3-23-1761 Xi kaebus 16. juunil 2023 sooritatud sõidueksami tulemuse Haldusasi tühistamiseks ja Transpordiameti kohustamiseks lugeda sõidueksam sooritatuks või alternatiivselt Transpordiameti kohustamiseks vahetada kaebaja välisriigi juhiluba Eesti juhiloa vastu sõidueksamit sooritamata Menetlusosalised ja nende Kaebaja – X esindajad Vastustaja – Transpordiamet, volitatud esindaja Kristi Orumets Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Jätta Xi kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED
Otsuse peale võib Tartu Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 8. jaanuaril 2024. Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).
X (kaebaja) sooritas 16. juunil 2023 Transpordiameti Viljandi teenindusbüroos B-kategooria riiklikku sõidueksamit. Eksamineerija hindas kaebaja kaks kompetentsi (ohutunnetus ohutuse tagamine; liikluses iseseisev toimetulek - teel paiknemine) mittearvestatuks ning kaebaja sõidueksami tulemuse mittesooritatuks.
2.X esitas 27. juunil 2023 Transpordiametile vaide, milles soovis enda eksamitulemuse tühistamist, et ta saaks oma välisriigi (s.o Ameerika Ühendriigid) juhiloa vahetuse lõpule viia. Transpordiamet jättis 10. juuli 2023. a vaideotsusega nr 1.2-2/23/14220-3 Xi vaide
3-23-1761
Transpordiameti Viljandi teenindusbüroos 16. juunil 2023 toimunud riikliku B-kategooria sõidueksami kohta tehtud otsuse kehtetuks tunnistamiseks ja uue otsuse tegemiseks täies ulatuses rahuldamata. Transpordiamet leidis, et eksamineerija hinnang kaebaja 16. juuni 2023. a riiklikule sõidueksamile on õige ja sellest lähtuvalt puudub alus sõidueksamil tehtud otsuse muutmiseks ning uue otsuse tegemiseks.
3.X esitas 9. augustil 2023 Tallinna Halduskohtule kaebuse Transpordiameti Viljandi teenindusbüroo 16. juuni 2023. a otsuse peale. Kaebusest nähtuvalt ei nõustu kaebaja sõidueksami tulemusega, märkides, et ta soovib lõpule viia enda välismaise juhiloa vahetamise Eesti juhiloa vastu ilma täiendavate katsete tegemiseta. Kaebaja väitis tema ebavõrdsele kohtlemisele arvestades Genfi 1949. aasta teeliikluse ja Viini 1968. aasta teeliikluse konventsioone (edaspidi Genfi ja Viini konventsioonid). Tallinna Halduskohus andis
14.augusti 2023. a määrusega haldusasja kohtualluvuse järgi üle Tartu Halduskohtule.
4.Kaebaja täpsustas 15. septembril 2023 kohtule esitatavaid nõudeid ning Tartu Halduskohus võttis 20. septembri 2023. a määrusega menetlusse Xi kaebuse 16. juunil 2023 sooritatud sõidueksami tulemuse tühistamiseks ja Transpordiameti kohustamiseks lugeda sõidueksam sooritatuks või alternatiivselt Transpordiameti kohustamiseks vahetada kaebaja välisriigi juhiluba Eesti juhiloa vastu sõidueksamit sooritamata.
5.Transpordiamet esitas 17. oktoobril 2023 kohtule kirjaliku vastuse kaebusele, paludes jätta selle rahuldamata. Kaebaja esitas samal päeval oma täiendavad vastuväited.
6.Kohus määras 25. oktoobri 2023. a kohtumäärusega asja läbivaatamisele kirjalikus menetluses ja andis menetlusosalistele tähtajad täiendavate menetlusdokumentide ning neile vastuväidete esitamiseks. Kaebaja esitas 26. novembril 2023 kohtule täiendavad vastuväited. Vastustaja täiendavaid menetlusdokumente ei ole esitanud.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
7.Kaebaja põhjendab kaebust järgmiselt.
7.1.Kaebaja ei teinud sõidueksamil vigu. Ta ei nõustu ka Transpordiameti käsitlusega, mis puudutab sõiduteed ja parkimiskohta. Kaebaja hinnangul ei saa sõiduteel olla tähistatud parkimiskohti. Tähistatud parkimiskohtade puhul on tegemist parkimisala, mitte sõiduteega. Sellisel alal võib liikuda vaid parkimise eesmärgil. Seadus sätestab, et sõiduteel ei tohi auto ust jätta pikemaks ajaks lahti, kuid parkimiskoha osas ei täpsusta seadus, kui kaua võib uks lahti olla. Kaebaja märgib, et parkimiskohal jäi auto uks lahti vaid sekunditeks. Ta nägi juhina, et liiklust ei ole ja arvestas seega ohutusega. Kui ka mitte arvestada seda, et kaebaja viibis parkimiskohal, siis ei ole ebaturvaline, kui liikluseta alal on auto uks lühiajaliselt lahti. Kogenud autojuhina teadis kaebaja, et liikluse blokeerimine endast ohtu ei kujutanud. Seetõttu on tema tegevuse ohtlikuks nimetamine täiesti alusetu ja vale. Samuti ei tohiks haljasalale (st murule) sõitmine olla eksami mittesooritamise põhjuseks. Haljasalale sõitmist keelava seadusesätte mõte ei ole, et see hõlmaks ka 2 cm suurust ala, kui möödutakse takistusest (s.o teisest seisma jäänud õppesõidukist). Kui möödasõit on ohutu, ei ole mõistlik, et teised juhid ootaksid, kuni õpilane ja instruktor on otsustanud, kuidas edasi sõita. Paarisentimeetrisele mururibale sõitmine on vahel vajalik, näiteks kui tormi ajal puud langevad. Autojuhid ei helista sellisel juhul linnale ega küsi luba objektist mööda sõitmiseks. Seega tõlgendatakse seadust ebamõistlikult ja praktikas keegi seda ei järgi.
7.2.Kaebaja eksamit hinnati ebamõistlikult ja ebaprofessionaalselt. Eksamineerijal võib küll olla vastav kvalifikatsioon, kuid ta võib siiski olla ebakompetentne. Kaebaja hinnangul lasi 2(8)
3-23-1761
eksamineerija tal sihilikult sõita ümber takistuse, et ta saaks kaebaja eksamil läbi kukutada. Kaebajale jääb arusaamatuks, et kui ta ei ole valmis iseseisvalt sõitma, siis miks lubab kehtiv seadus tal enne juhilubade vahetamist 12 kuud iseseisvalt sõita. Eksamid tekitavad ka lisakulusid, ei ole piisavalt kiiresti kättesaadavad ning on stressirohked, mis võib mõjutada eksamisooritust. Kaebajal oleks lihtsam kolida Soome, kus ei tehta vahet Viini ja Genfi konventsioonidel ja kus saab juhiluba kergemini vahetada.
7.3.Viini konventsiooni ja Genfi konventsiooni alusel koheldakse isikuid ebavõrdselt ning kaebaja ei peaks tegema sõidueksamit. Eksami tegemise nõue põhineb rahvusel ning on diskrimineeriv. Kui see põhineks sõiduoskusel, peaksid kõik välisriigi sõidukijuhid eksami sooritama. Kaebaja on sõitnud ohtliku liiklusega kohtades (nt Mongoolias ja ka Venemaal), kuid peab Eestis tegema juhiloa vahetamiseks eksami. Samas Mongoolia ja Venemaa ning paljude teiste riikide juhiloa saab Eestis vahetada eksameid sooritamata. Eksami sooritamise kohustus põhineb kodakondsusel ning on vastuolus Euroopa Liidu direktiiviga, mis käsitleb diskrimineerimisvastast võitlust rahvusliku päritolu alusel. Kaebaja viitab Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi COM(2023) 127 lk-le 19 lõikele 25, milles käsitletakse kolmandates riikides väljastatud juhilubade vahetamist samadel tingimustel, nagu selle oleks väljastanud liikmesriik. Kaebaja leiab, et vastustaja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et Viini konventsiooni riikides juhiloa saanud sõidukijuhid oleks paremad liiklejad. Tegemist on 1968. aastal sõlmitud kokkuleppega, mis on vananenud ja väärtuseta. Kaebaja leiab, et ta on pädev juht ja märgib, et enne juhilubade vahetamist lubati tal Eestis sõita.
8.Vastustaja palub jätta kaebus rahuldamata alljärgnevatel põhjendustel.
8.1.Välisriigis välja antud juhiloa Eestis kehtimise ning liiklusteooria- ja sõidueksami sooritamise nõudeid reguleerib liiklusseaduse (LS) § 99, millest tuleneb, et Eestis kehtib Viini konventsiooni osalisriigis väljastatud juhiluba, mis vahetatakse Eesti juhiloa vastu eksamiteta. Ameerika Ühendriigid (s.o kaebaja juhiloa väljastanud riik) on Genfi konventsiooni osalisriik ning seal väljastatud juhiluba kehtib Eestis 12 kuud alates isiku alaliselt Eestisse elama asumisest. Juhiloa vahetamiseks Eesti juhiloa vastu tuleb edukalt sooritada liiklusteooria- ja sõidueksam.
8.2.Eksamineerija on märkinud kaebaja sõidueksami kaardile järgnevad puudused kompetentsides: 1) Ohutunnetus. Ohutuse tagamine. Mittearvestatud. Väljudes sõidukist jätab sõidutee poolse ukse avatuks ja 2) Liikluses iseseisev toimetulek. Teel paiknemine. Mittearvestatud. Möödudes seisvast sõidukist sõidab välja tee piiridest haljasalale.
8.3.LS § 29 lg 2 kohaselt ei tohi sõiduki ukse avamine ohustada ega takistada teist liiklejat. Sõidutee- ja jalgrattarajapoolne uks ei tohi olla avatud kauem, kui see on vajalik sõitjate sisenemiseks või väljumiseks. LS § 2 lg 78 kohaselt on sõidukitele liiklemiseks ettenähtud sõidutee. Haljasala ei ole sõidutee ega teeosa ja see ei ole sõidukite liiklemiseks ette nähtud. LS § 45 lg 13 kohaselt ei tohi sõidukiga sõita haljasalale või sellel sõidukite liiklemise tagajärjel kujunenud pinnasteele või väljaspool teed kohtades, mis ei ole ette nähtud mootorsõidukite liikluseks ilma maaomaniku või -valdaja loata.
8.4.Kaebaja 16. juuni 2023. a sõidueksami salvestiselt on nähtav, kuidas kaebaja pargib sõiduki sõidutee äärde, väljub sõidukist sõiduteepoolsest juhiuksest, jätab ukse täielikult avatuna sõidutee kohale lahti ning liigub ümber sõiduki selle ette sõidukit vaatlema. Lisaks nähtub salvestiselt, et eksamisõidul tekib liiklusolukord, kus veoauto on parkinud tänaval rööpse parkimise alale, tema kõrval on mõlemat (s.o pärisuuna ja vastassuuna) sõidurida blokeerides manöövriks peatunud õppesõiduauto sisselülitatud parempoolse suunamärguandega. Kaebaja 3(8)
3-23-1761
möödub manöövrit sooritavast õppesõiduautost vasemalt, kasutades liiklemiseks tee kõrvale jäävat haljasala (kuna tee laius ei võimaldanud manöövriks peatunud õppesõidu sõidukist sõiduteel mööduda). Seega esinesid mõlemad sõidueksami kaardile märgitud olukorrad. Mõlemad eksimused eraldivõetuna annavad aluse lugeda eksam mittesooritatuks ning kaebaja poolt sõidueksamil tehtud vead on sellise iseloomuga, et nendega ei oleks eksamit sooritatuks saanud lugeda mitte ühegi riigi kodaniku puhul. Kui kasvõi üks kompetents või harjutus on eksamil hinnatud mittearvestatuks, loetakse sõidueksami tulemus tervikuna mittesooritatuks, kuna eksamineeritav ei ole saavutanud kvalifikatsiooninõudeid piisaval tasemel ning puudused kompetentsides on takistuseks tema iseseisvalt liiklusesse osalemisse lubamiseks.
8.5.Kaebaja väited, et ta ei teinud eksamil vigu, annavad tunnistust tema liiklusteadlikkuse ja sõiduvõtete ohutasemest. Eksamisalvestiselt on nähtav, et kaebaja hoidis juhipoolset ust täielikult avatuna oluliselt kauem kui oli sõidukist väljumiseks vajalik. Lisaks sõitis kaebaja ca poole sõiduki ulatuses haljasalal.
8.6.Sõidueksami sooritaja peab olema suuteline iseseisvalt otsustama, milline käitumisviis on õige ja reeglitekohane. Eksamineerija saab anda juhiseid liikumissuunaks või manöövriks, kuid ei selgita liikluseeskirju. Kaebaja poolt eksamineerija pädevuse kahtluse alla seadmine on sisustamata ega seondu ka vaidluse asjaoludega. Eksamineerija kvalifikatsioonikontrolli teostatakse vähemalt üks kord aastas ning kaebajat eksamineerinud eksamineerijal on täidetud kõik nõutud kvalifikatsiooninõuded.
8.7.Transpordiamet möönab, et isik ei pruugi eksamiaega saada kohe soovitud ajaks, kuid viitamine menetlusaja pikkusele ei kinnita mitte kuidagi kaebaja piisavat sõiduoskust, mis annaks vastustajale õiguse tunnistada ta pädevaks juhiks ja võimaldaks lubada liiklusesse. Kaebaja viitamine stressiolukorras sooritusvõime vähenemisele ei kinnita tema häid juhtimisvõimeid, vaid pigem vastupidist.
8.8.Vastustaja lähtub oma tegevuses Eestis kehtivatest õigusaktidest ning vastustajal puudub õigus jätta LS § 99 lg 61 kaebaja suhtes kohaldamata. Kuigi kaebaja viitab Euroopa Komisjoni ettepanekule, milles käsitletakse juhilubade vahetamist ja vastava regulatsiooni muutmist, siis ei saa vastustaja tegutseda kehtiva seadusega vastuolus ja sõlmida kaebajaga kompromissi. Vastustaja leiab, et kaebaja 16. juuni 2023. a sõidueksami tulemus on fikseeritud õigesti ja kaebaja suhtes tehtud otsused on õiguspärased. Kaebaja nõue sõidueksami tulemuse tühistamiseks ja kaebaja välisriigi juhiloa vahetamiseks Eesti juhiloa vastu sõidueksamit sooritamata on alusetu ja põhjendamata.
KOHTU SEISUKOHT
9.Kaebaja vaidlustab enda 16. juuni 2023. a B-kategooria riikliku sõidueksami tulemust ning on ühtlasi ka seisukohal, et ta ei peaks talle Ameerika Ühendriikides väljastatud juhiluba Eesti juhiloa vastu vahetamiseks eksameid sooritama. Kaebaja hinnangul on eksamite sooritamise nõue tema puhul ka diskrimineeriv.
10.LS § 100 lg 7 kohaselt kehtestab mootorsõidukijuhi eksamineerimise ning talle juhtimisõiguse andmise korra ja nõuded eksamisõidukile valdkonna eest vastutav minister määrusega. Mootorsõidukijuhi eksamineerimist ja talle juhtimisõiguse andmist reguleerib majandus- ja kommunikatsiooniministri 21. juuni 2011. a määrus nr 50 „Mootorsõidukijuhi eksamineerimise, talle juhtimisõiguse andmise kord ja juhiloa vormid ning nõuded eksamisõidukitele“ (määrus nr 50).
4(8)
3-23-1761
Määrus nr 50 § 2 kohaselt on juhi eksamineerimise eesmärgiks hinnata tema teadmiste, oskuste, käitumise ja hoiakute vastavust juhi kvalifikatsiooninõuetele, mis on kehtestatud majandus- ja kommunikatsiooniministri 27. juuni 2011. a määrusega nr 58 „Mootorsõidukijuhi teadmiste, oskuste ja käitumise liiklusalased kvalifikatsiooninõuded“ (määrus nr 58). Sõidueksami läbiviimisel ja hindamisel juhindutakse määruse nr 50 lisades 3 ja 4 toodud nõuetest ning sõidueksami lõppedes peab eksamineerija andma hinnangu määruse nr 50 lisas 4 toodud eksamineeritava oskustele ja käitumisele liikluses ning tegema isikule teatavaks eksami tulemuse (määruse nr 50 § 6 lg-d 3 ja 4). Sõidueksami võib enneaegselt lõpetada ja eksam loetakse mittesooritatuks, kui selgub, et eksamineeritava oskused, käitumine ja tegevus ei vasta määruse nr 50 lisades 3 või 4 toodule (määruse nr 50 § 10 lg 14 p 1).
11.Asja materjalidest nähtub, et kaebaja 16. juuni 2023. a sõidueksam loeti mittesooritatuks põhjusel, et kaebaja jättis eksami ajal sõidukist väljudes sõidutee poolse ukse avatuks ning seisvast sõidukist möödumisel sõitis ta välja tee piiridest haljasalale. Nimetatud eksimuste puhul heideti kaebajale ette puuduseid järgmistes kompetentsides: 1) Ohutunnetus. Ohutuse tagamine ja 2) Liikluses iseseisev toimetulek. Teel paiknemine (vt sõidueksami kaart, dtl 6263).
12.Vastustaja poolt kohtule edastatud 16. juuni 2023. a eksami videosalvestiselt (dtl 131) ja 10. juuli 2023. a vaideotsuses nr 1.2-2/23/14220-3 (dtl 24-28) sisalduvatelt eksamivideo kuvatõmmistelt nähtub, et eelkirjeldatud olukorrad leidsid eksami sooritamise käigus ka aset. Videosalvestiselt nähtub, et harjutuse „Sõiduki parkimine rööpselt“ sooritamise käigus väljus kaebaja õppesõidukist, et kontrollida sõiduki paiknemist parkimiskohal. Selle käigus jättis kaebaja sõiduki juhipoolse ukse, mis asus sõiduraja kohal, avatuks (videosalvestisel kl 12:42). Eksamit edasi sooritades jõudis kaebaja sõidukiga teise õppesõiduauto taha, mis seisis sõidurajal (rööpselt pargitud veoauto kõrval) ning millel oli sisse lülitatud parempoolne suunatuli. Kaebaja otsustas õppesõidukist mööduda ning kasutas selleks osaliselt vasakpoolset haljasala (videosalvestisel kl 13:45). Seejärel katkestas eksamineerija sõidueksami. Eksam kestis kokku 21 minutit (dtl 62). Loetletud asjaolude üle vaidlust ei ole, kuid kaebaja arvates on vastustaja eksinud eksami käigus toimunud juhtumitele hinnangu andmisel.
13.Kohus nõustub vastustajaga, et eelkirjeldatud eksimused sõidueksamil olid sellised, mille tagajärjeks on sõidueksami mittesooritamine.
13.1.LS § 29 lg 2 sätestab: „Sõiduki ust ei tohi avada enne sõiduki seismajäämist. Sõiduki ukse avamine ei tohi ohustada ega takistada teist liiklejat. Sõidutee- ja jalgrattarajapoolne uks ei tohi olla avatud kauem, kui see on vajalik sõitjate sisenemiseks või väljumiseks.“ Kohus nõustub vastustajaga, et kaebaja rikkus eksami käigus LS § 29 lg-s 2 toodud nõuet. Kaebaja parkis sõiduki ning väljus sellest, et kontrollida auto asukohta parkimiskohal, kuid jättis juhipoolse (st sõidutee poolse) ukse avatuks selliselt, et uks oleks takistanud lähenevaid sõidukeid. Kaebaja liikus sõidukist väljudes auto teise külje poole ning sõiduki uks jäi avatuks kauemaks, kui see oli kaebajale vajalik autost väljumiseks. Kuigi sellel hetkel ei olnud läheduses teisi liiklejaid, märgib vastustaja õigesti, et teiste liiklejate puudumine oli juhus ning tegemist oli ohtliku olukorraga. Kaebaja väide, et koht, kus ta eelkirjeldatud harjutust sooritas, ei ole sõidutee, jääb kohtule arusaamatuks. Eksami videosalvestiselt nähtub selgelt, et harjutust „Sõiduki parkimine rööpselt“ sooritati kahesuunalise liiklusega sõiduteel (sõidukite liikluseks ettenähtud teeosa vastavalt LS § 2 p-le 78), mille parempoolses ääres asuvad märgistatud parkimiskohad.
5(8)
3-23-1761
Tegemist ei olnud seega parklaga LS § 2 p 50 mõistes ning kaebajal tuli järgida LS § 29 lg-st 2 tulenevaid nõudeid.
13.2.Kohus nõustub, et kaebajale on etteheidetav ka LS 45 lg 13 rikkumine. Nimetatud sätte kohaselt ei tohi sõidukiga sõita haljasalale või sellel sõidukite liiklemise tagajärjel kujunenud pinnasteele või väljaspool teed kohtades, mis ei ole ette nähtud mootorsõidukite liikluseks ilma maaomaniku või -valdaja loata. Vaidlust ei ole selle üle, et kaebaja, sõites tema ees sõidurajal seisma jäänud õppesõidukist mööda, kasutas selleks osaliselt haljasala (s.o teega külgnev muruga kaetud ala). Kuigi kaebaja väitel sõitis ta haljasalale vaid 2 cm ulatuses, siis sõidueksami videosalvestiselt nähtuvalt sõitis ta haljasalal rohkem kui 2 cm laiusel alal. Salvestiselt on selgelt näha, et teisest õppesõidukist möödumiseks ei olnud sõiduteel piisavalt ruumi ning möödumine sai toimuda vaid teelt välja haljasalale sõites. Asjaolu, et möödumine sõidukist võib olla ohutu, ei oma praegusel juhul tähtsust, sest LS 45 lg 13 keelab haljasalale sõitmise ilma maaomaniku või -valdaja loata. Mis puudutab kaebaja väidet tormi ajal langenud puudest mööda sõitmise kohta, siis märgib kohus, et ka sellises olukorras kohaldub LS § 45 lg 13 ning sellisest takistusest saab selle likvideerimise eesmärgil teada anda pädevale haldusorganile (kohaliku omavalitsuse üksus või Päästeamet) või tee omanikule. Liiatigi ei olnud kõnealusel juhtumil vajadust mööduda mahalangenud puudest, vaid tegemist on pelgalt kaebaja poolt välja toodud hüpoteetilise olukorraga. Lisaks märgib kohus, et liiklusseaduses sätestatud normide rikkumist ei saa õigustada asjaoluga, et ka teised liiklejad ei pea liiklusseaduses sätestatud nõuetest kinni.
14.Kaebaja väidab, et eksamineerija oli ebaprofessionaalne ja ebakompetentne ning lasi tal sihilikult sõita ümber takistuse, et ta saaks kaebajat eksamil läbi kukutada. Transpordiameti 10. juuli 2023. a vaideotsuse nr 1.2-2/23/14220-3 kohaselt oli kaebajat eksamineerinud isikul kehtiv eksamineerija tunnistus. Kohtul puudub alus kahelda eksamineerija asjatundlikkuses. Kaebaja väited eksamineerija tegevuse osas jäävad üldsõnaliseks ning miski haldusasja materjalides ei viita eksamineerija ebakompetentsusele ega soovile kaebajat eksamil läbi kukutada. Vastupidiselt on eksamineerija pärast esimese vea tegemist lasknud kaebajal sõidueksamit jätkata. Mis puudutab haljasalal liikumist, siis on eksami videosalvestiselt näha ja kuulda, et otsuse eesseisvast sõidukist haljasala kasutades mööduda tegi kaebaja ise ning eksamineerija ei suunanud teda kuidagi vastavat otsust tegema. Vastuseks kaebaja küsimusele, kas ta peaks teisest õppesõidukist mööduma vastas eksamineerija, et kaebaja on autojuht („Teie olete autojuht“). Kaebajal tuli seega otsus teha iseseisvalt, nagu näeb ette ka eksami kord (määruse nr 50 § 10 lg 7 p 2). Kuna ka eksamile järgnevalt liikluses osalemises peab sõidukijuht ise hindama olukorra ohtlikkust ja langetama mõistlikud otsustused, ei saa pahatahtlikuks pidada eksamineerija käitumist, kus eksamineerija kontrolli all peab eksamineeritav ise tegema ohutut liiklemist tagavad otsustused.
15.Eelnevat arvestades leiab kohus, et eksamineerija tuvastas õigesti kaebaja puudujäägid ohutunnetuse ja liikluses iseseiseva toimetuleku kompetentsides (vt määruse nr 50 lisa nr 4 punktid 1.1.2 ja 1.1.3). Kehtiva õiguse kohaselt loetakse sõidueksam mittesooritatuks, kui eksamineeritav tekitab mis tahes harjutuse sooritamise käigus liiklusohtliku olukorra (vt määruse nr 50 lisa 3 p 2.9). Kohus nõustub vastustajaga, et ka ainuüksi autost väljumisel ukse lahti jätmise eksimus oleks olnud juba piisav, et lugeda sõidueksam mittesooritatuks. Lisaks sellele sõitis kaebaja teisest autost möödumisel haljasalale, rikkudes sellega LK § 45 lg-t 13. Vastavalt määruse nr 58 § 6 punktide 7 ja 9 peab juht oskama järgida liiklusreegleid ja neid praktikas kasutada ning oskama ohutult sõidukisse siseneda ja sõidukist väljuda.
6(8)
3-23-1761
16.Kohus leiab seega, et kaebaja 16. juuni 2023. a sõidueksami tulemuse mittesooritatuks lugemine oli õiguspärane ning sõidueksami tulemuse tühistamiseks puudub alus. Kuna kohus sõidueksami tulemust ei tühista, puudub ka alus vastustaja kohustamiseks lugeda 16. juuni 2023 sõidueksam sooritatuks. Riigivastutuse seadusest tulenevalt saaks kohus kohustamisnõude rahuldada, kui haldusorgan on õigusvastase tegevusega jätnud täitamata talle pandud kohutuse ning avaliku võimu kandja on kohustatud haldusakti andma või toimingu sooritama (RVastS § 1 lg 1 ja § 6 lg 1). Praegusel juhul vastustajal sellist kehtivast õigusest tulenevat kohustust ei ole. Siinkohal märgib kohus, et sellist ettekirjutust ei oleks vastustajale praeguses olukorras võimalik teha ka siis, kui eksamitulemus oleks kuulunud tühistamisele. Kuna määruse nr 50 § 10 lg-s 13 nimetatud ajaline kriteerium (s.o sõidueksami kestus vähemalt 35 minutit) ei olnud praegusel juhul täidetud, sest sõidueksam katkestati 21 minuti möödudes, ei saaks kohus kohustada vastustajat lugema sõidueksamit nõuetekohaselt sooritatuks. Lisaks ei saaks eksamit sooritatuks lugeda ka seetõttu, et kaebaja ei jõudnud sõidueksami katkestamise tõttu läbi teha kõiki harjutusi. Eksami sooritatuks lugemiseks on vajalik kolme harjutuse tegemine (määruse nr 50 § 11 lg 4 ja lisa 3 p 2.3). Seega puudub alus nii tühistamis- kui ka kohustamisnõude rahuldamiseks.
17.Kaebaja on alternatiivselt soovinud, et kohus kohustaks Transpordiametit vahetama tema välisriigi juhiloa Eesti juhiloa vastu sõidueksamit sooritamata.
17.1.Kaebaja juhiluba on välja antud Ameerika Ühendriikides. Ameerika Ühendriigid ei ole Viini konventsiooni osalisriik, kuid on Genfi konventsiooni osalisriik. Vastavalt LS § 99 lg 1 p-le 3 ja lg-le 61 kehtib Ameerika Ühendriikides väljastatud juhiluba 12 kuud alates isiku alaliselt Eestisse elama asumisest ning see vahetatakse Eesti juhiloa vastu pärast liiklusteooriaja sõidueksami edukat sooritamist. Seega ei ole asjakohased kaebaja selgitused tema sõiduoskuse ja varasema liikluskogemuse kohta, kuna juhilubade vahetamiseks eksamite sooritamise nõue ei ole seotud isiku sõiduoskusega, vaid sellega, millises riigis välja antud juhiluba ta vahetada soovib.
17.2.Transpordiametil ei ole võimalik eirata kehtivat seadust ja vahetada kaebaja välisriigi juhiluba Eesti juhilubade vastu eksamite sooritamist nõudmata. Kohus ei nõustu kaebaja väitega, et juhilubade vahetamisel eksamite sooritamise nõue on diskrimineeriv, kuna erinevate riikide kodanikke koheldakse erinevalt. Asjaolu, et Eesti riik on sidunud välisriigi juhiloa vahetamise tingimused sellega, kas välisriigi juhiluba on välja antud Genfi või Viini konventsiooni osalisriigis, ei tähenda rahvuse alusel diskrimineerimist. Mitte igasugune erinev kohtlemine ei ole veel diskrimineerimine. Kohtu hinnangul ei ole kaebaja põhiõigusi riivatud sellega, kui ta peab välisriigi juhiloa vahetamiseks Eesti juhilubade vastu sooritama liiklusteooria- ja sõidueksami. Kohus mõistab, et kaebaja jaoks oleks oluliselt mugavam, kui juhilubade vahetus toimuks eksameid sooritamata, kuid see ei muuda eksamite sooritamise nõuet diskrimineerivaks. Asjaolu, et eksami tegemiseks tuleb tasuda riigilõiv või et eksamit ei ole võimalik sooritada taotlejale lähimal sobival ajal, ei muuda eksami sooritamise nõuet ebaproportsionaalselt koormavaks.
17.3.Mis puudutab kaebaja viidet „Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile COM(2023) 127“, märgib kohus, tegemist on Euroopa Komisjoni ettepanekuga, mis käsitleb juhilubasid reguleerivate Euroopa Liidu eeskirjade ajakohastamist. Dokumendis tehakse ettepanekuid juhilube puudutavate direktiivide ja määruste muutmiseks ning tegemist ei ole veel vastu võetud õigusaktiga, millele kaebaja saaks tugineda või mis oleks kohustuslik liikmesriikidele. 7(8)
3-23-1761
18.Eelnevat arvestades puudub kohtul ka alus kohustada Transpordiametit vahetama kaebaja välisriigi juhiluba Eesti juhiloa vastu sõidueksamit sooritamata ning seetõttu pole võimalik rahuldada ka alternatiivselt esitatud kohustamisnõuet.
19.Eeltoodut arvesse võttes jätab kohus kaebuse tervikuna rahuldamata nii põhi- kui ka alternatiivse nõude osas.
MENETLUSKULUD
20.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebaja on kaebuse esitamise eest tasunud riigilõivu 20 eurot, mis jääb kaebaja enda kanda. Muude menetluskulude kandmist asjas ei ilmne. Vastustaja võimalikud menetluskulud jäävad tema enda kanda (HKMS § 109 lg 1 ls 4).