Pink String Quartet MTÜ kaebus Tallinna Kultuuri- ja Spordiameti 22. aprilli 2022. a käskkirja nr TN2900/22/4 ja Tallinna Linnavalitsuse 22. juuni 2022. a korralduse nr 632 tühistamiseks
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kaebaja Pink String Quartet MTÜ, seaduslik esindaja AP Vastustaja Tallinna linn, esindaja AK
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 22. veebruari 2023. a otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
Pink String Quartet MTÜ apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kohtuistungil 15. detsembril 2023
RESOLUTSIOON
1.Jätta Pink String Quartet MTÜ apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 22. veebruari 2023. a otsus muutmata.
2.Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule hiljemalt 22. jaanuaril 2024 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 212 lg 1). Vastuseks kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal selleks esitada Riigikohtule taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja esitama ka kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
1.Pink String Quartet MTÜ esitas Tallinna Kultuuri- ja Spordiametile (TKSA) 16. detsembril 2020 taotluse projekti „Pink String Quarteti kontsert“ elluviimiseks toetuse saamiseks.
2.TKSA andis 21. jaanuari 2021. a käskkirja nr MTTK2900/21/6 p-ga 1.26 Pink String Quartet MTÜ projektile toetust 800 eurot vastavalt esitatud taotlusele ja täiendatud eelarvele.
3.Pink String Quartet MTÜ ja TKSA sõlmisid 17. veebruaril 2021 mittetulundustegevuse toetuse lepingu nr 2022502643TPLE25065, mille esemeks oli toetuse 800 eurot kasutamine projekti „Pink String Quarteti kontsert“ korraldamiseks ajavahemikul 1. veebruar 2021 – 31. mai 2021 vastavalt esitatud taotlusele ja täiendatud eelarvele (p-d 3.1–3.2, 5.1.1).
4.TKSA taganes 22. aprilli 2022. a käskkirjaga nr TN2900/22/4 Pink String Quartet MTÜ-ga 17. veebruaril 2021 sõlmitud lepingust seoses lepingu olulise rikkumisega (p 1.1), tunnistas kehtetuks TKSA 21. jaanuari 2021. a käskkirja nr MTTK2900/21/6 punkti 1.26 (p 1.2) ning kohustas Pink String Quartet MTÜ-d tagastama mittesihtotstarbeliselt kasutatud toetus 800 eurot hiljemalt 6. maiks 2022 (p 1.3). Käskkirja põhjenduste kohaselt aktsepteeris TKSA 3. detsembril 2021 lepingu muutmist selliselt, et Pink String Quarteti kontsert toimub 14. veebruaril 2022 baar-restoranis Chicago 1933 ning eelarves planeeritud kulu „Kaja ruumide rent“ asendatakse kuluga „Chicago ruumide rent“ ja toetuse kasutamise perioodiks on 1. veebruar 2021 – 15. veebruar 2022. Esitatud aruandest nähtuvalt kasutas toetuse saaja toetust mittesihtotstarbeliselt, sest kulutusi oli tehtud nootide ostuks ja reklaami jaoks, mis ei vasta 18. jaanuaril 2021 korrigeeritud eelarvele. Puudub ruumide üüriarve ja stipendium ei ole töötasuga seotud kulu. Kuivõrd aruande täiendamise tähtaeg oli 11. märts 2022, siis ei aktsepteeri TKSA toetuse saaja 14. aprilli 2022. a e-kirjaga saadetud muudatusi.
5.Tallinna Linnavalitsus jättis 22. juuni 2022. a korraldusega nr 632 rahuldamata Pink String Quartet MTÜ 22. mai 2022. a vaide TKSA 22. aprilli 2022. a käskkirja kehtetuks tunnistamiseks.
6.Pink String Quartet MTÜ esitas halduskohtule kaebuse 22. aprilli 2022. a käskkirja ja 22. juuni 2022. a korralduse tühistamiseks. Kaebaja esitas kokkuvõtlikult järgmised põhjendused: 1) toetuse eesmärgiks oli kontserdi toimumine, mille kaudu rikastada Tallinna kultuurielu; 2) lepingus ei ole reguleeritud, mis juhtub, kui toetust on kasutatud, aga kontsert ei saa eriolukorra tõttu toimuda. Vastustaja ei lõpetanud lepingut eriolukorra ajal ega teavitanud kaebajat, et toetuse kasutamine oleks olnud keelatud. Seetõttu tekitas vastustaja olukorra, kus
31.mail 2021 ei olnud kaebajal muud võimalust kui lepingut pikendada. Toetuse kasutamine oli lubatud, kuid kontserti ei tohtinud korraldada projektis kirjeldatud viisil. 2021. a juunis pikendatud projekti ei saa käsitada algselt kirjutatud projektina, kuna muutusid kontserdi toimumise asukoht ja sellega koos eelarve; 3) aruande esitamiseks määratud tähtaeg 16. veebruar 2022 oli põhjendamatult lühike. Kui kaebaja esitas aruande, selgus, et reklaamikulud ei ole sihtotstarbelised kulud, kuna esialgses eelarves olid märgitud tööjõukulud; 4) kaebaja tegi 24. märtsil 2022 ettepaneku, et maksab tööjõukulud lähimate päevade jooksul, aga vastustaja teatas, et kuludokumendid peavad mahtuma toetuse kasutamise ajavahemikku. Kaebaja pakkus lahenduseks stipendiumi makset, aga ka see variant ei sobinud.
2(7)
3-22-1584
7.Vastustaja taotleb vastuses kaebuse rahuldamata jätmist kokkuvõtlikult järgmistel põhjendustel: 1) lähtuda tuleb 2021. a-l kehtinud Tallinna Linnavolikogu 3. novembri 2016. a määrusest nr 25 „Mittetulundustegevuse toetuse andmise kord“ (kord) ja Tallinna Linnavalitsuse
21.oktoobri 2020. a määrusest nr 30 „2021. a mittetulundustegevuse toetuse määramise lisatingimused“, määruse lisadest 1 ja 6. Samuti tuleb lähtuda lepingust, mille kohaselt on lepingu eesmärk määrata kindlaks Tallinna linna eelarvelistest vahenditest projekti- ja tegevustoetuseks sihtotstarbelise toetuse kasutamise tingimused ning poolte õigused ja kohustused (p 2.1); 2) korra § 3 p-i 5 kohaselt on projektitoetus sihtotstarbeline toetus, mille kasutamine peab olema läbipaistev, sihipärane ja kontrollitav. Lepingu p-i 9.1 kohaselt kehtib leping lepingujärgsete kohustuste täitmiseni. Kaebaja kohustus kasutama toetust kindlal ajavahemikul, vastavalt projekti eelarvele ning projekti kirjeldusele (lepingu p 5.1.1). Arvestades, et kaebaja esitas projekti tähtaegade ja toetuse kasutamise ajavahemiku muutmise taotlusi 1. juunil 2021 ja 1. detsembril 2021 ning et leping kehtib lepingujärgsete kohustuste täitmiseni, siis ei saanud leping lõppeda enne, kui kaebaja on projekti korraldanud ning viinud lõpule projektijärgse aruandluse (lepingu p-d 5.1.3 jt); 3) kaebaja viitab, et vastavalt lepingu punktile 8.3.2 oli ametil õigus lepingut ühepoolselt muuta või see erakorraliselt üles öelda, kui kuulutatakse välja eriolukord. Nimetatud punkti rakendatakse pigem juhul, kui teisiti toimida ei ole võimalik. Eelistatud on lepingupoolte jõudmine kokkuleppele. Vastustajal ei olnud kohustust lepingu lõpetamist nõuda, aga samuti ei kohustanud vastustaja ühtegi toetuse saajat lepingut jätkama, kui teine pool ei pidanud seda võimalikuks. Seega oli kaebaja enda valik, kas taotleda lepingu lõpetamist või projektiga jätkata. COVID-19 levik ja selle mõju kaebaja korraldatud üritusele oli etteaimatav, sest selle levik sai alguse juba 2020. a märtsis ning hoogustus sama aasta sügisel. Seda, et kaebaja eeldas COVID-19 levikut ja selle võimalikku mõju, nähtub ka tema taotlusest, mille järgi COVID-19 tõttu ei olnud võimalik 14. veebruaril 2021. a kontserti korraldada. Seejärel pidi toimuma naistepäeva kontsert 8. märtsil 2021 või emadepäeva kontsert 9. mail 2021; 4) kuna 2021. a oli keeruline, siis tegi amet kaebajale ettepaneku pikendada projektitoetuse kasutamise perioodi. Pooled olid saavutanud kokkuleppe ja toetuse kasutamise perioodi pikendati esimest korda 31. oktoobrini ning pärast Sügiskontserdi 2021. a korraldamise ebaõnnestumist kaebaja uue taotluse alusel 15. veebruarini 2022. Kokkuvõttes jäi projekti formaat samaks. Muutus üksnes ürituse toimumisaeg ja -koht ning projektitoetuse kasutamise perioodiks kujunes 1. veebruar 2021 – 15. veebruar 2022. Kontserdi korraldamise tingimused ei olnud osa lepingust, mistõttu nende muutumine ei mõjutanud lepingu kehtivust; 5) toetust saab eraldada projekti kulude tasumiseks, mis on korra kohaselt abikõlblikud. Kaebaja taotles 18. jaanuari 2021. a eelarve järgi projektitoetust tööjõu- ja rendikuludeks, milleks andis vastustaja toetust 800 eurot (tööjõukulud 750 eurot ja rent 50 eurot). Eelarvet muudeti 3. detsembril 2021 ning eelarves planeeritud kulu „Kaja ruumide rent“ asendati kuluga „Chicago ruumide rent“. Kui kaebaja oleks näiteks soovinud lisada eelarvesse uue abikõlbliku kulu (nt kulud nootidele), oleks ta pidanud esitama eelarve muutmiseks ametile vastava avalduse. Seda ta ei teinud; 6) kaebaja saatis ametile 14. aprilli 2022. a e-kirjaga kolm maksekorraldust 750 euro ulatuses.
25.märtsi 2021. a maksekorralduse nr 24 selgituses oli märgitud „laenu tagasi makse“, 25. märtsi 2021. a maksekorralduses nr 25 „laen vastavalt lepingule“ ja 17. mai 2021. a maksekorralduses nr 26 „laenu tagasi makse“. Kõikidele maksekorraldustele oli käsitsi peale kirjutatud „Õige selgitus on stipendium AP“. Need maksekorraldused ei tõenda tööjõukulude makseid. Stipendium on tulumaksuseaduse tähenduses tulevikku suunatud toetus, mida makstakse teadmiste või oskuste omandamise, võimete arendamise ning loomingulise või teadusliku tegevuse soodustamiseks. Stipendiumina ei käsitata väljamakset, millega tunnustatakse või tasustatakse mingit tegevust. Seega ei ole stipendium käsitatav tööjõukuluna. 3(7)
3-22-1584 Samu maksekorraldusi esitas kaebaja ka nootide kuluna. Kaebaja esitatud pdf-faili nimetusega „PSQ noodid 1“ sisuks on maksekorraldus nr 25 selgitusega „laen vastavalt lepingule“. Sama puudutab pdf-faili nimetusega „PSQ noodid“, mille sisuks on maksekorraldus nr 24 selgitusega „laenu tagasi makse“; 7 ) kaebaja ei ole korraldanud oma raamatupidamist ja aruandlust piisava hoolsusega. Näiteks on tasunud osa kontserdiga seotud kulusid kas AP kui füüsiline isik või APle kuuluv Kadakasuitsu OÜ. Samas puuduvad lepingud, kulu- ja maksedokumendid selle kohta, et toetust on kasutatud tööjõukuludeks ja ruumide rendiks, nagu oli kokku lepitud lepingus. Näiteks ei ole kaebaja esitanud ühtegi üüri arvet. Seega on tõendamata projektitoetuse sihtotstarbeline kasutamine.
8.Tallinna Halduskohus jättis 22. veebruari 2022. a otsusega kaebuse rahuldamata. Halduskohus esitas kokkuvõtlikult järgmised põhjendused: 1) kaebaja korraldatud projekti sisu ei muutunud pärast seda, kui kaebaja taotles 1. juunil 2021 ja 1. detsembril 2021 projekti tähtaegade ja toetuse kasutamise ajavahemiku muutmist. Vastustaja ei loonud olukorda, kus kaebajal ei olnud 31. mail 2021 muud võimalust kui lepingut pikendada. Kui isikule on eraldatud sihtotstarbeline toetus, siis on tal õigus seda kasutada alates toetuse väljamaksmisest. Kui kaebaja otsustas toetust kasutada, siis pidi ta mõistma, et see saab toimuda üksnes projekti tingimuste kohaselt. Kui kaebajal ei olnud 31. mail 2021 võimalik kontserti anda algselt planeeritud kujul, oli tal võimalik taotleda lepingu lõpetamist (lepingu p 9.2). Kui kaebaja oli selleks ajaks toetuse raha kasutanud, oli tal kohustus raha tagastada, sest ta ei olnud täitnud lepinguga võetud kohustust kontsert anda. Kaebaja seda võimalust ei kasutanud, vaid esitas 1. juunil 2021 vastustajale taotluse toetuse kasutamise ajavahemiku pikendamiseks. Selle taotluse kohaselt ei muutunud kontserdi andmise koht ega eelarve. Kaebaja esitas 1. detsembril 2021 uue taotluse toetuse kasutamise ajavahemiku pikendamiseks, mille tulemusena muutus kontserdi andmise koht, kuid projekti eelarve ei muutunud; 2) kaebaja pidi mõistma, et lepingu järgi kehtisid järgmised kohustused. Kaebaja saab kasutada vastustaja antud toetust 800 eurot projekti teostamiseks vastavalt eelarvele (lepingu p 5.1.1). Ta peab esitama lõpparuande, mis sisaldab tekkepõhised kulusid, mis on tehtud toetuse aruandeperioodil toimunud projekti tegevuste elluviimiseks (lepingu p 5.1.3.1). Ta peab esitama lõpparuande lisadena kulu- ja maksedokumentide koopiad (lepingu p 5.1.4). Ta peab tagastama mittesihtotstarbeliselt kasutatud toetuse (lepingu p 5.1.6). Seega ei olnud leping seotud üksnes kontserdi andmisega. Kaebajal oli kohustus kasutada toetust sihtotstarbeliselt ning seda vastustajale tõendada aruande ja dokumentidega. Kohustuse täitmata jätmine andis vastustajale aluse nõuda toetuse tagastamist; 3) kaebajat pidi toetuse tagastama, sest ta ei tõendanud, et kasutas toetust sihtotstarbeliselt. Toetuse kasutamise tingimused olid kaebaja ise määratlenud 18. jaanuari 2021. a eelarvega järgmiselt: 1500 eurot tööjõukuludeks ja 50 eurot Kultuurikeskuse Kaja ruumide rendiks. Kaebaja märkis, et kogu projekti eelarve on 2500 eurot, millest toetus moodustab 1550 eurot. Muud kulud (reklaam, nootide, keelte ost jne) pidi kaebaja katma kas omafinantseeringu arvelt või muust finantseeringust. Vastustaja esitas kaebajale 3. detsembril 2021 selgituse, et võrreldes esialgse lepinguga on muudetud üksnes ühte tingimust, s.o kontsert toimub baar-restoranis Chicago 1933. Seega pidi kaebaja mõistma, et saab 14. veebruaril 2022 kontserdi puhul toetust kasutada üksnes tööjõukuludeks ja ruumide rendiks; 4) kaebaja üritas 9. märtsil 2022 esitatud aruandes kajastada kuludena reklaami arveid. Ta ei esitanud dokumente tööjõukulude ega rendi kohta. Kaebaja üritas 31. märtsi 2022. a aruandes kajastada kuludena arveid nootide eest. Samuti üritas ta pärast aruande esitamise tähtaja möödumist esitada tööjõukulude tõendamiseks maksekorralduste väljavõtted kirjega „laen“. Kaebaja täiendas maksekorraldusi omakäelise selgitusega „stipendium APle“; 5) kui kaebaja tegi 24. märtsil 2022 vastustajale ettepaneku, et maksab 800 euro ulatuses töötasu, siis pidi ta mõistma, et selleks ajaks oli projekti eelarve kasutamine lõppenud. Projekti 4(7)
3-22-1584 eesmärgiks oli Valentinipäeva kontsert, mis algselt pidi toimuma 14. veebruaril 2021. Pärast projekti pikendamist toimus see 14. veebruaril 2022. Vastavalt lepingu p-le 3.1 on lepingu esemeks toetuse kasutamine järgmisteks tegevusteks: Pink String Quarteti kontsert vastavalt esitatud taotlusele nr 2022502643 ja täiendatud eelarvele (edaspidi projekt). Seega on oli töötasudeks mõeldud toetus 750 eurot seotud kontserdi toimumisega (lepingu p 5.1.1). Lepingu p 5.1.3.1 järgi tuleb kuluaruandes esitada tekkepõhised kulud (kulud peavad olema tasutud). Kaebaja pidi lõpparuande esitama 16. veebruaril 2022. Pärast meeldetuletusi pikendas vastustaja aruande esitamise tähtaega kuni 8. märtsini 2022. Järelikult pidi kaebaja aruandes esitama dokumendid, mis näitavad töötasu väljamakset. Seda kaebaja 9. märtsi 2022. a aruannet esitades ei teinud, mis näitab, et ta ei kasutanud toetust lähtuvalt lepingu esemest sihtotstarbeliselt. Vastustajal puudus alus jätta lepingu p 5.1.3.1 kohaldamata; 6) eeltoodust tulenevalt andis vastustaja põhjendatult haldusakti, millega nõudis toetuse 800 eurot tagasi, sest kaebaja ei olnud tõendanud, et ta kasutas toetust sihtotstarbeliselt. Vastustaja on põhjendatult leidnud, et isegi kui maksekorralduste väljavõtted kirjega „laen“ kajastavad kaebaja arusaama kohaselt temale stipendiumi maksmist, siis ei ole need käsitletavad tööjõukulusid tõendavate dokumentidena. Kaebaja pidi mõistma, et stipendium ei ole käsitatav tööjõukuluna, millelt makstakse tööjõumaksud. Toetuse tagasinõudmise õiguslikuks aluseks on lepingu p 9.4, mille kohaselt võib pool lepingust taganeda, kui teine pool on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud ning nõuda lepingu alusel saadu tagastamist. See õiguslik alus on täidetud, kuna kaebaja on rikkunud lepingu p-des 5.1.3–5.1.4 märgitud kohustusi. Seetõttu ei olnud vastustajal võimalik veenduda, et kaebaja kasutas toetust lepingu p-s 3.1 nimetatud sihtotstarbel.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
9.Kaebaja taotleb apellatsioonkaebuses halduskohtu otsuse tühistamist, kaebuse rahuldamist ning et kohus määraks, kellele esitada kahjunõue seoses kulutustega, mis tekkisid COVID-19 olukorrast, kokkuvõtlikult järgmistel põhjendustel: 1) lepingu p 8 kohaselt tuli lepingu muudatusest teavitada kirjalikult. Seda pole tehtud. Leping lõppes seega 31. mail 2021 olukorras, kus kontsert jäi toimumata. Leping allkirjastati 17. veebruaril 2021 ja 23. märtsiks 2021 oli teada, et lepingut ei saa täita kokkulepitud tingimustel. Tallinna Linnavalitsus muutis kontserdi toimumiskoha vaktsineerimiskeskuseks; 2) kui selgus, et kuludokumendid ei sobi, tegi kaebaja ettepaneku, et teeb vajalikud maksed aruandluses korda, mida ei aktsepteeritud; 3) lepingu eesmärk täideti, sest kontsert toimus, kuid teises kohas ja teistel tingimustel; 4) 1. juunil 2021 pikendatud projektil muutusid olulised tingimused. Kuna projektis ei olnud kirjas, et kontsert peab toimuma kultuurikeskuses Kaja või klubis Chicago 1933, ei käsitanud vastustaja pikendatud projekti enam algse projektina; 5) aruande esitamise tähtaeg 16. veebruar 2021 oli ebamõistlikult lühike; 6) klubis Chicago 1933 ei pakutud kaebajale võimalust ruume rentida.
10.Vastustaja taotleb vastuses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmist kokkuvõtlikult järgmistel põhjendustel: 1) kaebaja ei kasutanud toetust vastavalt sellele, mis oli lepingus kokku lepitud; 2) kuna kaebaja rikkus lepingut oluliselt, siis otsustas vastustaja lepingust taganeda ning tunnistati kehtetuks käskkiri, millega toetati kaebaja kontserti 800 euroga; 3) halduskohtu otsuse tühistamiseks alus puudub; 4) kui kaebaja leiab, et leping lõppes juba 31. mai 2021, oleks tal tulnud raha tagastada, sest ta ei kasutanud seda sihtotstarbeliselt. Samas otsis kaebaja võimalusi, et lepingust tulenevate kohustuste tähtpäeva edasi lükata; 5(7)
3-22-1584 5) toetuse saamise tingimused määras kaebaja. Esialgu kokku lepitust muudeti hiljem üksnes kontserti asukohta ja lepingu täitmise tähtaega. Teisi tingimusi ei muudetud. Kaebaja sai toetust kasutada üksnes tööjõukuludeks ja ruumide rendiks. Samas esitas ta arved nootide eest tasumise ja stipendiumi maksmise eest. Märkida tuleb, et kuludokumendil on kajastatud, et tegemist on laenuga vastavalt lepingule või laenu tagasimakse. Kaebaja esitas seega ka nõuetele mittevastavaid kuludokumente. Seetõttu ei olnud vastustajal võimalik veenduda, et kaebaja kasutas toetust lepingu p-s 3.1 märgitud sihtotstarbel.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
11.Ringkonnakohus nõustub halduskohtu seisukohtadega ja ei korda kõiki üle (HKMS § 201 lg 4).
12.TSKA taganes 22. aprilli 2022. a käskkirjaga kaebajaga 17. veebruaril 2021 sõlmitud toetuse lepingust ning tunnistas kehtetuks 21. jaanuari 2021. a käskkirja p 1.26, millega otsustati toetada kaebaja üritust 800 euroga. Toetuse tagasinõudmise faktiliseks asjaoluks oli see, et kaebaja pidi toetust kasutama Chicago 1933 klubi rendi ja tööjõukulude maksmiseks ning toetust tuli kasutada eespool nimetatud tegevuste katteks perioodil 1. jaanuar 2021-15. veebruar 2022. Vastustajale esitatud 25. märtsi 2021. a maksekorraldustes oli selgitusse märgitud „laenu tagasi makse“ ja „laen vastavalt lepingule“. Maksekorraldustele oli käsitsi peale kirjutatud „Õige selgitus on stipendium APle.“ Vastustaja hinnangul oli kaebaja toetust valesti kasutanud nootide ostmiseks ja stipendiumi maksmiseks ning toetust ei kasutatud ettenähtud tähtpäevaks. Vastustaja tugines käskkirja andmisel Tallinna Linnavolikogu 26. augusti 2021. a määrusele nr 18 „Mittetulundustegevuse toetuse andmise kord“ (määrus nr 18) § 16 p-le 4 ja § 17 lg 1 p-le 4, samuti lepingu p-le 4.2.3.2 ja p-le 9.4.
13.Määruse nr 18 p 4 kohaselt on ametiasutusel õigus tunnistada toetuse andmise otsus kehtetuks ja vajaduse korral taganeda lepingust, kui toetuse saaja ei kasuta toetust sihipäraselt määruse nr 18 § 15 lg 2 p-i 1 mõttes. Toetuse saaja kohustub kasutama toetust tekkepõhiselt abikõlblikul perioodil, lähtudes esitatud taotlusest, sh eelarvest, ning ametiasutuse juhi haldusaktist toetuse andmise kohta (määruse nr 18 § 15 lg 2 p 1).
14.Lepingu kohaselt on vastustajal õigus taganeda lepingust ja nõuda toetus tagasi, kui toetuse saaja ei ole toetust kasutanud sihipäraselt projekti elluviimiseks, sh esitatud taotluse ja eelarve kohaselt (lepingu p-d 3.1, 4.2.3 ja 4.2.3.2). Pool võib lepingust taganeda, kui teine pool on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud ega ole kohustuse täitmiseks antud kümnepäevasetähtaja jooksul asunud seda täitma. Lepingu lõpetamisel tekib pooltel õigus nõuda lepingu alusel saadu tagastamist (lepingu p 9.4).
15.Ringkonnakohus jagab vastustaja seisukohta, et kuna toetus anti konkreetse kulu hüvitamiseks, tuli kaebajal toetust kasutada selle kulu katteks ja esitada selle kohta ka tõendid. Kui toetust ei kasutatud ettenähtud kulu katteks, andis see vastustajale õiguse nõuda toetus tagasi.
16.Kaebaja esitatud taotluse ja eelarve alusel andis vastustaja kaebajale toetuse järgmises sõnastuses: anda kaebajale toetus 800 eurot vastavalt esitatud taotlusele ja täiendatud eelarvele. Ringkonnakohus jagab halduskohtu seisukohta, et kaebaja esitatud taotluse ja eelarve kohaselt oli toetus mõeldud tööjõukulude ja üüri tasumiseks (vt käesolev otsus, p 8 alap 3). Ringkonnakohus ei korda halduskohtu neid seisukohti (HKMS § 201 lg 4).
6(7)
3-22-1584
17.Toetus oli algselt mõeldud 14. veebruari 2021. a kontserdi elluviimiseks Kultuurikeskuses Kaja (toetus tuli kasutada ajavahemikus 1. veebruar – 31. mai 2021). COVID-19 haiguse tõttu ja poolte kokkuleppel oli lubatud kontsert korraldada 14. veebruaril 2022 klubis Chicago 1933 ja toetuse kasutamise tähtaega pikendati 15. veebruarini 2022, seejuures aruanne tuli esitada
16.veebruariks 2022.
18.Ringkonnakohus jagab vastustaja seisukohta, et kaebaja esitatud dokumentatsioon ei tõenda seda, et toetust kasutati tööjõukulude ja ruumide rendi katteks. Kaebaja esitas 9. märtsil 2022 projekti tegevus- ja kuluaruande koos lisadega (plakat ja reklaami arve) (dtl 106), mille vastustaja saatis kaebajale täiendamiseks tagasi. Kaebaja esitas 31. märtsil 2022 korrigeeritud tegevus- ja kuluaruande, milles kajastati kulu nootidele ja reklaamile (dtl 106–107), mille kohta vastustaja teavitas, et need ei vasta lepingus kokku lepitule. Kaebaja esitas 14. aprillil 2022 kolm maksekorraldust (750 eurot), mille selgitusse oli märgitud „laenu tagasi makse“ ja „laen vastavalt lepingule“ (dtl 251–254). Kaebaja oli maksekorralduste väljatrükkidele kirjutanud käsitsi järgmise teksti: „õige selgitus on stipendium APle“ (dtl 160–162). Maksekorraldused ei tõenda, et kulu oleks kantud kas tööjõu või rendi eest. Tõendites esinevad vastuolud. Maksekorraldused kandsid 25. märtsi ja 17. mai 2021. a kuupäevi, mistõttu ei saanud need olla seotud 14. veebruari 2022. a kontserdiga. Usutavaks ei saa pidada seda, et kui tegelikult soovis kaebaja APle maksta stipendiumi, siis kajastas ta maksekorralduse selgituses ebaõigeid asjaolusid ja üritas seda varjata laenuna.
19.Vastustaja on seega õigesti leidnud, et kuna tõendatud polnud toetuse kasutamine nende kulude katteks, milleks see oli ette nähtud, oli toetuse tagasinõudmine õiguspärane. Raha kulutamine sihipäraselt ei olnud seega tõendatud.
20.Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus kaebaja apellatsioonkaebuse rahuldamata ja halduskohtu otsuse muutmata.
21.Menetlusosaliste menetluskulud jäävad nende endi kanda (HKMS § 108 lg 1 ning § 109 lg 1 ja lg 6).
(allkirjastatud digitaalselt)
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.