lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-23-2609/5

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja · 21.12.2023

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
3-23-2609/5
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
21.12.2023
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
840
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Eesti Vabariigi nimel Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Kadriann Ikkonen

Määruse tegemise aeg ja koht

21. detsember 2023, Tallinn

Haldusasja number

3-23-2609

Haldusasi

X kaebus Riigi Kinnisvara AS-i nõudele

Menetlusosalised

Kaebaja – X Eeldatav vastustaja – Riigi Kinnisvara AS, esindaja Kaido Tori

RESOLUTSIOON

1.Tagastada X kaebus.
2.Selgitada, et X tuleb pöörduda Harju Maakohtu poole. Määrusele võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates

Edasikaebamise kord

Asjaolud

1.X esitas 17.11.2023 Tallinna Halduskohtule kaebuse AS Riigi Kinnisvara nõudele, mille kohaselt lõhkus kaebaja vanglas AS-le Riigi Kinnisvara kuuluva pingi. Kaebaja hinnangul on AS Riigi Kinnisvara nõue lõhutud pingi osas liiga kõrge.
2.AS Riigi Kinnisvara esitas seisukohad 15.12.2023 X kaebusele. Vaidluse lahendamine ei kuulu halduskohtu pädevusse ning kaebus tuleb tagastada. Riigi Kinnisvara AS-le kui eraõiguslikule juriidilise isikule kuulub omandiõiguse alusel Harjumaal, Soodevahe külas, Linnaaru tee 5 asuv kinnistu (registriosa nr 12573802), millel paikneb vanglahoone (Tallinna Vangla) ning kinnistu on antud koos hoonete ja vajaliku inventariga (sh hangitud sisustusega) üürilepingu alusel Tallinna Vangla kasutusse. 13.04.2023 lõhkus kinnipeetav X Tallinna Vangla hoone RS, R3 osakonnas paikneva kolmekohalise klienditooli „Kusch Co, model 2200“ maksumusega 823,34 eurot. Sündmusega seoses on vormistatud Tallinna Vangla ja Riigi Kinnisvara AS-i vahel akt kahju kõrvaldamise kohta (sh koos sündmuse ja kahju suuruse fikseerimisega) ning Riigi Kinnisvara AS on teinud lähtudes võlaõigusseaduse § 1043 sätestatust X 05.10.2023 ettepaneku hüvitada Riigi Kinnisvara AS-ile õigusvastase käitumisega (vara kahjustamine) tekitatud kahju summas 823,34 eurot hiljemalt 30 päeva jooksul (koos hoiatusega, et võlgnevuse mittetasumise korral jätab Riigi Kinnisvara AS endale järgnevalt õiguse pöörduda võlgnevuse nõudmiseks kohtusse või esitada avaldus KarS § 203 kohase

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 15.07.20263-26-1915/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.07.20263-26-1915/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.06.20263-26-1937/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20263-26-1937/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1819/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1307/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

menetluse algamiseks. Riigi Kinnisvara AS on kahju suuruse kindlaksmääramisel lähtunud konkreetse eritellimustooli soetusmaksumusest, mis moodustas ilma käibemaksuga 823,34 eurot. Riigi Kinnisvara AS on seisukohal, et nende nõue X vastu kahju hüvitamise nõudes ei ole avalikõiguslik vaidlus, vaid oma sisult eraõigussuhtest tulenev vaidlus, mis kuuluks Riigi Kinnisvara ASi poolt kohtusse pöördumise korral lahendamisele hagimenetluse korras Harju Maakohtus. Analoogilisi Riigi Kinnisvara AS-i nõudeid on kinnipeetavate vastu ka varasemalt lahendatud mitte halduskohtus, vaid tsiviilkohtus (vt nt Viru Maakohtu 11.02.2013 otsus tsiviilasjas nr 2-12-54664). Seetõttu tuleks ka X esitada konkreetse kahjujuhtumiga seonduvad nõuded ja/või vastuväited asjakohase menetluse algatamise korral mitte halduskohtule, vaid tsiviilkohtule. Riigi Kinnisvara AS ei ole haldusorgan ega täida suhtluses kinnipeetava avalikke ülesandeid. Riigi Kinnisvara AS osutub vaadeldavas kontekstis riigile avaliku ülesande täitmiseks vajalikku abistavat teenust, andes kinnipidamisasutuse pidamiseks kasutatava hoone, ruumid ja ruumides oleva invetnari (sh mööbli) üürilepingu alusel vangla otsesesse kasutusse/valdusse. Riigi Kinnisvara AS ei täida seejuures vangalaga üürisuhtes olles mistahes avalikku ülesannet enda nimel (ei osuta nö otse kinnipeetavatele majutusteenust ega sellega seonduvaid kõrvalteenuseid), Riigi Kinnisvara AS-il puuduvad vangla opereerimiseks mistahes võimuvolitused ning õigussuhted kolmandate isikutega (kellel on õigus nõuda vastava ülesande täitmist riigilt). Seega ei ole Riigi Kinnisvara AS vangistusseaduse mõttes karistust täideviiv valitsusasutus, vastava asutuse õigusi- ja kohustusi (sh õigusi ja kohustusi kinnipeetavate ees) ei ole Riigi Kinnisvara AS-ile ei halduslepingu ega seadusega üle antud (seda ei ole vastavas osas ka võimalik teha) ning Riigi Kinnisvara AS-il puudub avalikõiguslik suhe kinnipeetavatega või muude kolmandate isikutega. Muuhulgas on ka Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium oma 11.12.2019 määruses haldusasjas nr 3-18-2285 p-s 7 rõhutanud, et kinnipeetaval on avalik-õiguslik suhe üksnes vanglaga, mitte aga isikuga, kelle omanduses olevat vara vangla avalik-õigusliku kohustuse täitmiseks kasutab. Kuivõrd Riigi Kinnisvara AS-i ja kinnipeetavate vahel puuduvad avalik-õiguslikud suhted, siis puudub õiguslik alus arutada X kaebust Riigi Kinnisvara AS-i kahjunõuet puudutavas osas halduskohtus. Kohtu põhjendused

3.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. HKMS § 4 lg 1 alusel on halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda.
4.X esitatud kaebuse eesmärgiks on vähendada rahalist nõuet, mille Riigi Kinnisvara AS esitas kaebajale. Kohus nõustub Riigi Kinnisvara AS-ga, et kaebaja ja Riigi Kinnisvara AS-i vahel puudub avalik-õiguslikule suhtele iseloomulik subordinatsiooni suhe. Riigi Kinnisvara AS on eraõiguslik juriidiline isik ja tema vara ei ole riigivara riigivaraseaduse (RVS) tähenduses. Lisaks pole Vabariigi Valitsus andnud määrust, millega Riigi Kinnisvara AS oleks määratud riigile kinnisvarateenuseid osutavaks riigi äriühinguks RVS § 92 lg 1 tähenduses. Kohtupraktikas on leitud, et avaliku õiguse normid reguleerivad avaliku ressursi kasutusse andmise või käsutamise üle otsustamist (vt Tallinna Ringkonnakohtu 14.07.2023 määrus nr 3-22-2197). Praegusel juhul ei ole tegemist käsitletud kaasusega. Ka Tartu Ringkonnakohus on omakorda 11.12.2019 kohtumääruses nr 3-18-2285 välja toonud, et üksnes vangla täidab avalikõiguslikku ülesannet ning Riigi Kinnisvara AS vara on antud kasutuslepingu alusel vanglale avalikõigusliku ülesande täitmiseks. Kinnipeetaval avalikõiguslik suhe vanglaga, mitte Riigi Kinnisvara AS-ga, kellele kuuluvaid hooneid ja vara vangistuse täideviimisel kasutatakse.
5.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 9 lg 1 sätestab, et tsiviilkohtumenetluses vaadatakse läbi tsiviilasi, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Tsiviilasi on eraõigussuhtest tulenev kohtuasi. Tsiviilasju lahendavad maakohtud, ringkonnakohtud ja Riigikohus. Kuivõrd kaebajal on nõue eraõigusliku juriidilise isiku vastu, on tegemist tsiviilasjaga.
6.Haldusasja nr 3-23-2609 lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses, mistõttu tuleb kaebus tagastada HKMS § 121 lg 1 p-i 1 alusel. Kohus selgitab, et avaldajal tuleb pöörduda Harju Maakohtu poole.
7.Toimetada kohtumäärus kaebajale ja Riigi Kinnisvara AS-le kätte. (digitaalselt allkirjastatud)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.06.20263-26-1637/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1245/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium