Kaebaja – X Vastustaja – Sotsiaalkindlustusamet, volitatud esindaja MM
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta kaebus rahuldamata.
2.Menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 15.03.2023. Vastuseks menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.X esitas 12.10.2011 Sotsiaalkindlustusametile (SKA) pensioniavalduse.
SKA 08.11.2011 otsusega nr 916031 määrati Xle vanaduspension alates 03.10.2011. Pensionõigusliku staaži hulka arvati kohustusliku sõjaväeteenistuse aeg 23.11.1967 – 26.11.1969 ning staaži hulka ei arvatud üleajateenistuse aega 10.07.1970 – 19.071972.
3.X esitas 29.03.2012 SKA-le kirja, sest tööstaaži hulka ei arvestatud Nõukogude Armees üleajateenijana Tallinna Tondi Garnisoni Sõjaväeorkestris teenitud kahte aastat. Ühtlasi küsis ta, kas talle makstakse üleajateenijana teenitud aastate eest. 30.03.2012 vastas Sotsiaalkindlustusamet ja selgitas, et üleajateenistuses viibitud aega pensioniõigusliku staaži
3-22-971 hulka tulenevalt RPKS § 28 lg-st 5 ei arvata ja selle perioodi eest pensioni ei maksta. 30.03.2012 kirjas selgitas SKA täiendavalt pensioni arvutamist.
4.X esitas 07.06.2012 avalduse pensioni saamiseks seoses üleajateenistusega NSV Liidu armees Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vahelise pensionikindlustust käsitleva koostöölepingu alusel. Vastuseks Xle edastas SKA 06.12.2012 Vene Föderatsiooni Pensionifondi 09.11.2012 teatise. Teatises viidatakse koostöölepingu artikkel 6 lg-le 1, mille kohaselt arvestab kumbki lepingupool pensioni suuruse oma territooriumil omandatud pensionistaaži alusel vastavalt oma õigusaktidele; sõjaväeosad nr 12129 (üleajateenistus, koos teabenõudega esitatud sõjaväepileti koopial) ja 42341 (kohustuslik sõjaväeteenistus) kuulusid NSVL relvajõudude koosseisu ning paiknesid Eesti ja Leedu territooriumil; seega puudub Xl Vene Föderatsiooni territooriumil omandatud pensionistaaž.
5.X esitas 22.03.2022 teabenõudena Sotsiaalministeeriumile küsimuse, kes peab maksma X-le pensioni NSV Liidu relvastatud jõudude koosseisus sõjaväelasena teenitud kahe aasta eest. Lisatud oli isiku sõjaväepilet, pensionitunnistus ja SKA 30.03.2012 vastus.
6.SKA vastas 06.04.2022 X pöördumisele, et riikliku pensionikindlustuse seadust ei ole üleajateenistuses viibimise osas muudetud ning asutus jääb 30.03.2012 antud vastuse juurde.
7.Tallinna Halduskohtusse saabus 28.04.2022 X (kaebaja) kaebus. X on pensionär, kes teenis Nõukogude Liidu relvastatud jõudude koosseisus sõjaväelasena Tallinnas Tondi garnisoni väeosas sõjaväeorkestris vanem muusikandina 10.07.1970–11.07.1972. Kaebuse kohaselt on Eesti Vabariik jätnud Xle maksmata pensioni Nõukogude Liidu relvastatud jõudude koosseisus sõjaväelasena teenitud aastate eest alates 03.10.2011. X palub hüvitada saamata jäänud tulu koos viivisega ja mittevaraline kahju, mis seisneb saamata jäänud tulust tekkinud märkimisväärsetes olmelistes ebamugavustes ja hingelises valus ja kannatustes – alandustunne, solvumine.
8.Tallinna Halduskohus jättis 11.05.2022 määrusega kaebuse käiguta ning andis kaebajale tähtaja kaebuse puuduste kõrvaldamiseks. Kaebajal tuli selgelt välja tuua millise avaliku võimu kandja õigusakti või toimingu õigusvastasuse tulemusena on talle kahju tekkinud ning selgitada, kas ta on esitanud Sotsiaalkindlustusametile taotluse tema Nõukogude Liidu relvastatud jõudude koosseisus töötatud aja arvestamiseks tema pensionistaaži osana ning kas Sotsiaalkindlustusamet on teinud keelduva otsuse. Võimalusel tuli kaebajal esitada Sotsiaalkindlustusameti sellekohane otsus ja teatada, kas ta on varasemalt vaidlustanud Sotsiaalkindlustusameti otsust tema relvastatud jõudude koosseisus sõjaväelasena teenitud aastate arvestamata jätmist pensionistaaži osana. Samuti tuli kaebajal märkida oma kahjunõude suurus, tuues eraldi välja varalise kahju ja mittevaralise kahju suuruse ning tasuda nõuetekohane riigilõiv.
9.X esitas kohtule vastuse 29.05.2022, milles muutis oma nõuet ning palus tuvastada, et pensioniõigusliku staaži hulka kuulub ka tema sõjaväelasena teenitud periood 10.07.1970 – 10.07.1972.
10.Tallinna Halduskohus esitas 01.08.2022 Sotsiaalkindlustusametile kohtunõude, milles palus selgitada, kas kaebaja on esitanud SKA-le avalduse tema sõjaväelasena teenitud aja pensioniõigusliku staaži hulka arvestamiseks või milliste muude kaebusega seotud avaldustega on X SKA poole pöördunud. Samuti paluti kohtule esitada kõik kaebaja pöördumistele antud vastused ja otsused, mis SKA-l seoses X sõjaväelasena teenitud aja pensioniõigusliku staaži hulka arvestamisega olemas on.
11.SKA vastas kohtunõudele 01.08.2022 esitades kohtule küsitud informatsiooni.
12.Tallinna Halduskohus võttis 05.08.2022 määrusega kaebuse pensioniõigusliku staaži tuvastamise nõudes menetlusse ja tunnistas vastustajaks Sotsiaalkindlustusameti, kes esitas kaebusele vastuse 09.09.2022. 2(5)
3-22-971
13.Tallinna Halduskohus otsustas 09.01.2023 määrusega vaadata kaebuse läbi kirjalikus menetluses. Kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise ajaks määras kohus 13.02.2023.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
Kaebaja seisukoht
14.Kaebaja leiab oma esialgses kaebuses, et Eesti Vabariik on jätnud talle maksmata pensioni NSV Liidu relvastatud jõudude koosseisus sõjaväelasena teenitud aastate eest alates 3. oktoobrist 2011. aastast. Sellega on Eesti Vabariik õigusvastaselt tekitanud talle rabavalt suure materiaalse ja moraalse kahju. Kaebaja peab võimalikuks, et Eesti Vabariik on rikkunud EV põhiseaduse § 10 tagatud õigusi.
15.Kaebaja teenis NSV Liidu relvastatud jõudude koosseisus sõjaväelasena Tallinnas Tondi garnisoni väeosas Nr 12129 sõjaväeorkestris vanem muusikandina alates 10.07.1970.a. kuni 11.07.1972.a., mida ta tõendab esitatud sõjaväepiletiga. Kaebaja viitab, et Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liidu RIIKLIKE PENSIONIDE SEADUSE (vastu võetud NSV Liidu Ülemnõukogu poolt 14. juulil 1956) paragrahv 1 alapunkti b kohaselt on õigus riiklikku pensioni saada sõjaväelastel. NSVL Ministrite Nõukogu 2. jaanuari 1957.a. määrus nr. 1 - СП СССР 1957 г. Ном. 3. ст. 23 ENSV Riiklike pensionide määramise korra kohaselt kuulus pensioni staaži arvutamise hulka teenistus NSV Liidu relvastatud jõudude koosseisus.
16.Kaebaja leiab, et Eesti Vabariik rikub EV Põhiseadus § 10. Õiguse üldpõhimõtteks on õiguspärase ootuse printsiip - igaühel on õigus tegutseda mõistlikus ootuses, et rakendatav seadus jääb kehtima. Kaebaja viitab kohtupraktikale- Riigikohus kohtuasja nr III-4/1-5/94. 30.09.1994.
17.Vastuseks puuduste kõrvaldamise määrusele täiendas kaebaja kaebust ning palub tuvastada, et tema pensioniõigusliku staaži hulka kuulub ka sõjaväelasena teenitud periood 10.07.1970 – 10.07.1972. Tuvastamiskaebuse esitamise põhjendatud huvi seisneb asjaolus, et kaebajal ei leidu õiguste kaitseks tõhusamaid vahendeid ning kaebaja palub asja lahendamisel kohaldada RPKS § 28 lg 5 vastuolu Eesti Vabariigi Põhiseadusega § 10.
18.RPKS § 28 lg 5 sätestab, et pensioniõigusliku staaži hulka arvatakse kohustusliku sõjaväeteenistuse ja asendusteenistuse aeg, kui isik suunati teenistusse Eestist või kui isik elas enne ja pärast väljastpoolt Eestit teenistusse suunamist Eestis ja tal on vähemalt 15 aastat Eestis omandatud pensionistaaži ning mõni muu riik ei maksa nimetatud staaži eest pensioni.
19.Kaebaja leiab, et kuna ta on pensionär alates 03.10.2011 ja ta teenis sõjaväelasena NSV Liidu relvastatud jõudude koosseisu Tallinna Tondi garnisoni väeosas nr 12129 vanemmuusikandina perioodil 10.07.1970 – 10.07.1972 ning toona kehtinud õigusaktide kohaselt kuulus pensionistaaži arvutamise hulka teenistus sõjaväelasena NSV Liidu relvastatud jõudude koosseisus, siis on peab SKA selle perioodi arvestama tema pensioniõigusliku staaži hulka.
20.Kaebaja leiab, et tal on PS § 10 tulenevalt õiguspärane ootus eeldada, et NSVL relvastatud jõudude koosseisus sõjaväelasena teenimine arvatakse tema pensioniõigusliku staaži hulka. Vastustaja seisukoht
21.Vastustaja ei nõustu kaebusega, jääb oma varasema otsuse ning isikule antud põhjenduste ja selgituste juurde, vaidleb kaebusele vastu ning palub selle täies ulatuses rahuldamata jätta.
22.Pensioniõiguslikku staaži hulka arvatava tegevuse aeg on sätestatud RPKS §-s 28. RPKS §s 28 puudub säte, mille alusel saaks üleajateenimist Nõukogude armees arvata pensioniõigusliku staaži hulka.
23.Eelnimetatud paragrahvi lõike viis kohaselt arvatakse pensioniõigusliku staaži hulka kohustusliku sõjaväeteenistuse ja asendusteenistuse aeg, kui isik suunati teenistusse 3(5)
3-22-971 Eestist või kui isik elas enne ja pärast väljastpoolt Eestit teenistusse suunamist Eestis ja tal on vähemalt 15 aastat Eestis omandatud pensionistaaži ning mõni muu riik ei maksa nimetatud staaži eest pensioni. Kaebaja kohustusliku sõjaväeteenistuse aeg on arvatud tema pensioniõigusliku staaži hulka. Tulenevalt RPKS § 28 lg 2 p-st 2 arvatakse pensionõigusliku staaži hulka teenistusaeg Eesti kaitseväes ning kooskõlas kaitseväeteenistuse seadusega selle teenistusega võrdsustatud teenistusaeg, samuti teenistusaeg Siseministeeriumi süsteemis. Kaebaja ei teeninud vaidlusalusel perioodil aega Eesti kaitseväes, samuti ei ole Nõukogude armees teenitud aeg võrdsustatav Eesti kaitseväes teenitud ajaga. RPKS § 28 lg 1 kohaselt arvatakse pensioniõigusliku staaži hulka tegevuse aeg, kui tööandja oli kohustatud maksma sotsiaalmaksu. Nõukogude armees üleajateenistust ei saa pidada töösuhteks ning antud säte ei kohaldu.
24.Haldusasjas nr 3-17-1871 (jõustus 01.12.2018) on kohus varasemalt samuti leidnud, et üleajateenistuse aega Nõukogude armees ei saa arvata pensioniõigusliku staaži hulka.
25.Vastustaja palub kaebuse täies ulatuses rahuldamata jätta.
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
26.Analüüsinud menetlusosaliste seisukohti ja asjas esitatud tõendeid, leian, et kaebus on põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata. Põhjendan oma seisukohta järgnevalt.
27.Vaidlust ei ole selles, et SKA arvestas kohustusliku sõjaväeteenistuse perioodil 23.11.1967 – 26.11.1969 kaebaja pensioniõigusliku staaži hulka. Vaidluse all on, kas kaebaja NSV Liidu relvajõudude teenistuses viibitud ajast saab ajavahemiku 10.07.1970 – 10.07.1972 arvestada kaebaja pensioniõigusliku staaži hulka või mitte.
28.Riikliku pensioni saamise tingimused ja kord on kehtestatud riikliku pensionikindlustuse seadusega (RPKS). RPKS § 28 lg 1 sätestab, et pensioniõigusliku staaži hulka arvatakse tegevuse aeg, kui tööandja oli kohustatud maksma sotsiaalmaksu. RPKS § 28 lg 5 kohaselt (jõustunud 23.11.2008) arvatakse pensioniõigusliku staaži hulka kohustusliku sõjaväeteenistuse ja asendusteenistuse aeg, kui isik suunati teenistusse Eestist või kui isik elas enne ja pärast väljastpoolt Eestit teenistusse suunamist Eestis ja tal on vähemalt 15 aastat Eestis omandatud pensionistaaži ning mõni muu riik ei maksa nimetatud staaži eest pensioni.
29.Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et NSV Liidu relvajõudude teenistuses olemise aeg on pensioniõigusliku staaži hulka arvatav vaid siis, kui teenistusaeg oli arvatud Eesti kaitseväeteenistuse staaži hulka (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 22. aprilli 2010. a otsus asjas nr 3-3-1-92-09 (p-d 37-38); Tallinna Ringkonnakohtu 17. oktoobri 2019. a otsus asjas nr 3-19460 (p-d 9 ja 11); Tallinna Ringkonnakohtu 31. oktoobri 2018. a otsus asjas nr 3-17-1871 (p 11)).
30.Esitatud dokumentidest ei nähtu, et kaebaja oleks olnud Eesti kaitseväe teenistuses ning et tema NSV Liidu relvajõudude tegevteenistusaeg oleks võrdsustatud teenistusega kaitseväes ning arvatud kaitseväeteenistuse staaži hulka. Seega ei saa praegusel juhul RPKS § 28 lg 4 alusel kaebaja NSV Liidu relvajõudude tegevteenistuses viibitud ajavahemikku (10.07.1970 – 10.07.1972) arvata pensioniõigusliku staaži hulka. Samuti ei saa nimetatud ajavahemikku arvestada pensioniõigusliku staaži hulka RPKS § 28 lg 5 alusel, sest nimetatud säte reguleerib üksnes kohustusliku sõjaväeteenistuse aega. Vaidlusalusel ajavahemikul ei olnud kaebaja NSV Liidu relvajõududes kohustuslikus korras, vaid tegemist oli n-ö üleajateenistusega.
31.Vastustaja on kohtule esitanud kaebaja sõjaväepileti (dtl 60), millest nähtub, et kaebaja ei olnud töösuhtes, vaid NSV Liidu relvajõududes teenistuses.
32.Kaebaja puhul on kinnitamist leidnud tema teenimine üleajateenijana NSV Liidu relvastatud jõudude koosseisus Tallinna Tondi garnisoni väeosas perioodil 10.07.1970 – 10.07.1972. Seega 4(5)
3-22-971 ei ole vastava ajavahemiku arvamine pensioniõigusliku staaži hulka RPKS kohaselt lubatud ning kaebus tuleb jätta tervikuna rahuldamata.
33.Mis puudutab kaebaja seisukohta, et tal on PS § 10 tulenevalt õiguspärane ootus eeldada, et NSV Liidu relvastatud jõudude koosseisus sõjaväelasena teenimine arvatakse tema pensioniõigusliku staaži hulka, siis märgin et Eesti Vabariik ei ole NSV Liidu õigusjärglane. Kaebaja ei saa eeldada, et Eesti Vabariik oleks pidanud üle võtma ENSV Liidus kehtinud õigusnormid. Kaebajal ei saanud olla õiguspärast ootust, et Eesti Vabariigis jäävad kehtima NSV Liidu seadusandluses kehtinud põhimõtted ning et õiguskord jääb muutumatuks. Eesti Vabariigi seadusandja on riikliku pensionikindlustuse seadust vastu võttes teinud poliitilise otsuse seaduse sisu osas ehk seadusandja pole ette näinud sätet, mille alusel saaks üleajateenistust NSV Liidu relvastatud jõudude koosseisus arvata pensioniõigusliku staaži hulka. Kõnealust seadust ei ole seadusandja ka hiljem muutnud kuidagi kaebajale soodsamas või ebasoodsamas suunas. Riigikohus on oma praktikas leidnud, et õiguspärane ootus ei tähenda, et isikute õiguste piiramine või soodustuste lõpetamine on üldse lubamatu. „Õiguspärase ootuse põhimõte ei nõua kehtiva regulatsiooni kivistamist – seadusandja võib õigussuhteid vastavalt muutunud oludele ümber kujundada ning sellega paratamatult halvendada mõnede ühiskonnaliikmete olukorda. Otsus selle kohta, milliseid reforme läbi viia ja milliseid ühiskonnagruppe nende reformidega eelistada, on seadusandja pädevuses.” Seega ei ole sellisel kujul seadust vastu võttes rikutud kaebaja õiguspärase ootuse põhimõtet. (RKPJKo 02.12.2004, 3-4-1-20-04, p 14; RKPJKo 31.01.2012, 34-1-24-11, p 49; RKHKo 29.03.2006, 3-3-1-81-05, p 14.). Menetluskulud
34.HKMS § 108 lõike 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Käesolevas asjas tehti otsus kaebaja kahjuks. Kuivõrd vastustaja ei ole menetluskulude hüvitamise nõuet esitanud, siis jäävad poolte menetluskulud nende enda kanda.
35.HKMS § 175 lg 3 alusel asendab kohus avaldatavas kohtulahendis kaebaja nime tähemärgiga. (allkirjastatud digitaalselt) Maret Hallikma
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.