lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-23-2876/4

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTartu Halduskohus Tartu kohtumaja · 27.12.2023

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number
3-23-2876/4
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
27.12.2023
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1082
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

TARTU HALDUSKOHUS

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-23-2876

Määruse kuupäev

27.12.2023

Kohtunik

Reelika Kitsing

Kohtuasi

Kevin Smiti (Smitt) kaebus Tallinna Vangla kinnipidamistingimustega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks

RESOLUTSIOON

Tagastada Kevin Smiti kaebus.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Tartu Ringkonnakohtule

päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4, § 204 lg 1).

Muud selgitused

Määrus toimetatakse kaebajale kätte.

ASJAOLUD

1.Tallinna Vanglas registreeriti 23.10.2023 Kevin Smiti (Smitt) kahju hüvitamise taotlus (reg nr 5-37/23/84-1). K. Smitt nõudis 10 000 eurot mittevaralise kahju hüvitist erinevatel ajavahemikel, kokku 651 päeval Tallinna Vanglas Magasini tänaval inimväärikust alandavates tingimustes hoidmise eest. K. Smiti sõnul oli kambrites vaba põrandapinda alla 3 m2 ja 4 m2, puudus soe vesi ja oli niiske. Samuti puudus WC-pott ja WC-d pidi kasutama kuus kinnipeetavat, mistõttu pidi pidevalt häda kannatama ja üle tunni aja järjekorras olema. Oma õiguste rikkumistest sai K. Smitt teada 07.08.2023, kui sattus juhuslikult lugema Euroopa Inimõiguste Kohtu (EIK) lahendeid, millega oli inimestele Eestis ja mujal Euroopas hüvitisi makstud, kuna oli rikutud Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artiklit 3.

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 15.07.20263-26-1915/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.07.20263-26-1915/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.06.20263-26-1937/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20263-26-1937/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1819/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1307/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
2.Tallinna Vangla tagastas 22.11.2023. a otsusega nr 5-37/23/84-2 K .Smiti kahju hüvitamise taotluse läbivaatamatult. Kinnipeetavate, vahistatute, arestialuste ja kriminaalhooldusaluste andmekogu (vangiregister) andmetel on K. Smitt Tallinna Vanglas, Magasini tänaval, paiknenud ajavahemikel 24.01.-05.06.2003; 08.02.-17.08.2007; 29.01.-21.07.2008; 24.07.10.11.2010; 10.08.-25.09.2014; 17.12.2014-10.06.2015; 08.06.2016-26.05.2017: 19.01.02.04.2018; 23.04.-07.05.2018; 20.06.-02.07.2018; 16.07.-23.07.2018 ja 19.11.-28.11.2018. Tallinna Vangla asus seisukohale, et väärikust alandavatest vangistustingimustest tingitud kahju tekkimisest pidi K. Smitt aru saama kohe sellistesse tingimustesse sattudes. Seepeale oli tal kolm aastat aega kahju täpsema ulatuse hindamiseks ja vanglale kahju hüvitamise nõude esitamiseks (riigivastutuse seaduse (RVastS) § 17 lg 3). Vangla seisukohaga on analoogses vaidluses nõude tähtaegsuse küsimuses nõustunud ka halduskohus asjas nr 3-19-1426. Kohtupraktikas on leitud, et kahjust teadasaamise hetke ei saa siduda EIK otsustega, sest õigusliku hinnangu saamine asjaoludele ei oma kaebetähtaja kulgema hakkamise seisukohalt tähtsust. Tallinna Vangla dokumendihaldusprogrammi Delta (edaspidi dokumendiregister) andmetel on K. Smitt esitanud 30.04.2018 pöördumise (reg nr 5-18/18/9919-1), milles on

3-23-2876 soovinud teada, kui palju on vaba põrandapinda kambris nr 216. Sellest saab järeldada, et ta oli kambrites vaba põrandapinnaga seonduvatest vaidlustest teadlik juba vähemalt aastal 2018, kuid kahjunõuet ega muid kirjalikke pöördumisi seoses inimväärikust alandavate kinnipidamistingimustega Tallinna Vanglale ta ei esitanud. Küll aga on K. Smitt esitanud 26.06.2018 Tallinna Vanglale pöördumise (reg nr 5-8/1 8/14699-1), milles on avaldanud soovi jääda kohtuistungite vahepealseks ajaks Tallinna Vanglasse. On vähetõenäoline, et taotluse esitaja soovis vabatahtlikult Tallinna Vanglasse pikemalt jääda, kui ta tegelikkuses kambrite tingimusi inimväärikust alandavatena tajus. Tallinna Vangla ei tea ühtegi mõistlikku põhjust, mis takistanuks K. Smitil pöörduda inimväärikuse alandamisega tekitatud kahju hüvitamise nõudega vanglate poole varem. Seetõttu ei ole K. Smiti kahju hüvitamise taotluse esitamise tähtaja ennistamine põhjendatud ja taotlus läbivaatamisele ei kuulu.

3.K. Smitt esitas 14.12.2023 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles taotleb Tallinna Vanglalt mittevaralise kahju hüvitamist 10 000 euro ulatuses. Kaebaja viitab kaebuses Tallinna Vangla 22.11.2023. a otsusele nr 5-37/23/84-2 ning kaebusest nähtuvalt ei nõustu kaebaja selle otsusega.

KOHTU SEISUKOHT

4.HKMS § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. Ühe kohustusliku kaebuse tagastamise alusena näeb HKMS § 121 lg 1 p 4 ette olukorra, kus kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast.
5.Vangistusseaduse (VangS) § 11 lg 8 järgi on kinnipeetaval, arestialusel või vahistatul õigus halduskohtu poole pöörduda tingimusel, et kinnipeetav, arestialune või vahistatu on eelnevalt esitanud riigivastutuse seaduses sätestatud korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud. Kohtule esitatud materjalidest nähtuvalt esitas kaebaja Tallinna Vanglale küll taotluse mittevaralise kahju hüvitamiseks (registreeritud 23.10.2023 nr-ga 5-37/23/84-1), kuid Tallinna Vangla tagastas selle 22.11.2023. a otsusega nr 5-37/23/84-2, kuivõrd kahjunõue oli esitatud RVastS § 17 lg-s 3 sätestatud tähtaega ületades. Riigikohtu halduskolleegium on 15.06.2015. a kohtumääruses asjas nr 3-3-1-20-15 p-s 9 rõhutanud, et kui taotlus on esitatud hilinemisega, on vangla selle õigesti tagastanud ning kaebaja pole läbinud nõuetekohast kohtueelset menetlust.
6.RVastS § 17 lg-st 3 tuleneb nõue, et taotlus või kaebus tuleb esitada kolme aasta jooksul, arvates päevast, millal kannatanu kahjust ja selle põhjustanud isikust teada sai või pidi teada saama, sõltumata teada saamisest aga 10 aasta jooksul kahju tekitamisest või selle põhjustanud sündmusest arvates. Nimetatud tähtaeg ei ole seotud kahju tekitamise või selle põhjustanud sündmuse õigusvastasusest teadasaamisega (Riigikohtu halduskolleegiumi 15.06.2015. a määrus asjas 3-3-1-20-15, p 15). Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et jätkuva toiminguga (sh inimväärikust alandavates tingimustes kinnipidamisega) tekitatud kahju hüvitamise kaebetähtaeg hakkab enamasti kulgema, kui lõppeb toiming, millega kahju tekitati. Erandina võib kaebetähtaeg hakata kulgema enne jätkuva toimingu lõppemist, kui on ilmne, et isik sai või pidi saama kahju lõplikust ulatusest teada varem (Riigikohtu halduskolleegiumi 06.03.2014. a otsus asjas nr 3-3-1-93-13, p 14). Jätkuvalt kahju tekitamise tingimustes viibimise korral tuleb hinnata, kas ja millisel hetkel pidi isikul olema piisavalt informatsiooni kahjunõuet õigustavatest asjaoludest (viidatud määrus asjas nr 3-3-1-20-15, p 13). Kui isikut hoitakse pikaajaliselt kinnipidamiskohas väidetavalt ebainimlikes tingimustes, võib eeldada, et ta adub tingimuste inimväärikust rikkuvat iseloomu mõistliku aja jooksul, sõltumata kahjustava tegevuse jätkumisest. Kui mittevaralise kahju nõude aluseks olevad asjaolud on isikule teada, ei takista miski piisava edulootusega kahjunõude koostamist, sest kahju põhjustanud isikus kaebajal kahtlust olla ei saanud (viidatud määrus asjas nr 3-3-1-20-15, p 15). Kahjust

3-23-2876 teadasaamise hetke ei saa siduda ka EIK tehtud otsusega, sest õigusliku hinnangu saamine asjaoludele ei oma kaebetähtaja kulgema hakkamise seisukohalt tähtsust (Riigikohtu halduskolleegiumi 17.03.2017. a otsus asjas nr 3-3-1-89-16, p 10).

7.Kuivõrd kaebaja esitas Tallinna Vanglale kahju hüvitamise taotluse ajavahemikel 24.01.05.06.2003, 08.02.-17.08.2007, 29.01.-21.07.2008, 24.07.-10.11.2010, 10.08.-25.09.2014, 17.12.2014-10.06.201, 08.06.2016-26.05.2017, 19.01.-02.04.2018, 23.04.-07.05.2018, 20.06.02.07.2018, 16.07.-23.07.2018 ja 19.11.-28.11.2018 Tallinna Vanglas väidetavalt õigusvastastes tingimustes viibimise eest hüvitise saamiseks oktoobris 2023 ehk kaebajale väidetavalt kahju tekitanud sündmus leidis aset enam kui 3 aastat ning osade perioodide osas ka enam kui 10 aastat tagasi, leiab kohus, et kaebaja on ilmselgelt esitanud taotluse kahju hüvitamiseks tähtaega ületades ning Tallinna Vangla 22.11.2023. a otsus nr 5-37/23/84-2 taotluse tagastamise kohta on õiguspärane. Asjaoludest nähtuvalt ei ole ilmnenud ka ühtegi mõjuvat põhjust, mis võinuks tingida Tallinna Vangla poolt kahju hüvitamise taotluse esitamise tähtaja ennistamise. Eelnevat arvestades on kohus seisukohal, et kaebajal on kahjunõude osas nõuetekohaselt läbimata kohustuslik kohtueelne menetlus, kuna Tallinna Vangla on 22.11.2023. a otsusega nr 5-37/23/84-2 õiguspäraselt kaebaja kahju hüvitamise taotluse läbivaatamatult tagastanud.
8.Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus K. Smiti kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel kohustusliku kohtueelse menetluse läbimata jätmise tõttu.
9.Kohus selgitab, et HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. (allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.06.20263-26-1637/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1245/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium