lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-23-2828/2

Muud

HaldusasiJõustunudTartu Halduskohus Tartu kohtumaja · 11.12.2023

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number
3-23-2828/2
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Muud
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
11.12.2023
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
950
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Halduskohus

Kohtunik

Sirje Kaljumäe

Määruse tegemise aeg ja koht

11. detsember 2023, Tartu

Haldusasja number

3-23-2828

Haldusasi

Jaak Reinomäe saamiseks

Menetlustoimingud

(Reinomägi)

taotlus

riigi

õigusabi

Taotluste lahendamine

RESOLUTSIOON

1.Jätta Jaak Reinomäe riigi õigusabi taotlus rahuldamata.
2.Jätta Jaak Reinomäe taotlus 10. detsembri 2023. a riigi õigusabi taotlusest koopia saamiseks rahuldamata. Edasikaebamise kord Määruse resolutsiooni p 1 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 119 lg 1 ja § 204 lg 1, riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 15 lg 8).

ASJAOLUD

1.Viru Vangla avavanglaosakonnas kinni peetav isik Jaak Reinomägi (taotleja) esitas
10.detsembril 2023 Tartu Halduskohtule riigi õigusabi taotluse, märkides, et tal endal puudub vajalik sissetulek õigusabi palkamiseks. Taotluse kohaselt jättis Viru Vangla 8. detsembri 2023. a otsusega nr 6-16/171-2 rahuldamata taotleja kahjunõude, milles ta nõudis hüvitist põhjusel, et tema endist elukaaslast ei lastud vanglas lühiajalisele kokkusaamisele. Taotleja märgib, et vangla tegevus põhjustas suhte purunemise ja ta sai seetõttu närvivapustuse, mille mõju kestab siiani. Kuigi ta on varasemalt iseseisvalt halduskohtumenetluses osalenud, siis selliselt ei ole õiguste kaitsmine olnud tõhus. Taotleja vajab õigusabi, et kaitsta enda õigusi halduskohtus ja kuna praegusel juhul on muu hulgas tegemist tervise kahjustamisega, siis on õigusabi määramine vajalik. Taotleja soovib ka enda riigi õigusabi taotlusest ärakirja.

Sarnased lahendid

Muud
  • 13.07.20263-26-2047/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 01.07.20263-26-1807/9Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 01.07.20263-26-1865/6Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20262-25-1122/44Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 30.06.20263-26-1873/3Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
  • 29.06.20263-26-1440/13Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

KOHTU SEISUKOHT

2.Kohus mõistab J. Reinomäe riigi õigusabi taotleja soovib riigi õigusabi enda esindamiseks halduskohtumenetluses (RÕS § 4 lg 3 p 5). Taotleja märgib, et ta ei saa ise majanduslikel põhjustel

3-23-2828

õigusabi eest tasuda. Riigi õigusabi on vajalik, sest varasemalt ei ole taotleja suutnud oma õigusi ise tõhusalt kaitsta ning praegusel juhul on tegemist ka olukorraga, kus taotlejale on tekitatud tervisekahju.

3.Riigi õigusabi võib saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut (RÕS § 6 lg 1). Samas ei ole isiku majanduslik seisund ainuke kriteerium, millest riigi õigusabi andmise otsustamisel lähtuda. RÕS § 7 lg-s 1 on sätestatud alusel, mil riigi õigusabi ei anta vaatamata taotleja majanduslikule olukorrale.
4.RÕS § 7 lg 1 p 1 sätestab, et riigi õigusabi ei anta, kui taotleja on ise võimeline oma õigusi kaitsma. Kohus leiab, et taotluses kirjeldatud asjaoludel on J. Reinomägi võimeline oma õigusi halduskohtumenetluses iseseisvalt kaitsma. Kuigi taotleja märgib, et varasemalt ei ole tema kaebused olnud halduskohtus edukad, ei tähenda eeltoodu seda, et taotleja ei saaks enda õiguste kaitsmisega iseseisvalt hakkama. Kohus märgib, et ka riigi õigusabi korras esindaja määramine ei garanteeri kaebuse rahuldamist. Praegusel juhul nähtub taotlusest, et J. Reinomägi soovib vaidlustada Viru Vangla tegevust ning esitada kohtule kahjunõude. Samuti nähtub, et J. Reinomägi on kahjunõudes just läbinud vangistusseaduse § 11 lg-s 8 sätestatud kohustusliku kohtueelse menetluse. Arvestades seda, et taotleja on aastate jooksul esitanud Tartu Halduskohtule mitusada kaebust ja erinevat taotlust (peamiselt seonduvalt vangla tegevusega), ei viita kohtu hinnangul miski sellele, et taotleja ei saaks käesolevas asjas iseseisvalt hüvitamiskaebuse esitamisega hakkama. Ka asjaolu, et J. Reinomäe hinnangul on talle tekitatud tervisekahju, ei ole põhjuseks, mille tõttu tuleks riigi õigusabi vajadust jaatada. Kohus leiab, et taotlejal on olemas vajalikud põhiteadmised, mõistmaks kohtumenetluse käiku ning ta on võimeline oma seisukohti kohtumenetluses iseseisvalt esitama. Kohtu hinnangul ei vaja taotleja selleks riigi õigusabi. Kohus märgib, et halduskohtul on endal selgitamiskohustus ning kohustus juhinduda uurimispõhimõttest (HKMS § 2 lg-d 4 ja 5). Halduskohus selgitab seega enda initsiatiivil välja kaebuse menetlemiseks vajalikud asjaolud, kohaldatava õiguse ning asjakohase kohtupraktika. Vajadusel selgitab kohus kaebajale, milliseid asjaolusid tuleks täiendavalt tõendada ja milliseid tõendeid esitada. Halduskohtusse pöördumine ei eelda taotlejal juriidiliste teadmiste olemasolu ning taotleja võib kaebuses oma sõnadega selgitada, miks ta vangla tegevusega ei nõustu ning milline kahju talle vangla tegevusega kaasnes.
5.Eelnevat arvestades jätab kohus J. Reinomäe riigi õigusabi taotluse RÕS § 7 lg 1 p 1 alusel rahuldamata.
6.Kohus märgib, et vastavalt riigivastutuse seaduse § 18 lg-le 2 on taotlejal 30 päeva aega kohtule kahjunõude esitamiseks. Nimetatud tähtaeg hakkas kulgema Viru Vangla 8. detsembri 2023. a otsuse nr 6-16/171-2 kättesaamisest.
7.Jaak Reinomägi märgib riigi õigusabi taotluses, et ta soovib koos lahendiga ka ärakirja enda riigi õigusabi taotlusest. Kohus ei pea riigi õigusabi taotlusest koopia väljastamist põhjendatuks. HKMS § 27 lg 1 p 1 ja § 88 lg 1 alusel on menetlusosalisel küll õigus tutvuda toimikuga ja saada seal olevatest menetlusdokumentidest koopiaid, kuid see õigus ei ole piiramatu. Riigikohtu halduskolleegium on 8. septembri 2015. a määruses asjas nr 3-7-1-502-15 märkinud, et HKMS § 28 lg 2 piirab menetlusosalise õigust saada menetlusdokumentidest ärakirju, kui vajadus selleks puudub või on sedavõrd väike, et taotlust võib ilmselgelt pidada pahatahtlikuks või 2(3)

3-23-2828

läbimõtlematuks. Koopiate tegemise ja saatmisega kaasnevate kulude jätmine riigi kanda peab olema õiguste kaitse seisukohast vajalik. Lisaks on kohtupraktikas leitud, et menetlusosalisel puudub üldjuhul põhjendatud vajadus saada ärakirju tema enda poolt kohtule esitatud menetlusdokumentidest, sest niisuguse dokumendi sisu on isikule teada ning tal on reeglina enne dokumendi kohtule esitamist võimalik teha sellest endale ärakirju (vt Riigikohtu 27. oktoobri 2016. a määrus asjas nr 3-3-1-59-16, p 13). Kuna taotleja soovib praegusel juhul koopiat enda poolt koostatud taotlusest, mille ta on ise just kohtule edastanud, leiab kohus, et riigi kulul taotlusest koopia tegemine ei ole põhjendatud. J. Reinomäel oli võimlik enda taotlusest enne selle kohtule edastamist teha ärakiri. Taotleja ei ole põhjendanud, miks tal ei olnud võimalik taotlusest ärakirja teha ning samuti ei ole välja toodud, milleks on taotlusest koopia omamine vajalik. Kohus märgib, et koopiate tegemise ja saatmisega kaasnevate kulude jätmine riigi kanda peab olema õiguste kaitse seisukohast vajalik.

8.Eelnevat arvestades leiab kohus, et J. Reinomäel puudub vajadus riigi kulul käesolevas asjas esitatud riigi õigusabi taotlusest koopia saamiseks. Kohus jätab koopia saamise taotluse rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) Sirje Kaljumäe kohtunik

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 29.06.20262-26-8837/8Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 29.06.20262-26-12076/6Tartu Maakohus Tartu kohtumaja