ning ei esine alust PankrS § 134 lg 1 jĂ€rgi vara mĂŒĂŒgi peatamiseks.
26.Ringkonnakohus peab vajalikuks vĂ€lja tuua, et mÀÀruskaebusele lisatud kompromissiettepanekust ei nĂ€htu, kuidas kavatseb vĂ”lgnik vĂ”lgnevuse tasuda mĂ”lema vĂ”lausaldaja ees (Kelvingi Kinnisvara BĂŒroo OĂ nĂ”ue 140 000 eurot ja Omalaen OĂ nĂ”ue 302 941 eurot), kuivĂ”rd kompromissiettepanekus on kĂ€sitletud vaid laenu 140 000 eurot tasumist. Samuti ei ole vĂ”lgnik selgitanud, mille arvelt kavatseb ta kohustused tĂ€ita, kuivĂ”rd vaidlus puudub, et vĂ”lgnikul puudub juba aastaid majandustegevus ning ka pangakonto. Praegusel juhul on vĂ”lgnikule kuuluv kinnisasi vĂ”lgniku ainukeseks arvestatavaks varaks, mille arvelt rahuldada vĂ”lausaldajate nĂ”udeid.
27.Eeltoodust tulenevalt tuleb jÀtta mÀÀruskaebus rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmÀÀramine
28.Maakohus ei ole mÀÀruses menetluskulude jaotust mÀrkinud. Kuigi menetlusosalised mÀÀruskaebemenetluses menetluskulude jaotuse puudumisele ei tugine, peab kohus TsMS § 173 lg 2 kohaselt menetluskulude jaotuse kohtulahendis mÀrkima ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle. SeetÔttu kÔrvaldab ringkonnakohus vastava puuduse omal algatusel ja tÀiendab maakohtu mÀÀrust menetluskulude jaotusega (vt RKTKm 29.10.2014, 32-1-95-14, p 28; TlnRnKm 22.04.2021, 2-19-17352, p 11; TlnRnKm 27.06.2023, 2-22-1104, 6
2-24-13920 p 13). Menetluskulude jaotuse mÀÀramisele kohaldatakse PankrS § 3 lg 2 kohaselt TsMS-s sÀtestatut, kui pankrotiseadustest ei tulene teisiti. Ringkonnakohus leiab, et maakohtus kantud menetluskulud tuleb TsMS § 172 lg 1 kohaselt jÀtta vÔlgniku kanda.
29.Kuna ringkonnakohus jÀtab vÔlgniku mÀÀruskaebuse rahuldamata, mÀÀruskaebemenetluse kulud jÀtta TsMS § 171 lg 1 jÀrgi samuti vÔlgniku kanda.
tuleb
30.KuivĂ”rd maakohus ei ole vaidlustatud mÀÀruses hĂŒvitatavate menetluskulude rahalist suurust kindlaks mÀÀranud, ei tee seda TsMS § 174 lg 4 teisest lausest lĂ€htudes ka ringkonnakohus. HĂŒvitatavate menetluskulude rahalise suuruse mÀÀrab kindlaks asja lahendanud maakohus pĂ€rast menetlust lĂ”petava mÀÀruse jĂ”ustumist TsMS § 177 lg-s 2 sĂ€testatud korras.
31.Praeguse mÀÀruse peale ei saa Riigikohtule mÀÀruskaebust esitada (PankrS § 5 lg 2, § 32 lg 1; vt ka RKTKm 07.06.2023, 2-22-6145, p 12).
(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Maris Kuurberg Indrek Soots Neve Uudelt
7
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. FĂŒĂŒsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonĂŒĂŒmitud. Andmed on informatiivsed.