Politsei- ja Piirivalveameti taotlus saada luba Xi kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks Taotluse esitaja Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja Julia Novodevitšenski von Jung Puudutatud isik X Lihtmenetluses 20. detsembri 2023. a kohtuistungil
Menetlusosalised ja nende esindajad Asja läbivaatamise viis
RESOLUTSIOON
1.Jätta Politsei- ja Piirivalveameti taotlus rahuldamata.
2.Määruse avaldamisel asendada puudutatud isiku nimi tähemärgiga. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 265 lg 5, § 204 lg 1).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) pidas Usbekistani Vabariigi kodaniku Xi (sündinud XX XX XXXX Usbekistanis) kinni Tallinnas 18. detsembril 2023 kell 14.30. X soovis abikaasa ja tuttavaga sõita Leedu Vabariiki ja sealt edasi Valgevenesse. Xil oli kaasas Usbekistani pass (dokumendi nr XXXXXXX) kehtivusajaga 19. oktoober 2021 kuni 18. oktoober 2031 ning 21. detsembri 2023. a kuupäevaga lennupiletid Minskist Usbekistani.
2.Xil oli Eesti Vabariigi viisa nr EST100227575 kehtivusajaga 17. juuni 2022 kuni 16. juuni 2023 lühiajaliseks töötamiseks (registreeringu nr 1058916275). Poola Vabariik tegi 13. augustil 2023 Xile ettekirjutuse nr 11- 8/5952D Schengeni alalt lahkumiseks. Ettekirjutuse vabatahtlikuks täitmiseks anti talle aega kuni 2. septembrini 2023. Ettekirjutusega kehtestati Xile Schengeni alale kuueks kuuks sissesõidukeeld.
3.PPA esitas 19. detsembril 2023 Tallinna Halduskohtule taotluse pidada X kinni ja paigutada ta kuni kaheks kuuks kinnipidamiskeskusesse.
3.1.X jättis teadlikult lahkumiskohustuse täitmata. X viibis Schengeni alal, sh Eestis ebaseaduslikult alates 17. juunist 2023 ning töötas siin ebaseaduslikult alates 1. märtsist 2023, kui tema lühiajalise töötamise registreeringu kehtivus lõppes.
3.2.Xi selgituste järgi sõitis ta 2023. a suvel Hollandisse, kuigi teadis, et tema viisa kehtivus oli lõppenud. Tagasiteel pidas Poola politsei ta kinni ning koostas lahkumisettekirjutuse. X oli teadlik, et peab 20 päeva jooksul Schengeni alalt lahkuma, kuid tal ei olnud enda sõnul selleks raha. Seetõttu tuli X Eesti Vabariiki, et teenida raha tagasisõidupiletite ostmiseks.
3.3.PPA hinnangul ei ole kindlust, et X oleks lahkunud oma kodakondsusjärgsesse riiki, kuigi tal olid selleks lennupiletid. Ei ole välistatud, et lennupiletid Usbekistani on ostetud näilikult, et X saaks Schengeni alal edasi reisida. X ei pöördunud Eesti Vabariigi ega muu Schengeni liikmesriigi ametivõimude poole. X ei ole taotlenud ka Poola Vabariigilt lahkumisettekirjutusega määratud lahkumise tähtaja pikendamist. Xi reisimist ei takistanud teadmine, et ta viibis ebaseaduslikult Schengeni alal, seega ei ole välistatud, et ta oleks Leedu Vabariigist lahkudes Schengeni alal edasi reisinud. Xi sõnul varjas ta abikaasa ja tuttava eest seda, et talle on määratud sissesõidukeeld Schengeni alale kuueks kuuks.
3.4.Põgenemisoht on Xi puhul PPA hinnangul põhjendatud, sest isik ei täitnud lahkumisettekirjutust ega otsinud Schengeni alalt lahkumiseks rahalist abi (pöördudes nt International Organization of Migration (IOM) poole). Ta tuli hoopis Eestisse, kus ta viibis ja töötas ebaseaduslikult. X ei ole ka Eestis viibides pöördunud tagasisõiduks rahalise abi saamiseks politsei ega IOM-i poole. Xi hoiakust ja käitumisest on järeldatav, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita. Xil ei ole võimalik Eesti viisat ega elamisluba taotleda tulenevalt välismaalaste seaduse § 911 lg-st 1 ja § 216 lg 1 p-st 1.
3.5.18. detsembril 2023 koostas PPA ka Xi abikaasale Y ettekirjutuse vabatahtlikult lahkumiseks. Y saabus Schengeni alale 26. septembril 2023 Kreeka turismi viisa alusel ning ajal, mil abikaasale tehtud lahkumisettekirjutus Poola ametivõimude poolt oli sundtäidetav. Y viibis Schengeni alal ebaseaduslikult kuni 18. detsembrini 2023, mil PPA tema abikaasa kinni pidas. Y ei selgitanud PPA-le veenvalt, enda Schengeni alasse saabumise ja seal viibimise põhjust.
3.6.PPA leiab, et Xi suhtes ei ole võimalik kohaldada leebemaid järelevalvemeetmeid, kuna see eeldaks usaldust tema vasema käitumise pinnalt. Praegusel juhul PPA-l sellist usaldust pole. PPA hinnangul ei ole Xi kinnipidamine ja kinnipidamiskeskusesse paigutamine vastuolus turvalisuse ja tervisekaalutlustega.
3.7.Vastavalt väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 14 lg-le 1 ja § 15 lg-le 1 saadetakse X Eestist välja Usbekistani Vabariiki. Väljasaatmist ei ole võimalik lõpule viia 48 tunni jooksul. Seetõttu taotleb PPA VSS § 23 lg 1 alusel Xi kinnipidamist ja kinnipidamiskeskusesse paigutamist kaheks kuuks.
4.Istungil tunnistas X, et rikkus seadust. Poolas kinnipidamise ajal ei olnud tal koju naasmiseks raha. X kinnitas, et soovib esimesel võimalusel koju pääseda. Ta on mures oma ema tervise pärast. Ta on valmis minema kohe bussile, et jõuda oma kojulennule Minskist 21. detsembri keskpäeva paiku.
KOHTU PÕHJENDUSED
5.Kohus tegi 20. detsembri 2023. a istungil teatavaks kohtumääruse resolutsiooni, millega jättis PPA taotluse rahuldamata. Resolutsioon tõlgiti Xile suuliselt vene keelde. Praeguse määrusega lisab kohus määrusele kirjeldava ja põhjendava osa (HKMS § 169 lg 2).
6.Kohus annab loa välismaalane kinni pidada juhul, kui muude järelevalvemeetmete kohaldamine ei taga seda, et inimene täidaks talle pandud kohustust Eestist lahkuda (VSS § 23
lg 1). Kinnipidamine on lubatud juhul, kui esineb oht, et inimene vabaduses viibides põgeneb ega ole PPA-le väljasaatmistoimingute tegemiseks kättesaadav (VSS § 23 lg 1 p 1). Kinnipidamine peab olema kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ning arvestada tuleb konkreetse inimesega seotud olulisi asjaolusid (VSS § 23 lg 11).
7.On tõsi, et Xi varasemast käitumisest saaks järeldada, et ta ei soovi lahkumisettekirjutust täita. Arvesse tuleb aga võtta ka kõige viimaseid sündmusi. Kohus peab usutavaks, et X oli kinnipidamise hetkel koos abikaasaga teel kodumaale. Usbekistanis on abikaasadel Xi sõnul kolm alaealist last. Lisaks oli X istungil väga mures oma Usbekistanis viibiva ema tervise pärast. Abikaasadel olid olemas lennupiletid Minskist Tashkenti lendamiseks (lisatud PPA taotlusele). PPA seisukoht, et abikaasad ostsid lennupiletid lihtsalt selleks, et need kinnipidamise korral ette näidata ja seeläbi saada võimalus Schengeni alal ringi liikuda, ei ole veenev.
8.Lend väljub 21. detsembril kell 13.15. Kohtuistungi pidamise aja seisuga (istung algas
20.detsembril kell 10.00) oli Xil võimalik veel jõuda Minskisse oma lennule. X väljendas valmisolekut kohe teele asuda, kui PPA tal seda võimaldab. Ta kinnitas, et tal on olemas vahendid bussipiletite hankimiseks. Xi sõnul asus tema abikaasa juba 19. detsembril 2023 bussile, et jõuda lennukile.
9.PPA selgitas istungil, et juhul, kui sundtäidetava lahkumiskohustusega inimene siirdub omal käel koduteele läbi teiste Schengeni ala riikide, saab Eesti riik teha tema kohta infosüsteemidesse märke, mis võimaldab tal transiidi korras teised riigid läbida. PPA selgitas, et kui teha selline märge, muutub see välismaa kolleegidele nähtavaks paari tunni jooksul. Seega oleks Xil võimalik läbida koduteel Lätit, Leedut ja Poolat, ilma, et teda tingimata Eestisse tagasi saadetaks.
10.Kohus leiab, et sellises olukorras ei ole Xi kinnipidamine proportsionaalne ja eesmärgipärane meede selleks, et ta täidaks oma kohustust Eestist lahkuda. PPA taotlus tuleb seetõttu rahuldamata jätta. Pihel Sarv /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.