Kohus Kohtukoosseis Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised
Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Einar Vene, Tiina Pappel 14.12.2023, Tartu 3-21-2321 Xi kaebus Viru Vangla toimingu õigusvastasuse kindlakstegemise nõudes Tartu Halduskohtu 19.01.2023. a otsus Xi apellatsioonkaebus ja Viru Vangla apellatsioonkaebus Kirjalik menetlus Kaebaja X Volitatud esindaja Jevgeni Krištafovitš Vastustaja Viru Vangla
RESOLUTSIOON
1.Tagastada Viru Vanglale 23.11.2023. a seisukoha lisa.
2.Jätta Viru Vangla apellatsioonkaebus rahuldamata.
3.Rahuldada Xi apellatsioonkaebus osaliselt.
4.Tühistada Tartu Halduskohtu 19.01.2023. a otsuse resolutsiooni punkt 3 osas, millega halduskohus mõistis Viru Vanglalt välja kaebaja kasuks esindaja kuludena 500 eurot. Teha tühistatud osas uus otsus, millega mõista Viru Vanglalt välja kaebaja kasuks esindaja kuludena 700 eurot (käibemaksuta). Muus osas jätta Tartu Halduskohtu 19.01.2023. a otsus muutmata.
5.Mõista Viru Vanglalt kaebaja kasuks apellatsioonimenetluse kulude katteks välja 470 eurot (s.o esindaja kulud 450 eurot (käibemaksuta) ja riigilõiv 20 eurot). Ülejäänud osas jätta kaebaja apellatsioonimenetluse kulud (s.o esindaja kulud 250 eurot (käibemaksuta)) tema enda kanda.
Asendada avaldatavas kohtuotsuses kaebaja nimi tähemärgiga.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemise päevast arvates, s.o kuni 15.01.2024 (k.a) (HKMS § 212 lg 1). Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui kassaator või teised menetlusosalised ei ole HKMS § 213 lg 1 p 5 ja § 218 lg 2 p 5 kohaselt avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Viru Vangla kinnitas 23.07.2021Xile individuaalse täitmiskava (ITK), mis ei näinud ette põhihariduse omandamise võimalust (õppimine 8.-9. klassis).
2.Viru Vangla jättis 08.09.2021 vaideotsusega nr 6-12/251-2 rahuldamataXi vaide 23.07.2021. a ITK peale. Vaideotsuse kohaselt ei ole kinnipeetav koolikohustuslik isik. ITK koostamise aluseks on kinnipeetava suhtes läbi viidud riskihindamine, mille käigus on tuvastatud ja hinnatud isikust tulenevaid riske ning nähakse ITK-s ette sekkumistegevused, millega riske maandada. Seoses haridusega puudub tal uue kuriteo toimepanemise oht. Vanglal on pädevus otsustada, kas isiku puhul riskide maandamiseks on vajalik hariduse omandamine. Vangla pidasXi riskide maandamisel oluliseks tööharjumuse säilitamist ning seeläbi kindla toimetuleku tagamist, ka riigikeele omandamist ning vestlusel ja sotsiaalprogrammides osalemist.
3.X esitas 09.10.2021 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles ta palus kohustada Viru Vanglat koostama uus ITK ja lisada sellesse põhihariduse omandamine 8.-9. klassis; tühistada Viru Vangla 18.05.2020. a korraldus nr 1-4/454-1; jätta asjas kohaldamata vangistusseaduse (VangS) § 35 lg 1 ja § 29 lg 21 ning vangla sisekorraeeskirja (VSkE) § 511 lg 21 ja tunnistada need vastuolus olevaks põhiseadusega, Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooniga ning Inimõiguste ülddeklaratsiooniga. Kaebuse põhjendused: Kaebajaga ei arutatud ITK koostamist. ITK-s põhihariduse mitteomandamise märkimine on õigusvastane. Vastustaja tegevus on vastuolus VangS § 16 lg 1 p-ga 4 ja lg-ga 2, samuti haldusmenetluse seaduse (HMS) § 6 ja § 40 lg-dega 1 ja 2, kuna vastustaja ei andnud kaebajale enne ITK koostamist arvamuse esitamise võimalust. Hariduseta ei saa kaebaja vabanemisel tööle asuda ega ka kutseharidust omandada.
4.Tartu Halduskohus tagastas 25.11.2021. a määrusega kaebuse. Tartu Ringkonnakohus tühistas 28.04.2022. a määrusega halduskohtu 25.11.2021 määruse osas, milles kaebus tagastati põhihariduse omandamise võimaldamise nõudes ja saatis vastavas osas kaebuse halduskohtule menetluse jätkamiseks. Tartu Halduskohus võttis 30.05.2022. a määrusega kaebuse kohustamisnõude osas menetlusse.
5.Viru Vangla palus 20.07.2022. a vastuses jätta kaebus rahuldamata. Vastuse põhjendused: Kaebaja ei ole koolikohustuslik isik. Vabanedes vanglast ei ole kellelgi tema suhtes ülalpidamiskohustust, seega tuleb tal asuda tööle elatise teenimiseks. Seetõttu on oluline, et kaebajal oleks kujunenud tööharjumus. Kaebaja on peale ITK koostamist järjepidevalt keeldunud tööst. Seega peab vastustaja suunama kaebaja riskiteguri vähendamisele, mistõttu ei ole hariduse saamise küsimused prioriteetsemad. Kaebaja suunamine tööharjumiste kujunemisele ja talle põhihariduse omandamise võimaluse andmata jätmine on õiguspärane.
6.Viru Vangla teatas 06.10.2022. a vastuses, et kaebajale on koostatud uus ITK, mille alusel ta õpib Kohtla-Järve Täiskasvanute Gümnaasiumi 8. klassis.
7.X esitas 17.10.2022 Tartu Halduskohtule taotluse, milles ta taotles kohtult luba minna kohustamisnõudelt üle tuvastamisnõudele. Kaebaja väitel aitaks tuvastamiskaebuse rahuldamine tulevikus tõhusalt kaitsta tema õigust haridusele ning kaebaja taotleb halduskohtumenetluse käigus tekkinud menetluskulude hüvitamist.
8.Viru Vangla teatas 10.11.2022. a seisukohas, et ta ei toeta tuvastamisnõudele üleminekut.
9.Tartu Halduskohus rahuldas 23.11.2022. a määrusega kaebaja taotluse ja lubas üle minna kohustamisnõudelt tuvastamisnõudele.
10.Viru Vangla märkis 05.01.2023. a seisukohas, et kaebaja võimalus omandada vanglas üldkeskharidus on teoreetiline ning ei ole võimalik prognoosida, kas kaebaja omandab selleks vajalikul määral riigikeele.
11.X märkis 05.01.2023. a seisukohas, et vangla ei kaalunud kaebaja haridusvajadust. Hariduse võimaldamine ei ole soodustus või preemia kinnipeetavale. Koristaja amet ei ole põhihariduseta isikule jõukohane. Kaebaja esitas menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on menetluskulud kokku 3415 eurot (s.h riigilõiv 15 eurot).
12.Viru Vangla märkis 12.01.2023. a seisukohas, et vanglas koristustöö on tavapärane, millega kinnipeetav puutub kokku tavaelus igapäevaselt. Kaebaja soov tulevikus omandada keskharidus ei ole põhjendatud huvina aktsepteeritav.
13.Tartu Halduskohus jättis 19.01.2023. a otsusega kaebaja taotluse kaebuses nimetatud õigustloovate aktide sätete üle põhiseaduspärasuse kontrolli alustamiseks ja nende kohaldamata jätmiseks rahuldamata (resolutsiooni p 1); rahuldas kaebuse ja tegi kindlaks Viru Vangla poolt kaebaja suhtes 23.07.2021 koostatud individuaalse täitmiskava õigusvastasuse osas, mis ei võimaldanud põhihariduse omandamist (resolutsiooni p 2); mõistis vastustajalt kaebaja kasuks välja menetluskulud kokku 515 eurot (s.o 500 eurot käibemaksuta on esindaja kulud ja 15 eurot kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv); jättis ülejäänud menetluskulud poolte endi kanda (resolutsiooni p 3). Otsuse põhjendused: 1) Tööharjumusoskuste ja hariduse omandamise võimaldamine on ITK ühised legitiimsed eesmärgid. Kinnipeetava koolikohustuslikkus põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse (PGS) § 9 lg-s 2 sätestatud tähenduses ei ole kaalule võetav asjaolu põhihariduse saamise võimaldamise otsustamisel ITK koostamise raames. Koolikohustuse puudumisega arvestades tegi vastustaja olulise diskretsioonivea. 2) 23.07.2021 seisuga oli kaebajal lõpetatud 7. klassi, mis viitab sellele, et vabaduses võivad kaebajal tekkida probleemid seoses töö leidmisega isegi siis, kui tegemist on lihtsama tööga. Kuna töö leidmine on hariduse puudumise tõttu raskendatud, tõuseb tõenäosus, et kaebaja hakkab teenima raha illegaalselt või õigusvastaseid tegevusi sooritades. Sellest tulenevalt on vastustaja omistanud kaebajal põhihariduse puudumisele liiga väikese kaalu. Arvesse ei võetud ega kaalutletud, kas kaebaja tööle suunamine ja talle hariduse saamise võimaldamine on teostatav mõnel määral paralleelselt (nt suunatakse tööle koolivaheaegadel). Tööharjumusega seotud riskide olemasolu ei saa olla takistuseks põhihariduse võimaldamise üle otsustamisel, kuna mõlemad teenivad ühte eesmärki – kinnipeetava tööhõive peale vangistuse ärakandmist (VangS § 34 lg 1). Vastustaja ei arvestanud, et kaebajal avaneb vanglast tingimisi ennetähtaegselt vabanemise võimalus elektroonilise järelevalve all juba 16.10.2023, mistõttu ei pruugi kaebaja hilisemal perioodil jõuda põhihariduse omandamiseni. Vastustaja ei tohtinud arvestada 2022. a kaebaja tööst keeldumistega (dtl 68-73) ja põhjendada sellega põhihariduse võimaldamata jätmist 23.07.2021. a ITK-s. Tööst keeldumise korral ei saa hariduse võimaldamata jätmine olla kinnipeetava täiendavaks sanktsioneerimise vahendiks. Vastustaja rikkus VangS § 16 lg-s 2 kindlaksmääratud kohustust, kui enne ITK koostamist ei arutanud seda kaebajaga. 23.07.2021. a ITK on formaalselt õigusvastane. 3) Kaebaja esindaja põhjendatud menetluskuludeks on 500 eurot. Peale määruskaebuse, 27.10.2022. a taotluse ja menetluskulude nimekirja koos arvega ei ole kaebaja esindaja esitanud kohtule ühtegi kirjalikku dokumenti.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS
14.Viru Vangla esitas 16.02.2023 apellatsioonkaebuse, milles ta palub tühistada Tartu Halduskohtu 19.01.2023. a otsus ja teha asjas uus lahend, millega jätta kaebaja kaebus läbi vaatamata või rahuldamata ja menetluskulud jätta kaebaja kanda. Vanglal menetluskulusid tekkinud ei ole. Apellatsioonkaebuse põhjendused: 1) Tuvastamisnõudele üleminek ei ole lubatav. Kaebaja ei põhjendanud, milles seisneb tema põhjendatud huvi. Kaebaja soovile omandada üldkeskharidus ei aita tuvastamiskaebuse rahuldamine kaasa. Kaebaja võimalus omandada vanglas üldkeskharidus on teoreetiline, sest eelnevalt tuleb omandada põhiharidus ja riigikeele oskus. 2) ITK koostamisel arvestati, et kaebaja ei ole koolikohuslane ning vabanedes ei ole kellelgi tema suhtes ülalpidamiskohustust ja tal tuleb asuda tööle. Seetõttu peeti oluliseks, et kinnipeetaval oleks vabanedes kujunenud tööharjumis. Eeltoodust tingituna oli vajalik vangile tööharjumuse tekitamine ja töötegemisega nõustumisega tegelemine. Kuni kaebaja keeldub töötamisest, tuleb vanglal jätkuvalt selle riski maandamisega tegeleda. Kaebaja ei ole senini haridust oluliseks pidanud ega sellesse panustanud. 3) Arvestades kohtuasja keerukust, ei ole kaebaja kasuks välja mõistetud õigusabikulud proportsionaalsed ja esindaja esitatud andmed ei vasta tegelikkusele. Kinnipeetav ei ole 27.10.2022 esindajaga kohtunud ega telefonitsi suhelnud. Nimetatud kuupäeval helistas kinnipeetav abikaasale 3-l korral, kõned kestsid kokku 20 minutit.
15.X esitas 20.02.2023 apellatsioonkaebuse, milles ta palub tühistada Tartu Halduskohtu 19.01.2023. a otsus menetluskulude osas ja saata asi halduskohtule uueks läbivaatamiseks. Apellatsioonkaebuse põhjendused: Kohtu põhjendustest ei nähtu kaebaja esindaja 05.01.2023. a seisukohaga tutvumist. Kohtu arvutus esindaja ajakulu kohta on eluvõõras. Kohus ei arvestanud kõikide esindaja esitatud dokumentidega, mis on oluline menetlusviga.
16.Viru Vangla palus vastuses jätta kaebaja apellatsioonkaebus rahuldamata. Vastustaja väitel on kaebuse rahuldamine põhjendamatu ning menetluskulude osas esitas esindaja tegelikkusele mittevastavaid andmeid ja soovis kulude hüvitamist, mida ei ole tekkinud.
17.X palus vastuses jätta vastustaja apellatsioonkaebus rahuldamata ning jätta menetluskulud vastustaja kanda. Vastuse põhjendused: 1) Kaebaja põhjendas 27.10.2022. a taotluses, et tuvastamiskaebuse rahuldamine aitaks tal oma õigusi tulevikus tõhusalt kaitsta ning ka kohtumenetluse käigus tekkinud menetluskulude väljamõistmise eesmärgiga. 2) Kaebajal on kõrge õpimotivatsioon, tal on eesmärk saada põhiharidus ja pärast seda keskharidus. Puuduvad andmed kaebaja keeleoskuse kohta, et see oleks ebapiisav hariduse omandamiseks. Vastustaja ei kaalunud, kas kaebajal ei ole põhiharidust vaja töökohustuste täitmiseks. 3) Kaebaja suhtleb esindajaga volitatud isiku kaudu, kelleks on kaebaja abikaasa.
18.X esitas 15.11.2023 menetluskulude nimekirja, milles on esindaja kuludena märgitud 600 eurot (käibemaksuta).
19.Viru Vangla leidis 23.11.2023. a seisukohas, et kaebaja taotletud menetluskulud summas 600 eurot ei ole proportsionaalsed ega põhjendatud ja need tuleb jätta tema enda kanda. Vangla väitel esindaja poolt märgitud kliendi konsultatsiooni 20.02.2023 ei toimunud, sest isikud ei ole nimetatud kuupäeval vanglas kokku saanud ega suhelnud telefoni teel. Kohtuasi ei ole
keerukas, mille puhul oli vajadus õigusabi järele. Kaebaja tekitas haldusasja menetluses ebamõistlikud kulud, mille hüvitamist ei saa nõuda vastustajalt.
20.X ei nõustunud 23.11.2023. a seisukohas, et tema menetluskulud on ebamõistlikud. Suhtlus kliendi ja õigusnõustaja vahel on toimunud läbi volitatud esindaja (kaebaja abikaasa). Kaebaja esitas menetluskulude nimekirja, milles on esindaja kuludena lisaks varasemalt esitatule märgitud 100 eurot (käibemaksuta).
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
21.Apellatsiooniastmes vaidlustab vastustaja Tartu Halduskohtu 19.01.2023. a otsust osas, milles halduskohus rahuldas kaebaja kaebuse ja tegi kindlaks Viru Vangla poolt kaebaja suhtes 23.07.2021 koostatud individuaalse täitmiskava osas, mis ei võimaldanud põhihariduse omandamist, õigusvastasuse (resolutsiooni p 2) ning mõistis vastustajalt kaebaja kasuks välja menetluskuludena kokku 515 eurot (s.o esindaja kulud 500 eurot (käibemaksuta) ja riigilõiv 15 eurot; resolutsiooni p 3). Kaebaja vaidlustab halduskohtu 19.01.2023. a otsust tema kasuks välja mõistetud esindaja kulude osas (resolutsiooni p 3). Menetlusosalised ei vaidlusta apellatsiooniastmes halduskohtu otsust resolutsiooni p 1 osas.
22.Ringkonnakohus leiab, et vastustaja apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ning kaebaja apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt.
23.Tartu Halduskohus tegi kohtuotsuses kindlaks vastustaja poolt 23.07.2021 kinnitatud ITK (tl 51-52) õigusvastasuse põhihariduse mittevõimaldamise osas. Ringkonnakohus nõustub eeltoodud osas halduskohtu otsuse põhjendustega ega korda neid (HKMS § 201 lg 4). Ringkonnakohtule ei nähtu asjaolusid, mis annaksid aluse asuda halduskohtust erinevale seisukohale. Vastuseks vastustaja apellatsioonkaebuses väidetule märgib ringkonnakohus järgmist.
24.Vastustaja väitel ei olnud tuvastamisnõudele üleminek lubatav, kuna kaebaja ei põhjendanud, milles seisneb tema põhjendatud huvi. Vastustaja arusaam on ekslik. Kaebaja põhjendas halduskohtule esitatud 27.10.2022. a taotluses (tl 65-65p) tuvastamiskaebusele üleminekut asjaoludega, et tuvastamiskaebuse rahuldamine aitaks tulevikus tõhusalt kaitsta tema õigusi haridusele ning et ta taotleb halduskohtumenetluse käigus tekkinud menetluskulude väljamõistmist. Halduskohus märkis 23.11.2022. a määruses (p 14.1, tl 71-72), et kohtupraktika kohaselt on menetluskulude väljamõistmise eesmärk aktsepteeritav ainsa eeldusena üleminekutaotluse rahuldamiseks. Käesolevas haldusasjas ei ole vaidlust selle üle, et kaebaja osales ka esimese astme kohtus esindaja kaudu, millest tingituna kandis ta ka menetluskulusid. Seega sai halduskohus põhjendatud huvina tuvastamiskaebusele üleminekuks aktsepteerida kaebaja huvi halduskohtumenetluse käigus kantud menetluskulude hüvitamisele. Seega lubas halduskohus 23.11.2022. a määruse resolutsiooni p 1 kohaselt põhjendatult kaebajal üle minna kohustamisnõudelt tuvastamisnõudele. Eelnevat arvestades puudub alus kaebaja kaebuse läbi vaatamata jätmiseks.
25.Vastustaja väitel arvestati ITK koostamisel, et kaebaja ei ole koolikohuslane ning tal tuleb asuda tööle, millest tingituna oli vajalik kinnipeetavale tööharjumuse tekitamine ja töötegemisega nõustumisega tegelemine, kuna kaebaja keeldus töötamisest. Ringkonnakohtu hinnangul leidis halduskohus otsuses (põhjenduste p 20) õigesti, et kinnipeetava koolikohustuslikkus PGS § 9 lg-s 2 sätestatud tähenduses ei ole kaalumisel arvesse võetav asjaolu põhihariduse saamise võimaldamise otsustamisel ITK koostamisel. PGS § 9 lg 2 sätestab, et koolikohustuslik on isik, kes on saanud enne käimasoleva aasta 1. oktoobrit
7-aastaseks. Isik on koolikohustuslik kuni põhihariduse omandamiseni või 17-aastaseks saamiseni. Eelmainitud norm sätestab koolikohustuse. Tartu Ringkonnakohus sedastas ka 28.04.2022. a määruses (tl 29-30), et koolikohustus ei ole samastatav subjektiivse õigusega haridusele. Isikul võib olla subjektiivne õigus hariduse omandamiseks ka pärast põhihariduse omandamist või 17-aastaseks saamiseks. Põhiseaduse §-s 37 on sätestatud igaühe õigus haridusele. Seega on isikul õigus jätkata hariduse omandamist ka pärast seda, kui ta on saanud 17-aastaseks või omandanud põhihariduse. Vastustaja väited ei anna alust eeltooduga arvestamata jätmiseks.
26.Justiitsministri 14.05.2008. a määruse nr 21 „Kinnipeetava individuaalse täitmiskava koostamise ja rakendamise juhend“ (määrus nr 21) § 1 lg 1 kohaselt ITK on kinnipeetava karistuse ja karistusjärgse kinnipidamise täideviimise programm, milles esitatakse kinnipeetava kriminogeensete riskide vähendamise abinõud ning nende rakendamise ajagraafik. Määruse nr 21 § 1 lg 2 p 2 kohaselt on ITK koostamise ja rakendamise eesmärk toetada kinnipeetava arengut haridustaseme tõstmise ning kutse-, töö- ja sotsiaalsete oskuste täiendamise kaudu. Kohtupraktikas on sedastatud, et ITK rakendamisel on nii kinnipeetava haridustaseme tõstmine kui ka tema kutse-, töö- ja sotsiaalsete oskuste täiendamine võrdse kaaluga ning ei hariduse omandamine ega ka vangla majandustöödel töötamine ole üksteise suhtes prioriteetsed (TrtRKo 30.04.2020, 3-18-260, p 27). VangS § 34 lg-st 6 tuleneb vanglale kohustus aidata kaasa kinnipeetava hariduse omandamisele. Hariduse omandamine ei suurenda iseenesest kaebaja ohtlikkust võrreldes tööleasumisega (RKHKo 03.10.2012, 3-3-1-31-12, p-d 12 ja 15). Eeltoodut silmas pidades sedastas halduskohus (otsuse põhjenduste p 22) põhjendatult, et tööharjumusega seotud riskide olemasolu ei saa olla takistuseks põhihariduse võimaldamise üle otsustamisel, kuna mõlemad teenivad lõppkokkuvõttes ühte eesmärki – kinnipeetava tööhõive peale karistuse ärakandmist (VangS § 34 lg 1). Ühtlasi on kohtupraktikas sedastatud, et tööst keeldumise korral ei saa hariduse võimaldamata jätmine olla kinnipeetava täiendavaks sanktsioneerimise vahendiks (TrtRKo 30.04.2020, 3-18-260, p 27). Eeltoodut arvestades on asjakohatu vastustaja tuginemine asjaolule, et kaebaja on keeldunud 2022. aastal töötamast (tl 42-49). Seega asus halduskohus põhjendatult (otsuse põhjenduste p 24) seisukohale, et kaebajale 23.07.2021 koostatud ITK-ga põhihariduse omandamise võimaldamata jätmise osas tegi vangla kaalutlusvea, milles tingituna kuulub ITK põhiharidust mittevõimaldavas osas õigusvastaseks tunnistamisele.
27.Vastustaja väitel kaebaja poolt 27.10.2022 kohta esitatud andmed ei vasta tegelikkusele, sest kinnipeetav ei ole 27.10.2022 esindajaga kohtunud ega telefonitsi suhelnud, vaid ta on helistanud enda abikaasale. Kaebaja selgituse kohaselt suhtleb ta esindajaga volitatud isiku kaudu, kelleks on tema abikaasa. Kaebaja väite õigsuses ei ole ringkonnakohtul alust kahelda. Nimelt on haldusasja materjalide juurde esitatud kaebaja abikaasa volikiri (tl 25-25p) ja ka viimase poolt käesolevas asjas osalevale esindajale antud volikiri (tl 24).
28.Tartu Halduskohus mõistis vastustajalt kaebaja kasuks välja esindaja kuludena 500 eurot. Seejuures arvestas halduskohus (otsuse põhjenduste p 29) vaidluse iseloomu ja selle keerulisust, samuti kaebaja esindaja poolt läbi töötatud haldusasja materjalide mahtu ja keerulisust ning halduskohtule esitatud dokumentide mahtu ja keerulisust, mille pinnalt luges halduskohus põhjendatuks kaebaja esindaja menetluskulud summas 500 eurot. Halduskohus viitas otsuses kaebaja esindaja poolt esitatud määruskaebusele (maht ca 2 lk, tl 22-23), 27.10.2022. a taotlusele (maht 0,5 lk, tl 65) ja viimasena esitatud menetluskulude nimekirjale koos arvega (tl 79-80). Ringkonnakohus loeb halduskohtu otsuses viidatud kaebaja esindaja poolt menetluskulude nimekirjas toodud toimingute (välja arvatud 05.01.2023. a toimingud) eest arvestatud esindaja kulude summa 500 eurot igati põhjendatuks. Vastustaja ega kaebaja apellatsioonkaebustes väidetu ei lükka eeltoodut ümber.
29.Ringkonnakohus nõustub kaebaja väitega, et halduskohus ei arvestanud kõikide esindaja esitatud dokumentidega. Haldusasjade materjalidest nähtuvalt esitas kaebaja esindaja halduskohtule veel ka 05.01.2023. a seisukoha (tl 76-77), kuid sellega halduskohus otsuses menetluskulude jaotuse osas ei arvestanud. HKMS § 109 lg-st 6 tulenevalt tuleb õigusabikulude vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel arvestada nii asja keerukuse kui ka mahuga. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole käesolev vaidlus tavapärasest keerukam ega mahukam. Kaebaja esindaja taotles menetluskulude nimekirja kohaselt 05.01.2023. a toimingute eest esindaja kuludena 1200 euro (6 h ja 15 min) väljamõistmist. Esindaja viidatud vastustaja 20.07.2022. a vastus kaebusele on 1-l lehel ning kaebaja 05.01.2023. a seisukoht on 2,5 lehel, milles suuresti korratakse juba varasemalt menetluses esitatud seisukohti. Ringkonnakohtu hinnangul on kaebaja esindaja kulud 05.01.2023. a osas osaliselt ülepaisutatud ja seda ei ole alust vastustajalt tervikuna välja mõista. Ringkonnakohus peab põhjendatuks mõista välja 200 eurot.
30.Kõike eeltoodut arvestades jätab ringkonnakohus Viru Vangla apellatsioonkaebuse rahuldamata ja rahuldab kaebaja apellatsioonkaebuse osaliselt. Ringkonnakohus tühistab Tartu Halduskohtu 19.01.2023. a otsuse resolutsiooni p 3 osas, millega halduskohus mõistis vanglalt välja kaebaja kasuks esindaja kuludena 500 eurot ning teeb tühistatud osas uue otsuse, millega mõistab vanglalt välja kaebaja kasuks esindaja kuludena 700 eurot (käibemaksuta). Muus osas jätab ringkonnakohus Tartu Halduskohtu 19.01.2023. a otsuse muutmata.
31.Kaebaja palub apellatsiooniastmes esindaja kuludena välja mõista kokku 700 eurot (käibemaksuta). Vastustaja peab taotletud menetluskulusid ebaproportsionaalseteks ja põhjendamatuteks, viidates ka asjaolule, et kaebaja ja tema esindaja ei ole 20.02.2023 kokku saanud ega helistanud (kõnelogi väljavõttest nähtuvalt). Vastustaja samasisulise väitega seoses märkis kaebaja juba vastuses apellatsioonkaebusele, et ta suhtleb esindajaga volitatud isiku kaudu, kelleks on tema abikaasa. Nagu ringkonnakohus eelnevalt märkis, on haldusasja materjalide juurde esitatud kaebaja abikaasa volikiri ja viimase poolt käesolevas asjas osalevale esindajale antud volikiri. Ringkonnakohtul ei ole alust kaebaja väites kahelda. Seetõttu ei ole tähtsust asjaolul, kas kaebaja ja esindaja on omavahel 20.02.2023 telefoni teel suhelnud. HKMS § 62 lg 2 kohaselt võtab kohus vastu ainult sellise tõendi ja korraldab selliste tõendite kogumise ning arvestab asja lahendamisel ainult sellist tõendit, millel on asjas tähtsust. Eeltoodut arvestades tagastab ringkonnakohus vastustajale 23.11.2023. a seisukohale lisatud kõnelogi väljavõtte.
32.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. HKMS § 109 lg 6 kohaselt mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud. Kohtupraktikas on sedastatud, et menetluskulude suurusele ja põhjendatusele hinnangu andmisel tuleb arvestada eelkõige läbitöötamist vajavate materjalide mahukust ja vaidlusaluste õigusküsimuste keerukust, samuti menetluse kestust (RKHKo 03.05.2017, 3-3-1-80-16, p 35; RKHKo 15.12.2014, 3-3-1-67-14, p 32.1). Ringkonnakohtu hinnangul on apellatsioonimenetluses kaebaja esindaja kulud käesoleva vaidluse sisu, sealhulgas faktiliste asjaolude mahtu ja õiguslikku keerukust arvestades ilmselgelt ülepaisutatud ning 15.11.2023. a arvel nr 2023/11/01 ja 23.11.2023. a arvel nr 2023/11/02 näidatud töömaht kokku 3,5 tundi ei ole asja sisu arvestades täies ulatuses mõistlik. Seega ei saa esindaja kulusid tervikuna pidada vajalikeks ja põhjendatuteks. Ringkonnakohus peab põhjendatud ja mõistlikuks esindaja kuludeks apellatsiooniastmes kokku 450 eurot (käibemaksuta). Lisaks märgib ringkonnakohus, et kaebaja tasus apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu 20 eurot. Kuigi kaebaja ei ole riigilõivu väljamõistmist taotlenud, peab ringkonnakohus põhjendatuks mõista vastustajalt kaebaja kasuks välja kaebuse rahuldamise proportsioonile vastav osa riigilõivust, kuna riigilõiv
on seadusest tulenev kulu kohtusse pöördumisel. Arvestades, et kaebaja kaebus jääb rahuldamata, mõistab ringkonnakohus apellatsiooniastmes tasutud riigilõivu 20 eurot vastustajalt kaebaja kasuks välja. Kokkuvõttes tuleb vastustajalt kaebaja apellatsioonimenetluse kulude katteks välja mõista 470 (450+20) eurot. Ülejäänud osas jäävad kaebaja apellatsioonimenetluse kulud tema enda kanda.
33.Viru Vangla oli apellatsiooniastmes riigilõivu tasumisest HKMS § 104 lg 10 alusel vabastatud. Seega puudub vajadus antud osas menetluskulude jaotamiseks.
34.Ringkonnakohus peab kaebaja isikuandmete kaitseks vajalikuks kohtuotsuse avaldamisel asendada tema nimi tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3).
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.