Kohus Kohtukoosseis Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi
Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised
Tartu Ringkonnakohus Tanel Saar, Maili Lokk, Tiina Pappel 21.12.2023, Tartu 3-22-2053 OÜ ARQUETTE GROUP kaebus Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti 16.06.2022. a otsuse nr 13-30.3/22/744 ja 29.08.2022. a vaideotsuse nr 13-30.3/22/744-3 tühistamiseks ning Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti kohustamiseks tühistatud osas uut otsust tegema Tartu Halduskohtu 16.01.2023. a otsus OÜ ARQUETTE GROUP apellatsioonkaebus Kirjalik menetlus Kaebaja OÜ ARQUETTE GROUP Lepinguline esindaja v.adv. Tauri Tigasson Vastustaja Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet
RESOLUTSIOON
1.Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 16.01.2023. a otsus muutmata.
2.Jätta poolte menetluskulud ringkonnakohtus nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemise päevast arvates, s.o kuni 22.01.2024 (k.a) (HKMS § 212 lg 1). Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui kassaator või teised menetlusosalised ei ole HKMS § 213 lg 1 p 5 ja § 218 lg 2 p 5 kohaselt avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.OÜ ARQUETTE GROUP esitas 30.03.2021 Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametile (PRIA) toetustaotluse põllumajandusministri määruse nr 25 „Maapiirkonnas majandustegevuse mitmekesistamise investeeringutoetuse andmise ja kasutamise tingimused ning kord“ (määrus nr 25) alusel toetuse saamiseks. OÜ ARQUETTE GROUP taotles toetust tegevusele „Päikeseelektrijaam“ (abikõlblik summa 297 575,86 eurot, toetuse summa sellest
119 030,34 eurot), „Elektriliitumine“ (abikõlblik summa 73 740 eurot, toetuse summa sellest 29 496 eurot) ja „Päikeseelektrijaama valveseade“ (abikõlblik summa 3674 eurot, toetuse summa sellest 1470 eurot).
2.PRIA rahuldas 25.06.2021. a otsusega nr 13-30.3/21/1647 OÜ ARQUETTE GROUP toetustaotluse osaliselt ja määras toetust summas 120 500,34 eurot. Toetust ei määratud tegevusele „Elektriliitumine“.
3.OÜ ARQUETTE GROUP esitas 14.01.2022 esimese maksetaotluse nr 13-30.3/22/107 toetusele summas 80 400 eurot. Veel esitas maksetaotluse nr 13-30.3/22/263 toetusele summas 14 000 eurot. PRIA teavitas 17.02.2022. a järelepärimises nr 13-30.3/22/107-1 OÜ-d ARQUETTE GROUP 14.01.2022. a maksetaotluse puudustest, s.h väljamakset mittevõimaldavatest puudustest. OÜ ARQUETTE GROUP esitas 04.03.2022 maksetaotluse muudatustaotluse, selgitused ja tõendid. PRIA palus 28.03.2022. a päringuga nr 13-30.3/22/107-4 OÜ-l ARQUETTE GROUP esitada täiendavad tõendid ja vastused. OÜ ARQUETTE GROUP esitas 01.04.2022 vastuse. PRIA saatis 20.04.2022 OÜ-le ARQUETTE GROUP otsuse eelteavituse nr 13-30.3/22/107-7, milles andis osaühingule võimaluse esitada seisukoht. OÜ ARQUETTE GROUP esitas 18.05.2022 vastuväited ja tõendid.
4.PRIA jättis 16.06.2022. a otsusega nr 13-30.3/22/744 OÜ-le ARQUETTE GROUP välja maksmata toetuse maksetaotluse nr 13-30.3/22/107 eest 80 400 eurot ja maksetaotluse nr 13-30.3/22/263 eest 14 000 eurot (p 1); tunnistas kehtetuks PRIA 25.06.2021. a otsuse (p 2); arvas OÜ ARQUETTE GROUP välja 6.4 meetme „Investeeringud majandustegevuse mitmekesistamiseks maapiirkonnas mittepõllumajandusliku tegevuse suunas” alusel toetuse saamisest 2022 ja 2023. aastal (p 3), võttes aluseks Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse (ELÜPS) § 79 lg 4 p 1, § 80 lg 2 p 1, § 81 lg-d 3 ja 4 ning määruse nr 25 § 2 lg 1 p 1 ja § 18 lg 4. PRIA asus seisukohale, et toetuse saaja esitas ebaõigeid andmeid, jättis teatamata muudatustest ehitaja valiku ja seadmete osas ega viinud ehitaja muutmisel läbi nõuetekohast hanget ega esitanud kolme nõuetekohast hinnapakkumist. Toetuse saaja lõi kunstlikult tingimused eesmärgiga kvalifitseeruda määruses toodud nõuetele ja saada toetust, mis on ELÜPS § 79 lg 4 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse nr 1306/2013 art 59 lg 7 kohaselt taotluse rahuldamata jätmise aluseks. Täidetud ei ole määruse nr 25 § 161 lg 1 p 6 nõue. Ühtlasi on täitmata määruse nr 25 § 2 lg 1, § 4 lg 1 ja § 7 tingimused. PRIA pidas põhjendatuks toetustaotluse rahuldamata jätmist määruse nr 25 § 27 lg 5 ning ELÜPS § 79 lg 4 p-de 1 ja 3 ja lg 5 alusel.
5.PRIA jättis 29.08.2022. a vaideotsusega nr 13-30.3/22/744-3 rahuldamata OÜ ARQUETTE GROUP vaide PRIA 16.06.2022. a otsuse peale.
6.OÜ ARQUETTE GROUP esitas 28.09.2022 Tartu Halduskohtule kaebuse ja 30.11.2022 täiendava seisukoha. Kaebaja palus tühistada PRIA 16.06.2022. a otsus ja 29.08.2022. a vaideotsus ning kohustada PRIA-t tegema tühistatud otsuste asemel uued otsused. Kaebaja põhjendused: 1) Kaebaja ei esitanud toetustaotluses ebaõigeid andmeid. Kui ehitaja väljaselgitamine toimus 05.-13. oktoober, mida selgitati vaides, siis ei ole võimalik, et see toimus vaide esitamise järgsel ajal. PRIA väide, et kaebaja võinuks ehituspäeviku esitada varem, on kummastav. Kaebaja lähtus heauskselt PRIA nõudmistest ja volitatud esindaja T. Kuusiku selgitustest, ettepanekutest ja olukorra tõlgendustest. Kaebaja kinnitas kohtumenetluses, et ehitustööd algasid 16.11.2021. Kaebaja eksis, öeldes varem, et ehitustööd algasid 06. novembril. Hinnapakkumised on koostatud ja loodud ajal, mis on hinnapakkumistes kirjas.
2) Kaebaja täitis kolme hinnapakkumise nõude. 2 hinnapakkumist võeti otse Eesti PäikeseVägi OÜ-lt ja Päikeseratas OÜ-lt, kolmas hinnapäring esitati läbi kaebaja kontaktisiku. Kolmanda hinnapakkumise tegi Hiiu Elektritööd OÜ. Kaebaja ei oska öelda, miks hinnapakkumise teinud isik märkis hinnapakkumise tegijaks ettevõtte, mida ei olnud veel registreeritud. Kaebaja viis läbi nõuetekohase konkursi parima pakkuja leidmiseks. Hoonestusõiguse olemasolu kinnitava dokumendi esitas kaebaja tähtaegselt. Kaebaja suhtes sai hoonestusõigus lõpetatud ekslikult. 3) Kaebaja ei ole toetuse saamiseks loonud kunstlikke tingimusi. Kaebaja teavitas PRIA-t hinnapakkuja vahetumisest 14.01.2022 ehk mõni kuu pärast ehitustegevuse algust. Asjaolu, et isik teadmatusest ja/või tähelepanematusest ei teavita teist isikut, ei tähenda, et ta looks kunstlikke tingimusi.
7.PRIA palus 27.10.2022. a vastuses jätta kaebus rahuldamata.
8.Tartu Halduskohus jättis 16.01.2023. a otsusega kaebuse rahuldamata ja menetluskulud poolte enda kanda. Otsuse põhjendused: 1) Inimlikuks eksituseks saab pidada ehitustööde alguskuupäeva märkimist erinevalt, kas 06. oktoober, 06. või 16. november. Sellist ebaselgust ei ole põhjust pidada teadlikuks või tahtlikuks valeandmete esitamiseks, kuid eksimus viitab andmete esitaja hooletusele. 2) Ehituspäeviku hilisema esitamisega vähendas kaebaja võimalust ehitamisega seonduvaid väiteid usaldusväärselt tõendada. Ehituspäeviku usaldusväärsust vähendab ka asjaolu, et see ei ole kohtule esitamise ajaks allkirjastatud. Ehituspäevik ei vasta majandus- ja taristuministri 14.02.2020. a määruse nr 3 „Ehitamise dokumenteerimisele, ehitusdokumentide säilitamisele ja üleandmisele esitatavad nõuded ning hooldusjuhendile, selle hoidmisele ja üleandmisele esitatavad nõuded“ (määrus nr 3) § 6 lg-te 1 ja 3 nõuetele ning on puudulikult täidetud. 3) Kaebaja selgituste usaldusväärsust vähendab asjaolu, et ta ei näidanud üles piisavat hoolsust, et õigeaegselt väidetav eksimus seoses hoonestusõiguse kadumisega avastada ja maa kasutamisega seotud õigussuhted korrigeerida. 4) Kaebaja ei täitnud hinnapakkuja ja ehitaja muutumisest teavitamise nõuet. Taotleja kohustus muudatustest teatada tuleneb määrusest nr 25. Infotelefoni töötajalt lauset „kui projekt ja hinnapakkuja ei muutu, siis pole vaja muudatust esitada“ ei saa pidada soovituseks, millele tuginedes võis kaebaja jätta PRIA-le hinnapakkuja muutumisest teatamata. T. Kuusiku (ärikonsultant), keda kaebaja nimetas enda esindajaks suhtluses PRIA-ga, volitused kaebaja esindamiseks ei ole tõendanud. Ärikonsultandi teenuseid kasutades võtab taotleja riski, et isiku eksitava tegevuse korral võib vastutus tingimuste mittenõuetekohase täitmise korral lasuda temal. 5) Kaebaja esitas PRIA-le tõendid kolme hinnapakkumise kohta alles 18.05.2022. Kaebaja selgitustest haldus-, vaide- ja kohtumenetluses järeldub, et algselt välja valitud pakkuja (Naps Solar Estonia OÜ) asemel ehitajana ettevõtte Eesti PäikeseVägi OÜ valides ei ole kaebaja uut konkurssi läbi viinud, vaid lähtus sellest, et sama töötajaskonnaga on võimalik saada teises ettevõttes, kuhu töötajad on üle läinud, kaebajale sobiv teenus. Vahendaja või kontaktisiku kasutamine valdkonnas tegutseva hinnapakkuja leidmisel ei ole keelatud. Samas ei tohi vahenduslik tegevus moonutada kolme võrreldava hinnapakkumise nõude eesmärki, milleks on ausa konkurentsi tagamine toetusraha kasutamisel ning Euroopa Liidu finantshuvidest lähtuvalt kahjulike tehingute ärahoidmine. 6) Tõendatuks võib pidada Päikeseratas OÜ pakkumise saatmise, kuid ebaselgeks jääb Eesti PäikeseVägi OÜ pakkumise saatmine 13.10.2021. Ka jääb selgusetuks pakkumuste seos kirjavahetuses märgitud OÜ-ga Võlupuu. Hiiu Elektritööd OÜ pakkumise esitamise aja kohta puuduvad kirjalikud tõendid. Tunnistajana üle kuulatud Hiiu Elektritööd OÜ esindaja ütlused ei kinnita pakkumuse tegemise täpsemat aega. Kui vastab tõele kaebaja väide, et Hiiu Elektritööd OÜ esitas pakkumuse 11.10.2021, ei eksisteerinud sel kuupäeval sellenimelist
õigusvõimelist äriühingut. Äriühingut ei saa pidada teenust osutavaks isikuks enne registrisse kandmist ja õigusvõime tekkimist. 7) Asjaolu, et kaebaja ei esitanud hinnapakkumusi ja nendega seotud kirjavahetust PRIA-le vastuseks 28.03.2022. a päringule, toetab PRIA seisukohta pakkumuste tegelikult hilisemast koostamisest ja esitamisest. Tõendatud ei ole kolme hinnapakkumuse esitamine vastavalt määruse nr 25 § 7 lg-le 1. Kaebaja on kunstlikult loonud määrusele nr 25 vastavuse tingimused. 8) Kuigi asjas ei tuvastatud, et kaebaja esitas võltsitud andmeid, vaid pigem on tegemist hooletuse tõttu ebaõigete andmete esitamisega, on täidetud vähemalt üks valikulistest eeldustest (vajaliku teabe hooletuse tõttu esitamata jätmine). Seega arvas PRIA põhjendatult kaebaja välja meetme alusel toetuse saamisest 2022 ja 2023. a. 9) 16.06.2022. a otsus ei ole täielikult kooskõlas haldusmenetluse seaduse (HMS) §-s 54 ja § 55 lg-s 1 sätestatuga. Haldusaktis on arusaadavalt välja toodud haldusorgani lõppjäreldus resolutsioonina, kuid raskustega jälgitav on lõppjärelduse kujunemiskäik. Vormistuslikud minetused ei vii järeldusele, et tegemist oleks vormiveaga, mis annaks aluse otsust tühistada (HMS § 58). 29.08.2022. a vaideotsus vastab vorminõuetele.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
9.OÜ ARQUETTE GROUP esitas 02.02.2023 apellatsioonkaebuse, milles ta palub tühistada Tartu Halduskohtu 16.01.2023. a otsus ja teha uus otsus, millega tema kaebus rahuldada. Apellatsioonkaebuse põhjendused: 1) Kohus tõlgendas ja kohaldas ELÜPS § 79 lg-t 4 koostoimes määruse nr 25 § 7 lg-ga 1 ja § 161 lg 1 p-dega 2 ja 6 ebaõigesti, kui leidis, et kaebaja esitas ebaõigeid andmeid. Kohus hindas ebaõigesti tunnistaja V. Kruusimäe ütlusi. 2) Ehitaja inimlikku eksitust vale kuupäeva märkimisel ei saa pidada kaebaja hooletuseks. Eksitus ei ole ka sedavõrd oluline, mis võiks tingida toetuse maksmise otsuse tühistamise. Õigusaktid ei näe sellist võimalust ette. Kaebaja ei esitanud valeandmeid. 3) Kui PRIA ei kohustanud kaebajat ehituspäevikut esitama, ei saa kaebajale ette heita, et ta esitas selle alles kohtumenetluses. Määruse nr 25 § 161 lg 1 p 2 ega teised sätted ei sätesta, et lõpetamata ehituspäevik peab olema allkirjastatud. Kaebajale ei saa ette heita, et lõpetamata ehituspäevik oli allkirjastamata. Ehituspäevikut täidab ehitaja, mitte kaebaja. Kaebajale ei saa ette heita hooletust ega seetõttu vähendada tema väidete ja ehituspäeviku usaldusväärsust. 4) Notar ei selgitanud kaebajale tehingu sisu mõistetavalt. Kui eksimus ilmnes, ennistati hoonestusõigus ja lepingus fikseeriti, et tegemist oli eksitusega. 5) Kaebajale ei öeldud infotelefonis, et kui päikesepargi ehitaja muutub, tuleb sellest koheselt PRIA-t teavitada. Kaebaja täitis hinnapakkuja ja ehitaja muutumisest teavitamise nõuet. 6) PRIA ei nõudnud kaebajalt ega T. Kuusikult esindusõigust tõendavaid dokumente. Kaebaja kiitis T. Kuusiku esindusõiguse hilisemalt heaks. 7) Kaebaja ja PRIA eksisid terminite „hinnapäring“ ja „hinnapakkumus“ kasutamisel. Kaebaja ei esitanud kirjalikke hinnapäringuid ega nö pakkumuskutseid. Eesti Päikesevägi OÜ osutuks valituks, sest tema hinnapakkumine oli kõige odavam. Kaebajale esitatud hinnapakkumused täidavad kohtu nimetatud eesmärki. Hinnapakkumuste maksumused on konkureerivad ja sarnased. Kui hinnapakkumust koostanud isik ei mäleta täpselt, millal aasta aega tagasi hinnapakkumus koostati, on see eluliselt arusaadav ning lähtuda tuleb hinnapakkumusel märgitud kuupäevast. Tunnistaja ütlused ühtivad hinnapakkumuselt nähtuvaga. Kaebaja ei oska öelda, miks hinnapakkumise teinud füüsiline isik märkis hinnapakkumise tegijaks ettevõtte, mida ei olnud veel registreeritud. Hiiu Elektriööd OÜ tegeleb ka tänasel päeval päikeseparkide ehitamisega. Täidetud on kolme hinnapakkumuse nõue.
10.PRIA esitas 24.02.2023 vastuse, milles ta palub jätta kaebaja apellatsioonkaebus rahuldamata. Vastuse põhjendused:
1) Kohus ei pidanud hooletuse all silmas ehitajat, vaid andmete esitajat. Kaebajal on kohustus esitada investeeringu tegemisega seotud teavet ja dokumente. Ehituspäevikus kajastatud teabe õigsuse eest vastutab kaebaja. Ehituspäevik on olulisemaid dokumente hindamaks investeeringuobjekti vastavust määruse nõuetele, mistõttu saab eeldada, et toetuse saajal on kõrgendatud hoolsus ja huvi tagada ehituspäeviku korrektsus. 2) Kuna kaebaja jättis vajaliku teabe hooletuse tõttu esitamata (hoonestusõiguse puudumine ja ebaõiged andmed), on täidetud vähemalt üks Komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 640/2014 art 35 lg-s 6 sätestatud valikulistest eeldustest (vajaliku teabe hooletuse tõttu esitamata jätmine). Seega on põhjendatud kaebaja väljaarvamine toetuse saamisest. 3) Ei ole usutav, et kaebaja juhatuse liige ei mõistnud notarilepingu sisu ega teadnud, et tema suhtes on hoonestusõigus lõpetatud. 4) 07.09.2021. a helistades ei tutvustanud T. Kuusik ennast kaebaja esindajana ega esitanud ühtegi dokumenti, mis tõendaks tema rolli kaebaja esindajana. 5) Tunnistaja ei lükanud ümber, et hinnapakkumus võidi koostada hiljem, kui dokumendil märgitud kuupäeval, nagu PRIA kahtlustab. 6) Kaebaja ei ole suutnud tõendada, et ta on täitnud määruse nr 25 § 7 lg-st 1 tuleneva hinnapakkumuse nõude.
11.OÜ ARQUETTE GROUP märkis 22.11.2023. a seisukohas, et tegemist ei ole olukorraga, kus ta püüaks PRIA-t nö petta, et PRIA finantseeriks tegevust, mis ei realiseeruks või realiseerus odavamalt, kui kaebaja väitis. Kaebaja ehitas päikesepargi valmis. Ehitaja eksimus ehituspäevikus ühes kuupäevas ei ole sedavõrd oluline, mis õigustaks vaidlustatud otsuste tegemist. PRIA põhjendus toetuse mittemaksmiseks on formaalne, sest hoonestusõigus on jätkuvalt kaebaja kasuks seatud ning kaebaja esitas 3 hinnapakkumist, mis on võrreldavad. Kaebaja menetluskulud koosnevad apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõivust.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
12.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse rahuldamiseks puudub alus. Halduskohus ei eksinud materiaalõiguse normide kohaldamisel või tõendite hindamisel ega rikkunud kohtumenetluse norme. Ringkonnakohus nõustub HKMS § 201 lõikele 4 tuginedes kõigi halduskohtu otsuse põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata.
13.Vaidlustatud otsuses asus PRIA seisukohale, et kaebaja ei täitnud meetme määruses ette nähtud teavitamiskohustust ja kolme hinnapakkumise tingimust. Ka võib PRIA otsusest järeldada, et kaebaja lõi kolme hinnapakkumise täitmiseks ja seeläbi toetuse saamiseks kunstlikud tingimused (vt PRIA otsuse lk 6). Ühtlasi võib järeldada, et PRIA jõudis sellele seisukohale seoses kaebaja käitumisega andmete esitamisel, seoses teabes esinevate vastuoludega ning osade andmete esitamata jätmisega. Ringkonnakohus käsitleb esmalt kaebaja poolt teavitamiskohustuse täitmist (I); uurib seejärel, kas kaebaja täitis kolme hinnapakkumise tingimuse (II); selgitab, kas kaebaja lõi toetuse saamiseks tingimused kunstlikult (III) ning lahendab viimaks apellatsioonkaebuse taotlused ja jaotab menetluskulud
(IV).
I
14.Pooled vaidlevad ka ringkonnakohtus selle üle, kas kaebaja täitis hinnapakkuja ja ehitaja muutumisest teavitamise nõude. Põllumajandusministri 13.03.2015. a määruse nr 25 „Maapiirkonnas majandustegevuse mitmekesistamise investeeringutoetuse andmise ja kasutamise tingimused ja kord“ (määrus nr 25) § 161 p 6 järgi peab toetuse saaja teavitama
viivitamata PRIAt taotluses esitatud või toetatava tegevusega seotud andmete muutumisest või tegevuse elluviimist takistavast asjaolust.
15.Haldusasja materjalidest nähtub, et kaebaja taotles 30.03.2021 toetust päikesepaneel Trinasolar 545 W (1104 tk; 153 720,96 eurot) ja Inverter SunGrow 50 KW (10tk; 25 830 eurot) paigaldamiseks ning võitnud hinnapakkujaks oli Naps Solar Estonia OÜ (tl 7-17). Sellest teadmisest lähtudes PRIA kaebaja toetustaotluse 25.06.2021. a otsusega ka rahuldas (tl 18p-20p).
16.Pooled ei vaidle selle üle, et faktiliselt paigaldati kaebajale hoopis päikesepaneel SunPro 540W (980 tk; 146 862,80 eurot) ja Inverter SunGrow 50 KW (9 tk; 23 247 eurot). Kaebaja 18.07.2022. a vaides antud selgituse järgi algasid päikesepargi ehitustööd 06.11.2021 ning lõppesid 31.12.2021. Hanke uue parima pakkuja väljaselgitamiseks viis kaebaja väidetavalt läbi perioodil 05.-13.10 (vaide p 19, vaie tl 72-76). Kaebuses halduskohtule selgitas kaebaja siiski seda, et ehitustööd algasid 16.11.2021 ning ta eksis, kui väitis ehitustööde algamist 06.11.2021 (kaebuse p 18, tl 3). Selle kinnituseks esitas kaebaja Eesti PäikeseVägi OÜ juhatuse liikme 28.09.2022. a kinnituskirja (tl 92). Vaidlust ei ole selle üle, et arved ja aktid väljastas kaebajale Eesti PäikeseVägi OÜ.
17.Haldusasja materjalidest nähtub, et PRIA sai ehitaja muutumisest ning asjaolust, et arved ja aktid väljastas kaebajale Eesti PäikeseVägi OÜ teada alles kaebaja poolt 14.01.2022 esitatud maksetaotlusest (vt maksetaotlus tl 22-25 ning PRIA 17.02.2022. a päring nr 13-30.3/22/107-1 kaebajale). Kaebaja leiab apellatsioonkaebuses, et talle ei öeldud infotelefonis, et kui päikesepargi ehitaja muutub, tuleb sellest koheselt PRIAt teavitada. Kaebaja täitis enda arvates hinnapakkuja ja ehitaja muutumisest teavitamise nõude.
18.Ringkonnakohus märgib, et kaebaja kohustus toetatava tegevusega seotud andmete muutumisest viivitamatult teavitada tulenes määruse nr 25 § 161 punktist 6, mistõttu on infotelefonist saadud informatsioonile tuginemine asjakohatu. Ühtlasi pidi kaebaja mõistma, et kui muutuvad esialgses taotluses toodud andmed, millele tuginedes tegi PRIA kaebaja suhtes otsuse toetuse määramiseks, rakendub ka määruse nr 25 § 161 punktis 6 märgitud teavitamiskohustus.
19.Koos esialgse toetustaotlusega pidi kaebaja esitama PRIA-le vähemalt kolme pakkuja investeeringuobjekti hinnapakkumise ärakirjad (määruse nr 25 § 11 p 7) ning taotluse osaks olevas avalduses toetatava tegevuse nimetuse ja selle kirjelduse ning investeeringuobjekti koguselised näitajad, samuti teabe hinnapakkumise valikukriteeriumite kohta (määruse nr 25 § 10 lg 3 p-d 3, 12). Seega saab investeeringuobjekti ning võitnud hinnapakkumist pidada toetustaotluse rahuldamisel otsustava tähtsusega andmeteks, mille muutumisest pidanuks kaebaja PRIAt koheselt teavitama.
20.Määrusest nr 25 ei tulene, et kaebajal oleks õigus toetuse väljamaksmisele sellise investeeringuobjekti ehitamiseks ning sellise hinnapakkumuse alusel, mille kohta ta PRIA-le toetustaotluses andmeid ei esitanud. Määruse nr 25 struktuurist võib hoopis järeldada, et esmalt teeb PRIA taotleja esitatud andmete põhjal taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse (§ 15) ning alles seejärel tekib toetust taotlenud isikul õigus teha investeering ning taotleda toetuse väljamaksmist (§ 17). Tehes investeeringu PRIAt teavitamata, muutunud hinnapakkumuse alusel, rikkus kaebaja määruse nr 25 § 161 punkti 6.
II
21.Järgnevalt uurib ringkonnakohus, kas kaebaja täitis kolme hinnapakkumuse nõude. Määruse nr 25 § 7 lg 1 sätestab: „Kui § 4 lõigetes 1 ja 3 nimetatud tegevuse või investeeringuobjekti käibemaksuta maksumus ületab 5000 eurot, peab taotleja olema saanud vähemalt kolmelt teenust osutavalt isikult võrreldavad hinnapakkumised koos tehniliste tingimuste loeteluga, mis osutavad tehnilisele spetsifikatsioonile (edaspidi hinnapakkumus).
22.Kaebaja esitas vastustajale tõendid kolme hinnapakkumise kohta 18.05.2022. a e-kirjaga, lisades e-kirjale kolm konkureerivat pakkumist (tl 51). Neist nähtub hinnapakkumiste tegemine Päikeseratas OÜ-lt 12.10.2021 (tl 52), Eesti PäikeseVägi OÜ-lt 13.10.2021 (tl 53) ning Hiiu Elektritööd OÜ-lt 11.10.2021 (tl 54). Samas ei esitanud kaebaja vastustajale tõendeid hinnapäringute kohta ega ka e-kirju, mille manustest nähtuks eelviidatud hinnapakkumiste esitamine, mis võimaldaks hinnata, millal konkreetse kuupäevaga dateeritud hinnapakkumine kaebajale tehti. Koos e-kirjaga esitas kaebaja dokumendi nimega „Arquette Group OÜ poolsed väited“, milles selgitas, et „[e]nnem ehitamist viidi läbi korrapärane konkurss parima pakkuja leidmiseks, sest muutus ehitaja ja päikeseelektrijaama võimsus. Lähteülesanded esitati pakkujatele suuliselt. Pakkumised saadi suuliselt ja kirjalikult. Viidi läbi parima pakkuja valimine, kelleks osutus EestiPäikesevägi OÜ. Vastusele ehk esimesele maksetaotlusele on lisatud 3 konkureerivat pakkumist“ (tl 63).
23.Eelviidatud dokumendid on kummatigi märkimisväärses vastuolus kaebaja 01.04.2022. a vastusega PRIA varasemale, 28.03.2022. a järelepärimises esitatud küsimusele selle kohta, miks esialgne hinnapakkuja (Naps Solar Estonia OÜ) välja vahetati. Kaebaja tõi põhjusena esile selle, et „ca 90% Napsi meeskond läks Eesti Päikesevägi OÜ-sse“ (tl 41). Kaebaja väitel selgitas PRIA infotelefon neid esindanud ärikonsultant T. Kuusikule, et kui projekti iseloom jääb samaks ning spetsialistid kolivad uude ettevõttesse, siis pole vaja uusi pakkumisi võtta (nn uut konkurssi ehk hanget korraldada). Kaebaja selgitusest nähtub, et enne tellimist helistati projektis esitatud pakkujatele (Päikeseratas OÜ, Arevasolar Estonia OÜ) ja teistele päikeseparkide ehitajatele ning esitati suuliselt hinnapäringud, kirjalikult pakkumiskutseid ei esitatud. Kaebaja märgib: „Sellel ajal kirjalikke pakkumisi ei võtnud, sest teadsime, et uut hanget pole vaja korraldada. Kui vaja oleme nõus kohe võtma uued pakkumised ja esitama PRIA-le“ (tl 41). Ringkonnakohus märgib, et kui kaebaja kirjalikke pakkumusi 01.04.2022. a vastuse koostamise aja seisuga ei olnud võtnud, jääb selgusetuks, kuidas sai kaebaja esitada 18.05.2022. a e-kirja lisadena PRIA-le kolme äriühingu 2021. a oktoobris esitatud kirjalikud pakkumused.
24.Pooled ei vaidle selle üle, et Hiiu Elektritööd OÜ ei olnud 11.10.2021. a pakkumuse tegemise aja seisuga veel äriregistrisse kantud ehk ta polnud õigusvõimeline. Äriregistrist nähtub, et äriühing kanti äriregistrisse alles 04.11.2021. Halduskohtu istungil tunnistajana ütlusi andnud Hiiu Elektritööd OÜ ainuosaniku ja juhatuse liikme V. Kruusimäe selgitustest nähtub, et ta oli OÜ-st Naps Solar lahkunud endine palgatöötaja, kes kuulis OÜ-st Arquette Group OÜ-s-Naps Solar töötades ning nägi äriühingust lahkudes võimalust teha hinnapakkumine oma ettevõtte alt (00:10:12, kohtuistungi protokoll). Tunnistaja väitel võttis ta ise ühendust telefoni teel, muid kontakte alguses ei olnud. Pakkumuse esitas aga meili teel (00:15:57).
25.Ringkonnakohtu hinnangul ei ole tunnistaja ütlused omal algatusel pakkumuse tegemise kohta usaldusväärsed. Kui tunnistaja kuulis kaebajast OÜ-s Naps Solar töötades, pidi info temani jõudma läbi OÜ Naps Solar esialgse valiku ehk olukorras, kus parim pakkuja oli välja selgitatud ning kaebajal OÜ Naps Solar näol parim pakkuja olemas. Ka juhul, kui tunnistajani jõudis veel enne OÜ-st Naps Solar lahkumist informatsioon selle kohta, et kaebajal pole
nimetatud äriühinguga võimalik koostööd töötajate lahkumise tõttu jätkata, ei toeta tunnistaja ütlusi omal algatusel ühenduse võtmise ja e-kirja teel kaebajale pakkumise tegemise kohta asjaolu, et Hiiu Elektritööd OÜ saatis pakkumuse kontaktisiku meiliaadressile [email protected], selmet saata see otse kaebaja meiliaadressile. Apellatsioonkaebuses selgitab kaebaja, et „[k]olmas hinnapäring esitati läbi kaebaja kontaktisiku, kellel on mitmeid tuttavaid mh päikeseparkide rajamisega tegelevates ettevõtetes. Just nii oli võimalik lihtsasti selgitada välja ettevõtted, kes saaksid konkreetse asjaga piisavalt tegeleda töökoormuse mõttes ning seda mõistliku hinnaga. Apellant ei teadnud toona, kas ja kes täiendava hinnapakkumise apellandile teeb“ (apellatsioonkaebuse lk 5-6, tl 153-153p). Seega väidab kaebaja apellatsioonkaebuses sisuliselt seda, et ta delegeeris pakkujate leidmise kontaktisikule, kes pidi ise pakkumuse esitamiseks tunnistaja poole pöörduma, olles eelnevalt veendunud selles, et Hiiu Elektritööd OÜ töökoormus lubab tööd teha ja hind on mõistlik. See on otseses vastuolus tunnistaja poolt antud ütlustega. Ühtlasi nähtub tunnistaja poolt halduskohtus antud ütlustest, et tunnistajal ei olnud reaalselt vahendeid pakkumuse finantseerimiseks ning ta oleks pidanud veel selles osas kaebajaga läbi rääkima ja vahendid leidma (00:17:34, kohtuistungi protokolli lk 2, tl 136p).
26.Ringkonnakohus on eeltoodud tõendeid kogumis hinnates seisukohal, et Hiiu Elektritööd OÜ pakkumust ei saa pidada määruse nr 25 § 7 lg 1 mõistes selliseks hinnapakkumuseks, mis andnuks kaebajale aluse seda parima pakkumuse väljaselgitamisel arvestada. Ringkonnakohus tugineb seejuures nii äriühingu pakkumuse tegemise ajal puuduvale õigusvõimele kui ka kaebaja ja tunnistaja vastuolulistele selgitustele ning kaebaja ajas muutunud selgitustele, mida ei saa pidada usaldusväärseks. Seetõttu nõustub ringkonnakohus halduskohtu ja vastustajaga selles, et kaebaja ei täitnud määruses nr 25 ettenähtud kolme hinnapakkumuse nõuet. Kolme hinnapakkumuse nõude täitmine ei ole formaalne, vaid sisuline kohustus, mida ei saa lugeda täidetuks seeläbi, kui lasta pakkumus esitada selle esitamise ajal õigusvõimetul ning oma kohustuste täitmise võimes kahtleval äriühingul. Asjaolud kogumis viitavad pigem sellele, et Hiiu Elektritööd OÜ pakkumus esitati pakkumuses märgitud kuupäevast hiljem ning äriühing tegi formaalse pakkumuse teadmisega, et tema pakkumuses märgitud töid tegema ei asu.
27.Vaidlustatud otsuses leidis PRIA ka seda, et kõik hinnapakkumused on metaandmete põhjal loodud alles 2022. a kevadel, mitte 2021. a sügisel, täpsemalt Eesti PäikeseVägi OÜ poolt 23.02.2022, Hiiu Elektritööd OÜ puhul 29.04.2022 ning Päikeseratas OÜ puhul 05.05.2022. Vaides PRIA-le selgitas kaebaja, et kuna kaebaja ja tema toona volitatud esindaja T. Kuusik kasutavad igapäevases töös IOS operatsioonisüsteemiga Apple seadmeid, kuvatakse Apple seadmetega e-kirjadest dokumente salvestades dokumendi loomiskuupäevaks arvutisse salvestamise kuupäev (vaide p 21). Seega saaks vaidest järeldada, et kaebaja salvestas e-kirjadest Hiiu Elektritööd OÜ-lt 11.10.2021 saadud pakkumuse enda arvutis 29.04.2022; Päikeseratas OÜ-lt 12.10.2021 saadud pakkumuse 05.05.2022 ning Eesti PäikeseVägi OÜ-lt 13.10.2021 saadud pakkumuse 23.02.2022. PRIA palus 28.03.2022. a järelepärimises kaebajale esitada originaalkirjavahetus hinnapakkujatega (edastatud pakkumiskutsed ja saadud hinnapakkumused) (tl 40). Kaebaja PRIA-le originaalkirjavahetust ei esitanud, kuigi, eeldades vaides toodud väidete õigsust, ei olnud ta selleks ajaks veel pakkumusi e-kirjadest arvutisse salvestanud. Ringkonnakohtu hinnangul toetab selline kaebaja käitumine PRIA kahtlusi ning tekitab põhjendatud kahtluse pakkumuste esitamise tegeliku aja kohta. Kui kaebaja ei esita talle kättesaadavaid tõendeid, riskib ta sellega, et tõendite esitamata jätmist võidakse tõlgendada tema kahjuks ning kaebaja käitumine haldusmenetluses kinnitab täiendavalt PRIA kahtlusi selles, et pakkumused on toetuse saamiseks tagantjärgi koostatud.
III
28.Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1306/2013 artikkel 60 näeb ette, et põllumajandusalaste sektoripõhiste õigusaktidega ettenähtud eeliseid ei anta füüsilistele ega juriidilistele isikutele, kelle puhul on kindlaks tehtud, et nad tekitasid selliste eeliste saamiseks vajalikud tingimused kunstlikult, vastupidiselt kõnealuste õigusaktide eesmärkidele.
29.Euroopa Kohtu praktikas on leitud, et võimaliku toetusesaaja kuritarvituse tõendamiseks on nõutavad esiteks objektiivne koosseis, millest tuleneb, et vaatamata vastavates õigusnormides ette nähtud tingimuste formaalsele täitmisele, ei ole õigusnormidega taotletud eesmärki saavutatud, ning teiseks subjektiivne koosseis, mis väljendub tahtes saada eelis, mis tuleneb liidu õigusnormidest, luues kunstlikult selle saamiseks vajalikud tingimused1.
30.Vaidlustatud otsusest ja vaideotsusest nähtub PRIA seisukoht, mille kohaselt lõi kaebaja kunstlikud tingimused selleks, et vastata määruse nr 25 § 7 lg 1 tingimustele ning saavutada toetuse väljamaksmine. Samasugusele seisukohale asus ka halduskohus (otsuse p 26). Ringkonnakohus nõustub vastustaja ja halduskohtuga. Asjaolud kogumis kinnitavad, et kaebaja lõi kunstlikud tingimused toetuse väljamaksmiseks. Nagu ringkonnakohus käesoleva otsuse jaotises II selgitas, esitas kaebaja küll vastustajale formaalselt kolm hinnapakkumust, kuid kaebaja selgitustest ja esitatud tõenditest kogumis võib teha järelduse, et faktiliselt oli kaebaja talle meelepärase pakkuja veel enne konkureerivate pakkumuste küsimist välja valinud ning PRIA-le sooviti tõendeid valikuliselt esitades jätta mulje määruse nr 25 § 7 lõikes 1 toodud nõude täitmisest. Ringkonnakohtu hinnangul ei täitnud kolme hinnapakkumuse küsimine taotletud eesmärki (st eksisteerib objektiivne koosseis) ning kaebaja vastuolulised selgitused ja käitumine haldusmenetluses kinnitavad, et rikkumise tuvastamiseks on täidetud ka subjektiivne koosseis.
31.ELÜPS2 § 79 lõikest 4 tuleneb, et tehakse taotluse rahuldamata jätmise otsus, kui taotleja, taotlus või toetatav tegevus ei vasta vähemalt ühele nõudele, mis on kehtestatud taotlejale, taotlusele või toetatavale tegevusele (p 1) ning kui taotluses on esitatud valeandmeid või taotleja mõjutab taotluse menetlemist pettuse või ähvardusega või muul õigusvastasel viisil (p 3). Käesoleval juhul rikkus kaebaja määruse nr 25 § 7 lõikest 1 tulenevat kolme võrreldava hinnapakkumuse küsimise nõuet, samuti § 161 punktis 6 toodud PRIA teavitamise nõuet (vt otsuse põhjendused alajaotises 1).
32.PRIA ja halduskohus on käesolevas asjas sedastanud ka kaebaja hooletust ehitustööde alguskuupäeva märkimisel ning hoonestusõigusega seotud andmete korrigeerimisel. Samuti avastasid PRIA ja halduskohus puudusi ehituspäeviku täitmisel ja selle esitamisel. Kaebaja vaidleb apellatsioonkaebus eeltoodud seisukohtadele vastu. Ringkonnakohus ei pea vajalikuks kaebaja väidetel täiendavalt peatuda, sest kaebaja või ehitustegevust läbi viinud isikute hoolsus ei oma PRIA vaidlustatud otsuse ja vaideotsuse õiguspärasuse kontrollimisel, arvestades ringkonnakohtu poolt juba tuvastatud rikkumisi, enam määravat tähtsust.
Euroopa Kohtu 07.04.2022. a otsus asjas C-176/20 p 70; 12.09.2013. a otsus asjas C-434/12, p 29 jj. ELÜPS viide on toodud PRIA 16.06.2022. a otsuse tegemise aja redaktsioonis.
IV
33.Eeltoodud põhjendustel jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 16.01.2023. a otsus muutmata. Vastavalt HKMS § 108 lõikele 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna vastustaja ei ole taotlenud menetluskulude väljamõistmist, jäävad poolte menetluskulud ringkonnakohtus nende endi kanda.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.