Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Kaire Pikamäe, Monika Laatsit ja Oliver Kask
Otsuse tegemise aeg ja koht
14.12.2023, Tallinn
Haldusasja number
3-22-971
Haldusasi
X kaebus pensioniõigusliku staaži tuvastamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – X Vastustaja – Sotsiaalkindlustusamet, esindaja MM
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 13.02.2023 otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
X apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 15.01.2024. Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses ( lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks ( lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist ( lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse ( lg 6).
3-22-971
2(5)
3-22-971 Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et NSV Liidu relvajõudude teenistuses olemise aeg on pensioniõigusliku staaži hulka arvatav vaid siis, kui teenistusaeg oli arvatud Eesti kaitseväeteenistuse staaži hulka (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 22.04.2020 otsus asjas nr 3-3-1-92-09 (p-d 37-38); Tallinna Ringkonnakohtu 17.10.2019 otsus asjas nr 3-19-460 (p-d 9 ja 11); Tallinna Ringkonnakohtu 31.10.2021 otsus asjas nr 3-17-1871 (p 11)). Esitatud dokumentidest ei nähtu, et kaebaja oleks olnud Eesti kaitseväe teenistuses ning et tema NSV Liidu relvajõudude tegevteenistusaeg oleks võrdsustatud teenistusega kaitseväes ning arvatud kaitseväeteenistuse staaži hulka. Seega ei saa praegusel juhul RPKS § 28 lg 4 alusel kaebaja NSV Liidu relvajõudude tegevteenistuses viibitud ajavahemikku (10.07.1970– 10.07.1972) arvata pensioniõigusliku staaži hulka. Samuti ei saa nimetatud ajavahemikku arvestada pensioniõigusliku staaži hulka RPKS § 28 lg 5 alusel, sest nimetatud säte reguleerib üksnes kohustusliku sõjaväeteenistuse aega. Vaidlusalusel ajavahemikul ei olnud kaebaja NSV Liidu relvajõududes kohustuslikus korras, vaid tegemist oli üleajateenistusega. Seega ei ole vaidlusaluse ajavahemiku arvamine pensioniõigusliku staaži hulka RPKS kohaselt lubatud ning kaebus tuleb jätta tervikuna rahuldamata. Kaebaja leiab põhjendamatult, et tal on PS §-st 10 tulenevalt õiguspärane ootus eeldada, et NSV Liidu relvastatud jõudude koosseisus sõjaväelasena teenimine arvatakse tema pensioniõigusliku staaži hulka. Eesti Vabariik ei ole NSV Liidu õigusjärglane. Kaebaja ei saa eeldada, et Eesti Vabariik oleks pidanud üle võtma ENSV-s kehtinud õigusnormid. Kaebajal ei saanud olla õiguspärast ootust, et Eesti Vabariigis jäävad kehtima NSV Liidu seadusandluses kehtinud põhimõtted ning et õiguskord jääb muutumatuks. Eesti Vabariigi seadusandja on riikliku pensionikindlustuse seadust vastu võttes teinud poliitilise otsuse seaduse sisu osas ehk seadusandja pole ette näinud sätet, mille alusel saaks üleajateenistust NSV Liidu relvastatud jõudude koosseisus arvata pensioniõigusliku staaži hulka. Kõnealust seadust ei ole seadusandja ka hiljem muutnud kuidagi kaebajale soodsamas või ebasoodsamas suunas. Seega ei ole sellisel kujul seadust vastu võttes rikutud kaebaja õiguspärase ootuse põhimõtet. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
3-22-971 üleajateenistuse aega. Vastavat seisukohta on väljendanud ka Riigikohus 22.04.2010 otsuses nr 3-3-1-92-09.
4(5)
3-22-971 toodud seisukoha juurde, et koostöölepingust ei tulene kaebajale eraldiseisvat õigust nõuda tema sõjaväeteenistuse aja arvestamist pensionistaaži hulka, kui seda ei näe ette Eesti õigus. Lisaks märgib ringkonnakohus, et Riigikohus on 22.04.2010 otsuse nr 3-3-1-92-09 p-s 16 seoses varem kehtinud koostöökokkuleppega märkinud, et see ei puuduta Eestis elavaid Eesti Vabariigi kodanikke ja Venemaa Föderatsioonis elavaid Venemaa Föderatsiooni kodanikke. Sama põhimõte laieneb ringkonnakohtu hinnangul ka koostöölepingule. Kaebaja on Eesti Vabariigis elav Eesti Vabariigi kodanik ning tema õigust pensionile reguleerib RPKS-s, mitte välisleping.
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.