Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Janar Jäätma ja Virgo Saarmets
Määruse tegemise aeg ja koht
07.12.2023, Tallinn
Haldusasja number
3-23-1827
Haldusasi
Politseija Piirivalveameti taotlus X kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks
Menetlusosalised
Taotleja – Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja EL Puudutatud isik – X, esindaja vandeadvokaat Keijo Lindeberg
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 16.10.2023 määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
X määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
Jätta rahuldamata X taotlus vaadata määruskaebus läbi kohtuistungil.
2.Vabastada X käesoleva määruse tõlkimise kulude kandmisest osaliselt. Tõlkida määruse sissejuhatus, resolutsioon ja põhjendused hispaania keelde.
3.Jätta X määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 16.10.2023 määruse haldusasjas nr 3-23-1827 resolutsiooni p 1 muutmata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 235 lg-d 1 ja 3, § 265 lg 5).
1.Smartdec kaamera fikseeris 16.08.2023 kell 03.06 mitme isiku liikumise Eesti Vabariigi suunas. Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) otsingu tulemusel peeti kell 03.12 kinni end põõsas peitnud viis isikut, kellest üks tuvastati kui Kuuba kodanik X (sündinud xx.xx.xxxx). PPA pidas isiku väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) alusel 48 tunniks kinni. Pärast kinnipidamist esitas isik rahvusvahelise kaitse taotluse. Isiku sõnul soovis ta jõuda Hispaaniasse, kus elab tema abikaasa ja lapse ema. Tartu Halduskohus andis 17.08.2023
3-23-1827 määrusega nr 3-23-1827 välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) § 361 lg 2 p 4 alusel loa isiku paigutamiseks kinnipidamiskeskusesse kuni 17.10.2023.
2.PPA esitas 09.10.2023 Tallinna Halduskohtule taotluse pikendada puudutatud isiku kinnipidamise tähtaega 4 kuu võrra VRKS § 361 lg 1 ja lg 2 p 4 alusel. Isiku suhtes on käimas menetlus, et selgitada välja temaga seotud asjaolud ja rahvusvahelise kaitse vajadus. Rahvusvahelise kaitse menetluse käigus on läbi viidud intervjuu ning PPA analüüsib isiku valduses olnud mobiiltelefoni sisu. Pärast analüüsi viiakse läbi uus vestlus. Esineb oht, et vabaduses viibides võib puudutatud isik põgeneda ega ole rahvusvahelise kaitse taotluse lahendamise seisukohast oluliste asjaolude välja selgitamiseks PPA-le kättesaadav (VSS § 68 p 8). Puudutatud isik ületas piiri ebaseaduslikult. Ta ei esitanud PPA-le adekvaatseid plaane, mida ta soovis teha Eestis pärast piiriületust, kuid tõi välja, et tema plaan oli Eestis paluda asüüli ja seejärel liikuda Hispaaniasse, kus elab tema abikaasa, kes ootab poliitilise asüüli otsust. Kui isik oleks soovinud Eestis rahvusvahelist kaitset paluda, siis oleks ta ise pärast piiriületust ametivõimude poole pöördunud või palunud abi möödasõitvatelt sõidukitelt. Samal ööl, kui PPA pidas kinni puudutatud isiku, sisenes samas piirkonnas Eestisse Venemaalt sõiduk, mida juhtis Hispaania kodakondsusega isik ja kaasreisijaks oli Venemaa Föderatsiooni kodanik Hispaania viisaga. Kõnealuste isikute eesmärk võis olla puudutatud isikule ja temaga koos olnud teistele Kuuba kodanikele vastu tulla selleks, et nad edasi Hispaaniasse toimetada. Seos vajab veel uurimist. Põgenemise ohtu suurendab asjaolu, et isiku abikaasa, saades teada, et isik on kinni peetud ja tema edasine teekond on takistatud, reisis ebaseaduslikult Hispaaniast Eestisse. PPA-le on teada, et isiku abikaasal ei olnud Hispaanias viibimiseks seaduslikku alust ja ta andis enda reisiteekonna osas valeütlusi. Leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine ei ole põgenemisohu tõttu võimalik. Tema emakeel on hispaania keel, mistõttu on usutav, et ta eelistab liikuda Hispaaniasse. Isikul on kehtiv reisidokument, kuid selle hoiule võtmine ei vähenda põgenemisohtu. Isikul ei ole Eestis elukohta.
3.X palus 16.10.2023 kohtuistungil jätta taotlus rahuldamata. Isiku kinnipidamiseks puudub vältimatu vajadus ja põgenemisoht on teoreetiline. Isiku abikaasa on saabunud Eestisse ja isik ei soovi põgeneda. PPA viidatud sõidukis viibinud isikutel pole tõendatud seost puudutatud isikuga. Kinnipidamine ei ole vajalik rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks, kuna menetlus on kestnud piisavalt kaua ja eelduslikult on päritoluriigi info juba kogutud.
4.Tallinna Halduskohus pikendas 16.10.2023 määrusega puudutatud isiku kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaega kuni kinnipidamise aluse ära langemiseni, kuid mitte kauemaks kui 16.02.2024. Puudutatud isiku senist käitumist arvestades saab jätkuvalt pidada tõenäoliseks, et vabaduses viibides ei pruugi ta jääda Eestisse ega olla seetõttu rahvusvahelise kaitse menetluses vajalike toimingute tegemiseks PPA-le kättesaadav. Rahvusvahelise kaitse taotluse lahendamiseks on puudutatud isikuga vaja läbi viia täiendav intervjuu ning uurida tema telefoni sisu. Rahvusvahelise kaitse menetlus on kestnud praeguseks 2 kuud ning on usutav, et selle aja jooksul ei ole PPA suutnud koguda piisavalt andmeid otsuse tegemiseks. Korduvate vestluste läbi viimine selliselt, et vestluste vahele jääb teatav ajavahemik, on rahvusvahelise kaitse taotluse menetluses tavapärane ning selle eesmärk on kontrollida eeskätt taotleja väidete usaldusväärsust ja kokkulangevust muudest allikatest saadud infoga. Seega ei ole põhjust arvata, et kõik rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel tähtsust omavad asjaolud on juba välja selgitatud või selles menetluses edasiste toimingute tegemiseks ei ole puudutatud isiku kättesaadavus oluline.
2(6)
3-23-1827 Puudutatud isiku puhul esineb põgenemisoht VRKS § 361 lg 21 ning VSS § 68 p 6 tähenduses, kuna ta ületas ebaseaduslikult Eesti piiri ning liikus piirist kaugemale end seejuures mööduvate sõidukite eest varjates. Rahvusvahelise kaitse taotluse esitas isik alles pärast seda, kui PPA ametnikud ta tabasid. Isiku käitumisest ja pärast kinnipidamist antud selgitustest ei nähtu, et tal või temaga koos reisinud isikutel oleks pärast Eesti riigipiiri ebaseaduslikku ületamist olnud tegelikult kavatsus otsida kontakti Eesti ametivõimudega või soov taotleda Eestis rahusvahelist kaitset. PPA on mõistlikult järeldanud, et puudutatud isiku eesmärk oli Eesti kaudu liikuda teistesse riikidesse, eelkõige Hispaaniasse. Isegi kui nõustuda, et rahvusvahelist kaitset saada soovivate isikute poolt riigipiiri ebaseaduslik ületamine ei ole harukordne, on tegemist ebaausa käitumisega, kuna tegelikult peaks vastava sooviga isik saabuma piiripunkti ning seal esitama oma taotluse. Ebaausalt käitunud isiku puhul ei pea PPA usaldama pelgalt tema kinnitust, et ta jääb rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemise ajaks Eestisse. Olukorras, kus vähemalt Eesti piiri ebaseadusliku ületamise ajal oli isikul eesmärk liikuda edasi riiki, kus tal oleks sotsiaalsete sidemete ja keeleoskuse tõttu lihtsam hakkama saada, on põhjust kahtlustada, et isikul ei pruugi olla piisavalt motivatsiooni jääda Eestisse kuni rahvusvahelise kaitse taotluse menetluse lõppemiseni. Puudutatud isiku seletustest ei nähtu kaalukaid asjaolusid, mis võiksid tingida rahvusvahelise kaitse andmise. Selliste asjaolude kontrollimiseks on PPA-l vaja isikut korduvalt intervjueerida. Aimates aga, et rahvusvahelise kaitse saamine ei ole väga tõenäoline, võib isik, kes juba eelnevalt käitus ebaausalt, püüda lahkuda Eestist teistesse Schengeni ala riikidesse, kus tal on lihtsam end varjata ning kus ta eeskätt keeleoskuse või tutvuste tõttu võiks hakkama saada ka ebaseaduslikult viibides. Asjaolu, et praeguseks ajaks on isiku eelnevalt Hispaanias elanud abikaasa saabunud Eestisse, ei välista ega vähenda põgenemisohtu. Isiku seletustest nähtuvalt elab tema abikaasa (samuti nende väike laps) praegu Eestis varjupaigataotlejate majutuskeskuses. Ka isiku abikaasa saabus Eestisse ebaseaduslikult, olles eelnevalt mõnda aega elanud Hispaanias. Isiku poolt PPA-le antud seletuste pinnalt saab teha järelduse, et algselt oli kogu perekonna eesmärk asuda elama Hispaaniasse. Seega on võimalik, et vabadusse pääsedes püüab ta koos abikaasa ja lapsega jõuda Hispaaniasse, kus isiku abikaasal võivad olla juba tekkinud kontaktid ja võimalus seal elada ja hakkama saada, olenemata seadusliku viibimisaluse olemasolust. PPA on põhjendatult viidanud võimalusele, et isiku abikaasa, saabudes ebaseaduslikult Hispaaniast Eestisse, teab, kuidas või kelle abiga oleks võimalik korraldada ka samasugune tagasireis koos oma pereliikmetega. PPA on tõdenud, et puuduvad tõendid, et taotluses viidatud sõidukis olnud isikud oleksid puudutatud isikuga seotud. Samas on PPA põhjendatult osutanud, et isiku ja temaga koos reisinud teiste isikute seletused teekonna, võimalike abistajate jms reisi asjaolude kohta on vähemalt kahtlustäratavad. Puudutatud isiku seletuste pinnalt saab vähemalt üldjoontes usutavaks pidada võimalust, et tegelikult oli isikul ja temaga koos reisivatel isikutel kokkulepe tundmatute kolmandate isikutega, kes oleks pidanud nad pärast Eestisse saabumist üles otsima ja edasi Hispaania poole toimetama. Sellele viitab muu hulgas see, et isik kinnitas küll pärast kinnipidamist, et tal oli kavatsus minna Hispaaniasse, ent ta ei ole andnud ühtki eluliselt usutavat selgitust selle kohta, kuidas ta sinna jõuda plaanis. Seejuures oli isikuga kaasas 3aastane laps. Neil asjaoludel on pigem tõenäoline, et isik ei ole PPA-le ka oma Eestisse saabumise asjaolude kohta seletusi andes olnud täielikult aus. See omakorda on asjaolu, mis suurendab eelnevalt tuvastatud põgenemisohtu. Kõiki isiku Eestisse saabumise asjaolusid ja tema seletusi arvesse võttes saab mõistlikult järeldada, et põgenemise võimalus on vähemalt sama suur kui võimalus, et isik jääb Eestisse kuni rahvusvahelise kaitse menetluse lõpuni. Leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine ei ole tõhus ega välista isiku põgenemist. Isiku lähedased elavad varjupaigataotlejate majutuskeskuses ning nendegi puhul esineb põhimõtteliselt sama põgenemisoht. Isiku varasem 3(6)
3-23-1827 ebaaus käitumine lubab põgenemist pidada võimalikuks. On tõsi, et kinnipidamise tõttu ei saa isik soovitud ulatuses suhelda oma pereliikmetega ja eelkõige oma lapsega, ent vajadus tagada tema kättesaadavus käimasoleva varjupaigamenetluse ajal ning vältida võimalust, et ta Eestist teistesse Schengeni ala riikidesse lahkub, on kaalukam vajadusest tagada isikule täisväärtuslik perekonnaelu elamise võimalus. Pereliikmetel on võimalik isikut kinnipidamiskeskuses külastada. Eeltoodud põhjustel on puudutatud isiku jätkuv kinni pidamine vajalik ja mõõdukas.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
5.X palub 02.11.2023 määruskaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 16.10.2023 määrus ja teha asjas uus määrus, millega vabastada puudutatud isik kinnipidamiskeskusest. Isik varjas end mööduvate sõidukite eest, sest tal puudus võõral maal ja keskkonnas viibides ning koduriigist põgenedes usaldus võõra riigi inimeste vastu. Sellises olukorras ei ole tõenäoline, et isik peatab abi palumiseks esimese ettejuhtuva sõiduki. Rahvusvahelise kaitse taotluse esitamise hetkeks oli isik juba kindel, et tegemist on riigi ametivõimudega, mitte asjassepuutumatute isikutega, kes võivad kujutada isikule ohtu. Etteheide, et Eesti polnud ilmselt sihtriik, kus rahvusvahelist kaitset taotleda, on oletus. Kuigi isik avaldas soovi liikuda Hispaaniasse, võib menetluse jooksul seisukoht muutuda. PPA-l puuduvad tõendid, et taotluses viidatud sõidukis olnud isikud oleks temaga seotud olnud. Isiku jätkuv kinnipidamine ei ole proportsionaalne ning kinnipidamise pikendamise üle otsustamisel ei ole piisaval määral arvestatud konkreetse juhtumi asjaoludega. Põgenemisohtu ei ole prognoositud nõuetekohaselt. Isegi kui isiku tegelik soov oli liikuda Hispaaniasse, on tegemist täiesti loogilise ja inimlikult arusaadava positsiooniga. Hispaanias viibis isiku abikaasa, kes on praeguseks jõudnud Eestisse. Isegi kui põgenemisohtu saab mingil määral jaatada, pole tuvastatud, et see oht oleks piisavalt suur, et piirata isiku vabadust. Menetlustoiminguid saab PPA teha ka siis, kui isiku suhtes kohaldada leebemaid järelevalvemeetmeid. Isik ei soovi põgeneda, sest tema pere on Eestis. Isik on teinud alati ametnikega koostööd ja on kättesaadav.
PPA palub 13.11.2023 vastuses jätta määruskaebus rahuldamata.
Tuvastatud asjaolud kogumis õigustavad isiku kinnipidamist. PPA on lähtunud isiku varasemast käitumisest, ütlustest ja juhtumiga seotud muudest asjaoludest. Isiku tegevus oli etteplaneeritud, mistõttu varjaski ta end põõsas, et jääda ametivõimudele tabamatuks. Nii PPA kui kohus on nentinud, et puuduvad kindlad tõendid selle kohta, et sõidukis olnud isikud oleks puudutatud isikuga seotud. Samas on PPA viidanud võimalikele abistajatele ja isik ei ole andnud ühtki usutavat selgitust selle kohta, kuidas ta Hispaaniasse plaanis jõuda. Isik ei ole toonud välja asjaolusid, mis lükkaks PPA ja kohtu seisukoha ümber. Põgenemisohtu suurendab asjaolu, et isiku abikaasa reisis ebaseaduslikult Eestisse, kui sai teada, et isik on kinni peetud. Ilmselgelt on isikutel olemas teadmised ja oskus ebaseaduslikult liikumiseks eri riikide vahel. Isiku abikaasal ei olnud Hispaanias viibimiseks seaduslikku alust. PPA ei välista, et isiku plaanid võivad muutuda, kuid see ei tee olematuks muud asjasse puutuvat (nt vastuolulised ütlused teistel samal ajal kinnipeetud välismaalastega, mitteusutavad ütlused teekonna jätkamise kohta, abikaasa ebaseaduslik reisimine Euroopas jne). Seega ei ole isiku ütlused usaldusväärsed. Isikuga on vaja läbi viia veel toiminguid. Tema suhtes esineb põgenemisoht. On alust arvata, et isik ei ole edasisteks toiminguteks enam kättesaadav.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
4(6)
3-23-1827
7.Määruskaebuse esitaja soovib asja läbivaatamist kohtuistungil, kuhu palub kutsuda tõlgi. HKMS § 210 lg 4 kohaselt lahendatakse määruskaebus kirjalikus menetluses, kui kohus ei pea vajalikuks kohtuistungit korraldada. HKMS § 264 lg 5 kohaselt tuli halduskohtul korraldada PPA 09.10.2023 taotluse lahendamiseks kohtuistung, kuid HKMS § 265 lg 5 teisest lausest tulenevalt ei ole siiski nõutav kohtuistungi korraldamine samas asjas esitatud määruskaebuse läbivaatamiseks. Määruskaebus ei sisalda ühtegi põhjendust, miks tuleks selle läbivaatamiseks korraldada kohtuistung. Puudutatud isik sai osaleda Tallinna Halduskohtu 16.10.2023 istungil, millest võttis osa ka hispaania keele tõlk. Isikut esindab advokaat, kes on saanud määruskaebuses tuua välja kõik asja lahendamisel tähtsust omavad asjaolud ja põhjendused. Määruskaebuse väiteid on piisava põhjalikkusega võimalik hinnata ka kirjalikus menetluses. Seetõttu jääb taotlus kohtuistungi korraldamiseks rahuldamata. Kohtuistungi korraldamata jätmise tõttu käsitab ringkonnakohus määruskaebuse esitaja taotlust tõlgi kaasamiseks taotlusena anda menetlusabi asjas tehtava kohtumääruse tõlkimise kulude kandmiseks. Puudutatud isikule on varasemas menetluses kohtulahendid tõlgitud, seega on talle vaikimisi menetlusabi antud. Ringkonnakohus jätkab isikule menetlusabi andmist praeguse määruse sissejuhatuse, resolutsiooni ja põhjenduste hispaania keelde tõlkimiseks (HKMS § 114 lg 2).
8.PPA on 16.10.2023 taotluses tuginenud VRKS § 361 lg 2 p-le 4, § 362 lg-le 5 ning põgenemisohu osas VSS § 68 p-le 8. Rahvusvahelise kaitse taotleja kinnipidamiseks VRKS § 361 lg 2 p 4 alusel peab esinema vältimatu vajadus pidada isikut kinni rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks. Sätte eesmärk on tagada, et isik oleks PPA-le kättesaadav vajalike menetlustoimingute tegemiseks (sh isiku ärakuulamiseks). Kinnipidamiseks esineb vältimatu vajadus eelkõige siis, kui on põhjendatud alus kahelda, et isik võiks vastasel korral põgeneda või asuda ennast PPA eest varjama (nt Riigikohtu 30.01.2018 määrus nr 3-17-792, p-d 18–18.5). Kinnipidamine ei ole VRKS § 361 lg 1 kohaselt lubatud, kui soovitud eesmärki on tõhusalt võimalik saavutada VRKS § 29 lg-s 1 sätestatud järelevalvemeetmete kohaldamisega, samuti kui kinnipidamine oleks rahvusvahelise kaitse taotlejaga seotud olulisi asjaolusid arvestades ebaproportsionaalne.
9.VRKS § 361 lg 21 järgi käsitatakse mh VRKS § 361 lg 2 p-s 4 nimetatud põgenemisohuna seda, kui esineb mõni VSS §-s 68 nimetatud asjaolu või isik on loata lahkunud teisest Euroopa Liidu liikmesriigist. VSS § 68 kehtestab siiski üksnes asjaolud, mis peavad põgenemisohu kindlakstegemiseks vältimatult esinema, kuid ohu lõplikuks kindlakstegemiseks tuleb vaadelda ka muid välismaalast ja juhtumit iseloomustavaid asjaolusid (nt Riigikohtu 05.12.2022 määrus nr 3-20-2004, p 18.5; 31.05.2017 määrus nr 3-3-1-93-16, p 13). Põgenemise ohu hindamisel ei ole keelatud arvesse võtta ka minevikusündmusi ja isiku varasemat käitumist (Riigikohtu 27.04.2014 otsus nr 3-3-1-1-14, p-d 17 ja 19; 04.04.2003 otsus nr 3-3-1-14-03, p 51; vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 26.03.2019 ja 12.09.2019 määrused asjas nr 3-19-334). PPA seostas puudutatud isiku põgenemise ohtu Eesti välispiiri ebaseadusliku ületamisega (VSS § 68 p 8).
10.Asja materjale arvestades ei ole rahvusvahelise kaitse menetluses tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamise vajaduses alust kahelda. PPA on taotluses selgitanud, et isikuga on läbi viidud esmane vestlus. PPA peab analüüsima isiku ütlusi, tema telefoni sisu ning kõrvutama seda päritoluriigi infoga, misjärel on vaja läbi viia täiendav vestlus. Arvestades VRKS § 181 lg-s 1 sätestatud rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise tähtaega, ei ole põhjendatud eeldada, et PPA on vajalikud asjaolud välja selgitanud. Rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel omavad tähtsust asjaolud, mis seonduvad rahvusvahelise kaitse andmise tingimustega. Menetlustoimingute läbiviimiseks on tarvis tagada isiku kättesaadavus.
11.Ringkonnakohus nõustub hinnanguga, et kinnipidamiskeskuses kinnipidamiseta ei oleks puudutatud isik tõenäoliselt PPA-le kättesaadav, sest ta võib põgeneda, mistõttu esineb tema kinnipidamiseks VRKS § 361 lg 2 p-s 4 sätestatud alus. PPA ja halduskohus on õigesti leidnud, 5(6)
3-23-1827 et põgenemisohu tuvastamisel on asjakohane VSS § 68 p 8. VSS § 68 p 8 on kohaldatav juhtudel, mil isik siseneb Eestisse Euroopa Liidu välisest riigist. X sisenes Eestisse Venemaalt ning ületas ebaseaduslikult Eesti ja Venemaa vahelise riigipiiri, omamata alust Eestis viibimiseks. Põgenemise ohu hindamisel on tegemist prognoosotsusega. Kohus annab hinnangu põgenemise tõenäosusele ning lähtub seejuures isikuga seotud olulistest asjaoludest kogumis. Kuigi üksnes riigipiiri ületamise fakt ei pruugi olla piisav, et jaatada põgenemise ohtu, kinnitab praegusel juhul isiku põgenemisohtu lisaks ebaseaduslikule piiriületusele tema käitumine ja ütlused. Isik saabus Eestisse ebaseaduslikult ning liikus pärast Eesti välispiiri ületamist sisemaa suunas, varjates end koos kaaslastega mööduvate sõidukite ja politsei eest põõsas. PPA taotluses ja halduskohtu määruses on välja toodud, et ebaseadusliku piiriületusega samas piirkonnas ja umbes samal ajal sisenes piiripunkti kaudu Eestisse Venemaa Föderatsiooni registreerimisnumbriga sõiduk, mida juhtis Hispaania kodanik Venemaa Föderatsiooni elamisloaga ja kaasreisijaks oli Venemaa Föderatsiooni kodanik Hispaania viisaga. Esineb alus kahtluseks, et sõidukis viibinud isikud tulid vastu ebaseaduslikult piiri ületanud Kuuba kodanikele ja pidid nad transportima Eestist edasi. Kuigi puuduvad konkreetsed tõendid, et sõidukis olevad isikud oleksid puudutatud isikuga seotud, on isiku seletuste põhjal siiski usutav, et puudutatud isikul ja tema kaaslastel oli kokkulepe kolmandate isikutega, kes oleks pidanud nad pärast Eestisse saabumist üles otsima ja edasi Hispaaniasse toimetama. Hispaaniasse liikumise kavatsust kinnitas isik ka ise pärast kinnipidamist, andmata samas usutavat infot, kuidas ta seda teha plaanis. Asjaolu, et praeguseks ajaks on isiku Hispaanias elanud abikaasa saabunud Eestisse, ei välista ega vähenda isiku põgenemise ohtu. PPA andmetel saabus ka tema abikaasa Eestisse ebaseaduslikult ning viibib koos nende lapsega varjupaigataotlejate majutuskeskuses. Puudutatud isiku PPA-le antud seletustest saab järeldada, et algselt oli perekonna eesmärk asuda elama Hispaaniasse. Seega on põhjendatud kahtlus, et kinnipidamiskeskusest vabanedes püüab isik koos abikaasa ja lapsega jõuda Hispaaniasse, kus sotsiaalsete sidemete ja keeleoskuse ning abikaasal tekkinud võimalike kontaktide tõttu oleks lihtsam hakkama saada ka juhul, kui rahvusvahelise kaitse taotlus peaks jääma rahuldamata.
12.Põgenemisohu tõttu ei saa leebemate järelevalvemeetmete kohaldamist pidada tõhusaks (vt Riigikohtu 29.01.2015 määrus nr 3-3-1-52-14, p 12). Kuigi kinnipidamiskeskuses viibimise tõttu ei saa isik suhelda oma pereliikmetega piiranguteta, on vajalik tagada isiku kättesaadavus käimasoleva varjupaigamenetluse ajal, mis kaalub praegusel juhul üles isiku võimaluse elada koos oma perekonnaga. Pereliikmetel on võimalik puudutatud isikut kinnipidamiskeskuses külastada. Määruskaebuses ei ole toodud välja tervise või turvalisuse kaalutlustest lähtuvaid põhjendusi, miks hinnata isiku kinnipidamist ebaproportsionaalseks. Isiku jätkuvat kinnipidamist ei saa hinnata ülemääraseks ka selle kestusest tulenevalt. VRKS §-s 361 sätestatud aluste esinemise korral on lubatud isikut pidada kinni kuni 18 kuud (vt Riigikohtu 03.03.2016 määrus nr 3-3-1-14-16, p-d 10‒11).
13.Eelneva põhjal jääb määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 16.10.2023 määruse resolutsiooni p 1 muutmata.
(allkirjastatud digitaalselt)
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.