Haldusasja number Otsuse kuupäev Kohtunik Haldusasi
Menetlusosalised
Asja läbivaatamine
3-21-2146 20. detsember 2023 Maria Lõbus XXi kaebus Viru Vangla kohustamiseks kaebaja Tallinna Vanglasse ümberpaigutamise taotluse uuesti läbivaatamiseks ning Justiitsministeeriumi 23. augusti 2021. a vaideotsuse nr 11-7/4771-2 tühistamiseks Kaebaja – XX Vastustajad – Viru Vangla, esindaja Eve Kangro Justiitsministeerium, esindaja Keili Kondike Kirjalik menetlus
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates. Viimane päev apellatsioonkaebuse esitamiseks on 19. jaanuar 2024. Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 184). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lõike 1 punkt 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lõige 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab
3-21-2146 menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lõige 6).
Kaebaja on seisukohal, et ta tuleb ümber paigutada Tallinna Vanglasse.
1) Justiitsministeerium väidab, et elukoht ei ole kinnipeetavate paigutamisel ainus ega peamine kriteerium. Tekib küsimus, miks siis ilma sissekirjutuseta kinnipeetavad paigutatakse kõik Viru Vanglasse. Justiitsministeeriumi seisukoht ei lähe kokku tegelikkusega. 2) Viru Vangla seisukohast nähtuvalt on ainsaks põhjuseks, miks kaebajat Tallinna Vanglasse ümber ei paigutata, tema kõrgohtlikkus. Justiitsministeerium märgib, et kaebajale koostatud viimane riskihindamine näitab kõrgohtlikkust. Samas ei märgi Justiitsministeerium, millal selline hindamine läbi viidi. Kaebaja on läbinud kõik vangla poolt määratud sotsiaalprogrammid alates 2014. aastast. Sellest tulenevalt on kaebajast lähtuv risk langenud ja tema riskihindamise tulemus ei saa olla sama nagu aastaid tagasi. Kui kaebaja on vangla meelest kõrgohtlik, siis kuidas sai vangla määrata kaebaja tööle kööki, kus on kättesaadavad igasugused terariistad. Samas märgib kaebaja, et Justiitsministeerium tunnistab ise, et ka kõrgohtlikud kinnipeetavad kannavad Tallinna Vanglas karistust. 3) Justiitsministeerium viitas 14. veebruari 2016. a ja 15. oktoobri 2018. a täitmisplaani muudatustele, mis otseselt puudutasid kaebaja ümberpaigutamist. Keegi ei ole kaebajat teavitanud nendest muudatustest. Vanglal oli kohustus kaebajat teavitada muudatustest ja võtta allkiri, sest kaebajal on õigus esitada iga õigusakti peale vaie ja vajaduse korral kaebus kohtusse. 4) Vangla peab kaalutlusõiguse teostamisel arvesse võtma seda, milline vangla on kaebaja lähedastele külastamiseks kõige sobivam. Kui kaebaja viibis kunagi Tallinna Vanglas, siis tõepoolest ei külastanud tema lähedased teda üldse või väga harva. Justiitsministeerium üritab
3-21-2146 näidata, nagu kaebaja lähedased polnudki huvitatud kaebajaga kohtumisest. Kui kaebaja sooritas kuriteo, siis see mõjutas ka tema lähedasi ja nad keeldusid temaga kohtumast. Võttis aastaid, enne kui suhted uuesti soojenesid. Justiitsministeerium ei ole seda asjaolu kaalunud. Kui kaebaja lähedased Soomest Eestisse käivad, siis lähevad nad Pärnusse, kus elavad abivajav vanaema ning venna pere ja poeg. Samuti on Pärnus kinnisvara, mis vajab järelevalvet. Tallinnast Pärnusse sõidab buss iga tunni tagant, aga Pärnust Jõhvi ja tagasi ainult üks kord nädalas. Isa vajab liikumishäirete tõttu liikumiseks autot, aga see ei tähenda, et ta ise roolib või et see on tema auto, vaid talle tekivad lisakulud koos autojuhiga. Õde ei saa üldse mootorsõidukiga sõita, sest tal on epilepsia. Bussisõit Pärnust Jõhvi kestab 5−7 tundi, mis on väga piinarikas, eriti inimesele, kellel on raske diagnoos. See, et vend on kaebajale raha saatnud, ei tähenda, et vennal ei oleks majanduslikke raskusi. Lähedased koguvad raha kokku ja saadavad venna konto kaudu kaebajale, kuna nii on mugavam. Lisaks on võimalus, et see raha on võetud võlgu. Justiitsministeerium ei ole kaebaja lähedastelt nõudnud tõendeid selle kohta, et nendel ei ole majanduslikult võimalik kaebajat Viru Vanglas külastada.
Vastustajad on seisukohal, et kaebus tuleb jätta rahuldamata.
1) Kaebaja kandis algselt karistust Tallinna Vanglas ning oli riskihindamise tulemusel hinnatud kõrgohtlikuks. 14. veebruaril 2016 jõustus justiitsministri 25. märtsi 2008. a määruse nr 9 „Täitmisplaan“ muudatus, mille kohaselt pidi vangla hiljemalt 2016. aasta 30. aprilliks paigutama kinnipeetava, kes kandis karistust Tallinna Vanglas ja oli riskihindamise tulemusel kõrg- või üliohtlik, ümber Tartu Vanglasse või Viru Vanglasse sõltuvalt vangla koormusest. Põhjus oli selles, et vana Tallinna Vangla ühiselamu tüüpi hooned ei olnud sobivad kõrg- ja üliohtlike kinnipeetavate üle järelevalve teostamiseks. 15. oktoobril 2018 jõustusid täitmisplaani muudatused seoses Tallinna Vangla uute hoonete avamisega, sh lisandus määrusesse § 236, mille lõike 2 kohaselt kinnipeetav, kes on 2018. aasta 15. oktoobriks täitmisplaani alusel paigutatud vanglasse vangistuse täideviimiseks, jätkab karistuse kandmist samas vanglas. Seega nii kaebaja ümberpaigutamine Viru Vanglasse 2016. aastal kui ka tema jätkuv seal viibimine on kooskõlas täitmisplaaniga. 2) Kaebaja väidab ekslikult oma kaebuses, et tema puhul ei ole enam tegemist kõrgohtliku kinnipeetavaga, sest ta on läbinud individuaalse täitmiskava (ITK) alusel ette nähtud sotsiaalprogrammid ning teda on määratud kööki tööle, mistõttu ei ole põhjendatud tema karistuse täideviimine Viru Vanglas. Kaebaja jätkuvat paiknemist Viru Vanglas ei mõjuta riskihindamise tulemus, kuivõrd kaebaja on Viru Vanglasse paigutatud täitmisplaani § 236 lõike 2 alusel. Seetõttu ei oma antud asjas tähtsust asjaolu, et ka viimase riskihindamise tulemusel on kaebaja hinnatud kõrgohtlikuks, sest ka juhul, kui kaebaja ohutase langeks, ei tooks see automaatselt kaasa ümberpaigutamist Tallinna Vanglasse. Lisaks ei ole asjasse puutuvad kaebaja väited seoses ITK-s planeeritud tegevustega, sh sotsiaalprogrammide läbimisega, sest vangla ei ole põhjendanud ümberpaigutamise menetluse alustamata jätmist asjaoluga, et ITK täitmine Tallinna Vanglas ei oleks võimalik. Samuti ei sõltu ühest vanglast teise ümberpaigutamine sellest, kas ja millises mahus on vang täitnud ITK-s ettenähtud riske maandavad tegevused. 3) Kaebaja puhul ei ilmne ühtegi kaalukat asjaolu, mis võiks tingida ümberpaigutamise vajaduse. Kinnipeetaval puudub subjektiivne õigus valida kohta, kus ta karistust kannab. Asjaolu, et kinnipeetavad võidakse paigutada eraldi nende perekondadest, on paratamatu tagajärg isiku karistamisele. Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikas, kus on kinnipidamisasutuse kauguse küsimust lähedastest lahendatud, on enamasti tegu olnud juhtumitega, kus kinnipidamisasutus, kuhu isik paiguti, asus tema kodukohast tuhandete kilomeetrite kaugusel, sh väljaspool suuri regionaalkeskusi, kuhu ligipääs oli oluliselt raskendatud. Kaebaja puhul ei
3-21-2146 esine sellist olukorda, mida Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikas on peetud konventsiooni rikkumiseks. Eesti on geograafiliselt väike riik ning vanglad asuvad suurtes regionaalkeskustes, kuhu on kõikidel ligipääs suuremate raskusteta ja ilma ebamõistlikult suurte kulutusteta. Eesti vanglates on paljudel kinnipeetavatel mõni lähedane, kellel on terviseseisundi tõttu liikumine raskendatud, kuid see ei tähenda, et vanglateenistus peaks hakkama kinnipeetavaid paigutama vanglasse, mis asub nende lähedase elukohale kõige lähemal. Selliselt oleks võimalik üpris lihtsasti endale meelepärast vanglat valida. Selline olukord ei oleks kooskõlas seadusandja eesmärgiga anda justiitssüsteemile volitused ja pädevus mõjusa karistuse täideviimise korraldamiseks. Kohtupraktikas on leitud, et igasugune lähedase terviseseisund, mille tõttu on lähedase liikumine raskendatud, ei too kohe kaasa vajadust kinnipeetavat teise vanglasse ümber paigutada, et kokkusaamisi mugavamalt korraldada. Näiteks on kohus leidnud, et vahemaa Tallinna ning Viru Vangla vahel pole sedavõrd suur, et kaebaja lähedastel ei ole võimalik kaebajaga lühiajalisel või pikaajalisel kokkusaamisel kokku saada. Vahemaa Tallinna ja Viru Vangla vahel on ligikaudu 160 km, mida ei saa pidada selliseks kauguseks, mis takistaks toimivat ühistranspordivõrgustikku arvestades kaebaja kokkusaamisi ebaproportsionaalselt. Samuti on hea transpordiühendus Eesti ja Soome vahel. Tõend lähedase haiguse kohta ei tähenda iseenesest seda, et isikul ei ole võimalik kaebajat Viru Vanglas külastada, üldjuhul on epilepsia ravimitega kontrolli all hoitav. Mitte iga ebamugavus, mis on seotud lähedase külastamisega vanglas, mis asub teises linnas, ei anna alust paigutada isikut ümber teise vanglasse, kuhu külastajatel on mugavam liikuda. Paratamatu on, et vangistuses viibiva isikuga kokkusaamisega kaasneb mõningane aja- või ressursikulu. Lisaks ei ole kokkusaamised ainsaks suhtlusviisiks, kuna lähedastega on võimalik kontakti hoida ka kirjavahetuse ja telefonikõnede teel.
3-21-2146 narkootikumidega seotud kuriteo eest või kes riskihindamise tulemusel on põgenemiskalduvustega või kõrg- või üliohtlik, paigutatakse Tartu Vanglasse või Viru Vanglasse sõltuvalt vangla koormusest. Justiitsministeerium selgitas, et selle muudatuse tingis asjaolu, et Tallinna Vangla ühiselamu tüüpi hooned ei olnud sobivad kõrg- ja üliohtlike kinnipeetavate üle järelevalve teostamiseks. Viidatud sätte alusel paigutati kaebaja kui kõrgohtlik kinnipeetav 19. aprillil 2016 ümber Viru Vanglasse. 15. oktoobril 2018 jõustusid täitmisplaani muudatused seoses Tallinna Vangla uute hoonete avamisega. Täitmisplaani § 236 lõige 2 sätestab, et kinnipeetav, kes on 2018. aasta 15. oktoobriks täitmisplaani alusel paigutatud vanglasse vangistuse täideviimiseks, jätkab karistuse kandmist samas vanglas. Selle sätte alusel jäeti kaebaja karistust edasi kandma Viru Vanglasse, mitte ei hakatud teda tagasi paigutama uude Tallinna Vanglasse. Seega, ehkki algselt tingis kaebaja paigutamise Viru Vanglasse tema kõrgohtlikkus, siis alates 15. oktoobrist 2018 kaebaja ohtlikkus tema paigutamisel enam tähtsust ei oma. Seetõttu jätab kohus tähelepanuta kaebaja väited tema ohutaseme langemise kohta ja selle kohta, et ka kõrgohtlikud kinnipeetavad saavad Tallinna Vanglas karistust kanda. Kohus rõhutab veel kord, et kaebajat ei hoita praegu Viru Vanglas tema ohutaseme tõttu, vaid seetõttu, et pärast uue Tallinna Vangla avamist ei olnud mõistlik hakata juba teistes kaasaegsetes vanglates karistust kandvaid kinnipeetavaid ümber paigutama Tallinna Vanglasse. Niisamuti jätab kohus tähelepanuta kaebaja väited elukoha või selle puudumise mõju kohta ümberpaigutamisele, sest kaebaja ümberpaigutamist ei ole kuidagi mõjutanud tema varasem elukoht või selle kohta ametliku kande puudumine.
3-21-2146 aastas külastada. Nad selgitasid, et elavad Soomes ja Eestis käies viibivad peamiselt Pärnus, kus asuvad lähedased inimesed. Jõhvi sõitmine oleks nende kõigi jaoks suur aja- ja rahakulu (kütus, vajaduse korral majutus). Soomest saaksid nad Tallinnasse tulla laevaga jalgsi, kuid Jõhvi sõitmiseks tuleks kasutada autot, mis muudab ka laevapiletid kallimaks. Kaebaja poolõde viitas täiendavalt sellele, et tal on diagnoositud epilepsia ja Viru Vanglas käimine ei mõjuks tema tervisele hästi. Kuna ta ei saa epilepsia tõttu autot juhtida, peaks ta kaasa võtma oma abikaasa, millega kaasneb ka täiendav kulu. Kaebaja isa viitas lisaks sellele, et 2003. aastal toimunud avarii tõttu on tema liikumine veidi piiratud.
https://www.kliinikum.ee/narvikliinik/patsiendile/10-epilepsia https://www.tpilet.ee/timetable/search?departureStop=tallinn&destinationStop=johvi&departure= https://www.tpilet.ee/timetable/search?departureStop=johvi&destinationStop=tallinn&departure=
3-21-2146 kestab ühes suunas veidi alla 4 tunni3. Seega ei vasta tõele kaebaja väide, et Pärnu ja Jõhvi vahel liigub buss ainult korra nädalas ning sõit kestab 5−7 tundi. Ühistranspordi piletihinnad ei ole ebamõistlikult kõrged.4 Pikaajalisele kokkusaamisele tulles saavad lähedased jääda vanglasse ööbima, mistõttu ei kaasne neile majutusega seoses olulisi kulusid. Samuti on kokkusaamistel võimalik käia kahekaupa (vangla sisekorraeeskirja § 31 lõige 3 ja § 40), mis võimaldab autoga reisimisel jagada kütuse- ja laevapiletikulusid. Ainuüksi asjaolu, et Viru Vanglas käimine on mõnevõrra suurema vahemaa tõttu ajaliselt ja rahaliselt kulukam, ei tingi kaebaja Tallinna Vanglasse ümberpaigutamise menetluse algatamist. Riigil ei ole kohustust paigutada kinnipeetavat vanglasse, kus tema lähedastel on teda kõige mugavam külastada.
(allkirjastatud digitaalselt)
https://elron.ee/sites/default/files/2023-11/Idasuund%20al%2020.11.pdf
https://www.tpilet.ee/timetable/search?departureStop=parnu&destinationStop=johvi&departure= https://www.tpilet.ee/timetable/search?departureStop=johvi&destinationStop=parnu&departure=
Rongipilet Tallinna-Jõhvi liinil ühes suunas on maksimaalselt 11,31 eurot, bussipilet Tallinna-Jõhvi liinil ühes suunas maksimaalselt 11 eurot, bussipilet Pärnu-Jõhvi liinil ühes suunas 15 eurot.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.