Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtunik Kohtuasi
RESOLUTSIOON
3-23-2827 27.12.2023 Reelika Kitsing Xi kaebus Tartu Vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks seoses ettekandes kaebaja kohta märgitud ebaõige faktiväitega
1.Tagastada Xi kaebus.
2.Asendada määruse tähemärgiga.
Edasikaebamise kord
Muud selgitused
avalikustamisel
kaebaja
nimi
Määruse resolutsiooni punkti 1 peale võib esitada määruskaebuse otse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4, § 204 lg 1). Määrus toimetatakse kaebajale kätte.
ASJAOLUD
1.X esitas 28.09.2023 Tartu Vanglale kahju hüvitamise taotluse, milles soovis saada hüvitist 200 eurot. X selgitas, et valvur M.-G. Kuus kirjutas 09.08.2023. a ettekandes asju, mis on valed ja mida tema ei ole teinud. Täpsemalt on ettekandes kirjas, et tema helistas valvurile ja ütles, et keegi lõhub akent, aga sel ajal oli tema riigikeeles. Ettekanne sattus Xi kätte teiselt kinnipeetavalt ja kõik nägid seda. Nüüd ei taha keegi Xi sõnul temaga suhelda. 27.09.2023 tuli vastus selgitustaotlusele nr 2-3/1658-2, kus üksuse juht S. Haasma andis teada, et tegemist oli eksimusega ja vangla tegeleb vea parandamisega. X leiab, et vangla on rikkunud tema reputatsiooni.
2.Tartu Vangla 08.12.2023. a otsusega nr 1-13/203-2 jäeti Xi kahju hüvitamise taotlus rahuldamata.
3.X esitas 08.12.2023 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palub rahuldada tema kahju hüvitamise taotlus ja määrata talle Tartu Vanglalt 300 eurot selle eest, et talle tekitati probleeme ettekandega. Kaebaja selgitab, et 09.08.2023. a ettekandes märkis vanemvalvur, et kaebaja helistas talle ja ütles, et keegi lõhub akent. See kõik toimus aga tegelikult ajal, kui kaebaja oli riigikeele õppes, ning valvur eksis nimega. Kõnealune ettekanne väljastati teisele kinnipeetavale, kes näitas seda peaaegu tervele vanglale ning seetõttu suhtutakse kaebajasse halvasti ja tema reputatsioon on rikutud. See omakorda mõjus kaebaja närvidele, ta pidi hakkama tarvitama antidepressante, tal on probleemid unega ning olid ka suitsiidsed mõtted. Kaebusele on lisatud Tartu Vangla 08.12.2023. a otsus nr 1-13/203-2.
4.Tartu Vangla esitas 19.12.2023 vastusena kohtunõudele Xi poolt 28.09.2023 vanglale esitatud kahju hüvitamise taotluse.
3-23-2827
KOHTU SEISUKOHT
5.HKMS § 120 lg 1 p-de 1 ja 8 kohaselt selgitab kaebuse saanud alluvusjärgne kohus asjas välja vaidluse eseme ning kontrollib, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. Vastavalt HKMS § 2 lg-le 4 tõlgendab kohus menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Kohus mõistab kaebust selliselt, et kaebaja soovib Tartu Vanglalt mittevaralise kahju hüvitamist summas 300 eurot seoses sellega, et vanemvalvur eksis ettekande koostamisel ning märkis kaebaja ekslikult sündmusest teavitanud isikuks (HKMS § 37 lg 2 p 4). Kaebusest võib aru saada, et kaebaja väidetav õigushüve riive seisneb tema au ja hea nime teotamises ning tervise kahjustamises.
6.Vastavalt vangistusseaduse § 11 lg-le 8 on kinnipeetaval õigus pöörduda vangla tekitatud kahju hüvitamiseks halduskohtu poole tingimusel, et ta on eelnevalt esitanud riigivastutuse seaduses sätestatud korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud. Halduskohtul tuleb kaebuse saamisel muu hulgas kontrollida, kas kahju hüvitamist taotletakse ulatuses, mida hõlmas vanglale kohtueelses menetluses esitatud taotlus (vt Riigikohtu 17.06.2010. a otsus asjas nr 33-1-41-10, p 13). Kohtu hinnangul on kaebaja kohtueelse menetlusega võrreldes kahjunõude alust laiendanud, kuivõrd vanglale esitatud kahju hüvitamise taotluses ei viidanud kaebaja enda tervise kahjustamisele, vaid taotles kahjuhüvitist üksnes tema au ja hea nime teotamise eest. Kaebaja ei saa kahjunõude alust kohtueelses menetluses vanglale esitatud kahju hüvitamise taotlusega võrreldes laiendada. Seega loeb kohus, et kaebaja on läbinud kohustusliku kohtueelse menetluse kahjunõudes, mis seondub kaebaja au ja hea nime teotamisega ettekandes tema kohta märgitud ebaõige faktiväitega. Tervise kahjustamist puudutavas osas kuulub kaebus HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel tagastamisele. Nimetatud sätte kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast.
7.Kohus leiab, et Xi hüvitamiskaebus au ja hea nime teotamist puudutavas osas tuleb tagastada HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel, mis näeb ette õiguse kaebus määrusega selle esitajale tagastada, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Sätte näol on tegemist diskretsioonilise kaebuse tagastamise alusega ning see näeb ette võimaluse tagastada kaebus juhul, kui täidetud on mõlemad sättes nimetatud eeldused, s.t kaebusega kaitstavate õiguste riive on väheintensiivne ning arvestades asjaolusid on piisavalt põhjust arvata, et kaebus jääb rahuldamata. Kohtu hinnangul on need eeldused praegusel juhul täidetud.
8.Kaebusega kaitstava õiguse riivet peetakse väheintensiivseks, kui kaebuse aluseks oleva subjektiivsete õiguste rikkumise tuvastamise korral tuleks asuda seisukohale, et kaebajale tekkinud negatiivne tagajärg on sedavõrd kerge, et kaebuse rahuldamise korral kaebaja saadav kasu või leevendus oleks ebaproportsionaalselt väike võrreldes õigusemõistmisega seotud kuludega (seletuskiri halduskohtumenetluse tõhustamiseks halduskohtumenetluse seadustiku, riigilõivuseaduse ja riigi õigusabi seaduse muutmise seaduse eelnõu 496 SE I juurde, lk 22). Kohtupraktikas on HKMS § 121 lg 2 p 21 puhul peetud võimalikuks lähtuda analoogia korras HKMS § 133 lg-st 1, mis reguleerib lihtmenetluse eeldusi. Viimati nimetatud sätte kohaselt eeldatakse riive väheintensiivsust juhul, kui hüve väärtus ei ületa 1000 eurot. Kuivõrd taotletav kahjuhüvitis on sellest summast väiksem, siis saab juba nõutava hüvitise suurust ja HKMS § 133 lg-s 1 sisalduvat regulatsiooni arvestades pidada kaebaja õiguste riivet praeguses asjas väheintensiivseks. Ka väidetav vangla tegevus iseenesest ei saanud kohtu hinnangul põhjustada kaebajale taolisi tagajärgi, mis tingiks tema õiguste intensiivse riive.
9.Kaebusele lisatud Tartu Vangla 08.12.2023. a otsuse nr 1-13/203-2 kohaselt tegi vangla kaebaja kahju hüvitamise taotluse lahendamisel kindlaks, et 09.08.2023 koostas Tartu Vangla
3-23-2827 esimese üksuse vanemvalvur M.-G. Kuus ettekande nr 2-23-3727, milles väitis, et 09.08.2023 kella 13:38 paiku helistas valveruumi kinnipeetav X, kes kurtis, et kuulis naaberkambris millegi purunemist. Kaebaja esitas 13.09.2023 Tartu Vanglale pöördumise nr 2-3/1658-1, milles märkis, et ettekandes nr 2-23-3727 on toodud väide, et tema helistas valveruumi ja ütles, et kuulis naaberkambris millegi purunemist. Kaebaja selgitas, et tema oli 09.08.2023 kell 13:38 riigikeeles, tema ei ole kunagi helistanud ja öelnud niisugust asja. Kaebaja soovis teada, kuidas võis selline asi juhtuda. Tartu Vangla esimese üksuse juht S. Haasma selgitas oma 27.09.2023. a vastuses nr 2-3/1658-2, et Xi pöördumise asjaolusid välja selgitades tuvastati, et vanemvalvur M.-G. Kuus eksis ettekande koostamisel ning märkis Xi sündmusest teavitanud isikuks ekslikult. Üksuse juht vabandas tekitatud segaduse pärast. Kahju hüvitamise taotluse menetlemisel on küsitud täiendavaid selgitusi ettekande koostanud ametnikult. Vanemvalvur M.-G. Kuus selgitas oma 21.11.2023. a e-kirjas, et ta märkis tõepoolest ekslikult ettekandesse vale kinnipeetava nime. Ametnik selgitas, et ta ajas nimed sassi ja töises keskkonnas ettekannet kirjutades saigi ettekandesse märgitud vale nimi. Ametniku kinnitusel ei saanud hiljem seda nime enam ettekandes muuta. Tartu Vangla koostas 06.12.2023 ilmse ebatäpsuse parandamise nr 6-2/325, millega parandati Tartu Vangla 11.09.2023. a käskkirjas nr 2-23/1-3/325 ja 11.09.2023. a distsiplinaarmenetluse protokollis nr 2-23/1-5/323 esinenud ilmne ebatäpsus 09.08.2023. a ettekandes nr 2-23-3727 märgitud sündmusest teavitanud kinnipeetava nime osas.
10.Kohtu hinnangul tuleb arvestada, et avaliku võimu kandja tekitatud mittevaralise kahju hüvitamine on Eestis erandlik ja piiratud ning riigivastutuse seaduse § 9 lg 1 näeb selle võimaluse ette vaid kõige olulisemate põhiõiguste tõsiste riivete korral. Praeguses kaebuses vastustajale ette heidetav tegevus ei ole kohtu hinnangul taoliste olukordadega võrreldav ega saanud kaebajale põhjustada selliseid tagajärgi, mis tingiks kaebaja kasuks kahjuhüvitise väljamõistmise. Mittevaraline kahju tuleb hüvitada rahas, kui õigushüve riive raskus seda õigustab. Samas on mittevaraline kahju võimalik hüvitada ka toimingu õigusvastasuse tuvastamisega või teiste vahenditega, nt vabandamisega kannatanu ees (vt ka Riigikohtu halduskolleegiumi 27.06.2017. a otsus asjas nr 3-3-1-9-17, p 13 ning seal viidatud kohtupraktika). Kohtu hinnangul ei saanud kaebaja kõrvalkambris toimunust teavitajana märkimine olla teda häbistav, naeruvääristav või alandav. Tegemist oli ametniku eksimusega, mida võib paratamatult ette tulla. Arvestades kaebaja õiguste riive väheintensiivsust ning asjaolu, et vangla on kõnealuses ettekandes esinenud faktivea parandanud ja kaebaja ees vabandanud, ei ole kaebajale rahalise hüvitise määramine ning kaebuse rahuldamine tõenäoline. Kohus nõustub vanglaga, et käesoleval juhul saab pidada juhtunu heastamiseks piisavaks õigusvastase tegevuse tunnistamist, vea parandamiseks sammude astumist ja vabandamist kaebaja ees.
11.Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus Xi kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 4 ja lg 2 p 21 alusel. Kohus selgitab, et vastavalt HKMS § 43 lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.
12.Seoses viidetega kaebaja terviseandmetele tuleb määruse avalikustamisel asendada kaebaja nimi tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3 ja § 178 lg 3).
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.