Tallinna Halduskohus Kristjan Siigur 16. oktoober 2023, Tallinn 3-23-1827 Politsei- ja Piirivalveameti taotlus X’i kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks.
Menetlusosalised
Taotleja: Politsei- ja Piirivalveamet Esindaja: Ekaterina Kouru Puudutatud isik: X Esindaja: vandeadvokaat Keijo Lindeberg
RESOLUTSIOON
1.Pikendada X’i kinnipidamiskeskuses kinni pidamise tähtaega kuni kinnipidamise aluse ära langemiseni, ent mitte kauemaks kui 16. veebruarini 2024.
2.Tõlkida määruse sissejuhatus, resolutsioon ja kohtu põhjenduste punktid 4—10 hispaania keelde riigi kulul.
3.Määrata vandeadvokaat Keijo Lindebergi poolt haldusasjas nr 3-23-1827 Politsei- ja Piirivalveameti 09.10.2023 taotluse läbivaatamisel X’ile osutatud riigi õigusabi tasu suuruseks 289,20 eurot, sealhulgas käibemaks 48,20 eurot.
SELGITUSED
Määrus toimetatakse viivitamatult kätte menetlusosaliste esindajatele, puudutatud isikule toimetatakse määruse tõlge kätte pärast tõlke valmimist. Määruse vaidlustamiseks võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kätte toimetamisest arvates.
ASJAOLUD JA TAOTLUS
1.Puudutatud isik saabus ebaseaduslikult Eestisse 16.08.2023 ning samal kuupäeval pidas Politsei- ja Piirivalveamet (edaspidi „PPA“) ta kinni. Pärast kinnipidamist esitas puudutatud isik rahvusvahelise kaitse taotluse. Tartu Halduskohus andis loa puudutatud isiku paigutamiseks kinnipidamiskeskusesse kuni 17.10.2023.
2.PPA esitas 09.10.2023 Tallinna Halduskohtule taotluse pikendada puudutatud isiku kinnipidamise tähtaega 4 kuu võrra. PPA hinnangul esineb oht, et vabaduses viibides võib puudutatud isik põgeneda ega ole rahvusvahelise kaitse taotluse lahendamise seisukohast oluliste asjaolude välja selgitamiseks PPA-le kättesaadav. Põgenemisohtu põhjendab PPA sellega, et puudutatud isik ületas piiri ebaseaduslikult ning tema algne eesmärk ei olnud taotleda Eestis
varjupaika, vaid liikuda edasi Hispaaniasse. Samuti on taotluses esile toodud, et samal ööl, kui PPA pidas kinni puudutatud isiku, sisenes samas piirkonnas Eestisse Venemaalt üks sõiduk, milles olid kaks Hispaaniaga seotud isikut. PPA peab võimalikuks, et kõnealuste isikute eesmärk võis olla puudutatud isikule ja temaga koos olnud teistele Kuuba kodanikele vastu tulla selleks, et nad edasi Hispaaniasse toimetada. Kohtuistungil selgitas PPA esindaja, et puudutatud isikul ei pruugi olla motivatsiooni Eestisse jääda, kui ta aimab, et rahvusvahelise kaitse taotluse rahuldamine on vähetõenäoline. PPA hinnangul ei välista puudutatud isiku põgenemisohtu see, et tema abikaasa, kes eelnevalt viibis Hispaanias, on vahepeal saabunud Eestisse.
3.Puudutatud isik palub PPA taotluse rahuldamata jätta, leides et tema jätkuvaks kinnipidamiseks puudub vältimatu vajadus ning väidetav põgenemisoht on teoreetiline. Puudutatud isik leiab, et praeguseks on tema abikaasa saabunud Hispaaniast Eestisse ja seega ei saa enam asjakohaseks pidada PPA seisukohta, et puudutatud isikul on soov põgeneda Hispaaniasse. Puudutatud isiku meelest on PPA üle tähtsustanud selle, et ta ületas riigipiiri ebaseaduslikult ega pöördunud kohe ise ametivõimude poole. Puudutatud isiku hinnangul on oma kodumaalt põgenenud inimeste puhul tavapärane, et nad ületavad turvalise riigi piiri ebaseaduslikult, samas esitas puudutatud isik rahvusvahelise kaitse taotluse kohe, kui PPA ametnikud ta kinni pidasid. Puudutatud isik rõhutab, et PPA taotluses viidatud Venemaalt saabunud sõidukil ja selles olnud isikutel pole tõendatud seost puudutatud isikuga. Viimaks kahtleb puudutatud isik selles, et tema jätkuv kinnipidamine on vajalik rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks, kuna menetlus on kestnud piisavalt kaua ning eelduslikult on PPA päritoluriigi info juba kogunud ning muud vajalikud uurimistoimingud teinud.
KOHTU PÕHJENDUSED
4.Puudutatud isiku kinnipidamise tähtaja pikendamine on vajalik ja mõõdukas meede, et vältida tema võimalikku põgenemist enne käimasoleva rahvusvahelise kaitse taotluse menetluse lõppemist. Tartu Halduskohtu 22.08.2023 kohtumääruses ja Tartu Ringkonnakohtu 26.09.2023 kohtumääruses esile toodud põhjendused on endiselt asjassepuutuvad. Puudutatud isiku senist käitumist arvestades saab jätkuvalt tõenäoliseks pidada, et vabaduses viibides ei pruugi ta jääda Eestisse ega olla seetõttu rahvusvahelise kaitse menetluses vajalike toimingute tegemiseks PPA-le kättesaadav.
5.Välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (edaspidi „VRKS“) § 36 2 lõikest 5 ning
§ 36 lg 2 punktist 4 tulenevalt pikendab halduskohus rahvusvahelise kaitse taotleja kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaega nelja kuu võrra, kui see on vältimatult vajalik rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks ning rahvusvahelise kaitse taotluse esitaja puhul esineb põgenemise oht. Isiku kinnipidamine on lubatav, kui leebemaid järelevalvemeetmeid ei ole võimalik tõhusalt kohaldada ning konkreetse isiku olukorraga seotud asjaoludel ei ole kinnipidamine ebaproportsionaalne.
6.PPA taotlusest nähtub, et rahvusvahelise kaitse taotluse lahendamiseks on puudutatud isikuga vaja läbi viia täiendav intervjuu ning uurida tema telefoni sisu. Rahvusvahelise kaitse menetlus on kestnud praeguseks 2 kuud ning on usutav, et selle aja jooksul ei ole PPA suutnud koguda piisavalt andmeid otsuse tegemiseks. Korduvate vestluste läbi viimine selliselt, et vestluste vahele jääb teatav ajavahemik, on rahvusvahelise kaitse taotluse menetluses tavapärane ning selle eesmärk on kontrollida eeskätt taotleja enda väidete usaldusväärsust ja kokkulangevust muudest allikatest saadud infoga. Seega ei ole põhjust arvata, et kõik rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel tähtsust omavad asjaolud on juba välja selgitatud või et selles menetluses edasiste toimingute tegemiseks ei ole puudutatud isiku kättesaadavus oluline.
7.PPA on õigesti leidnud, et puudutatud isiku puhul esineb põgenemise oht VRKS § 36 1 lg 21 ning väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse § 68 punkti 6 tähenduses, kuna ta ületas ebaseaduslikult Eesti piiri ning liikus piirist kaugemale end seejuures mööduvate sõidukite eest varjates. Rahvusvahelise kaitse taotluse esitas puudutatud isik alles pärast seda, kui PPA ametnikud ta tabasid. Puudutatud isiku käitumisest ja pärast kinni pidamist antud selgitustest ei nähtu, et tal või temaga koos reisinud isikutel oleks pärast Eesti riigipiiri ebaseaduslikku ületamist olnud tegelikult kavatsus otsida kontakti Eesti ametivõimudega või soov taotleda Eestis rahusvahelist kaitset. PPA on mõistlikult järeldanud, et puudutatud isiku eesmärk oli Eesti kaudu liikuda teistesse riikidesse, eelkõige Hispaaniasse. Isegi kui nõustuda, et rahvusvahelist kaitset saada soovivate isikute poolt riigipiiri ebaseaduslik ületamine ei ole harukordne, on tegemist ebaausa käitumisega, kuna tegelikult peaks vastava sooviga isik saabuma piiripunkti ning seal esitama oma taotluse. Ebaausalt käitunud isiku puhul ei pea PPA usaldama pelgalt tema kinnitust, et ta jääb rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemise ajaks Eestisse. Rahvusvahelise kaitse taotleja õigus viibida taotluse menetluse ajal riigis, kus ta varjupaika taotleb, on eelkõige tagatud neil juhtudel, kui isik on ka omalt poolt käitunud ausalt. Olukorras, kus vähemalt Eesti piiri ebaseadusliku ületamise ajal oli puudutatud isikul eesmärk liikuda edasi riiki, kus tal oleks sotsiaalsete sidemete ja keeleoskuse tõttu või muudel seesugustel põhjustel lihtsam hakkama saada ka juhul kui rahvusvahelise kaitse taotlus peaks rahuldamata jääma, on põhjust kahtlustada, et isikul ei pruugi olla piisavalt motivatsiooni jääda Eestisse kuni rahvusvahelise kaitse taotluse menetluse lõppemiseni. Seda eelkõige sellistel juhtudel, kus isik võib aimata, et rahvusvahelise kaitse taotluse rahuldamine ei ole väga tõenäoline. Käesolevas asjas ei ole PPA rahvusvahelise kaitse taotluse kohta otsust teinud, ent arusaadavalt ei nähtu puudutatud isiku antud seletustest kaalukaid asjaolusid, mis võiksid tingida rahvusvahelise kaitse andmise. Selliste asjaolude kontrollimiseks on PPA-l vaja puudutatud isikut korduvalt intervjueerida. Aimates aga, et rahvusvahelise kaitse saamine ei ole väga tõenäoline, võib puudutatud isik – kes juba eelnevalt käitus ebaausalt – püüda lahkuda Eestist teistesse Schengeni ala riikidesse, kus tal on puhtpraktiliselt lihtsam end varjata ning kus ta eeskätt keeleoskuse või tutvuste tõttu võiks lühemat või pikemat aega hakkama saada ka ebaseaduslikult viibides.
8.Mis puudutab seda, et käesolevaks ajaks on puudutatud isiku eelnevalt Hispaanias elanud abikaasa saabunud Eestisse, siis selles osas leiab PPA põhjendatult, et see ei välista ega vähenda puudutatud isiku põgenemise ohtu. Puudutatud isiku seletustest nähtuvalt elab tema abikaasa (samuti nende väike laps) praegu Eestis varjupaigataotlejate majutuskeskuses. PPA taotlusest ja puudutatud isiku poolt antud seletustest nähtub kokkuvõttes, et ka puudutatud isiku abikaasa saabus Eestisse ebaseaduslikult, olles eelnevalt mõnda aega elanud Hispaanias. On tõsi, et puudutatud isiku abikaasa käitumise pinnalt ei saa otseselt teha järeldusi selle kohta, kuidas käituks tulevikus puudutatud isik ise. Küll aga saab puudutatud isiku enda poolt PPA-le antud seletuste pinnalt teha järelduse, et algselt oli kogu perekonna eesmärk asuda elama Hispaaniasse. Seega on vähemalt võimalik, et vabadusse pääsedes püüab puudutatud isik koos abikaasa ja lapsega siiski jõuda Hispaaniasse, kus puudutatud isiku abikaasal võivad olla juba tekkinud mingisugused kontaktid ja reaalne võimalus seal elada ja hakkama saada, olenemata seadusliku viibimisaluse olemasolust. Samuti on PPA põhjendatult viidanud võimalusele, et puudutatud isiku abikaasa, saabudes ebaseaduslikult Hispaaniast Eestisse, teab, kuidas ja/või kelle abiga oleks võimalik korraldada ka samasugune tagasireis koos oma pereliikmetega.
9.Mis puudutab PPA taotluses viidatud sõidukit, mis saabus Eestisse Venemaalt umbes samal ajal kui puudutatud isikud eelduslikult ebaseaduslikult piiri ületasid, siis on ka PPA ise tõdenud, et puuduvad tõendid, et selles sõidukis olevad isikud oleksid puudutatud isikuga seotud. Samas on PPA põhjendatult viidanud sellele, et puudutatud isiku – aga ka temaga koos reisinud teiste isikute – seletused teekonna, võimalike abistajate jms reisi asjaolude kohta on vähemalt kahtlustäratavad. Puudutatud isiku seletuste pinnalt saab vähemalt üldjoontes usutavaks pidada võimalust, et tegelikult oli puudutatud isikul ja temaga koos reisivatel isikutel kokkulepe mingisuguste tundmatute
kolmandate isikutega, kes oleks pidanud nad pärast Eestisse saabumist üles otsima ja edasi Hispaania poole toimetama. Sellele viitab muuhulgas see, et puudutatud isik kinnitas küll pärast kinnipidamist, et tal oli kavatsus minna Hispaaniasse, ent ta ei ole andnud ühtki eluliselt usutavat selgitust selle kohta, kuidas ta sinna jõuda plaanis. Seejuures oli puudutatud isikuga kaasas 3-aastane laps. Neil asjaoludel on pigem tõenäoline, et puudutatud isik ei ole PPA-le ka oma Eestisse saabumise asjaolude kohta seletusi andes olnud täielikult aus. See omakorda on asjaolu, mis suurendab eelnevalt tuvastatud põgenemise ohu tähtsust.
10.Eeltoodud põhjustel ei saa asuda seisukohale, et puudutatud isiku põgenemise oht oleks väike. „Vältimatu vajadus“ rahvusvahelise kaitse taotleja kinni pidamiseks VRKS § 36 1 lõike 2 tähenduses esineb juhul kui rahvusvahelise kaitse taotleja senise käitumise pinnalt saab tema põgenemist pidada vähemalt sama tõenäoliseks kui seda, et ta ei põgene ning kui muude meetmetega ei ole põgenemisohtu võimalik mõistlikult neutraliseerida. Rahvusvahelise kaitse taotleja kinni pidamine peab olema erandlik meede, ent antud juhul on selle erandi kohaldamise alus olemas. Otsus isiku kinni pidamise vajalikkuse kohta tuleb teha lähtudes prognoosist, mille aluseks saab olla tema varasem käitumine. Antud juhul saab kõiki puudutatud isiku Eestisse saabumise asjaolusid ja tema antud seletusi arvesse võttes mõistlikult järeldada, et põgenemise võimalus on vähemalt sama suur kui võimalus, et puudutatud isik jääb Eestisse kuni rahvusvahelise kaitse menetluse lõpuni. Nõustun PPA seisukohaga, et leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine ei ole tõhus ega välista puudutatud isiku põgenemist. Leebemate meetmete kohaldamine eeldab teatavat usaldust ning oleks puudutatud isiku varasemat käitumist (ebaseaduslik piiriületus eesmärgiga reisida edasi Hispaaniasse) silmas pidades mõeldav juhul, kui esineksid mingisugused asjaolud, mis veenaksid selles, et isik tõesti jääb Eestisse kogu menetluse ajaks. Sellisteks asjaoludeks võiksid olla näiteks mingisuguste isiklike sidemete olemasolu Eestis või asjaolu, et isik on varem Eestis pikemaajaliselt viibinud. Puudutatud isiku puhul selliseid asjaolusid ei esine. See, et tema lähedased elavad hetkel Eestis, ei ole selliseks asjaoluks, kuna kõnealused lähedased elavad varjupaigataotlejate majutuskeskuses ning nendegi puhul esineb põhimõtteliselt sama põgenemise oht, mis puudutatud isiku puhul. Tema abikaasa ja lapse puhul neutraliseerib selle ohu hetkel just puudutatud isiku kinni pidamine – on pigem ebatõenäoline, et puudutatud isiku pereliikmed püüaksid põgeneda Eestist ilma puudutatud isikuta. Samas, kui puudutatud isik viibiks vabaduses, on vähemalt tõenäoline, et perekond ühiselt püüab tagasi minna Hispaaniasse, kus eelnevalt viibis mõnda aega ka puudutatud isiku abikaasa. Nagu öeldud, ei saa tõsikindlalt väita, et puudutatud isik põgeneks, ent tema varasem ebaaus käitumine lubab seda pidada vähemalt võimalikuks. On tõsi, et kinnipidamise tõttu ei saa puudutatud isik soovitud ulatuses suhelda oma pereliikmetega ja eelkõige oma lapsega, ent vajadus tagada see, et puudutatud isik oleks käimasoleva varjupaigamenetluse ajal PPA-le kättesaadav ning vältida võimalust, et ta Eestist teistesse Schengeni ala riikidesse lahkub, on kaalukam vajadusest tagada puudutatud isikule täisväärtusliku perekonnaelu elamise võimalus. Nagu PPA esindaja ka kohtuistungil selgitas, on pereliikmetel võimalik puudutatud isikut kinnipidamiskeskuses külastada, mis teataval määral vähendab perekonnaelu riive intensiivsust. Eeltoodud põhjustel on puudutatud isiku jätkuv kinni pidamine vajalik ja mõõdukas.
11.Puudutatud isikut esindab PPA taotluse läbi vaatamisel vandeadvokaat Keijo Lindeberg, kes esitas 16.10.2023 taotluse riigi õigusabi tasu suuruse kindlaksmääramiseks summas 289,20 eurot (sh. käibemaks), mis hõlmab taotlusega tutvumist, kirjaliku seisukoha koostamist (155 minutit) ning osalemist kohtuistungil (30 minutit). Lähtudes riigi õigusabi seaduse § 22 lõikest 7 ning justiitsministri 26.07.2016 määruse nr 16 „Advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude hüvitamise kord“ § 1 lõikest 1, §st 5 ja § 11 lõikest 1, pean taotlust põhjendatuks. Advokaadi toimingud on riigi õigusabi saaja õiguste kaitseks vajalikud ning sellega seotud kulu ei ole Politsei- ja Piirivalveameti taotluse sisu ja mahtu arvestades ülemäärane. Seetõttu tuleb riigi õigusabi tasu kindlaks määrata taotluses näidatud ulatuses.
/allkirjastatud digitaalallkirjaga/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.