E.K. hagi K.K. vastu kinnistusraamatu kannete muutmiseks
Tsiviilasja hind
135 013.36 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja E.K. (isikukood XXX; XXX) Hageja esindaja advokaat ([email protected])
Birgit
Sisask
Kostja K.K. (isikukood XXX; XXX) Kostja esindaja vandeadvokaat ([email protected]) Kohtuistungi toimumise aeg
Kaimo
Räppo
8. detsember 2016. a
RESOLUTSIOON
1.Jätta E.K. hagi K.K. vastu rahuldamata.
2.Otsuse jõustumisel tühistada Tartu Maakohtu 28.09.2015 määrusega seatud hagi tagamine, millega tehti käsutamise keelumärge K.K. omandis olevatele kinnistutele Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr XXX, nr XXX 1/2 mõttelisele osale ja nr XXX 7/8 mõttelisele osale E.K. kasuks.
3.Jätta hageja menetluskulud hageja kanda. Jätta kostja menetluskuludest 70% hageja kanda ja 30% kostja kanda.
Mõista E.K.lt K.K. kasuks menetluskuludena välja 1680 eurot.
Edasikaebamise kord ja tähtaeg Otsuse peale võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Selgitus menetlusabi taotlejale Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja
pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
HAGEJA NÕUDED JA PÕHJENDUSED
1.E.K. esitas 17.09.2015 Tartu Maakohtule K.K. vastu hagi, milles palus kustutada K.K. omandiõigus registriosast nr XXX 1⁄2 mõttelises osas, registriosast nr XXX tervikuna ja registriosast nr XXX 7/8 mõttelises osas. Hageja palus kanda nimetatud kinnisasjade omanikuna kinnistusraamatusse hageja. Lisaks palus hageja tuvastada kostja nõusoleku kandemuudatuste tegemiseks ja lugeda, et kohtuotsus asendab kostja nõusolekuid. Hageja väidete kohaselt sõlmisid pooled 09.12.2009 kinkelepingu, millega hageja kinkis kostjale kolm kinnisasja: 1⁄2 mõttelist osa Tartus XXX kinnistust, XXX kinnistu Tartumaal XXX ja 7/8 mõttelist osa XXX kinnistust. XXX kinnistu koormati hageja kasuks tähtajatu ja tasuta isikliku kasutusõigusega kinnistu oluliseks osaks olevale elamule. Kostjal oli kinkelepingust tulenevalt kohustus kinnisasju hooldada, remontida ja korrastada. Lisaks pidi kostja tagama hagejale igapäevaselt vajaliku abi mõistlikus ulatuses (elementaarne toit ja vajadusel arstiabi, mõistlikus ulatuses kulude tasumisega). Abistamiskohustuse eesmärk oli kindlustada hageja vanaduspäevade ja tervise halvenemise korral vajalik abi ja hooldus, tagades samas kostjale majandusliku kindlustatuse kinkelepingus näidatud kinnistute näol. Hageja esitas kostjale 03.09.2015 kinkelepingust taganemise teate. Taganemise põhjuseks on asjaolu, et kostja ei ole hooldanud XXX kinnistut. Hageja osundas järgmistele puudustele: • 2014-2015 kütteperioodil käis gaasikatelt igapäevaselt keldris sisse lülitamas hageja naaber. • Kostja ei taganud keskküttekatla töökorrasolekut 2014. a detsembris, seal olid gaasilekked. Lekete kõrvaldamise ja 2015. a augustis katla ülevaatuse organiseeris hageja. • Muruniiduk lõpetas töötamise 2015. a augustis. • 2015. a oktoobris oli WC loputuskastis pidev äravool. Kostja ei võtnud midagi ette, parandamise korraldas hageja. • 2015. a novembris oli aiamajal lahti vajunud pehkinud laud, parandamise korraldas hageja. • Elamu fassaad vajab remonti ning vihmaveerennid puhastamist. Välistrepil on praod ja käsipuud puudu. • Kostja ei ole kordagi kutsunud korstnapühkijat pliidi tuleohutuse tagamiseks. • XXX kinnistute hoolduse osas hagejal etteheiteid ei ole. Lisaks ei ole kostja täitnud abistamiskohustust, kostja hagejat ei aita. Enne kinkelepingu sõlmimist elasid pooled koos. Kostja abiellus 29.06.2013 ning kolis elama oma abikaasa juurde. Alates sellest ajast muutusid tema kokkupuuted hagejaga harvemaks. Kostja ei külasta hagejat rohkem kui 2 korda kuus ega osuta igapäevast abi. Viimase kahe aasta jooksul on hageja tervis halvenenud, tema abivajadus suurenenud. 2015. aastal sai hageja raske puude. Hageja saab kostjale helistada üksnes mobiiltelefonile ning kostja helistab tagasi alles tundide möödudes. Kostja on hagejat arsti vastuvõtule viinud ühe korra, samas on hagejal tulnud arsti juures käia vähemalt neljal korral ning on selleks pidanud taksot kasutama. Hageja liigub rulaatori või kahe kepi toel. Kostja ei ole hagejat abistanud toiduainete muretsemise ega toidu (ette)valmistamisega. Kostja ei ole tundnud huvi, kuidas raske liikumispuudega hageja küttepuud tuppa saab. Seoses hageja abivajaduse suurenemisega palus ta 2015. a jaanuaris kahel päeval nädalas kostja abi, kostja keeldus.
2/7
Kostja külastab hagejat selleks, et saada raha elamuga seotud arvete tasumiseks. Vähemalt 4 kuu eest olid sideteenuste arved tasumata, kuna kostja ei ole hagejalt selleks raha saanud. Sideteenuse olemasolu on hageja jaoks tervisest tulenevalt väga oluline. Hageja on palunud abi oma tütrelt, kostja emalt, kes elab Viljandimaal ja kellel on hagejat keeruline abistada. Hageja teatas 17.05.2016, et tugineb kinkelepingust taganemise alusena ka VÕS §-le 267 p 1. Kostjapoolne jäme tänamatus seisneb selles, et kostja eirab kinkelepingus talle ette nähtud kohustusi. Hageja soovis kinkelepinguga kindlustada oma vanaduspäevi hoolitsuse, läheduse ja turvalisusega, olla hoitud ja kaitstud kostja poolt. Kostja on jätnud laokile hageja elukoha ning vabal tahtel temaga ei suhtle. Lisaks on kostja käitunud jämedalt tänamatult oma isa I.K., ema E.K. ja venna T. pere suhtes, kellega kostja on keeldunud mis tahes suhtlusest alates 2014. a suve lõpust. Hageja ja tema tütre E. pere hindavad perekonna tähendust ja olemust väga kõrgelt. Sealhulgas ei võimalda kostja oma isal ja emal kohtuda oma lapselapsega. Kostja 2015. aastal sündinud lapse surmast sai hageja teada suhtlusportaalist Facebook.
KOSTJA VASTUVÄITED
2.Kostja vaidles hagile vastu ja leidis, et kinkelepingust taganemiseks ei ole alust. Kostja selgituste kohaselt ei olnud poolte vahel konkreetseid kokkuleppeid. Kinkeleping sõlmiti seepärast, et kostja päris osa XXX kinnistust vanaisa järelt ning vanaema soovis, et majal oleks üks omanik. Kostja vastuväidete kohaselt on kostja aidanud hagejat alati, kui hageja seda on palunud. Kostja on hagejat arsti juurde viinud, poest süüa toonud, küttesüsteemi kütteperioodiks ette valmistanud jne. Kostja poolse abipakkumise peale ütleb hageja alati, et tema soovide eest hoolitseb tütar, s.t kostja ema. 2013. aastal toimunud arutelul lubas hageja eest hoolt kanda hageja tütar ning kutsus teda enda juurde elama. Kostjal on kohustus hoolitseda oma pere eest, tema noorem laps oli TÜ Lastekliinikumi intensiivraviosakonnas üliraskes seisundis. Kuna ta käis hagiavalduse esitamise ajal kogu päeva tööl, ei saanud kostja hageja telefonikõnedele vastata. Ta helistas tagasi esimesel võimalusel. Kostja on aastaid maksnud XXX sideteenuste, elektriteenuste, prügiveo ja maamaksu eest. Kostjale majanduslikult raskel ajal oli hageja üks päev ilma sideteenuseta. Gaasikatelt ei pea sisse-välja lülitama, see seadistati 2015. aasta jaanuaris. Kostja on püüdnud vastavalt oma võimalustele hageja eest hoolitseda ja talle seltsi pakkuda. Kostja on vajadusel organiseerinud elamu tehniliste rikete parandamise, on lõiganud puid ja korrastanud aeda. Kostja on rajanud kinnistule uue kõnnitee, lasknud majale panna voolu maanduse ja vedas uued kaablid. Maja korsten ja lõõr pühiti 2016. aasta oktoobris. Kostja leidis, et viide lepingust taganemisele VÕS § 267 p 1 alusel on asjakohatu, kinkeleping on juba täidetud. Kui hageja tugineks VÕS §-le 268 lg 1, oleks see nõue aegunud.
KOHTU OTSUSTUS JA PÕHJENDUSED
3.Kohus leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Kohus loeb esitatud dokumentaalsete tõenditega tõendatuks, et hageja kinkis kostjale 09.12.2009 notariaalse kinkelepinguga kolm kinnisasja: • 1⁄2 mõttelist osa Tartus XXX kinnistust (registriosa nr XXX), • XXX kinnistu Tartumaal XXX (registriosa nr XXX ), 3/7
7/8 mõttelist osa XXX kinnistust Tartumaal XXX (registriosa nr XXX). XXX kinnistu koormati hageja kasuks tähtajatu ja tasuta isikliku kasutusõigusega kinnistu oluliseks osaks olevale elamule (I kd, lk 31-37). • Hageja esitas kostjale 03.09.2015 kinkelepingust taganemise teate (I kd, lk 16-19, 2426, 39). Hageja väidetest nähtuvalt on ta kinkelepingust taganenud VÕS § 267 p 3 ja p 1 alusel. • •
4.Esmalt on hageja tuginenud VÕS §-le 267 p 3. VÕS § 268 lg 1 ja § 267 p 3 kohaselt võib kinkija lepingust taganeda, kui kingisaaja jätab õigustamatult täitmata kinkega seotud koormise või tingimuse. Seega tuleb kohtul teha kindlaks, milline kohustus kostjale kinkelepingust tulenes, kas kostja jättis kohustuse täitmata ning kas see oli õigustatud.
5.Lepingu p 4.2 järgi kohustus kostja lepinguga omandatud kinnisasju hooldama, remontima ja korrastama. Lepingu p 4.3 sätestas, et kingisaaja ja kinkija kokkuleppel tagab kingisaaja kinkijale igapäevaselt vajaliku abi mõistlikus ulatuses (elementaarne toit ja vajadusel arstiabi tagatud, mõistlikus ulatuses kulude tasumisega) (I kd, lk 34). E.K. kohtuistungil vande all antud ütluste kohaselt ei olnud pooltel selget kokkulepet, mida pooled on nimetatud punktidega kokku leppinud. Hageja eeldas, et kostja tagab talle igapäevase toidu ja arstiabi, samas ütles hageja, et lausa kohustuslikuks ta toidu toomist ei teinud. Samuti ei olnud E.K. ütlustest nähtuvalt poolte vahel konkreetset kokkulepet elamu hooldamise osas (I kd, lk 191-192). K.K. vande all antud ütlustest ei nähtu samuti, et poolte vahel oleks olnud mingi kokkulepe või pooled oleksid arutanud, kuidas nad lepingu p 4.2 ja 4.3 aru saavad. Seega ei ole poolte ühist tegelikku tahet võimalik tuvastada ning kohus lähtub lepingus toodud sõnastusest.
6.Lepingu p 4.3 sätestas, et kingisaaja ja kinkija kokkuleppel tagab kingisaaja kinkijale igapäevaselt vajaliku abi mõistlikus ulatuses (elementaarne toit ja vajadusel arstiabi tagatud, mõistlikus ulatuses kulude tasumisega). Seega oli K.K.l kohustus tuua vajadusel vanaemale süüa ning viia ta arsti juurde. Tulenevalt poolte tegevusest on igapäevase abi hulka kuulunud ka E.K. eest erinevate arvete tasumine (I kd, lk 84-103). Kohus leiab, et igapäevaselt vajalik abi ei saa olla kohustus kinkijaga igapäevaselt suhelda. Hageja ütlustest nähtuvalt on tema kõige suurem etteheide kostjale huvipuudus (hageja vande all antud ütluse kohaselt „ma tahan, et K. minust hooliks“.) Samas ei ole see kinkelepingust taganemise aluseks VÕS § 267 p 3 kohaselt. Igapäevane külastamine on oluliselt suurema mahulisem kohustus kui mõistlikus ulatuses abi tagamine ning see oleks pidanud olema lepingus selgelt kokku lepitud. Vajadusel oleks kostjal kohustus tagada, et hagejal on abi olemas. Kostja vande all antud ütluste kohaselt on ta süüa viinud, kui vanaema on helistanud ja seda palunud. Vanaema käib ta vaatamas vähemalt korra kuus. 2015. aastal käis ta hageja juures, kui E.K. seal ei käinud. Sama on kinnitanud ka E.K. vande all. Kohus loeb sellega tõendatuks, et kostja on täitnud oma lepingu p 4.3 nimetatud kohustusi mõistlikus ulatuses. Hageja ei saanud eeldada, et kostja toob talle süüa ilma, et hageja oma vajadustest kuidagi teada annaks. E.K. eest hoolitseb igapäevaselt E.K. ja seega ei saa K.K.le ette heita, et ta oleks midagi tegemata jätnud. Kohustusi võib täita kingisaaja asemel ka kolmas isik. VÕS § 78 lg 1 kohaselt kui võlgnik ei pea kohustust seadusest, tehingust või kohustuse olemusest tulenevalt täitma isiklikult, võib kohustuse osaliselt või täielikult täita kolmas isik. Kui kolmas isik täidab kohustuse, vabaneb võlgnik täitmise kohustusest. Toidu viimine ning arsti juurde sõidutamine ei ole kohustus, mida kostja peaks tingimata täitma isiklikult. Kostjal oleks tekkinud abi osutamise kohustus kohtu kirjeldatud ulatuses, kui E.K.l oleks abi vaja ning kui ta kostjale teada annaks, mida kostja täpselt tegema peab. Kohus leiab, et hageja ei
4/7
ole kostjale konkreetseid soove esitanud, neid ei ole selgelt välja toodud ka 19.08.2015 kirjas (I kd, lk 12-13). Kui hageja on oma elu korraldanud ning abistamise kokku leppinud oma tütrega, väheneb kostja kohustus abi osutada.
7.Hagejal ei ole kostjale etteheited XXX kinnistute osas, küll aga seoses XXX kinnistuga. Poolte ja tunnistajate T.P., E.K., J.B.i ning K.B.i ütlustega on tõendatud, et kostja on ühel korral korraldanud veeboileri paranduse ning teinud koos T.P.ga majas remonti. Poolte vande all antud ütluste ning tunnistajate A.L., T.P. ja E.K. ütlustega on tõendatud, et ülejäänud juhtudel on XXX remondi ja korrashoiu suuresti organiseerinud E.K.. Kohus leiab, et E.K.l on õigus oma elukohta korras hoida, kuid kinkelepingust tulenevalt peaks see olema kostja ülesanne. Kostja ei ole vastu vaielnud hageja väitele, et vihmaveerennid on hooldamata, veranda katus jookseb läbi, korstnapühkijat ei ole kutsutud ning gaasikatel vajas remonti ja reguleerimist. Kostja ei ole neid töid teinud ega lasknud teha, rikkudes seetõttu kinkelepinguga võetud kohustust. Kinkelepingust tulenevalt ei saa eeldada, et kostja võtaks maja suuremahuliseks renoveerimiseks (k.a näiteks fassaadi remondiks) laenu, samas peaks ta ära tegema vähemalt maja säilitamiseks vajalikud hooldustööd. Lisaks on lekkiv keskküttekatel ohtlik majas elavale hagejale. Kohus ei loe kostja tegemata jätmiseks seda, et 2014-2015 käis gaasikatelt igapäevaselt sisse-välja lülitamas hageja naaber. Hageja ei ole tõendanud, et gaasikatel vajaks igapäevast reguleerimist. Asjaolu, et välitrepil on praod ja käsipuud puudu ning aiamajal vajus pehkinud laud lahti, ei ole kostja kohustuse rikkumine, kuna ei halvenda maja seisukorda. Lepingust taganemist ei saa põhjendada sellega, et kostja ei ole hoolitsenud aia eest või korjanud õunu ja marju. Kostja ütlustega on tõendatud, et tema niitis muru 2016. aasta kevadel ning pärast seda on olnud muru niidetud. Õunte ja marjade korjamist ei saa käsitleda kinnistu korrashoiuna ja seega ei ole see kingisaaja kohustus, kui seda ei ole otseselt kinkelepingus välja kirjutatud.
8.Kohus leiab, et XXX kinnistu ülaltoodud korrashoiu kohustuste rikkumine oli õigustatud. Hageja osundatud elamu korrashoiu probleemid olid alates 2015. aasta algusest. Kostja esitatud tõendi kohaselt viibis kostja poeg 19.04.2015 kuni 24.01.2016 (s.t ka hagiavalduse esitamise ajal) lasteintensiivravi osakonnas ravil (I kd lk 184). Kohus leiab, et tulenevalt kohustustest oma perekonna (laste ja abikaasa) ees on kostja kinkelepingujärgsete kohustuste täitmata jätmine õigustatud. Ei saa eeldada, et intensiivravis viibiva lapse vanem tegeleks igapäevaselt kingiks saadud kinnisvara korrashoiuga. Eeltoodu alusel tuleb lugeda, et kinkelepingust taganemine VÕS § 267 p 3 alusel on alusetu. Kohus hoiatab, et kinnistu korrashoiust jätkuv kõrvalehoidmine ei pruugi enam olla õigustatud. Kohus jätab tähelepanuta kõik XXX kinnistutesse puutuva (I kd, lk 104-131, 155), kuna hagejal ei ole sellega seoses kostjale pretensioone.
9.Hageja on kinkelepingust taganenud ka VÕS § 268 lg 1 ning VÕS § 267 p 1 alusel, mille kohaselt võib kinkija lepingust taganeda, kui kingisaaja on oma käitumisega näidanud kinkija või tema lähedase inimese vastu üles jämedat tänamatust. Hageja väitel on tema lähedased tütar E.K., väimees I.K. ja kostja venna T. pere. Nii hageja kui kostja ütlustest nähtuvalt käib kostja hagejal külas ning nad suhtlevad. Tunnistaja E.K. väitel kostja teda
5/7
ignoreerib, tunnistaja I.K. ütluste kohaselt ei suhtle tema kostjaga alates 2013. aasta veebruarist. Kuna kostja ja I.K. ei suhtle juba 2013. aasta veebruarist ja kostja on viidanud aegumisele, ei saanud hageja 03.09.2015 tehtud kinkelepingust taganemisel sellele asjaolule VÕS § 270 alusel tugineda. Kohus leiab, et pelgalt suhete puudumist või vähest suhtlust ei saa tõlgendada jämeda tänamatusena VÕS § 267 p 1 mõttes. Hageja ei ole näidanud, et kostja oleks esitanud temale või tema lähedastele mingeid nõudmisi, olnud ebaviisakas või teinud tänamatust väljendavaid tegusid. VÕS § 267 p 1 mõte ei saa olla anda kinkijale võimalus lepingust taganeda, kui kingisaaja ei väljenda oma hoolimist nii, nagu kingisaaja soovib või ei suhtle nende lähedastega, kellega kingisaaja soovib. Kohus leiab eeltoodu alusel, et hageja avaldus kinkelepingust taganemiseks VÕS § 267 p 1 alusel ei ole põhjendatud.
10.Kuna kinkelepingust taganemise materiaalsed eeldused on täitmata, ei ole kinkelepingust taganemine kehtiv. Kinnistusraamatu kanded kostja kohta ei ole ebaõiged, kostjal ei ole tekkinud kohustust anda nõusolekut kinnistusraamatu kande parandamiseks. Hagi tuleb jätta rahuldamata. Kohus ei hinda E.K. 19.08.2015 kirja kätte toimetamist (I kd, lk 11) ning puude määramise otsust, kuna kinkelepingust taganemine ei eelda täiendava tähtaja andmist ja kostja kohustused ei tulene hagejale määratud puudest, vaid abivajadusest (I kd, lk 14). Hageja elulookirjeldus ning väljavõtted märkmikust ei ole asjakohased (I kd lk 20-21, 142-154), hageja on oma selgitused andnud vande all. Poolte vahel ei ole vaidlust elamu seisukorra osas ning kohus ei analüüsi esitatud fotosid (I kd, lk 177-183).
11.Kohus seadis 28.09.2015 hagi tagamise korras vaidlusalustele kinnistutele käsutamise keelumärke. TsMS § 386 lg 4 alusel tuleb hagi tagamine otsuse jõustumisel tühistada.
12.Menetluskulud Kohus leiab, et antud juhul tuleb TsMS § 162 lg 4 alusel jätta hageja menetluskulud tema enda kanda ning kostja menetluskuludest 30% kostja ja 70% hageja kanda. Kohus leiab, et arvestades poolte sugulust (vanaema ning lapselaps) ja seda, et kostja sai hagejalt kingiks kolm kinnistut, oleks kostja võinud menetluse kestel näidata üles soovi hagejaga tekkinud lahkarvamused lahendada. Kostja ei ole näidanud, et ta sooviks tekkinud eriarvamusi selgitada või arvestaks vanaema soove tema elu korraldamisel. Kostja on oma menetluskuluks nimetanud õigusabikulu 28.40 tunni ulatuses kogusummas 2840 eurot, millele lisandub käibemaks 20%. Kostja kinnitab, et tal tuleb käibemaksu tasuda. Asja menetlemisel on toimunud 3 kohtuistungit, kostja on esitanud oma sisulised seisukohad. Kohus leiab, et arvestades antud vaidluse kohta käivaid õigusnorme ja vähest Riigikohtu praktikat on kohane õigusabi aeg 20 tundi kokku 2000 eurot + käibemaks. Kostja on suurendanud oma kulusid, esitades hagejalt menetluskulude katteks tagatise nõudmise taotluse. Lisaks on taotluses ebaõigesti märgitud kohtuistungi ajakulu. Kuna kohus jätab 70% kostja menetluskuludest hageja kanda, kuulub hagejalt kostja kasuks väljamõistmisele 1680 eurot (70% 2400 eurost).
6/7
/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik
7/7
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.