Xi kaebus Eesti Töötukassa 26.01.2023 otsuse nr TVH/23/004186 ja 31.03.2023 vaideotsuse nr VO/23/632 tühistamiseks ja vastustaja kohustamiseks vaadata kaebaja taotlus uuesti läbi Kaebaja X Vastustaja Eesti Töötukassa
3.Menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda.
SELGITUSED
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 02.01.2024 (halduskohtumenetluse seadustik (HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva
(HKMS § 184).
Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6). HKMS § 52 lg 1 kohaselt tuleb avaldus sõnastada võimalikult selgelt ja lühidalt.
Sekretäril saata kohtuotsus menetlusosalistele (esindajate kaudu).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.X esitas 24.01.2023 Eesti Töötukassale töövõime hindamise taotluse.
2.Eesti Töötukassa tuvastas 26.01.2023 otsusega nr TVH/23/004186, et kaebaja töövõime ei ole vähenenud. Kaebaja esitas Eesti Töötukassale eelnimetatud otsuse peale vaide, mis jäeti Eesti Töötukassa 31.03.2023 vaideotsusega nr VO/23/632 rahuldamata. Otsuse põhjendused on kokkuvõtlikult järgmised. Taotlejal on mõõdukas tegutsemispiirang liikumise valdkonnas, mille põhjuseks on toitumishaigused, peavalu, kõrvahaigused, kõrgvererõhkhaigused, seedeelundite haigused ja dorsopaatiad. Taotlejal on kerge tegutsemispiirang teabe edasiandmise ja vastuvõtmise valdkonnas, mille põhjuseks on kõrvahaigused. Taotleja kirjeldatud piirangud õppimise ja tegevuste sooritamise valdkonnas on arvestatud liikumise valdkonda hinnates. Taotleja kirjeldatud piirangud ravimite kõrvaltoimete ja muude tervisehäirete osas ei leidnud tervise infosüsteemi andmetel kinnitust. Taotlejal on ülekaalu, pea-, selja- ja kõhuvalude, kuulmislanguse ning väsimuse tõttu piiratud pikkade vahemaade läbimine, treppidest liikumine, ohutu ringiliikumine väljaspool kodu ning kehaasendi muutmine ja säilitamine seistes ja istudes. Taotlejal on kuulmislanguse tõttu kerge piirang suuliste sõnumite vastuvõtmisel suhtlemisel. Kuigi taotlejal esinevad piirangud eelnimetatud valdkondades ja tegevustes, ei mõjuta need taotleja töövõimet ulatuses, mis takistaks töötamast. Eeltoodust tulenevalt ei tuvastatud taotleja töövõime vähenemist. Otsuses selgitati, et töövõime hindamisel lähtutakse töövõime hindamise metoodikast, milles on kirjeldatud töövõime hindamise põhimõtted, st kuidas tuvastada pikaajalise tervisekahjustusega inimese töövõime ulatus, tegutsemise ja osalemise piirangud ning anda soovitusi töötingimuste, töövõime toetamise ja abivahendite vajaduse kohta. Metoodika on välja töötatud kooskõlas rahvusvaheliste soovitustega ja tugineb rahvusvahelisele funktsioneerimisvõime, vaeguste ja tervise klassifikatsioonile.
3.X esitas 21.04.2023 Tartu Halduskohtule kaebuse Eesti Töötukassa 31.03.2023 vaideotsuse nr VO/23/632 tühistamiseks ja esitatud vaide rahuldamiseks. Täiendavalt palus kaebaja tuvastada tema töövõime vähenemine.
4.Eesti Töötukassa esitas kohtule 25.04.2023 vastusena kohtunõudele kaebuse asjaoludega seotud dokumendid.
5.Tartu Halduskohtu 25.04.2023 määrusega anti haldusasi nr 3-23-895 kohtualluvuse järgi üle lahendamiseks Tallinna Halduskohtule.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
6.Kaebaja leiab, et vaidlusalune otsus on õigusvastane, kuivõrd vastustaja on vääralt hinnanud kaebajal esinenud haiguste mõju ning kestust.
6.1.Kaebajal on pikaajaliselt tugevad valud seljas, nimme-ristluu piirkonnas ja kiirgub paremasse jalga, raske on kõndida, perioodilised valud, iiveldus, kõrvetised, peavalud, pearinglus, kohin kõrvus ning kuulmislangus. Kaebaja põhilisteks diagnoosideks on M51.1 (nimme- ja muude lülidevaheliste ketaste häired koos radikulopaatiaga), M48.0 (lülisamba stenoos; spinaalstenoos on aeglaselt progresseeruv krooniline lülisamba haigus, mis seisneb selgroo (selgroo) kanali ahenemises), M54.6 (valu rindkere selgroos), K26.0 (maohaavand), K26.7 (kaksteistsõrmiksoole haavand), K25.3 (maohaavand, krooniline või täpsustamata
2(8)
3-23-895
verejooksuga), K76.0 (maksa rasvane degeneratsioon), R16.0 (epatomegaalia ja splenomegaalia), K29.3 (mao limaskesta põletik), I-10 (arteriaalne hüpertensioon, pidevalt kõrgenenud vererõhk, mis viitab arteri ja südame struktuuri ja funktsioonide rikkumisele), H90.3 (sensorineuraalne kuulmislangus). Kaebaja külastab palju arste ning tarvitab igapäevaselt mitmeid ravimeid. Vaatamata sellele, et diagnoosid on arstide poolt kinnitatud, on vastustaja õigusvastaselt järeldanud, et kaebajal töövõime vähenenud ei ole.
6.2.Kaebajal oli pikaajaliselt tuvastatud töövõime vähenemine ning aja möödudes ei ole tervis paremaks läinud. Seetõttu on arusaamatu, kuidas vastustaja jõudis järeldusele, et kaebaja töövõime vähenenud ei ole.
7.Vastustaja vaidleb kaebusele vastu ja palub jätta see rahuldamata.
7.1.Vastustaja hindas kaebaja töövõime ulatust, võttes aluseks kaebaja enda poolt 24.01.2023 esitatud töövõime hindamise taotluses märgitud hinnanguid oma tervisele (vt vastustaja 21.06.2023 menetlusdokumendi lisa 1) ja tervise infosüsteemi (TIS) kantud terviseandmed (vt vastustaja 21.06.2023 menetlusdokumendi lisa 2). Kaebaja 24.01.2023 taotluses on märgitud, et tal esinevad piirangud liikumise, teabe edasiandmise ja vastuvõtmise ning õppimise ja tegevuste sooritamise valdkondades. Kaebaja on märkinud piirangud ka ravimite kõrvaltoimete ja muude tervisehäirete osas.
7.2.Tervishoiuteenuse osutaja AS Arstikeskus Confido ekspertarst Kristiina Reede (TTO) koostas 25.01.2023 eksperdiarvamuse (vt vastustaja 21.06.2023 menetlusdokumendi lisa 3), mille vastustaja võttes töövõime hindamise otsuse koostamise aluseks. Vaidemenetluses analüüsis TTO ekspertarst 02.03.2023 veelkordselt kaebaja terviseandmeid, kaebaja töövõime hindamise taotluses märgitud hinnanguid oma tervisest tulenevatele piirangutele ja vaides kirjeldatud asjaolusid kogumis ning jäi vaidemenetluse raames oma esialgselt koostatud eksperdiarvamuses toodud hinnangu juurde, mille kohaselt kaebaja töövõime ei ole vähenenud. TTO ekspertarsti seisukoha vaatas üle ja nõustus sellega ka vastustaja töövõime hindamise ekspertarst Pille Tommingas (vt vastustaja 21.06.2023 menetlusdokumendi lisa 5). Vastustaja töövõime hindamise ekspertarst P. Tommingas on kohtuasja raames vaadanud veel kord üle kaebaja terviseandmed ja kaebaja kirjeldatud tegutsemispiirangud ning allkirjastanud 14.06.2023 kokkuvõtliku seisukoha, milles nõustub TTO ekspertarsti eksperdiarvamuses toodud seisukohtadega (vt vastustaja 21.06.2023 menetlusdokumendi lisa 7).
7.3.Inimese töövõimet hinnatakse seitsmes kehalise ja vaimse võimekuse valdkonnas (liikumine, käeline tegevus, teabe edasiandmine ja vastuvõtmine; teadvusel püsimine ja enesehooldus; õppimine ja tegevuste sooritamine; muutustega kohanemine ja ohu tajumine; suhtlemine) võtmetegevuste alusel ning töövõime hinnang antakse üldjuhul püsivale seisundile (vt tervise- ja tööministri 07.09.2015 määrus nr 39 „Töövõime hindamise taotlusele kantavate andmete loetelu, töövõime hindamise tingimused ja töövõimet välistavate seisundite loetelu“ (edaspidi määrus) § 6 lg 1). Igas valdkonnas hinnatakse inimese tegutsemisvõimet võtmetegevuste kaupa raskusastmete vastavustabelile (astmed 0-4) (määrus § 6 lg 3). Seejuures liidetakse arvväärtused 2, 3 ja 4, kuid arvväärtusi 0 ja 1 ei liideta (määrus § 6 lg 6).
7.4.TTO ekspertarst hindas kaebajal valdkondade võtmetegevusi järgmiselt: 1) liikumine: liikumine eri tasapindadel – arvväärtus 2; ohutu ringiliikumine – arvväärtus 1; seismine ja istumine – arvväärtus 1; liikumisega seotud muud piirangud – arvväärtus 0; 2) teabe edasiandmine ja vastuvõtmine: teabe edasiandmine – arvväärtus 0; teabe vastuvõtmine – arvväärtus 1; teabevahetusega seotud muud piirangud – arvväärtus 0; 3) teiste valdkondade piiranguid ei tuvastatud. Kaebaja enesehinnang „Liikumine eri tasapindadel“ võtmetegevusele oli 9. TTO ekspertarst on selgitanud, et taotleja on ülekaaluline, esinevad valud seljas ja kõhus, peavalud, valud põlveliigestes; valuravi tagasihoidlik; mitmed valuravi retseptid välja ostmata;
3(8)
3-23-895
võib esineda väsimust; liigub iseseisvalt ilma abivahendita; lülisambas kerged degeneratiivsed muutused.
7.5.Kaebaja enesehinnang võtmetegevusele „1.2 Ohutu ringiliikumine“ arvväärtus 9. TTO ekspertarst on selgitanud, et taotlejal on kahepoolne kerge kuulmislangus 19.12.2022; audiomeetria (hüpokuusia, kahepoolne neurosensoorne kuulmislangus; kuulmislangus rohkem kui 30 Db). Kaebaja enesehinnang võtmetegevusele „1.3 Seismine ja istumine“ arvväärtus 9. TTO ekspertarst on selgitanud, et taotlejal esinevad seljavalud, mis piirab kehaasendi muutmist ja säilitamist. Hindamisel ei eeldata püsivat seismist või istumist (vähemalt 60 minutit) ning asendeid võib muuta, mistõttu on tegutsemispiirang selles võtmetegevuses kerge.
7.6.TTO ekspertarst on kokkuvõtlikult leidnud, et kaebajal on mõõdukas tegutsemispiirang liikumise valdkonnas, mille põhjuseks on rasvumus ja muud liigtoitumuse vormid; episoodilised ja paroksüsmaalsed e äkkhootised häired; kõrva muud haigusseisundid; kõrgvererõhkhaigused; söögitoru-, mao- ja kaksteistsõrmikuhaigused; artroosid; muud dorsopaatiad. Kaebajal on langenud kuulmisfunktsioon, mis piirab ohutut ringiliikumist väljaspool kodu. Kaebajal on ülekaalulisus, pea-, selja- ja kõhuvalud, võib esineda väsimust. Piiratud pikkade vahemaade läbimine, treppidest liikumine, kehaasendi muutmine ja säilitamine seistes ja istudes. Täiendavalt selgitas TTO ekspertarst vaidemenetluses järgmist: haiguslehte pole kaebaja viimastel aastatel vajanud antud probleemidega; taastusravi kohta andmed puuduvad; ravipotentsiaal on jäänud kasutamata; peavalude tõttu pole vajanud haiguslehte; peavalude profülaktilist ravi ei saa; peavalud raviga kontrollitavad; digiloo andmed ei kinnita ravile allumatut kõrgvererõhutõbi; raviga vererõhk kompenseeritud; digiloo andmed ei kirjelda kõhuvalusid verejooksuga. TTO ekspertarst on liikumise valdkonna hindamisel tuginenud järgmistele TIS andmetele: otorinolarüngoloog Dmitry Konnov 13.12.2022 sissekanne; otorinolarüngoloog Reet Tikk 21.02.2023 sissekanne; perearsti Tamara Troškova 16.01.2023 sissekanne, neuroloog Niina Bojarkina 19.10.2022 sissekanne.
7.7.Kaebaja enesehinnang võtmetegevusele „3.2 Teabe vastuvõtmine“ oli 2. TTO ekspertarst on selgitanud, et kaebajal on kõrvahaigus, langenud kuulmisfunktsioon, mis piirab suuliste sõnumite vastuvõtmist suhtlemisel. Kaebaja enesehinnang võtmetegevusele „3.1 Teabe edasiandmine“ oli 2. TTO ekspertarst selgitab, et prillidega on nägemisvõime kompenseeritav. Kaebaja enesehinnang võtmetegevusele „Teabevahetusega seotud muud piirangud“ arvväärtusega 9. TTO ekspertarst on kaebust arvestanud liikumise ning teabe edasiandmise ja vastuvõtmise valdkondade raames. Kokkuvõtlikult on TTO ekspertarst leidnud, et kaebajal on kerge tegutsemispiirang teabe edasiandmise ja vastuvõtmise valdkonnas, mille põhjuseks on kõrva muud haigusseisundid; kaebajal on langenud kuulmisfunktsioon, mis piirab suuliste sõnumite vastuvõtmist suhtlemisel. TTO ekspertarst on vaidemenetluses täiendavalt selgitanud järgmist: teabe edasiandmise võtmetegevuse all hinnatakse rääkimis- ja nägemispiiranguid, piiranguid hinnatakse koos abivahendi ehk prillidega; prillidega on nägemisvõime kompenseeritav; teabe vastuvõtmine – piirang kerge; arvestades hindamise metoodikat – bilateraalne sümmeetriline kuulmislangus 2000Hz juures 35-40dB, muudel sagedustel normis, saab piirangu hinnata kergeks. TTO ekspertarst on hindamisel tuginenud järgmistele TIS andmetele: otorinolarüngoloog Reet Tikk 21.02.2023 sissekanne.
7.8.Kaebaja enesehinnang võtmetegevustele „5.1 Tegevuste õppimine“ ja „5.2 Tegevuste alustamine ja lõpetamine“ arvväärtusega 9. TTO ekspertarst on kaebaja kirjeldatud piirangut arvestanud liikumise valdkonna hindamisel. TTO ekspertarst on vaidemenetluses täiendavalt selgitanud, et kaebused on seotud kehalise võimekusega ja neid on hinnatud liikumise valdkonna all. TTO ekspertarst on taotluses ravimite kõrvaltoimete osas kirjeldatu kohta selgitanud, et digiloo andmed ei kinnita kaebaja kaebuseid. TTO ekspertarst on taotluses muude tervisehäirete osas selgitanud, et hetkel ei mõjuta toodud väited töövõime hindamist. Kuna võtmetegevuste arvväärtusi 0 ja 1 määruse kohaselt ei liideta, on kaebaja töövõime ulatuse 4(8)
3-23-895
tuvastamise aluseks võetav võtmetegevuste arvväärtuste summa 2. Seetõttu hindas TTO ekspertarst kaebaja töövõimeliseks (määrus § 8 lg 5). Hindamisel ei ole olulised ainuüksi diagnoositud haigused, vaid neist põhjustatud objektiivselt kinnitust leidnud püsivad tegutsemispiirangud. Töövõime hindamise metoodika kohaselt hinnatakse isiku töövõime ulatust mitte otseselt meditsiinilise diagnoosi, vaid sellest põhjustatud ja hindamise ajal olemasolevate reaalsete tegutsemispiirangute põhjal. Lisaks hinnatakse piiranguid ravi foonil. Otsuse tegemisel arvestatakse asjakohaseid TIS-s töövõime hindamise otsuse tegemisel olemasolevaid kandeid ja isiku enda poolt esitatud andmeid. Vaideotsuses on selgitatud, et kui kaebaja töövõime edaspidi oluliselt muutub ning seda kinnitavad olemasolevad või muul moel tõendatavad terviseandmed, siis on võimalik esitada uus töövõime hindamise taotlus.
7.9.Vastustaja palub jätta rahuldamata ekspertiisi korraldamise taotluse.
KOHTU PÕHJENDUSED
8.Kohus leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata, kuivõrd vastustaja on õigesti tuvastanud, et kaebaja töövõime vähenenud ei ole. Esmalt lahendab kohus ekspertiisi korraldamise taotluse (I) ning seejärel kaebuse ja jagab menetluskulud (II). I
9.Kaebaja on taotlenud erapooletu ekspertiisi korraldamist, hindamaks tema töövõimet.
10.Halduskohtumenetluses võivad tõendiks olla kõik tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-de 251-305 kohaselt tsiviilkohtumenetluses lubatud tõendid ja HKMS-s lubatud tõendid. Haldusasjas tõendite esitamise, kogumise ja uurimise suhtes kohaldatakse TsMS §-des 236-243 sätestatut, kui HKMS-st ei tulene teisiti (HKMS § 56 lg 2). Tulenevalt TsMS § 293 lg-st 1 on kohtul menetlusosalise taotlusel õigus küsida eksperdi arvamust asjas tähtsate ja eriteadmisi nõudvate asjaolude selgitamiseks. Käesoleval juhul aga ei pea kohus põhjendatuks uue ekspertiisi korraldamist, kuivõrd kohtule on juba esitatud piisavalt tõendeid (HKMS § 62 lg 2).
11.Vastavalt töövõimetoetuse seaduse (TVTS) § 7 lg-le 1 hindab töötukassa isiku töövõimet, kaasates eksperdiarvamuse saamiseks vajaduse korral tervishoiuteenuse osutajaid ja teisi eksperte. Määruse nr 39 § 2 punkti 3 kohaselt on eksperdiarvamus töövõime hindamisel tervishoiuteenuse osutaja või arstiõppe läbinud Eesti Töötukassa töötaja antud arvamus isiku kehalise ja vaimse võimekuse valdkondades piirangute esinemise või puudumise kohta, töövõime ulatuse, seisundi muutumise prognoosi ja töövõimet välistava seisundi või erijuhtumi esinemise kohta koos asjakohaste põhjenduste ning töötingimusi, abivahendeid ja töövõime toetamist puudutavate soovitustega. Seega piisab kui töötukassa esitab kohtule oma töötaja (kes on läbinud arstiõppe) hinnangu. Käesoleval juhul on vastustaja esitanud vastustaja töövõime hindamise ekspertarsti seisukoha kohtumenetluses (vt vastustaja 21.06.2023 menetlusdokumendi lisa 7). Seetõttu jätab kohus kaebaja taotluse ekspertiisi korraldamiseks rahuldamata.
12.Kaebaja on palunud kohtul võtta arvesse ka digilukku peale vaidlusaluse otsuse tegemist lisatud andmeid, sh 09.11.2023 epikriis.
13.Tulenevalt HKMS § 158 lg-st 2 hindab kohus haldusakti õiguspärasust selle andmise aja seisuga. Seetõttu ei saa kohus võtta arvesse pärast vaidlusalust haldusakti digilukku lisatud andmeid. II
5(8)
3-23-895
14.Menetlusosaliste vahel on vaidlusaluseks küsimuseks, kas vastustaja on õiguspäraselt hinnanud kaebajal esinevaid tegutsemispiiranguid ning sellest johtuvalt põhjendatult järeldanud, et kaebaja töövõime vähenenud ei ole.
15.Tulenevalt HKMS § 165 lg-st 2 kui kaebus jääb rahuldamata ning kaebaja poolt kohtumenetluses esitatud väitega mittenõustumist või tema viidatud tõendi arvestamata jätmist on vaidlustatud haldusaktis või kaebuse nõuda kohta tehtud vaideotsuses juba põhjendatud ja kohus järgib seda põhjendust, ei pea kohus seda põhjendust oma otsuses kordama, vaid võib viidata põhjendusega nõustumisele. Käesoleval juhul nõustub kohus Eesti Töötukassa 31.03.2023 vaideotsuses toodud põhjendustega ega korda neid. Vastuseks kaebusele märgib kohus järgmist.
16.Kaebaja hinnangul ei ole vastustaja piisavalt põhjendanud oma otsust, kuidas jõuti järelduseni, et kaebaja töövõime ei ole vähenenud.
17.Kaebaja on töövõime hindamise taotluses märkinud tegutsemispiirangud liikumise valdkonnas („1.1. Liikumine eritasapindadel“, „1.2. Ohutu ringiliikumine“, „1.3. Seismine ja istumine“), teabe edasiandmise ja vastuvõtmise valdkonnas („3.1. Teabe edasiandmine“, „3.2. Teabe vastuvõtmine“ ning „3.3. Teabevahetusega seotud muud piirangud“), õppimise ja tegevuste sooritamise valdkonnas („5.1. Tegevuste õppimine“ ja „5.2. Tegevuste alustamine ja lõpetamine“). Samuti leiab kaebaja, et tal esinevad ravimite kõrvaltoimed (8.2.) ning selgitanud, et 2023. a veebruaris toimuvad täiendavad uuringud eriarstide juures (9.2.) (vt vastustaja 21.06.2023 menetlusdokumendi lisa 1). Kõiki neid tegutsemispiiranguid on TTO ekspertarst oma 25.01.2023 ekspertarvamuses analüüsinud (vt vastustaja 21.06.2023 menetlusdokumendi lisa 3), toodud vastavad hinnangud vaidlusaluses otsuses (vt vastustaja 25.04.2023 menetlusdokumendi lisa 1), TTO ekspertarsti 02.03.2023 eksperdiarvamuses (vt vastustaja 21.06.2023 menetlusdokumendi lisa 4) ning 31.03.2023 vaideotsuses nr VO/23/632 (vt vastustaja 21.06.2023 menetlusdokumendi lisa 6).
18.Vaidlusaluses otsuses on kirjas peamised põhjendused, miks jõudis vastustaja järeldusele, et kaebaja töövõime vähenenud ei ole. Seejuures on viidatud ekspertarvamusele, kus on välja toodud ka tervisandmed, millele otsuse tegemisel on tuginetud (HMS § 56 lg 1). Lisaks on vaideotsuses esitatud põhjendused ja loetelu tervisandmetest, millele on võtmetegevustele hinnangute andmisel ekspertarst tuginenud ning kuidas otsuseni jõutud (vt vastustaja 21.06.2023 menetlusdokumendi lisa 7, lk-d 3-4 ja 6-7). Seetõttu ei nõustu kohus kaebajaga, et vaidlusalustest haldusaktidest puuduvad põhjendused. Seadusandja on loonud võimaluse ka viidata mõnele teisele dokumendile, kus on toodud haldusakti põhjendused (HMS § 56 lg 2), kuid sellisel juhul on kohustus märkida põhilised põhjendused ka haldusaktis endas. Seda on vastustaja käesoleval juhul ka teinud (vt vastustaja 25.04.2023 menetlusdokumendi lisa 1).
19.Kaebaja leiab, et vastustaja on õigusvastaselt järeldanud tema haiguste diagnoosidest, et kaebaja töövõime vähenenud ei ole. Seejuures on kaebaja loetlenud konkreetsed diagnoosid.
20.TTO ekspertarsti arvamustest nähtub, et arvesse on võetud terviseandmeid (diagnoose), millele kaebaja on kaebuses viidanud (vt vastustaja 21.06.2023 menetlusdokumendi lisad 3-5). TTO ekspertarst on oma 25.01.2023 TTO arvamuses viidanud võtmetegevuse 1.1 hindamisel diagnoosidele M51.1 ja K29.3 (vt lk 1); võtmetegevuse 1.2 hindamisel diagnoosile H90.3 (vt lk 2); võtmetegevuse 1.3 hindamisel diagnoosile M51.1 (vt lk 3); võtmetegevuse 3.2 hindamisel diagnoosile H90.3 (vt lk 7). TTO ekspertarsti 02.03.2023 ekspertarvamuses on samuti viidatud nimetatud diagnoosidele (vt vastustaja 21.06.2023 menetlusdokumendi lisa 4, lk-d 1-6, 8-10). Eesti Töötukassa ekspertarsti seisukohtades (vt vastustaja 21.06.2023 menetlusdokumendi lisa 5, lk-d 1-2; vt vastustaja 21.06.2023 menetlusdokumendi lisa 7, lk-d 2). Samas on vastustaja õigesti selgitanud, et töövõime hindamisel ei lähtuta pelgalt olemasolevatest diagnoosidest, vaid hinnatakse, millised objektiivsed piirangud esinevad taotlejal. Tegutsemispiirangud on 6(8)
3-23-895
takistused, mida isik kogeb tegevuse sooritamisel või igapäevaelu olukordades1. Käesoleval juhul on ekspertarvamustes põhjendatud, miks on leitud, et kaebaja töövõime ei ole vähenenud.
21.Kaebaja väidab, et tal on pidevalt valud ning tervis pole paremaks läinud. Vaidemenetluses on TTO ekspertarst selgitanud järgmist: haiguslehte pole kaebaja viimastel aastatel vajanud antud probleemidega; taastusravi kohta andmed puuduvad; ravipotentsiaal on jäänud kasutamata; peavalude tõttu pole vajanud haiguslehte; peavalude profülaktilist ravi ei saa; peavalud raviga kontrollitavad; digiloo andmed ei kinnita ravile allumatut kõrgvererõhutõbi; raviga vererõhk kompenseeritud; digiloo andmed ei kirjelda kõhuvalusid verejooksuga. Seega on asjas tõendatud, et vastustaja on arvesse võtnud olulisi asjaolusid ning kohtule ei nähtu, et olemasolevate terviseandmete pinnalt on tehtud ilmselgelt ekslikke järeldusi (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 05.09.2019 otsus nr 3-17-1110, p 24).
22.Ühtlasi on vastustaja töövõime hindamise ekspertarst kohtumenetluses selgitanud seoses kaebajal tegevuspiirangute esinemist põhjalikult oma 14.06.2023 arvamuses (vt vastustaja 21.06.2023 menetlusdokumendi lisa 7). Sealhulgas on ekspertarst selgitanud, et kaebaja töövõime oli perioodiks 31.01.2020-30.01.2023 hinnatud osaliseks, kuid veelgi eelnevalt on kaebaja 2017. aastal kahel korral esitanud töövõime hindamise taotluse ning mõlemal korral hinnati töövõime mittevähenenuks (dtl 166). „2020. aastal antud eksperdiarvamuses on välja toodud neurokirurgi /.../ epikriis, mille põhjal oli tegemist mõõduka radikulaarse kahjustuse ja vastava neuroloogilise leiuga, mille tõttu olid ka liikumise valdkonna piirangud hinnatud vastavalt raskematena. Hilisemalt on neuroloogiline objektiivne leid hinnatud olulisemalt tagasihoidlikumaks, samuti ei esine kinnitusi sagedastele ägenemistele. Seega kaeabaja enesehinnanguline arvamus, et tema terviseseisund ei ole paranenud, ei vasta tõele. Isegi asjaolu, et käesoleval hindamisel on kogumina võetud arvesse enam diagnoositud haigusseisundeid, ei põhjusta see raskemaid püsipiiranguid, kui käesolevas eksperdiarvamuses on hinnatud. Praeguste teadmiste juures võib ka väita, et 2020. aasta otsuse kehtivusaeg oleks võinud olla lühem kui kolm aastat. Kolme aasta kehtivusaega põhjendas ekspertarst tollal, et seisund on raskesti prognoositav ning kaebaja vajab ravi (taastusravi).“ (vt vastustaja 21.06.2023 menetlusdokumendi lisa 7; dtl 166).
23.Nagu eelnevast nähtub, siis on kaebajal varasemalt tuvastatud osaline töövõime, kuid see oli tingitud ajutisest terviseseisundist (mõõdukas radikulaarne kahjustus ja vastav neuroloogiline leid), mida hilisemalt on hinnatud oluliselt tagasihoidlikumaks. Samuti on ekspertarst märkinud, et varasemalt oli määratud taastusravi kaebajale, kuid TIS-s puuduvad andmed taastusravi kasutamise kohta (vt vastustaja 21.06.2023 menetlusdokumendi lisa 2). TIS-s on küll andmed osas, et kaebajale on taastusravi soovitatud (vt vastustaja 21.06.2023 menetlusdokumendi lisa 2, lk 18), kuid samas ei ole andmeid, et kaebaja oleks taastusravis käinud. Sellest johtuvalt on vastustaja ekspertarst õigesti järeldanud, et ravi potentsiaal on kasutamata (vt vastustaja 21.06.2023 menetlusdokumendi lisa 5, lk 3).
24.Töövõime hindamisel arvestatakse isiku tegutsemisvõimet parandavate või säilitatavate abivahendite kasutamist ja määratud ravi järgimist ning kirjeldatakse isikul esinevate piirangute avaldumist, põhjuseid ja mõju tegutsemisvõimele, samuti isiku kohanemist piiranguga (määrus nr 39 § 5 lg 3). Käesoleval juhul on vastustaja hinnanud teabe edasiandmise ja vastuvõtmise valdkonnas tegutsemispiirangut võtmetegevust 3.1. koos abivahendite (prillide) kasutamisega ning põhjendanud, et võtmetegevust 3.2. on hinnatud, võttes arvesse kuulmislangust. Seejuures on TTO ekspertarst vaidemenetluses selgitanud, et arvestades hindamise metoodikat – bilateraalne sümmeetriline kuulmislangus 2000Hz juures 35-40dB, muudel sagedustel normis, saab piirangu hinnata kergeks (vt vastustaja 21.06.2023 menetlusdokumendi lisa 5, lk 3).
25.Töövõime hindamisel hinnatakse isiku üldist töövõimet ning hindamisel võetakse arvesse kõiki võimalikke töötamise valdkondi ning seda, et sobimatuid töövõtteid ja -tingimusi on võimalik vältida (vt TVTS § 5 lg 2). Asja materjalist nähtub, et kaebaja töötab töötamise registri (TÖR) andmetel täiskoormusel ega ole vajanud ajutist töövõimetuslehte (vt vastustaja 21.06.2023 menetlusdokumendi lisa 7; dtl 166).
26.Kaebaja poolt võtmetegevustes 5.1 ja 5.2 kirjeldatud piiranguid on TTO ekspertarst arvesse võtnud juba liikumise valdkonna all ning selgitanud vaidemenetluses, et kaebused on seotud kehalise võimekusega (vt vastustaja 21.06.2023 menetlusdokumendi lisa 5, lk 4). TIS andmed ei kinnita, et kaebajal esineks ravimite kõrvaltoimeid. Seejuures ei ole ka kaebaja viidanud, millised terviseandmed seda kinnitavad.
27.Ülaltoodust tulenevalt leiab kohus, et vaidlusalused haldusaktid on õiguspärased, mistõttu jääb kaebus tervikuna rahuldamata.
28.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Käesoleval juhul on otsus tehtud kaebaja kahjuks, mistõttu jäävad menetluskulud kaebaja kanda. Vastustaja ei ole taotlenud kaebajalt menetluskulude väljamõistmist. Seetõttu jäävad menetluskulud menetlusosaliste endi kanda (HKMS § 109 lg 1).
29.Kohus asendab avaldatavas otsuses kaebaja nime tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3). (allkirjastatud digitaalselt)
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.