Osaühing ARQUETTE GROUP kaebus Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti 16. juuni 2022. a otsuse nr 13-30.3/22/744 ja 29. augusti 2022. a vaideotsuse nr 1330.3/22/744-3 tühistamiseks ning kohustada PRIA-t tühistatud osas uut otsust tegema
Menetlusosalised
Kaebaja – Osaühing ARQUETTE GROUP, lepinguline esindaja vandeadvokaat Tauri Tigasson Vastustaja – Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet, volitatud esindaja Stefan Vingerfeld
Asja läbivaatamine
Kohtuistungil 14. detsembril 2022
RESOLUTSIOON
1.Jätta Osaühingu ARQUETTE GROUP kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud poolte enda kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED
Otsuse peale võib Tartu Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 15. veebruaril 2023. Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).
1.Osaühing ARQUETTE GROUP (kaebaja) esitas 30. märtsil 2021 Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametile (PRIA) toetustaotluse põllumajandusministri määruse nr 25
3-22-2053
„Maapiirkonnas majandustegevuse mitmekesistamise investeeringutoetuse andmise ja kasutamise tingimused ning kord“ (edaspidi määrus nr 25) alusel toetuse saamiseks. Kaebaja taotles toetust tegevusele „Päikeseelektrijaam“ (abikõlblik summa 297 575,86 eurot, toetuse summa sellest 119 030,34 eurot), „Elektriliitumine“ (abikõlblik summa 73 740 eurot, toetuse summa sellest 29 496 eurot) ja „Päikeseelektrijaama valveseade“ (abikõlblik summa 3674 eurot, toetuse summa sellest 1470 eurot).
2.PRIA rahuldas 25. juuni 2021. a otsusega nr 13-30.3/21/1647 kaebaja toetustaotluse osaliselt ning määras toetuse 120 500,34 eurot. Toetust ei määratud tegevusele „Elektriliitumine“, sest kaebaja ei esitanud Elektrilevi OÜ hinnapakkumist ega tõendanud taotluses märgitud liitumise hinda. PRIA otsuse lisatingimuse kohaselt oli kaebaja kohustatud esitama PRIA-le elektrivõrgu liitumislepingu hiljemalt esimese maksetaotlusega.
2.1.Kaebaja esitas 14. jaanuaril 2022 esimese maksetaotluse nr 13-30.3/22/107. PRIA tegi kaebajale 17. veebruaril 2022 järelepärimise, millega teavitas kaebajat maksetaotluste puudustest, sh järgmistest väljamakset mittevõimaldavatest puudustest: a) taotleja ei täitnud toetuse saamise lisatingimust - kohustust esitada PRIA-le hiljemalt koos esimese maksetaotlusega elektrivõrguga liitumisleping; b) toetustaotluses oli märgitud investeeringuobjekti ehitaja hinnapakkumise võitjaks Naps Solar Estonia OÜ. Maksetaotluses ilmnes, et kaebaja on valinud uueks hinnapakkujaks Eesti PäikeseVägi OÜ. Kaebaja ei teavitanud PRIA-t uuest investeeringuobjekti ehitajast; c) toetustaotlusel taotleti toetust päikesepaneel Trinasolar 545W (1104 tk; maksumus 153 720, 96 eurot) ja inverter SunGrow 50 KW (10 tk 25 830 eurot) paigaldamiseks. Akti järgi on paigaldatud Sun Pro 540W (980 tk, 146 862, 80 eurot) ja Inverter SunGrow 50KW (9 tk, 23 247 eurot). Kaebaja ei teavitanud PRIA-t muudatustest.
2.2.Kaebaja esitas 4. märtsil 2022 selgitused, maksetaotluse muudatustaotluse ning selle lisad. PRIA palus 28. märtsi 2022 päringuga kaebajal esitada täiendavad tõendid ja vastused. Kaebaja vastas PRIA päringule 1. aprillil 2022.
2.3.PRIA saatis 20. aprillil 2022 kaebajale otsuse eelteavituse nr 13-30.3/22/107-7, milles andis kaebajale võimaluse esitada omapoolne kirjalik seisukoht hiljemalt 27. aprilliks 2022. PRIA pikendas tähtaega kuni 19. maini 2022.
2.4.Kaebaja esitas 18. mail 2022 omapoolsed vastuväited ja tõendid (sh hoonestusõiguse leping ja kolm omavahel konkureerivat hinnapakkumust).
3.PRIA otsustas 16. juuni 2022. a otsusega nr 13-30.3/22/744: -
-
-
jätta Osaühingule ARQUETTE GROUP välja maksmata toetus maksetaotluse nr 1330.3/22/107 eest 80 400,00 eurot ja maksetaotluse nr 13-30.3/22/263 eest 14 000,00 eurot (kokku 94 400,00 eurot); tunnistada kehtetuks PRIA 25. juuni 2021. a otsus nr 13-30.3/21/1647, millega määrati Osaühingule ARQUETTE GROUP toetustaotluse nr 64002100207 toetus osaliselt summas 120 500,34 eurot; arvata Osaühing ARQUETTE GROUP välja meetme „Investeeringud majandustegevuse mitmekesistamiseks maapiirkonnas mittepõllumajandusliku tegevuse suunas” alusel toetuse saamisest 2022. ja 2023. aastal.
2(13)
3-22-2053
PRIA asus kokkuvõtvalt seisukohale, et taotleja on esitanud ebaõigeid andmeid ja jätnud PRIAle teatamata muudatustest ehitaja valiku ning seadmete osas ning ei ole viinud ehitaja muutmisel läbi nõuetekohast hanget ega ole esitanud kolme nõuetekohast hinnapakkumist. Toetuse saajal puudub ka õiguslik alus investeeringuobjekti sihipäraselt kasutada.
4.Osaühing ARQUETTE GROUP esitas PRIA-le 18. juulil 2022 vaide PRIA 16. juuni 2022. a otsuse nr 13-30.3/22/744 peale. PRIA jättis 29. augusti 2022. a vaideotsusega nr 1330.3/22/744-3 vaide rahuldamata.
5.Osaühing ARQUETTE GROUP esitas 28. septembril 2022 Tartu Halduskohtule kaebuse nõuetes tühistada PRIA 16. juuni 2022. a otsus asjas nr 13-30.3/22/744 ja 29. augusti 2022. a vaideotsus nr 13-30.3/22/744-3 ning kohustada PRIA-t tegema tühistatud otsuste asemel uued otsused.
6.Kohus võttis 2022. a määrusega kaebuse menetlusse. PRIA esitas vastuse kaebusele 27. oktoobril 2022. Kohus määras 3. novembri 2022. a määrusega asja läbivaatamise kohtuistungil
14.detsembril 2022 ning rahuldas 1. detsembri 2022. a määrusega kaebaja taotluse kohtuistungil tunnistaja ülekuulamiseks.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
7.Kaebaja väidab järgmist.
7.1.Kaebaja ei ole toetustaotluses esitanud ebaõigeid andmeid. Kui ehitaja väljaselgitamine toimus ajavahemikus 5.-13. oktoober ning seda selgitati 18. juulil 2022. a vaides, siis ei ole eluliselt võimalik, et see toimus vaide esitamise järgsel ajal.
7.2.PRIA väide, et kaebaja võinuks ehituspäeviku esitada juba varem, on kummastav. Kaebaja on kõnealuses menetluses heauskselt lähtunud PRIA nõudmistest ning volitatud esindaja T. Kuusiku selgitustest, ettepanekutest ning olukorra tõlgendustest. Kaebaja esitas kohtumenetluses kinnituse, et ehitustööd algasid 16. novembril 2021. Kaebaja eksis, öeldes varem, et ehitustööd algasid 6. novembril.
7.3.Kõnealused hinnapakkumised on koostatud ja loodud ajal, mis on hinnapakkumistes kirjas. Ka e-kirjad, millega on hinnapakkumised edastatud, ühtivad hinnapakkumiste koostamise ajaga. Kaebaja selgitas, et kui Apple’i seadmega dokumente salvestada nt e-kirjadest, kuvatakse dokumentide loomiskuupäevaks arvutisse salvestamise kuupäev. Mõistetavalt on metaandmed siis ekslikud. Kaebaja ei ole (toetustaotluses) esitanud ebaõigeid andmeid.
7.4.Kaebaja on täitnud kolme hinnapakkumise nõude. Kaks hinnapakkumist võeti otse Eesti PäikeseVägi OÜ-lt ja Päikeseratas OÜ-lt, kolmas hinnapäring esitati läbi kaebaja kontaktisiku, kellel on mitmeid tuttavaid mh päikeseparkide rajamisega tegelevates ettevõtetes. Nii oli võimalik lihtsasti välja selgitada ettevõtted, kes saaksid konkreetse asjaga töökoormuse mõttes piisavalt tegeleda mõistliku hinnaga. Kaebaja ei teadnud toona, kas ja kes täiendava hinnapakkumise talle teeb. Kolmanda hinnapakkumise tegi Hiiu Elektritööd OÜ. Praktikas on tavaline, et hinnapakkumisi võetakse ka kontaktisikutelt, teadmata, kas ja kes hinnapakkumised koostavad. Hinnapakkumise koostavad sel juhul isikud, kelle töömaht võimaldab uue objekti ette võtta ning kellele on see piisavalt tulus. Seadus ei keela isikul hinnapakkumisi saada kontaktisiku vahendusel. Kaebaja ei oska öelda, miks hinnapakkumise teinud füüsiline isik märkis hinnapakkumise tegijaks ettevõtte (Hiiu Elektritööd OÜ), keda ei olnud veel
3(13)
3-22-2053
registreeritud. Seda ei saa kaebajale ette heita. Kaebaja peab võimalikuks, et tõenäoliselt oli enne ettevõtte asutamist ettevõtte nimi teada ning sooviti tagada ettevõttele pärast asutamist koheselt tööd.
7.5.Hoonestusõiguse olemasolu kinnitava dokumendi esitas kaebaja tähtaegselt ning see ei seostu hinnapakkumiste nõude täitmisega.
7.6.Kaebaja ei ole toetuse saamiseks loonud kunstlikke tõendeid. Kaebaja ei ole toetustaotluses esitanud ebaõigeid andmeid ning on täitnud hinnapakkumiste nõude. PRIA ei ole süvenenud kaebaja esitatud selgitustesse, tõenditesse ega dokumentidesse.
7.7.Kõnealune päikesepark on täies ulatuses valmis ehitatud ning töötab.
8.Vastustaja vaidleb kaebusele vastu, väites järgmist.
8.1.Määruse nr 25 § 7 lg 1 näeb ette, et kui § 4 lõigetes 1 ja 3 nimetatud tegevuse või investeeringuobjekti käibemaksuta maksumus ületab 5000 eurot, peab taotleja olema saanud vähemalt kolmelt teenust osutavalt isikult võrreldavad hinnapakkumused koos tehniliste tingimuste loeteluga, mis osutuvad tehnilisele spetsifikatsioonile. Hinnapakkumuste puhul on oluline nende võrreldavus. Sätte eesmärk on tagada hinnapakkumuste koostamine turutingimustel, et vältida ülehinnatud ehk kahjulikke tehingud Euroopa Liidu finantshuvidest lähtuvalt.
8.2.PRIA-l on kahtlus hinnapakkumistel märgitud kuupäevade vastavuses tegelikkusele. Hinnapakkumuste metaandmete kohaselt on need loodud alles 2022. aasta kevadel (23. veebruaril 2022 Eesti PäikeseVägi OÜ, 29. aprillil 2022 Hiiu Elektritööd OÜ ja 5. mail 2022 Päikeseratas OÜ) ning võitnud hinnapakkumus loodi pärast PRIA järelepärimist ja teised kaks vahetult pärast otsuse eelteavituse kättesaamist. Äriregistri andmetel on hinnapakkumuse teinud Hiiu Elektritööd OÜ registreeritud alles 4. novembril 2021.
8.3.Kaebaja ei ole esitanud Hiiu Elektritööd OÜ kirjavahetust pakkumuse edastamise kohta ega selgitanud, millisel muul moel talle kirjalik pakkumus esitati. Tegemist ei ole muutmata kujul esitatud kirjavahetusega. Eesti Päikesevägi OÜ kirjavahetusest ei selgu, et kirjaga oleks kaasas manus, millest nähtuks kirjalik hinnapakkumine. Kaebaja selgitused Hiiu Elektriööd OÜ-lt pakkumuse saamisest on arusaamatud. Kaebaja on 18. mai 2022. a vastuses (p 5) kinnitanud, et lähteülesanded esitati pakkujatele suuliselt.
8.4.Hiiu Elektritööd OÜ pakkumine ei ole käsitatav võrreldava kolmanda hinnapakkumusena meetme määruse § 7 lg 1 tähenduses, kuna selle on teinud õigusvõimetu äriühing. Ettevõte asutamine pärast väidetavat hinnapakkumise tegemist pigem kinnitab, et pakkumus on tagantjärgi koostatud.
8.5.Kaebaja on teadlikult ilma hanget korraldamata ja meetme määruse tingimusi järgimata teinud muudatuse ehitaja osas Eesti PäikeseVägi OÜ kasuks peamiselt põhjusel, et sinna läksid esimese hinnapakkujast võitja töötajad. Kaebaja ei täitnud meetme määruse § 7 lg 1 nõuet. Tegemist on olulise rikkumisega.
8.6.Kaebaja vastuolulised selgitused ja esitatud dokumendid viitavad sellele, et kaebaja ei korraldanud nõutavat hanget ega saanud võrreldavaid hinnapakkumisi ning on teadlikult konkurssi korraldamata ning ilma võrreldavate pakkumisteta valinud uueks ehitajaks Eesti
4(13)
3-22-2053
PäikseVägi OÜ. Sellest teavitamata jättes on kaebaja rikkunud meetme määruse § 161 lg 1 p 6 nõuet.
8.7.Kaebaja väidete kohaselt tehti otsus Eesti PäikeseVägi OÜ kasuks pakkujatega suulise läbirääkimise teel saadud info põhjal. Selline hinnapakkuja valimine objektiivsetel kaalutlustel on raskesti usutav. Kaebaja on 18. mai 2022. a vastuses muutnud oma esialgselt seisukohta pakkumuste esitamisest võrreldes 1. aprilli 2022. a vastusega. Kaebaja hilisemad vastused on vastuolus tema varasemate selgitustega. Kaebaja selgitused ja vastused on koostatud selliselt, et tagantjärgi oli kaebaja justkui käitunud vastavalt meetme määruse nõuetele.
8.8.Nõuetele vastavuse ning esitatud andmete tegelikkusele vastavuse eest vastutab kaebaja ise. Ka teadmatus, lohakus ega asjaolude kokkulangevus ei vabanda meetme määrusele mittevastavust. Kaebaja pidi juba maksetaotluse avaldusega esitama kirjalikud dokumendid vähemalt kolme pakkuja investeeringuobjekti hinnapakkumuse kohta. Kaebaja on loonud kunstlikud tingimused eesmärgiga kvalifitseeruda määruses toodud nõuetele. 8.9.Kaebaja on pidevalt esitanud erinevaid kuupäevi ehitustegevuse alustamise kohta. Alles kohtumenetluses on kaebaja esitanud kirjaliku tõendi kinnitamaks ehitustööde alustamist 16. novembril 2021. Samas on töövõtulepingu skaneeritud dokumendid käsikirjaliselt allkirjastatud, kuid lepingus endas on märgitud „Leping on digitaalselt allkirjastatud“.
8.10.Kaebaja on PRIA korduvatele järelepärimistele vaatamata jätnud põhjendamatult esitamata ehituspäeviku.
8.11.Maksetaotluse esitamisel ei esitanud kaebaja uusi hinnapakkumisi ega teavitanud uue hanke korraldamisest. Kaebaja on esitanud valeandmeid ka pärast maksetaotluse esitamist.
8.12.Kaebajal puudub toetuse saamiseks vajalik hoonestusõigus. Katastriüksusele 84301:001:0213, kus investeeringuobjekt asub, seatud hoonestusõigus on alates 6. detsembrist 2021 kustutatud. Alles 18. mai 2022. a vastusega esitas kaebaja notari lepingu hoonestusõiguse olemasolu kohta.
8.13.Nõuetekohaste dokumentide tähtaegselt esitamata jätmist ei saa pidada pelgalt formaalseks rikkumiseks. Dokumentide tähtaegne esitamine on toetuse saaja iseseisev kohustus, mille täitmata jätmise puhuks on seadusandja ette näinud vastavad tagajärjed. Maksetaotluses kirjeldatud muudatused ei olnud oma iseloomult sellised, mida kaebaja võinuks teha teavitamata vastustajat uuest ehitajast, korraldamata uut hanget ja ilma kehtiva hoonestusõiguseta (ELÜPS § 80 lg 12 ). Seejuures ei oma tähtsust, et kõnealune päikesepark on täies ulatuses valmis ehitatud ja töötab. Toetuse saamiseks valeandmete esitamine on käsitatav ränga rikkumisega, millele järgneb taotluse rahuldata jätmine.
8.14.Tulenevalt asjaoludest kogumis ei ole eluliselt usutav, et kaebaja on läbi viinud korrektse hanke parima pakkuja leidmiseks enne tööde alustamist. Kaebaja on loonud kunstlikud tingimused eesmärgiga vastata määruses toodud nõuetele toetuse saamiseks, mis on ELÜPS § 79 lg 4 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse nr 1306/2013 artikli 59 lg 7 kohaselt taotluse rahuldamata jätmise aluseks. Seega on rikutud rahastamiskõlblikkuse kriteeriume.
KOHTU SEISUKOHT
9.Kaebaja on vaidlustanud otsuse, millega PRIA jättis kaebajale välja maksmata toetuse maksetaotluste nr 13-30.3/22/107 ja nr 13-30.3/22/263 eest (kokku 94 400,00 eurot), tunnistas 5(13)
3-22-2053
kehtetuks enda varasema 25. juuni 2021. a otsuse nr 13-30.3/21/1647 toetustaotluse nr 64002100207 alusel toetus osalise määramise kohta ning arvas kaebaja välja meetme „Investeeringud majandustegevuse mitmekesistamiseks maapiirkonnas mittepõllumajandusliku tegevuse suunas” alusel toetuse saamisest 2022. ja 2023. aastal.
10.Kaebaja on taotlenud Eesti maaelu arengukava 2014–2020” meetme 6.4 „Põllumajandusettevõtete ja ettevõtluse areng” tegevuse liigi „Investeeringud majandustegevuse mitmekesistamiseks maapiirkonnas mittepõllumajandusliku tegevuse suunas” raames antavat maapiirkonnas majandustegevuse mitmekesistamise investeeringutoetust päikeseelektrijaama ehitamiseks, elektriliitumiseks ja päikese elektrijaama valveseadme soetamiseks. Vastava toetuse andmise ja kasutamise tingimused ning kord on sätestatud eelnevalt viidatud määrusega nr 25 (meetme määrus).
11.Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse kuni 31. detsembrini 2022 kehtinud redaktsiooni (ELÜPS2014) § 79 lg 4 punktide 1 ja 3 alusel jäetakse taotlus rahuldamata, kui taotleja, taotlus või toetatav tegevus ei vasta vähemalt ühele nõudele, mis on esitatud taotlejale, taotlusele või toetatavale tegevusele, kui Euroopa Liidu õigusaktidest ei tulene teisiti; ja/või taotluses on esitatud valeandmeid või taotleja mõjutab taotluse menetlemist pettuse või ähvardusega või muul õigusvastasel viisil. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1306/2013 art 60 kohaselt ei anta põllumajandusalaste sektoripõhiste õigusaktidega ettenähtud eelseid füüsilistele ega juriidilistele isikutele, kelle puhul on kindlaks tehtud, et nad tekitasid selliste eeliste saamiseks vajalikud tingimused kunstlikult, vastupidiselt kõnealuste õigusaktide eesmärkidele. Toetuse maksmisest keeldumise puhul tunnistab PRIA taotluse varasema rahuldamise otsuse täielikult või osaliselt kehtetuks (määruse nr 25 § 18 lg 4).
12.Vastustaja on vaidlustatud otsuse ja vaideotsuse kohaselt jõudnud kokkuvõtvalt järeldusele, et kaebaja on esitanud ebaõigeid andmeid ning on rikkunud järgmisi määrusest nr 25 tulenevaid nõudeid: ei ole teavitanud PRIA-t eelnevalt esialgselt välja valitud ehitaja muutmisest (§ 161 lg 1 p 6), ei ole ehitaja vahetumisel läbi viinud nõuetekohast hanget ning ei ole nõuetekohaselt võtnud kolme hinnapakkumist (§ 7 lg 1) ega ole esitanud toetuse kasutamise kontrollimiseks nõutavat teavet, sh ehituspäevik (§ 161 lg 1 p 2). Vastustaja on jõudnud järeldusele, et kaebaja on loonud kunstlikud tingimused eesmärgiga saavutad määruses sätestatud nõuetele vastavus.
13.Pooled on erineval arvamusel selles, kas kaebaja on esitanud toetustaotluses ebaõigeid andmeid. Pooled vaidlevad esmalt ehitustööde toimumise kuupäevade üle. Vaidlust ei ole selles, et päikesepark on valmis ehitatud. Ehituspäevikus (tl 120) on tööde (päikesepaneelide maaraamide ja paneelide paigaldus) tegemise ajaks märgitud 10.-17.12.2021. Kaebaja on selgitanud, et tööde üleandmisaktis on ekslikult tööde perioodiks märgitud 6. oktoober 2021 – 31. detsember ning tegelikult algasid päikesepargi ehitustööd 6. novembril 2021. Kaebaja on seejuures selgitanud, et ehitustööde tegija väljaselgitamine toimus alles ajavahemikul 5.-13. oktoober (vaide p 19, tl 74p). Vaideotsuse (p 2.1.1.) kohaselt on kaebaja jätnud täpsustamata, kas mõeldi 2021. või 2022. aastat. Kohus nõustub kaebajaga selles, et kuna eeltoodud selgitused esitas kaebaja 18. juulil 2022 esitatud vaides, ei saanud selgitused puudutada ehitaja valikut 2022. a oktoobrikuus. Ka on PRIA oma vaideotsuse teinud enne oktoobrit 2022 (29. 6(13)
3-22-2053
augustil 2022). Seega ei saa olla kahtlust, et väidetav tegevus uue ehitaja leidmiseks pidi toimuma siiski 2021. aastal. Kohtu hinnagul saab pidada inimlikuks eksituseks ehitustööde alguskuupäeva märkimist erinevalt kas siis 6. oktoober, 6. november või 16. november. Sellist ebaselgust ei ole iseenesest põhjust pidada küll teadlikuks või tahtlikuks valeandmete esitamiseks, kuid kirjeldatud eksimus viitab andmete esitaja hooletusele.
14.Vaidlust ei ole selles, et ehituspäeviku (tl 120) esitas kaebaja alles kohtumenetluses 30. novembri 2022. a menetlusdokumendi lisana (tl 116-119). Määruse nr 25 § 161 lg 1 p 2 kohaselt on toetuse saaja kohustatud toetuse sihipärase kasutamise perioodi lõpuni esitama järelevalve teostamiseks või muu kontrolli tegemiseks vajalikud andmed ja dokumendid määratud tähtaja jooksul. Kaebaja väitel (kaebuse p 18) on ta käitunud heauskselt, lähtudes PRIA nõudmistest ning kaebaja volitatud esindaja T. Kuusiku selgitustest, ettepanekutest ning olukorra tõlgendustest ning eesmärgil saavutada PRIA-ga mõistlik kokkulepe ning just seepärast rõhutas kaebaja vaides, et kui PRIA seda soovib, esitab kaebaja vajaliku. Pooled on erineval seisukohal selles, kas PRIA on sõnaselgelt nõudnud varem ehituspäeviku esitamist ning vastustaja on möönnud, et otseselt ei küsinud seda dokumenti (istungil alates 00:32:07). Siiski on kaebaja ehituspäeviku hilisema esitamisega vähendanud enda võimalust ehitamisega seonduvaid väiteid usaldusväärselt tõendada ning ehituspäeviku usaldusväärsust vähendab ka asjaolu, et see pole kohtule esitamise ajaks veel allkirjastatud. Ehitusseadustiku (EhS) § 15 lg 1 ls-st 2 tuleneb kohustus ehitamine alati dokumenteerida, kui ehitamiseks on nõutav ehitusluba. Ehitamist kajastavad dokumendid (ehitusdokumendid) peavad võimaldama saada ehitise kasutamiseks ning selle kontrollimiseks asjakohast teavet ehitisest ja ehitamisest, sealhulgas ehitamisel kasutatud ehitustoodetest ja -materjalidest ning neist peab olema võimalik tuvastada ehitamise eest vastutanud isik (EhS § 15 lg 2). üheks oluliseks ehitusdokumendiks on ehituspäevik (EhS § 15 lg 3 p 2) Ehitustööde päevikule kehtestatud nõuded on sätestatud majandus- ja taristuministri 14. veebruari 2020. a määruses nr 3 „Ehitamise dokumenteerimisele, ehitusdokumentide säilitamisele ja üleandmisele esitatavad nõuded ning hooldusjuhendile, selle hoidmisele ja üleandmisele esitatavad nõuded“. Viidatud määruse § 6 lg 1 kohaselt tehakse ehituspäevikusse kanne iga ehitamise päeva kohta ning kannetes kirjeldatakse kronoloogilises järjestuses iga ehitamise päeva kohta ehitamise terviklikkust silmas pidades ehitustööd ja seda toetavad tööd. Määruse § 6 lg-s 3 on sätestatud minimaalselt nõutavad andmed, mis tuleb ehituspäevikusse kanda. Kohtu hinnangul ei vasta kohtule esitatud ehituspäevik (tl 120) nendele nõuetele ning on ilmselgelt puudulikult täidetud. Kaebaja selgituste kohaselt on ehituspäevik veel lõpetamata ja allkirjastamata, sest kuigi päikesepark on valmis ning töötab, ei sobinud päikesepargi turvamiseks algselt valitud valvekaamerad ning uute leidmine, muretsemine ning paigaldamine võtab aega. Samas ei kajasta ehituspäevik esitatud kujul kuigivõrd ehitamise varasemat käiku.
15.Vastustaja tugines vaidlustatud otsuses ka asjaolule, et toetuse saajal puudub õiguslik alus investeeringuobjekti sihipäraselt kasutada. Määruse nr 25 § 3 lg 2 sätestab, et ehitustegevuse korral peavad investeeringuobjekt ja selle alune maa olema taotleja omandis või peab taotleja kasuks olema seatud hoonestusõigus, mis võimaldab investeeringuobjekti sihipäraselt kasutada vähemalt kolm järgnevat aastat ja avaliku sektori põllumajandusettevõtjast taotleja puhul vähemalt viis järgnevat aastat arvates PRIA poolt viimase toetusosa väljamaksmisest. Vastustaja tuvastas, et Osaühingu ARQUETTE GROUP hoonestusõigus katastriüksusel 84301:001:0213, kus investeeringuobjekt asub, on alates 6. detsembrist 2021 kustutatud, mistõttu asus vastustaja sesiukohalem, et toetuse saajal puudub õiguslik alus investeeringuobjekti sihipäraselt kasutada.
7(13)
3-22-2053
Pooled ei vaidle hoonestusõiguse lõppemise üle alates 6. detsembrist 2021 ning see ilmneb ka 9. mai 2022. a notariaalse lepingu (koosmõjus selel parandamiseks koostatud õiendiga, tl 128) p-st 1.4.2 (tl 123) . Kaebaja selgitas, et panga nõudmisel lõpetati eelmine hoonestusõigus, mis hiljem ennistati, ning et hoonestusõigus lõppes hoonestajate suhtes eksimusega – tegelik soov oli, et hoonestusõigus jääks kuuluma ainult hoonestajale 2 (Osaühing ARQUETTE GROUP). Vastavalt on hoonestajate tahet kajastatud 9. mai 2022. a lepingu p-s 3.2. (tl 123p). Vaidlust pole, et käesolevas asjas vaidlustatud otsuse tegemise aja seisuga oli kaebaja kasuks hoonestusõigus katastriüksuse 84301:001:0213 suhtes taas seatud ning ta oli lepingu kohaselt selle kinnistu ainus hoonestaja. Vastustaja ei ole vaidlustatud otsust tehes tuginenud asjaoludele, mis seonduksid väidetava eksimusega kaebaja suhtes hoonestusõiguse kustutamisega. Küll aga vähendab kohtu hinnangul kaebaja poolt toetusega seonduvate selgituste usaldusväärsust asjaolu, et kaebaja, kes toetuse taotlejana peab olema teadlik toetuse saamise ja kasutamise tingimustest, ei ole üles näidanud piisavat hoolsust, et õigeaegselt väidetav eksimus seoses hoonestusõiguse kadumisega avastada ning maa kasutamisega seotud õigussuhted korrigeerida. Arvestades maa omaniku ja hoonestajate omavahelist tihedat seost, on alus kahelda, et hooonestusõiguse puuuds ajutiselt eksimuse tõttu, mida kaebajal ei olnud varem võimalik kõrvaldada. Hoonestusõiguse ajutine puuudmine ei ole aga olnud ainsaks aluseks vaidlustatud otsuse tegemisel.
16.Määruse nr 25 § 161 lg 1 p 6 järgi peab toetuse saaja viivitamata teavitama PRIA-t taotluses esitatud või toetatatava tegevusega seotud andmete muutmisest või tegevuse elluviimist takistavatest asjaoludest. Vastustaja on arvamusel, et kaebaja ei ole seda nõuet täitnud – ta ei ole PRIA-t teavitanud taotluses esitatud andmete (hanke tulemusena välja valitud ehitaja) muudatustest ega ole esitanud ehitaja valimiseks saadud kolme võrreldavat hinnapakkumist. Vastustaja on jõudnud järeldusele, et kaebaja ei olegi uue ehitaja leidmiseks viinud nõuetekohast hanget läbi.
17.Kohus nõustub vastustajaga, et kaebaja ei ole hinnapakkuja ja ehitaja muutumisest teavitamise nõuet täitnud. Vaidlust pole selles, et kaebaja ei teavitanud vastustajat hinnapakkuja ja ehitaja muutumisest omal algatusel kohe selle asjaolu ilmnemisel. Ehitaja muutumine on PRIA jaoks ilmnenud 14. jaanuaril 2022 esitatud maksetaotlusest (tl 22-39). Seejärel on vastustaja teinud kaebajale vastava järelepärimise (tl 40), küsides selgitusi, miks ehitaja vahetus, miks valiti välja just Eesti PäikeseVägi OÜ, kuidas viidi läbi konkurss ja selgitati välja parim pakkuja. Kaebajal tuli PRIA antud tähtajal esitada ka hinnapakkujatega peetud kirjavahetuse originaalid. Kaebaja on vastustaja teavitamata jätmist põhjendanud esmalt sellega, et on usaldanud PRIA infotelefonile helistades saadud soovitusi. Nagu nähtub ka kaebaja 1. aprilli 2022. a vastusest PRIA-le (tl 41), on vastustajaga suhelnud ärikonsultant T. Kuusik saanud PRIA infotelefoni töötajalt väidetavalt selgituse, et esimese maksetaotluse juurde on piisav lisada selgitused, miks on vahetatud päikesepaneelid, inverteerid ja tarnija ning kallinenud hind, ning et eraldi kirjaliku projekti muutmistaotlust ja teavitust pole vaja PRIA-le esitada. Vastustaja selgituste kohaselt ilmnes infotelefoni vestluse salvestiselt (vaidlustatud otsuse lk 5; tl 68), et infotelefoni töötaja vastas korduvalt „kui projekt ja hinnapakkuja ei muutu, siis pole vaja muudatust esitada“. Praegusel juhul on aga muutnud nii päikesepaneelide ja inverteerite mudelid kui ka hinnapakkuja. Selle üle pooled ka ei vaidle. Kaebaja ei väida 1. aprilli 2022. a selgitustes PRIA-le, et ta oleks küsinud täpsemalt teavet selle kohta, kas kirjalikult on vaja teavitada just ehitaja (hinnapakkuja) muutumisest, vaid on hinnanud vestluses antud suuniseid mitmeti mõistetavaks (istungil alates 00:37:32). Kohtu 8(13)
3-22-2053
hinnangul ei vabane taotleja muudatustest teavitamise kohustusest üksnes põhjusel, et on infotelefoni töötajalt saanud selgitusi, mida ta peab piisavaks, et teatamiskohustust mitte täita. Lisaks infotelefonile helistamisele on taotlejal olnud muid võimalusi, et saada PRIA-lt täpsemaid nõuandeid teatamiskohustuse kohta, nt pöörduda e-kirjaga. Lauset „kui projekt ja hinnapakkuja ei muutu, siis pole vaja muudatust esitada“ ei saa kuidagi pidada soovituseks, millele tuginedes võis kaebaja jätta PRIA-le hinnapakkuja muutumisest teatamata. Lisaks on ilmnenud, et T. Kuusiku, keda kaebaja on nimetanud enda esindajaks suhtluses PRIAga, volitused kaebaja esindamiseks pole tõendanud (vaidlustatud otsuse lk 5 teine lõik; tl 68). Teda on haldusmenetluse materjalides nimetatud ärikonsultandiks, kuid esitatud pole volikirja ega lepingut, mis tõendaks T. Kuusiku rolli kaebaja esindajana. Taotleja kohustus muudatustest teatada tuleneb meetme määrusest ning taotlust esitades võtab taotleja endale kohustuse toetuse tingimusi järgida. Taotleja peab ettevõtjana loomuliku hoolsuskohustuse raames mõistma, et uue hanke korraldamine ja ehitaja valik, milleks tuleb läbi viia nõuetekohane konkurss, on oluline tingimus määruse nr 25 § 161 lg 1 p 6 tähenduses ning selle muutmisest teavitamise kohustus tulenes toetustingimustest. Ärikonsultandi teenuseid kasutades võtab taotleja endale riski, et selle isiku eksitava tegevuse korral võib vastutus tingimuste mittenõuetekohase täitmise korral lasuda ikka temal endal.
18.Määruse nr 25 § 7 lg-st 1 tulenevalt peab juhul kui sama määruse § 4 lg-tes 1 ja 3 nimetatud tegevuse või investeeringuobjekti käibemaksuta maksumus ületab 5000 eurot, olema taotleja saanud vähemalt kolmelt teenust osutavalt isikult võrreldavad hinnapakkumused koos tehniliste tingimuste loeteluga, mis osutuvad tehnilisele spetsifikatsioonile. Vaidlust pole, et toetust on taotletud selliseks tegevuseks, mis on hõlmatud määruse § 4 lg-ga 1. Vastustaja on arvamusel, et kaebaja ei ole uue ehitaja leidmiseks võtnud vähemalt kolme võrreldavat hinnapakkumist nagu seda näeb ette meetme määruse § 7 lg 1. Määruse nr 25 § 11 p 7 sätestab, et paragrahvi 7 lõikes 1 nimetatud juhul peab taotleja esitama PRIA-le koos avaldusega vähemalt kolme pakkuja investeeringuobjekti hinnapakkumuse ärakirjad. Vaidlust ei ole selles, et kaebaja ei esitanud vastustajale lõplikult tõendeid kolme hinnapakkumise kohta enne kui alles 18. mail 2022 (kaebaja 18. mai 2022. a e-kiri PRIA-le, tl 51). Pooled on erineval seisukohal selles, kas kaebaja üldse on täitnud määruse nr 25 § 7 lg-st 1 tuleneva kolme hinnapakkumise nõude.
19.Kaebaja on vastuseks PRIA järelepärimisele selgitanud 1. aprilli 2022. a vastuses (tl 41) järgmist: „Projekti iseloom jäi samaks. 1. Valiti samad ehitajad, kes olid läinud uude ettevõttesse Eesti Päikesevägi OÜ.[---] ning „Päikesepargi ehitaja muutus, sest varem välja valitud Naps Solar Estonia OÜ ca 90% meeskond (müügimees Ants Luuk, juhataja, insenerid, ehitajad) läksid uude ettevõttesse Eesti Päikesevägi OÜ. Soovisime sama professionaalse meeskonna käest tellida päikesepargi, et saada uusim parim tehnoloogia, professionaalsete ehitajate käest. Sellel meeskonnal on üle 10 aastane kogemus suuremate päikeseparkide ehitamisega Soomes, Eestis ja mujal Euroopas ning nad paigaldavad kõige efektiivsemaid ja töökindlamaid pikaajalisi päikeseparke.“. Kaebaja on seejuures selgitanud aluseid parima pakkumise väljaselgitamiseks järgmiselt: „Pikaajaliste kogemustega parimad päikeseparkide spetsialistid. Oluline pole kõige odavam hind vaid pikal perioodil (20 aastat) töökindlus, efektiivsus, suurem tootlikus. Päikeseparkide tehnoloogiad (paneelid, inverteerid) vahetati, et saada uusim parim tehnoloogia, mis toodab ka 15 aasta pärast kõige efektiivsemalt. Päikeseparkide tehnoloogia areneb ajas väga kiiresti paremaks ja töökindlamaks.“ Kaebaja selgituse kohaselt selgitas PRIA infotelefonil vastanud ametnik kaebajat esindanud T. 9(13)
3-22-2053
Kuusikule, et kui projekti iseloom jääb samaks ning spetsialistid kolivad uude ettevõttesse, pole vaja uusi pakkumisi võtta (nn uut konkurssi ehk hanget korraldada). Kohus ei pea usutavaks, et oma valdkonnas tegutseval äriühingust ettevõtjal võiks puududa arusaam sellest, et ehitajana tuleb konteksti arvestades mõista juriidiliseks isikuks olevat äriühingut, kes oma majandustegevuse huvides konkureerib hankemenetluses (konkursil) parimat võimalikku hinnapakkumist esitades, ning määrav ei saa olla, kas ja millisesse äriühingusse liiguvad valdavas osas selle äriühingu meeskond või töötajad. Vastasel juhul kaotaks ausa ja läbipaistva konkursi korraldamise nõuded oma mõtte. Sellist konkurentsireegeleid eiravat lähenemist ei ole õigustatud põhjendada mh ka toetatavas valdkonnas üldise hinnataseme tõusuga nagu seda on teinud kaebaja. Kohus nõustub vastustajaga, et tegemist on olulise rikkumisega.
20.Kaebaja selgitustest haldusmenetluses ning hiljem vaide- ja kohtumenetluses saab kohtu hinnangul teha järelduse, et algselt välja valitud pakkuja (Naps Solar Estonia OÜ) asemel ehitajana ettevõtte Eesti PäikeseVägi OÜ valides ei ole kaebaja uut konkurssi läbi viinud, vaid lähtus sellest, et peaasjalikult sama töötajaskonnaga on võimalik saada teises ettevõttes, kuhu töötajad on üle läinud, kaebajale sobiv teenus. Kaebaja on oma seisukohtades ebajärjekindel, väites esmalt uue konkursi läbi viimata jätmist, kuna selleks puuudus vajadus, kuid hiljem siiski soovinud tõendada kolme nõuetekohase hinnapakkumise esitamist (vrdl kaebaja 1. aprilli 2022. a vastus PRIA 28. märtsi 2022. a päringule (tl 41) ja 18. mai 2022. a vastus PRIA-le (tl 63)).
21.Kaebaja väitel on ta võtnud kaks hinnapakkumust otse Eesti PäikeseVägi OÜ-lt ja Päikeseratas OÜ-lt ning kolmanda hinnapakkumise läbi kontaktisiku, kellel on tuttvaid päikeseparkide rajamisega tegelevates ettevõtetes ning kelle abil oli lihtsam sobivaid pakkujaid välja selgitada. Kontaktisiku vahendusel on väidetavalt hinnapakkumise esitanud Hiiu Elektritööd OÜ. Kohus nõustub kaebajaga selles, et vahendaja või kontaktisiku kasutamine valdkonnas tegutseva hinnapakkuja leidmisel ei ole iseenesest keelatud. Samas ei tohi selline vahenduslik tegevus kuidagi moonutada kolme võrreldava hinnapakkumise nõude eesmärki, milleks on ausa konkurentsi tagamine toetusraha kasutamisel ning Euroopa Liidu finantshuvide lähtuvalt kahjulike tehingute ärahoidmine.
22.Vastustaja tugineb asjaolule, et 18. mai 2022. a ärakuulamise vastusega esitatud hinnapakkumustel on märgitud kuupäevadeks 11. oktoober 2021. kuni 13. oktoober 2021 (tl 42-44), kuid PRIA on tuvastanud hinnapakkumuste metaandmetest, et need on loodud alles 2022. aasta kevadel (23. veebruaril 2022 Eesti PäikeseVägi OÜ, 29. aprillil 2022 Hiiu Elektritööd ja 5. mail 2022 Päikeseratas OÜ pakkumine). Seega on vastustaja arvamusel, et võitnud hinnapakkumus loodi pärast PRIA järelepärimist ja ülejäänud kaks pakkumist vahetult pärast PRIA 20. aprilli 2022. a otsuse eelteavituse (tl 45-46) kättesaamist.
23.Kaebaja on selgitanud nii vaide- ja kohtumenetluses kui ka kohtuistungil (alates 00:24:39), et kui Apple’i seadmega dokumente salvestada nt e-kirjadest, siis kuvatakse dokumentide loomiskuupäevaks arvutisse salvestamise kuupäev. Nimetatu on kaebaja väitel küll hõlpsalt leitav Google’i otsingumootorit kasutades, kuid metaandmete järgi on dokumendi tegemise kuupäevaks tema seadmesse salvestamise kuupäev. Lisaks pakkumuse dokumentidele, mille metaandmetele vastustaja tugineb, on kaebaja esitanud vaidemenetluses väljatrükid 13. oktoobril 2021 toimunud kirjavahetusest Eesti PäikeseVägi OÜ ja OÜ Võlupuu vahel, millest nähtub pakkumise Varblase 450 kW PEJ saatmine (tl 78). Tõendamata on, kas vaidemenetluses esitatud hinnapakkumine nr 20211006_3-2 (adresseeritud Arquette Grupp OÜ-le), mis kannab kuupäeva 13/10/2021 (tl 79-79p) on ka tegelikult olnud 10(13)
3-22-2053
eelnimetatud e-kirja manuseks. Viidatud kirjavahetuse väljatrükist manuste olemasolu ei ilmne. Päikeseratas OÜ 12. oktoobri 2021. a e-kirjast OÜ-le Võlupuu nähtub hinnapakkumise saatmine (Hinnapakkumine SW-21-345 Varblase 450 kW (tl 80-81). Seega võib pidada tõendatuks Päikeseratas OÜ pakkumise saatmise, kuid ebaselgeks jääb Eesti PäikeseVägi OÜ pakkumise saatmine 13. oktoobril 2021. Samuti jääb selgusetuks pakkumuste seos kirjavahetuses märgitud OÜ-ga Võlupuu.
24.Hiiu Elektritööd OÜ pakkumise esitamise aja kohta puuduvad igasugused kirjalikud tõendid. Ka tunnistajana kohtuistungil üle kuulatud Hiiu Elektritööd OÜ esindaja ütlused ei kinnita pakkumuse tegemise täpsemat aega. Tunnistaja sõnul võis ta pakkumuse teha oktoobrisnovembris 2021 ning möönis, et võis selle teha ka enne äriühingu registreerimist (istungil alates 00:14:07). Tunnistaja sõnul ei ole ta leidnud e-kirja, millega pakkumuse saatis. Küll aga kinnitas tunnistaja, et pakkumusi on ta saatnud pdf-formaadis, kuid pole saatnud digitaalselt allkirjastatult, kuna seda pole kunagi ka nõutud (istungil alates 00:15:57). Pakkumuse saatmist kinnitav e-kiri ei ole tunnistaja sõnul säilinud. Hiiu Elektritööd OÜ hinnapakkumusega, mis kaebaja väitel on esitatud juba 11. oktoobril 2021, seoses on ilmnenud ka, et äriühing registreeriti äriregistris alles sellest kuupäevast hiljem, 4. novembril 2022. Äriseadustiku § 2 lg 3 järgi tekib äriühingu õigusvõime äriregistrisse kandmisest ja lõpeb äriregistrist kustutamisega. Kui ka vastab tõele kaebaja väide, et Hiiu Elektritööd OÜ on esitanud pakkumuse 11. oktoobril 2021, ei eksisteerinud sel kuupäeval sellenimelist õigusvõimelist äriühingut. Määruse § 7 lg 1 sõnastusest tulenevalt peavad hinnapakkumused olema teenust osutavatelt isikutelt. Kohus nõustub vastustajaga, et äriühingut ei saa pidada teenust osutavaks isikuks enne tema registrisse kandmist ja õigusvõime tekkimist.
25.Kohtu hinnangul ei ole usutav, et kaebajal, kes on soovinud kasutada toetust õiguspäraselt taotluses kajastatud objekti ehitamiseks, ei ole säilinud nõuetekohase asjaajamise olemasolul selle tõendamiseks mingit kirjavahetust või originaaldokumente, mis muu hulgas tõeväärselt kajastaks hinnapakkumusi ja nende esitamise kuupäevi. Asjaolu, et kaebaja ei esitanud hinnapakkumusi ja nendega seotud kirjavahetust, kui see oli õigeaegselt olemas, vastustajale juba kohe vastuseks 28. märtsi 2022. a päringule, toetab vastustaja seisukohta pakkumuste tegelikult hilisemast koostamisest ja esitamisest. Kohtu veendumust kinnitab asjaolu, et kaebaja on tema enda kinnitusel hinnapakkuuiste saamiseks võimalikele teenusepakkujatele helistanud. Lähteülesanded esitati pakkujatele suuliselt ning pakkumised saadi suuliselt ja kirjalikult. Kaebuse kohaselt (p 10.3) võeti esmalt uus hinnapakkumine telefoni teel, ning selgus, et kõige mõistlikuma pakkumise teeb Eesti PäikeseVägi OÜ ning lisaks võeti veel kaks pakkumist. Selline väide suurendab veendumust Eesti PäikeseVägi OÜ eelistamist ilma tegelikku nõuetekohast konkurssi läbi viimata.
26.Kohus nõustub eelnevat arvestades vastustajaga, et tõendatud pole kolme hinnapakkumuse esitamine vastavalt määruse nr 25 § 7 lg-le 1. Lisaks dokumentaalselt ebapiisavale tõendatusele vähendab kaebaja väidete usustavust ka asjaolu, et kaebaja on PRIA-le esitanud vastuolulisi andmeid hinnapakkumuste olemasolu kohta ega ole neid esitanud esimese küsimise peale. (kohtuotsuse põhjenduste p 20). Kohus nõustub vastustajaga, et kaebaja on kunstlikult loonud meetme määrusele vastavuse tingimused.
27.Eelnevat arvestades on kohus arvamusel, et vastustaja on põhjendatult tunnistanud kehtetuks enda varasema otsuse, millega määras kaebajale toetuse osaliselt, ning jättis välja maksmata toetuse maksetaotluste nr 13-30.3/22/107 ja nr 13-30.3/22/263 eest.
11(13)
3-22-2053
28.Komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 640/2014 artikli 35 lg-st 6 tuleneb, kui tehakse kindlaks, et toetuse saaja esitas toetuse saamiseks võltsitud tõendeid või jättis vajalikku teabe hooletuse tõttu esitamata, toetust ei maksta või tühistatakse see täielikult ning lisaks arvatakse toetusesaaja välja sama meetme või tegevusliigiga seoses toetuse saamisest sel aastal, kui rikkumine avastati, ja järgmisel kalendriaastal. Kohus on eelnevalt nõustunud vastustajaga, et kaebaja on on jätnud vajaliku teabe esitamata ning esitanud ka ebaõigeid andmeid. Kuigi asjas pole tuvastatud, et kaebaja oleks esitanud võltsitud andmeid, vaid pigem on tegemist hooletuse tõttu ebaõigete andmete esitamisega, on siiski täidetud vähemalt üks selles normis sätestatud valikulistest eeldustest (vajaliku teabe hooletuse tõttu esitamata jätmine). Seega arvas PRIA ka põhjendatult kaebaja välja meetme 6.4 „Investeeringud majandustegevuse mitmekesistamiseks maapiirkonnas mittepõllumajandusliku tegevuse suunas” alusel toetuse saamisest 2022. ja 2023. aastal ning vaidlustatud otsus on ka selles osas sisuliselt õiguspärane.
29.Kohus peab vajalikuks juhtida vastustaja tähelepanu sellele, et vaidlustatud 16. juuni 2022. a otsus nr 13-30.3/22/744 ei ole täielikult kooskõlas haldusmenetluse seaduse (HMS) §-s 54 ja § 55 lg-s 1 sätestatuga. HMS §-st 54 tulenevalt saab õiguspäraseks pidada haldusakti, mis vastab ka kehtestatud vorminõuetele. HMS § 55 lg 1 kohaselt peab haldusakt olema selge ja üheselt mõistetav. Vaidlustatud otsuses on välja toodud nii selle andmisele eelnev menetluskäik kui ka selle andmise õiguslikud ja sisulised põhjendused ning haldusorgani järeldused, sh resolutsioonina. Haldusaktis on küll üheselt arusaadavalt välja toodud haldusorgani lõppjäreldus resolutsioonina, kuid raskustega jälgitav on lõppjärelduse kujunemiskäik, st kohtu hinnangul on segadust tekitav, millises osas vastustaja kirjeldab varasemas menetluses toimunut, ning millises osas esitab enda sisulised põhjendused ning kuidas ta seob enda sisulisi põhjendusi haldusakti õiguslike alustega. Otsuse pikkust (8 lk) ja teksti tihedust arvestades olnuks asjakohane haldusakti paremini struktureerida (nt eristada selgelt menetluskäik ja haldusorgani põhjendused, nummerdada lõigud). Nimetatud vormistuslikud minetused ei vii aga kohut kokkuvõttes järeldusele, et tegemist oleks sellise vormiveaga, mis annaks aluse otsust tühistada (HMS § 58). Kohustusliku vaidemenetluse tulemusena koostatud 29. augusti 2022. a vaideotsus vastab täiel määral eeltoodud vorminõuetele ning võimaldab paremini mõista ka vaidlustatud haldusakti.
30.Eelnevat kokku võttes on kohus seisukohal, et puudub alus vaidustatud otsuses tühistamise nõude rahuldamiseks. Seetõttu pole ka alust selle otsuse peale esitatud vaide lahendamisel tehtud vaideotsuse tühistamiseks. Kuna vaidlustatud otsus ja vaideotsus on õiguspärased, pole täidetud üks kohustamisnõude rahuldamise eeldusi – haldusoragani tegevuse õigusvastasus – ning puuudb alus ka kohustamisnõude rahuldamiseks. Kaebus jääb seega tervikuna rahuldamata.
MENETLUSKULUD
31.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 108 lg 1 ls 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kaebus jääb rahuldamata, jäävad ka kaebaja menetluskulud tema enda kanda. Vastustaja ei ole menetluskulude väljamõistmist taotlenud, mistõttu jäävad ka tema võimalikud kulud tema enda kanda (HKMS § 109 lg 1 ls 4).
32.Menetluses tasutud tunnistajatasu ettemakse (38 eurot) osas märgib kohus, et HKMS § 106 järgi kohaldatakse tunnistajakuludele tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-des 151-161 sätestatut. TsMS § 160 lg 1 kohaselt makstakse tunnistajale tasu üksnes nõudmisel ning lõike 12(13)
3-22-2053
2 kohaselt lõpeb tunnistajatasu maksmise ja tunnistajale kulude hüvitamise nõue kolme kuu möödumisel ajast, millal tunnistaja menetluses viimati osales, kui tunnistaja ei esita kohtule taotlust tasu maksmiseks ja kulutuste hüvitamiseks. Kohus otsustab TsMS § 160 lg-s 2 nimetatud tähtaja möödumisel tunnistajatasuga seonduva (sh välja maksmata tunnistajatasu tagastamise). (allkirjastatud digitaalselt) Sirje Kaljumäe kohtunik
13(13)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.