Profister OÜ kaebus Transpordiameti 12.01.2023 kirja nr 7.22/22/28408-2 tühistamiseks või alternatiivselt õigusvastasuse tuvastamiseks ning Transpordiameti kohustamiseks andma lähtetingimused Häädemeeste vald Metsa tn 1 kinnistu detailplaneeringu koostamiseks ühe kuu jooksul asjas tehtava lahendi jõustumisest arvates
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kaebaja – Profister OÜ, registrikood 11698305, esindaja vandeadvokaat Raul Keba Vastustaja – Transpordiamet, esindaja Ege Stiina Järvmägi
Asja läbivaatamine
Kohtuistung 13.11.2023
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada kaebus ja tühistada Transpordiameti 12.01.2023 kiri nr 7.2-2/22/28408-2 ning kohustada Transpordiametit otsustama uuesti lähtetingimuste andmine Häädemeeste valla Metsa tn 1 kinnistu detailplaneeringu koostamiseks ühe kuu jooksul käesoleva otsuse jõustumisest arvates.
2.Mõista Transpordiametilt Profister OÜ kasuks välja menetluskulud 1 820 eurot.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates. Viimane päev apellatsioonkaebuse esitamiseks on 19.01.2024. Vastuseks teise menetlusosaliste poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 184). Kui apellant soovib apellatsioonkaebuse arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
1.Profister OÜ-le kuulub Pärnu maakonnas, Häädemeeste vallas, Papisilla külas asuv Padina kinnistu (registriosa nr 3262206), mis koosneb muuhulgas Metsa tn 1 katastriüksusest (katastritunnus 21301:006:0200, maatulundusmaa 100%, pindala 12 437 m2).
2.Profister OÜ esitas 04.08.2021 Häädemeeste Vallavalitsusele taotluse algatada detailplaneering (edaspidi: DP) talle kuuluval Metsa tn 1 katastriüksusel. DP eesmärk on kinnistule ehitusõiguse määramine ehitusõiguse kaubandus-, toitlustus- ja laondusehitiste rajamiseks. Häädemeeste Vallavalitsus otsustas 17.08.2021 korraldusega nr 437 algatada Häädemeeste aleviku Metsa tn 1 kinnistu DP. Korralduses on märgitud, et kuivõrd kinnistu asub põhimaantee nr 4 Tallinn – Pärnu – Ikla kaitsevööndis, siis on vajalik teha planeeringu koostamisel koostööd ja kooskõlastada planeering Transpordiametiga.
3.Häädemeeste Vallavalitsus edastas 15.12.2022 kirjaga nr 6-1/9-2 DP Transpordiametile seisukohtade saamiseks. Transpordiamet teavitas Häädemeeste Vallavalitsust 12.01.2023 kirjaga nr 7.2-2/22/28408-2, et kuna Transpordiametil ei ole valminud Via Baltica teemaplaneeringukohane 1+1 maantee eelprojekt ning on teada riigi eriplaneeringu algatamise plaan Uulust Iklani 2+2 maantee rajamiseks, ei ole neil võimalik anda nõusolekut Metsa tn 1 kinnistule kaubandus-, toitlustus- ja laondusehitiste rajamiseks ning hiljem DP-d kooskõlastada.
4.Häädemeeste Vallavalitsus selgitas 13.01.2023 e-kirjas Profister OÜ-le, et arvestades Transpordiameti 12.01.2023 kirjas toodud põhjendusi on Metsa tn 1 DP perspektiivitu. Kui Transpordiamet ei anna DP-le kooskõlastust, siis DP-d ei ole võimalik hiljem kehtestada. Vallavalitsus palus kaebajal kaaluda avalduse esitamist DP menetluse lõpetamiseks.
5.Profister OÜ esitas 13.02.2023 Tallinna Halduskohtule kaebuse Transpordiameti 12.01.2023 kirja nr 7.2-2/22/28408-2 tühistamiseks või alternatiivselt selle õigusvastasuse tuvastamiseks ning Transpordiameti kohustamiseks andma lähtetingimused Metsa tn 1 kinnistu DP koostamiseks ühe kuu jooksul asjas tehtava lahendi jõustumisest arvates.
KAEBAJA SEISUKOHAD
6.Vaidlusalune Transpordiameti kiri rikub kaebaja õigust enda omandit vabalt vallata ja kasutada. Transpordiameti keeldumine DP koostamiseks vajalike tingimuste andmisest lõpetab sisuliselt DP koostamise menetluse, kuna kohalikul omavalitsusel puudub kaalutlusruum DP edasiseks menetlemiseks. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud käsitleda vaidlustatavat Transpordiameti kirja lõpliku haldusaktina. Kohalikul omavalitsusel ei ole Transpordiameti kooskõlastuse puudumise tõttu pädevust DP vastuvõtmiseks ega kehtestamiseks. Kuivõrd Transpordiameti keeldumine lõpetab sisuliselt DP koostamise menetluse, on vaidlusalune kiri vaidlustatav ka juhul, kui seda käsitleda menetlustoiminguna.
7.Vaidlust ei ole, et Pärnu maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu (Via Baltica) seletuskirja p 3.2.1 kohaselt tuleb DP-de koostamisel arvestada valitud trassikoridoriga põhimaantee ning kavandatud kogujateede võimalike asukohtadega. Tee ja teekaitsevööndi alas on planeeritud tee täiemahulise valmisehitamiseni keelatud planeerida, projekteerida ja ehitada uusi hooneid ja rajatisi, rajada istandikke ning muuta maakasutuse sihtotstarvet. Samas võimaldab teemaplaneering tee ja teekaitsevööndi alas Transpordiameti nõusolekul planeerida, projekteerida ja ehitada tehnovõrkusid. Metsa tn 1 katastriüksusest ca 2 000 m2 suurune maa-ala jääb väljapoole teekaitsevööndit. Kaebaja nõustub, et teekaitsevööndisse hoonete kavandamine on vastuolus teemaplaneeringuga, samas ei ole õiguspärane terve katastriüksuse reserveerimine riigi poolt. Seega oleks katastriüksusele DP koostamise käigus võimalik kavandada ca 2 000 m2 suuruses osas hoonestusala. Transpordiamet on lähtunud sobimatutest ning ebaõigetest kaalutlustest ning jätnud mitmed olulised asjaolud 2(7)
tähelepanuta. Kirjas puudub ka viide õiguslikule alusele, mis võimaldaks jätta soovitud tingimused väljastamata.
8.Asjaolu, et Transpordiametil ei ole valminud Via Baltica teemaplaneeringukohane 1+1 maantee eelprojekt, ei saa takistada teekaitsevööndist väljapoole jäävate alade planeerimist. Selleks DP menetlus algatatud ongi, et võimalik hoonestus, juurdepääsud, tehnovõrgud jm kaasnev läbi planeerida. Transpordiameti huvi kavandada teekoridori maantee ei saa ulatuda kaugemale, kui teemaplaneeringus ette nähtud tee- ja teekaitsevöönd. Vastasel juhul ei ole kinnistu omaniku huvid kaitstud – teemaplaneering annab riigile õiguse tee rajamiseks ning paneb omanikule kohustuse seda taluda, kuid samas annab ka kinnistu omanikule õiguse nõuda kaitsevööndist väljapoole jääva ala kasutamise õigust vastavalt enda huvidele.
9.Kaebajale ei nähtu riigi huvi algatada riigi eriplaneering Uulust Iklani 2+2 maantee rajamiseks. Vabariigi Valitsuse 01.12.2022 korraldusega nr 335 kinnitatud „Riigiteede teehoiukava 2023-2026“ Uulu-Ikla eriplaneeringu koostamist ette ei näe. Samuti ei näe teehoiukava ette Uulu-Ikla lõigu teeprojekti koostamist ega tee ehitust.
10.Põhiõigus tõhusale menetlusele hõlmab endas muu hulgas õigust nõuda, et menetlus toimuks mõistliku aja jooksul (Riigikohtu otsus nr 3-3-1-85-09, p 77). Arvestades, et teemaplaneering on kehtiv ning eriplaneeringu menetluse algatamisest ei ole kaebajat teavitatud, ei ole õiguspärane keelduda DP-le tingimuste väljastamisest põhjusel, et riigil võib olla plaan eriplaneeringu algatamiseks Uulust Iklani 2+2 maantee rajamiseks. Pealegi on teemaplaneeringu kohaselt planeeringuala trassikoridor lõigus 142,0-170,0 kilomeetril (olemasolevad) Uulu-Häädemeeste ettenähtud selline, mis võimaldab ehitada madalama klassi (III klassi) maantee, arvestades täiendavate meetmetega liikluse sujuvuse ja ohutuse tagamisel. Planeeringu koostamisel otsustati, et selline lahendus on ainuvõimalik, arvestades teada saadud infot nii kaitsealade kui liiklussageduse prognoosi aastani 2040. Samuti toetab seda lahendust olemasoleva asustusega arvestamine.
VASTUSTAJA SEISUKOHAD
11.Vaidlustatud kiri on eelhaldusakt vaidlusaluse detailplaneeringumenetluse tulemusena tehtava otsuse osas (haldusmenetluse seaduse § 52 lg 1 p 2). Seega on Transpordiameti kiri vaidlustatav, kuid vastustaja palub jätta kaebuse täies ulatuses rahuldamata.
12.Pärnu maakonnaplaneeringu teemaplaneeringuga (Via Baltica) on kavandatud riigitee nr 4 ja riigitee nr 19333 Uulu–Soometsa–Häädemeeste eritasandilise ristena (s.o eritasandiline lõikumiskoht, millelt ei saa siirduda ühelt teelt teisele) ja kogujateena. Teemaplaneeringu konkreetne eesmärk on maakonna ja riigi oluliseima ning rahvusvahelise TEN-T koridori jääva maantee Via Baltica trassikoridori asukoha määramine ning selleks vajaliku maa reserveerimine läbi kohalike omavalitsuste üldplaneeringute. Teemaplaneering täpsustab Pärnu maakonnaplaneeringus kavandatud Via Baltica maantee klassi ning trassikoridori (ka ümbersõitude) asukohta Rapla ja Pärnu maakonna piirist (km 92) kuni Häädemeeste ristmikuni (km 170).
12.Metsa tn 1 katastriüksus jääb nii tee kui teekaitsevööndi alasse (vt teemaplaneeringu seletuskiri, lk 46 joonise roosa ala), kui ka trassikoridori puhveralasse (vt samas, joonise kollane ala). Teemaplaneeringu järgi on tee ja teekaitsevööndi alas planeeritud tee täiemahulise valmisehitamiseni keelatud planeerida, projekteerida ja ehitada uusi hooneid ja rajatisi, rajada istandikke ning muuta maakasutuse sihtotstarvet. Vastustajal on kavas riigi eriplaneeringu algatamine riigitee nr 4 UuluIkla lõigus, millega kavandatakse 2+2 maantee rajamist, mis võib ühtlasi tähendada laiemat trassikoridori. Via Baltica teemaplaneeringuga on kõnealuses lõigus kehtestatud 1+1 maantee ehitamise võimalus. Seega on äärmiselt tähtis edaspidiste üldplaneeringute (edaspidi: ÜP) ja DP-de koostamistel arvestada valitud trassikoridori ja põhimaantee ning kavandatud kogujateede võimalike asukohtadega. 3(7)
13.Via Baltica teemaplaneering on täna kehtiv ja juhindumiseks kohustuslik, millest on ka vastustaja esmaselt vastava otsuse tegemisel lähtunud. Samuti on oluline arvestada edasist perspektiivi, milleks on riigi eriplaneeringu algatamise kavatsus. Eriplaneeringu algatamise kavatsus tuleneb Vabariigi Valitsuse kehtestatud üleriigilisest planeeringust „Eesti 2030+“ (vt p 4.2.4 alapunkti 26, olles aluseks maakonnaplaneeringute ja ÜP-de koostamisele (sh riigi eriplaneeringu) ja arvestades seejuures EL määruse nr 1315/2013 (üleeuroopalise transpordivõrgu arendamist käsitlevate liidu suuniste kohta) artiklis 17 sätestatut).
14.Täiendavalt tuleb arvestada, et teemaplaneeringu kohaselt rajatava eritasandilise ristumiskoha vahetuse lähedusse võivad kaebaja poolt soovitud Metsa tn 1 katastriüksusele rajatavad ehitised tõenäoliselt muutuda ehitustehniliselt ohtlikeks tulenevalt vastava asukoha geoloogilisest tingimustest (merelise kujunemisega ümara teraga liiva puhul tähendavad kaevetööd väga suurt riski, et tunneli süvendi kaevamisel saavad Metsa tn 1 katastriüksusele tee ja teekaitsevööndi alale rajatud ehitised olulisi kahjustusi – nt variseb liiv süvendi suunas ja maa sisse rajatud ehitised paljanduvad, mistõttu maapealsed ehitised kaotavad oma kandevõime). Lisaks osutub DP-ga tunneli suudme piirkonda riigitee nr 19333 kavandatava ristmiku hilisem ühendamine teemaplaneeringu kohase teedevõrguga eeldatavalt oluliselt kallimaks ja ehitustehniliselt keerulisemaks (kõrguslik erinevus tunnelisse suubuva kõrvalmaantee ja Metsa tn 1 kinnistule rajatud ehitiste vahel).
15.DP-le lähtetingimuste väljastamata jätmise otsus on kooskõlas Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) § 32 lg-ga 2, mille järgi võib omandipõhiõigust piirata üksnes seadusega. PS § 3 lg-st 1 tuleneva seaduslikkuse põhimõtte järgi võib isiku põhiõigusi ja -vabadusi piirata ainult seaduse alusel, mis annab õiguse piirata omandipõhiõigust ka seaduses oleva volitusnormi (milleks on ÜP korral PlanS § 74 lg 3, kuid üldiselt planeeringute puhul ka planeerimisseaduse (PlanS) kui tervikuna käsitlemine, kuivõrd on selles sätestatud planeeringutele kehtestatud menetluskord, üldpõhimõtted ja piiritletud lahendatavad küsimused) alusel kehtestatud ja seadusega kooskõlas oleva määrusega või haldusaktiga. Seega võib PS § 32 lg-s 2 nimetatud kitsendusi kehtestada seaduse alusel antava muu õigusaktiga.
16.Vastustaja on kaalutlusotsuse tegemisel lähtunud nii kaebajale kuuluvast omandiõigusest, kui avalikust huvist, milleks on parima liiklusohutuse saavutamine kõnealusel maanteel. Vastustaja on kaalunud asjas tähtsust omavaid asjaolusid piisava põhjalikkusega (s.o hinnanud nii kaebaja subjektiivsete õiguste riivet, kui avalikku huvi) ja leidnud, et kaalukas avalik huvi kaalub käesoleval juhul kaebaja subjektiivsete õiguste riive üle. Riive kaebaja õiguste osas on legitiimse eesmärgi suhtes proportsionaalne.
17.Kaebaja pidi olema enne kinnistu võõrandamist teadlik kehtestatud planeeringutest. Lähtuvalt teemaplaneeringu kehtestamisel kehtinud PlanS § 291 lg-st 5 kanti pärast teemaplaneeringu kehtestamist maavanema poolt Via Baltica trassikoridori asukoht kõikide planeeringuala kohalike omavalitsuste ÜP-desse. Samuti jõustus Pärnu maakonna planeeringut täpsustava teemaplaneeringu “Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn-Pärnu-Ikla (Via Baltica) trassi asukoha täpsustamine km 92,0170,0“ kehtestamise otsus järgmisel päeval pärast seda, kui planeeritud Via Baltica trassikoridori asukoht kanti kõikidesse ÜP-desse. Häädemeeste valla ÜP kehtestati Häädemeeste Vallavolikogu 19.06.2012 määrusega nr 8, mille kohaselt ÜP-ga on Via Baltica trassikoridoris määratud Metsa tn 1 kinnistule polüfunktsionaalse maa juhtotstarve ning mille alusel ei ole ÜP seletuskirja järgi trassikoridoris lubatud uute planeeringute algatamine, kehtestamine ja ehitiste rajamine ilma vastustaja kooskõlastuseta. Lisaks on kõik planeeringud ning nende alusel määratud maakasutus- ja ehitustingimused avalikult kättesaadavad nii Rahandusministeeriumi kodulehel, kohalike omavalitsuste kodulehtedel, kui ka Maa-ameti planeeringute kaardirakenduses. Sealhulgas teavitas Via Baltica teemaplaneeringu koostamisel Pärnu Maavalitsus trassikoridori jäävaid kõiki maaomanikke. Sellest tulenevalt pidi kaebaja olema teadlik kehtivatest kitsendustest vaidlusaluse katastriüksuse suhtes. 4(7)
KOHTU PÕHJENDUSED
18.Vaidlustatud Transpordiameti 12.01.2023 kiri nr 7.2-2/22/28408-2 on eelhaldusakt vaidlusaluse detailplaneeringumenetluse tulemusena tehtava otsuse osas (haldusmenetluse seaduse § 52 lg 1 p 2). Seega saab kaebaja taotleda selle tühistamist kohtus.
19.Kaebaja omandas Metsa tn 1 kinnistu 12.12.2017. Kaebaja soovib saada kinnistule ehitusõigust kaubandus-, toitlustus- ja laondusehitiste rajamiseks. Vastav DP on algatatud Häädemeeste Vallavalitsuse 17.08.2021 korraldusega nr 437.
20.Vaidlustatud kirjas märkis Transpordiamet, et kuna neil ei ole valminud Via Baltica teemaplaneeringukohane 1+1 maantee eelprojekt ning on teada riigi eriplaneeringu algatamise plaan Uulust Iklani 2+2 maantee rajamiseks, ei ole neil võimalik anda nõusolekut Metsa tn 1 kinnistule kaubandus-, toitlustus- ja laondusehitiste rajamiseks ning hiljem detailplaneeringut kooskõlastada. Kohtu hinnangul on kirjas tehtud järeldus aga põhjendamata ja vastuoluline.
21.Häädemeeste valla üldplaneering on kehtestatud Häädemeeste Vallavolikogu 19.06.2012 määrusega nr 8 ning selle järgi asub kinnistu polüfunktsionaalse maa juhtotstarbega alal, mille eesmärk on luua eeldused keskuste arenguks. Lubatud on kõik funktsioonid peale tööstuse (elamud, sh korruselamud, kaubandus-teenindus-toitlustus, kultuur ja sport, rohealad, avaliku sektoriehitised).
22.Pärnu Maavanema 01.10.2012 korraldusega nr 529 kehtestatud teemaplaneeringu “Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn-Pärnu-Ikla (Via Baltica) trassi asukoha täpsustamine km 92,0-170,0” (edaspidi Via Baltica teemaplaneering) on kavandatud riigitee nr 4 ja riigitee nr 19333 Uulu–Soometsa– Häädemeeste eritasandilise ristena (s.o eritasandiline lõikumiskoht, millelt ei saa siirduda ühelt teelt teisele) ja kogujateena. Teemaplaneeringu eesmärk on rahvusvahelise TEN-T koridori jääva maantee Via Baltica trassikoridori asukoha määramine ning selleks vajaliku maa reserveerimine läbi kohalike omavalitsuste üldplaneeringute. Teemaplaneering täpsustab Pärnu maakonnaplaneeringus kavandatud Via Baltica maantee klassi ning trassikoridori (ka ümbersõitude) asukohta Rapla ja Pärnu maakonna piirist (92. km) kuni Häädemeeste ristmikuni (170. km).
23.Vaidlust ei ole, et Via Baltica planeeringu seletuskirja1 p 3.2.1 kohaselt tuleb DP-de koostamisel arvestada valitud trassikoridoriga põhimaantee ning kavandatud kogujateede võimalike asukohtadega. Tee ja teekaitsevööndi alas on planeeritud tee täiemahulise valmisehitamiseni keelatud planeerida, projekteerida ja ehitada uusi hooneid ja rajatisi, rajada istandikke ning muuta maakasutuse sihtotstarvet. Samas võimaldab teemaplaneering tee ja teekaitsevööndi alas Transpordiameti nõusolekul planeerida, projekteerida ja ehitada tehnovõrkusid.
24.Osa Metsa tn 1 katastriüksusest jääb nii Via Baltica tee kui teekaitsevööndi alasse (vt teemaplaneeringu seletuskiri, lk 46 joonise roosa ala). Peale selle jääb Metsa tn 1 katastriüksusest ca 2 000 m2 suurune maa-ala väljapoole teekaitsevööndit trassikordori puhveralasse (planeeringul kollane ala)2. Ka kaebaja nõustub, et teekaitsevööndisse hoonete kavandamine on vastuolus teemaplaneeringuga, samas ei ole õiguspärane terve katastriüksuse igaks juhuks reserveerimine riigi poolt ilma, et nähtuks reaalne vajadus seda katastriüksust muuks otstarbeks kasutada. Seda, kas hoonestamine saaks olla võimalik, tuleb hinnata DP menetluse käigus, kuid seda ei saa ennetavalt täielikult keelata. Selline omandikitsendus ei oleks õiguspärane.
25.Transpordiameti kinnitusel külgneb Metsa tn 1 kinnistu riigiteega nr 4 Tallinn-Pärnu-Ikla km 166,91-167,00 ja riigiteega nr 19333 Uulu–Soometsa–Häädemeeste km 23,68-23,81. Riigitee 2021. aasta keskmine ööpäevane liiklussagedus oli 5 844 autot. Maanteede projekteerimisnormide järgi on tegemist IV klassi maanteega, mille suurenev liiklussagedus liigitab tee lähiajal III klassi maanteeks.
Transpordiameti 12.01.2023 kirja nr 7.2-2/22/28408-2 joonis 2, pärineb Via Baltica teemaplaneeringust.
5(7)
26.Kaebaja on õigesti viidanud sellele, et praeguse seisuga ei ole otsustatud algatada riigi eriplaneering Uulust Iklani nimelt 2+2 maantee rajamiseks. Vabariigi Valitsuse 01.12.2022 korraldusega nr 335 kinnitatud „Riigiteede teehoiukava 2023-2026“ Uulu-Ikla eriplaneeringu koostamist ette ei näe. Samuti ei näe teehoiukava ette Uulu-Ikla lõigu teeprojekti koostamist ega tee ehitust. Seega on Metsa tn 1 kinnistu piirile kavandatud Via Baltica eriplaneeringuga küll eritasandiline riste, kuid hetkel ei nähtu sinna 2+2 maantee rajamise kavandamist. Puhverala osas Via Baltica teemaplaneeringus kitsendusi toodud ei ole. Seetõttu ei ole põhjendatud kaebaja kinnistu tee puhveralasse kuuluva osa hoonestamise välistamine.
27.05.08.2015 majandus- ja taristuministri määruse nr 106 Lisa „Maantee projekteerimisnormid“ kohaselt on tee ristprofiili laius kiirteel ning I ja II klassi maanteel 3,75 m ning III klassi maanteel 3,5 m (lk 20). Via Baltica teemaplaneeringu p 2.2.1. kohaselt on I klassi maantee laius vähemalt 26 m, maantee koosneb kahest 11 m laiuse kattega sõiduteest, mis on omavahel eraldatud vähemalt 5 m laiuse eraldusribaga. Seega lisaks 2+2 maanteelõik praegusele 1+1 lõigule laiust maksimaalselt 10 meetrit,, mistõttu ei välistaks ka 2+2 maanteelõigu rajamine automaatselt terve kaebaja 2 000 m2 suuruse kinnistu automaatset hoonestamise keelamist.
28.Vastustaja kinnitusel on teada riigi eriplaneeringu algatamise kavatsus selleks, et luua kaebaja kinnistu kõrvale 2+2 maanteelõik. Vastustaja kinnitusel tuleneb lähteülesanne selleks Eesti üleriigilisest planeeringust 2030+ ja täpsemalt punktist 4.2.4. Üleriigilise planeeringu punkti 4.2.4. algpunktis 26 mainitakse Via Baltica trassi rajamist, ent erinevalt vastustaja esindaja poolt kohtuistungil väidetust ei ole seal lähteülesannet selleks läbivalt 2+2 maanteelõigu rajamiseks. Lisaks on punktis 24 märgitud, et põhimaanteede ehitusele ei tohiks kuluda ebaproportsionaalselt palju vahendeid – samaväärne on tugi- ja kõrvalmaanteedesse investeerimise vajadus, et tagada teede sõidetavus ja ohutus.
29.Lisaks on Via Baltica teemaplaneeringu kohaselt planeeringuala trassikoridor lõigus 142,0-170,0 kilomeetril (olemasolevad) Uulu-Häädemeeste ettenähtud aga hoopis selline, mis võimaldab ehitada madalama klassi (III klassi) 1+1 maantee, arvestades täiendavate meetmetega liikluse sujuvuse ja ohutuse tagamisel. Nimetatud asjaolu möönab Transpordiamet ka vaidlustatud kirja lk-l 2. Via Baltica seletuskirja p-s 2.4.2. (lk-l 28 ja 29) on leitud järgmist: „Uulust lõuna suunas on Via Baltica trassi laiendamine I klassi standardile vastavaks maanteeks olemasolevas koridoris nii loodusliku kui sotsiaalse keskkonna suhtes mõeldamatu Rannametsa ja Võiste külade piirkonnas. Võiste küla osas trassikoridori viimine ida poole metsamassiivi piirile lõhuks kaitsealade terviklikkuse trassimuudatuse algus- ja lõpuosades ning tulenevalt KSH-st ka edasi Häädemeeste poole jääval trassiosal, Luitemaa looduskaitseala piirkonnas ei ole põhjendatav looduskaitseala kaitse-eeskirjaga vastuolus oleva I klassile vastava maantee ja trassikoridori planeerimine. I klassi tee rajamiseks pole Uulust lõunapoole ka prognooside alusel piisavalt liikluskoormust. Sellest lähtuvalt on planeeringuala trassikoridor lõigus 142,0-170,0 kilomeetril (olemasolevad) Uulu-Häädemeeste ettenähtud selline, mis võimaldab ehitada madalama klassi (III klassi) maantee, arvestades täiendavate meetmetega liikluse sujuvuse ja ohutuse tagamisel. Planeeringu koostamisel otsustati, et selline lahendus on ainuvõimalik, arvestades teada saadud infot nii kaitsealade kui liiklussageduse prognoosi aastani 2140. Samuti toetab seda lahendust olemasoleva asustusega arvestamine.“ Seda arvestades ei tundu kohtule tõenäoline, et Metsa tn 1 piirnev maantee ehitatakse 2+2 realiseks. Kuna 2+2 maanteelõigu rajamine kaebaja kinnistu kõrval hetkel ühestki planeeringust ei nähtu, ei saa vastustaja ka väita, et kaebaja pidi kinnistut omandades 2017. aastal olema teadlik sellest, et tee laiendatakse ja kaebaja oma kinnistut hoonestada ei saa.
30.Vastustaja on selgitanud vastuses kaebusele, et täiendavalt tuleb arvestada, et teemaplaneeringu kohaselt rajatava eritasandilise ristumiskoha vahetuse lähedusse võivad kaebaja poolt soovitud Metsa tn 1 katastriüksusele rajatavad ehitised tõenäoliselt muutuda ehitustehniliselt ohtlikeks tulenevalt vastava asukoha geoloogilisest tingimustest (merelise kujunemisega ümara teraga liiva 6(7)
puhul tähendavad kaevetööd väga suurt riski, et tunneli süvendi kaevamisel saavad Metsa tn 1 katastriüksusele tee ja teekaitsevööndi alale rajatud ehitised olulisi kahjustusi – nt variseb liiv süvendi suunas ja maa sisse rajatud ehitised paljanduvad, mistõttu maapealsed ehitised kaotavad oma kandevõime). Lisaks osutub DP-ga tunneli suudme piirkonda riigitee nr 19333 kavandatava ristmiku hilisem ühendamine teemaplaneeringu kohase teedevõrguga eeldatavalt oluliselt kallimaks ja ehitustehniliselt keerulisemaks (kõrguslik erinevus tunnelisse suubuva kõrvalmaantee ja Metsa tn 1 kinnistule rajatud ehitiste vahel). Sellised kaalutlused vaidlustatud Transpordiameti kirjas aga puuduvad. Kuna ainsaks reaalseks hoonestamise takistamise argumendiks on hetkel kahetasandilise riste rajamine kinnistu piirile (mis tuleneb Via Baltca teemaplaneeringust), on nimetatud argumendid väga olulise kaaluga. Kohus leiab, et sellise kaaluga argumentide lisamine alles kohtumenetluses ilma et need sisalduks haldusaktis, ei ole kooskõlas HMS § 56 lõigetega 1, 2 ja 3, mille kohaselt: Kirjalik haldusakt ja soodustava haldusakti andmisest keeldumine peab olema kirjalikult põhjendatud. Haldusakti põhjendus esitatakse haldusaktis või menetlusosalisele kättesaadavas dokumendis, millele on haldusaktis viidatud. Haldusakti põhjenduses tuleb märkida haldusakti andmise faktiline ja õiguslik alus. Kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti põhjenduses tuleb märkida kaalutlused, millest haldusorgan on haldusakti andmisel lähtunud.
31.Eeltoodud põhjendustel oli Transpordiameti kirjas sisalduv otsustus õigusvastane ja kohus tühistab selle. Kuna Transpordiameti otsus DP kooskõlastamiseks on kaalutlusotsus, ei saa kohus seda Transpordiameti eest langetada ning seetõttu kohustab kohus Transpordiametit otsustama uuesti lähtetingimuste andmine Häädemeeste valla Metsa tn 1 kinnistu detailplaneeringu koostamiseks ühe kuu jooksul käesoleva otsuse jõustumisest arvates.
32.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Otsus tehti kaebaja kasuks. Kaebaja esitas taotluse vastustajalt menetluskulude väljamõistmiseks järgmiselt: 13.11.2023 esitatud nõue summas 1 500 eurot (07.03.2023 arve nr 20230066); 13.11.2023 esitatud nõue summas 320 eurot (13.11.2023 arve nr 20230419). Arvetes kajastus ka kulude spetsifikatsioon. Kohus mõistab välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud (HKMS § 109 lg 6). HKMS § 109 lg-st 6 tulenevalt ei ole kohtul väljamõistetavate esindajakulude suuruse määratlemisel asjakohane ega vajalik üksikasjalikult hinnata, milline ajahulk võis konkreetsel esindajal kuluda ühe või teise menetlusdokumendi koostamiseks. Esindajakulude vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel tuleb üksikute menetlusdokumentide analüüsimise asemel võtta eelkõige arvesse hoopis läbitöötamist vajavate materjalide mahukust ja asja keerukust, samuti menetluse kestust ja kaalul olevaid huvisid (sh menetlustoimingute rohkust, mille tegemist oli menetlusosalise õiguste tõhusaks kaitsmiseks põhjust esindajalt eeldada – nt kohtuistungitel osalemine, kohtunõuetele vastamine). See tähendab, et vajalike ja põhjendatud menetluskulude suurus on eeskätt hinnanguline, mitte arvestuslik, ning kulude suurus tervikuna ei tohiks olla vaidluse iseloomu ja tähtsust arvestades ilmselgelt ülepaisutatud (nt Riigikohtu 15.10.2013 otsus nr 3-3-1- 35-13, p 32). Arvestades kohtuvaidluse mahtu peab kohus kaebaja menetluskulusid vajalikeks ja põhjendatuks. Kohus mõistab vastustajalt kaebaja kasuks välja 1 820 eurot. Vastustaja menetluskulud jäävad tema enda kanda.
Allkirjastatud digitaalselt
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.