Politsei- ja Piirivalveameti taotlus saada luba A.R kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks
Menetlusosalised
Taotluse esitaja Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja Kaidi Pikner Puudutatud isik A.R (sündinud xx.xx.xxxx, Pakistani kodanik), esindaja Nora Kurik
Asja läbivaatamise viis
Lihtmenetluses, 02.10.2026. a kohtuistungil
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Politsei- ja Piirivalveameti taotlus. Anda luba A.R kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kinnipidamise aluste äralangemiseni, kuid mitte kauem kui kolmeks kuuks alates 30.09.2026, s.o kuni 30.12.2026 (kaasa arvatud).
2.Asendada avaldatavas määruses puudutatud isiku nimi ja sünniaeg tähemärkidega. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 265 lg 5, § 204). HKMS § 134 lg 2 p 1 kohaselt asendab käesolev määrus halduskohtu istungi kirjalikku protokolli. Kohtuistungi helisalvestis on kättesaadav e-toimikust. Kohus tõlgib määruse puštu keelde masintõlke abil.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.30.09.2026 kell 22.10 kontrolliti Tallinnas Uus-Sadama 24 D-terminali reisijate terminali teisel korrusel check-in-kassa juures kolme isikut, kellel ei olnud esitada isikut tõendavaid dokumente. Isikud ütlesid, et soovisid minna laevaga Soome ja sealt edasi Inglismaale.
2.A.R peeti 30.09.2026 kell 22.10 Tallinnas aadressil Uus-Sadama 24 kinni VSS § 23 lg 1 ja lg 2 p-de 1, 2, 3 ja 613 alusel ning toimetati kinnipidamiskeskusesse.
3.Isik avaldas kinnipidamiskeskuses soovi taotleda Eestis rahvusvahelist kaitset ning peeti 01.10.2026 kell 09.37 kinni VRKS § 65 lg 2 p-de 1, 2, 5, 6 ja 7 alusel. Rahvusvahelise kaitse taotlus esitati 01.10.2026, kuid taotlust ei olnud PPA taotluse esitamise ajaks vastu võetud.
3-26-3100
4.PPA esitas 01.10.2026 Tallinna Halduskohtule taotluse saada luba A.R kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kolmeks kuuks. Taotlus tugineb VRKS § 66 lg-le 2, § 65 lg 2 p-dele 2 ja 7 ning VRKS § 65 lg 3 p-le 1 koostoimes VSS § 6 8 p-ga 6. Isiku Lätile üleandmise osas tugineb taotlus Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/1351 artiklitele 33 ja 44. Taotluse põhjendused on kokkuvõtlikult järgmised.
4.1.Isik on Pakistani kodanik, sündinud xx.xx.xxxx Pakistanis. Tema emakeel on puštu keel. Isikusamasus on tuvastatud isiku ütluste alusel ja koostatud on isiku tuvastamise akt; isikul puuduvad isikut tõendavad dokumendid. Kontrollimisel kasutas isik nime T.R, kuid tema telefonist leitud passikoopia järgi on tema nimi A.R. Isiku sõnul ei ole tal Eestis ega muus liikmesriigis lähedasi ega perekonnaliikmeid, erivajadused puuduvad ning tervisekontroll tehakse esimesel võimalusel.
4.2.Isiku reisiteekond oli Pakistan – Venemaa – Valgevene – Läti – Eesti. PPA on esialgsete andmete põhjal tuvastanud, et isik sisenes Schengeni alale Läti Vabariigi kaudu. PPA teeb isiku Läti Vabariigile üleandmiseks tagasivõtutaotluse ning käsitab Lätit isiku rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemise eest vastutava liikmesriigina määruse (EL) 2024/1351 art 33 lg 1 alusel. Kui Läti nõustub tagasivõtutaotlusega, alustab PPA isiku üleandmist määruse (EL) 2024/1351 art-s 44 sätestatud alusel ja korras.
4.3.PPA hinnangul ei ole leebemad meetmed piisavad. VRKS § 67 lg 2 p-des 1 ja 2 sätestatud kinnipidamise alternatiivid ega VRKS § 60 lg-tes 1 ja 2 sätestatud liikumisvabaduse piirangud ei tagaks kinnipidamise eesmärki. Isikul puuduvad dokumendid, ta viibib Eestis ebaseaduslikult, tema suhtes esineb põgenemise oht, Eesti ei ole talle tuttav riik, tal puuduvad Eestis lähedased ja piisavad rahalised vahendid ning ta esitas politseiametnikele esmalt ebaõiged nimeandmed. PPA hinnangul ei ole piisavat alust usaldada, et isik järgiks vabaduses viibides talle pandud kohustusi ja oleks ametiasutusele vajalikul ajal kättesaadav.
4.4.PPA taotleb isiku kinnipidamist ka VRKS § 65 lg 2 p 2 alusel, et selgitada välja rahvusvahelise kaitse taotluse aluseks olevad asjaolud. Kui isikut ei saa Läti Vabariigile üle anda, tuleb rahvusvahelise kaitse menetlus läbi viia Eestis. Menetluses tuleb selgitada välja isiku väited ja taotluse aluseks olevad asjaolud, koguda asjakohast teavet ja tõendeid ning hinnata isiku rahvusvahelise kaitse vajadust.
4.5.PPA põhjendab põgenemisohtu VRKS § 65 lg 3 p 1 ja VSS § 68 p 6 alusel. Isik saabus Schengeni alale ja Eestisse ebaseaduslikult, liikus läbi mitme riigi ega taotlenud Lätis rahvusvahelist kaitset. Ta soovis jätkata Eestist laevaga Soome ning liikuda edasi Inglismaale või mõnda teise talle sobivasse Euroopa riiki ja avaldas Eestis soovi rahvusvahelist kaitset taotleda alles pärast kinnipidamist. PPA hinnangul annavad need asjaolud alust arvata, et isik võib vabaduses hoiduda Lätile üleandmisest ja muutuda ametiasutustele kättesaamatuks.
5.Kohus vaatas PPA taotluse läbi 02.10.2026 kohtuistungil.
6.Isik selgitas kohtule oma reisiteekonda ja Eestisse saabumise asjaolusid.
7.Isiku esindaja selgitas kohtuistungil, et isiku kinnipidamiseks on olemas seaduslik alus kuid kinnipidamise tähtaja pikkus ei ole põhjendatud.
KOHTU PÕHJENDUSED
8.Kohus rahuldas 02.10.2026 kohtuistungil PPA taotluse suulise resolutsioonmäärusega ning esitab käesolevas määruses kirjalikud põhjendused.
3-26-3100
9.VRKS § 65 lg 2 p 2 alusel võib rahvusvahelise kaitse taotlejat kinni pidada tema taotluse aluseks olevate oluliste asjaolude väljaselgitamiseks, eelkõige juhul, kui nende asjaolude väljaselgitamiseks on vajalik taotleja isiklik osalemine või tema kättesaadavus PPA-le.
10.VRKS § 65 lg 2 p 7 alusel võib rahvusvahelise kaitse taotlejat kinni pidada tema üleandmiseks määruse (EL) 2024/1351 art-s 44 sätestatud alusel ja korras. Määruse art 44 lg 2 kohaselt eeldab üleandmise tagamiseks kinnipidamine individuaalse hindamise tulemusel tuvastatud põgenemisohtu või avaliku korra või riigi julgeoleku kaitsmise vajadust ning seda, et vähem koormavat meedet ei ole võimalik tõhusalt kohaldada. Art 44 lg 3 järgi peab kinnipidamine olema võimalikult lühike ega tohi ületada aega, mida on põhjendatult vaja nõutud haldusmenetluste nõuetekohaseks läbiviimiseks kuni üleandmiseni.
11.Asjas kogutud andmed, eelkõige isiku ütlused reisiteekonna kohta ja PPA taotluses kajastatud kontrolliandmed, annavad piisava aluse arvata, et isik sisenes Schengeni alale esimesena Läti kaudu. Määruse (EL) 2024/1351 art 33 lg 1 esimese lause järgi vastutab taotluse läbivaatamise eest üldjuhul esimene liikmesriik, kuhu taotleja kolmandast riigist ebaseaduslikult sisenes. Vastutava liikmesriigi kindlaksmääramise menetlus algab taotleja sooviavalduse registreerimisest ning PPA peab selle menetluse algatama ja vajalikud toimingud tegema viivitamata.
12.VRKS § 65 lg 2 p 7 kohaldamine ei eelda tingimata, et vastuvõtmispalve või tagasivõtmisteade oleks kohtule taotluse esitamise ajaks juba esitatud või et vastutav liikmesriik oleks lõplikult kindlaks määratud. Määruse (EL) 2024/1351 art 45 lg 1 reguleerib sõnaselgelt olukorda, kus art 44 alusel kinni peetud isiku suhtes esitatakse vastuvõtmispalve pärast kinnipidamist. Seega võib kinnipidamine üleandmise tagamiseks alata ka vastutuse kindlaksmääramiseks vajalike esmaste toimingute ajal, kuid üksnes siis, kui PPA-l on tegelik kavatsus üleandmismenetlus viivitamata läbi viia ja kinnipidamise muud eeldused on täidetud.
13.Kui Läti nõustub isiku vastu võtma, tuleb üleandmismenetlus läbi viia võimalikult kiiresti ning järgida määruse (EL) 2024/1351 art-s 45 sätestatud tähtaegu. Kui üleandmine ei ole võimalik või vastutuse kindlaksmääramise menetlust ei saa enam jätkata, tuleb seda viivitamata arvestada kinnipidamise eesmärgi, õigusliku aluse ja proportsionaalsuse hindamisel.
14.Põgenemisohuna käsitatakse olukorda, kus esineb mõni VSS §-s 6 8 nimetatud asjaolu, arvestades Euroopa Liidu rahvusvahelise kaitse õiguses sätestatud erisusi (VRKS § 65 lg 3 p 1).
15.Käesolevas asjas tugineb põgenemisohu järeldus koosmõjus isiku ebaseaduslikule saabumisele. Isik liikus Pakistanist Venemaa ja Valgevene kaudu Lätti ning sealt Eestisse, ületas Valgevene–Läti ja Läti–Eesti piiri ebaseaduslikult ega pöördunud Lätis rahvusvahelise kaitse saamiseks pädevate ametiasutuste poole. Eestis kavatses ta jätkata laevaga Soome ja liikuda edasi Inglismaale või mõnda teise talle sobivasse Euroopa riiki ning avaldas soovi rahvusvahelist kaitset taotleda alles pärast kinnipidamist. Isikul puudusid isikut tõendavad dokumendid ja ta esitas kontrollimisel esmalt ebaõiged nimeandmed. Need omavahel seotud asjaolud näitavad eesmärgipärast edasiliikumist läbi mitme riigi ja annavad piisava aluse prognoosida, et vabaduses viibides võib isik jätkata liikumist väljaspool ametlikku menetlust ning muutuda PPA-le üleandmis- või rahvusvahelise kaitse menetluseks kättesaamatuks. Seetõttu esineb VSS § 68 p 6 tähenduses põgenemise oht.
16.VRKS § 67 lg 1 kohaselt võib PPA kohaldada kinnipidamise asemel leebemaid meetmeid: elamist kindlaksmääratud kohas, PPA-s registreerimas käimist või dokumendi hoiule andmist
3-26-3100 (vt VRKS § 67 lg 2 ja § 60 lg 1 koostoimes). Kohus on hinnanud nimetatud alternatiivseid meetmeid käesolevas olukorras. Isikul puuduvad Eestis teadaolev elukoht, püsivad sidemed ja piisavad vahendid iseseisvaks toimetulekuks ning suure tõenäosusega kasutas ta Eestisse jõudmiseks kõrvalist abi. Nende asjaolude tõttu ei tagaks kohustus elada kindlaksmääratud kohas ega PPA-s registreerimas käia praeguses menetlusstaadiumis piisavalt tõhusalt isiku kättesaadavust. Dokumendi hoiuleandmine ei ole sobiv, sest isikul puudub isikut tõendav dokument. Seetõttu ei ole leebemate meetmetega kinnipidamise eesmärki praegu võimalik saavutada.
17.PPA-l on kohustus isik viivitamata kinnipidamiskeskusest vabastada, kui kinnipidamise alused ära langevad (VRKS § 71 lg 1). VRKS § 65 lg 2 p 7 alusel, s.o isiku teisele riigile üleandmiseks kinnipidamisel, tuleb kinnipidamise aluse äralangemist hinnata määruse (EL) 2024/1351 art-st 44 tulenevate tähtaegade põhjal. Määruse (EL) 2024/1351 art 45 lg 4 järgi tuleb isik vabastada muu hulgas juhul, kui üleandev liikmesriik ei pea kinni vastuvõtmispalve esitamise tähtaegadest, ei tee art 42 lg-s 1 sätestatud tähtaja jooksul üleandmisotsust või kui üleandmine ei toimu art 45 lg-s 3 nimetatud viienädalase tähtaja jooksul.
18.Määruse avaldamise korral tuleb puudutatud isiku nimi ja sünniaeg asendada tähemärkidega (HKMS § 175 lg 5, VRKS § 9 lg 1). /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.