Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Tanel Saar, Einar Vene 30. november 2023, Tartu 3-22-2135 X kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Narva-1 PP piiripunkti 9. septembri 2022. a sisenemiskeelu nr 2101220008149 tühistamiseks Tartu Halduskohtu 7. märtsi 2023. a otsus X apellatsioonkaebus Kaebaja – X Vastustaja – Politsei- ja Piirivalveamet Kaasatud haldusorgan - Siseministeerium
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 71 lg 6, § 187 lg 7, § 235 lg 3).
30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 6. aprillil 2023.
varasemalt kinnitanud dokumentide kättesaamist. Kaebajale edastatud e-kirjas oli kohus juhtinud kaebaja tähelepanu ka sellele, et ta viivitamatult kinnitaks kirja ja selle manuse kättesaamist. Kaebaja ei ole 12. jaanuari 2023. a määruse kättesaamist kinnitanud. Nimetatud määrus ei ole kaebajale ka nähtavaks tehtud, st puudub vastav linnuke selleks ettenähtud kastis, kuid ringkonnakohtule arusaadavalt ei ole kaebajale ühegi dokumendi osas vastavat märget tehtud, sest kaebajal puudub võimalus kasutada e-toimikut. HKMS § 73 ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 3111 lg 4 kohaselt ei saa kaebajapoolse kinnituseta lugeda talle dokumenti kätte toimetatuks. TsMS § 3141 lg 1 sätestab, et kui menetlusdokument on saajale samas kohtumenetluses kätte toimetatud, võib saata menetlusdokumendi või teabe selle kättesaadavaks tegemise kohta sama aadressi või sidevahendi andmeid kasutades ning menetlusdokument loetakse saatmisest kolme tööpäeva möödumisel saajale kättetoimetatuks. Kuigi halduskohus ei ole kaebajat hoiatanud selle eest, et kui ta ei kinnita määruse kättesaamist, loetakse see talle kättetoimetatuks teatud aja möödumisel, leiab ringkonnakohus, et asjas teadaolevate faktide pinnalt tuleb siiski asuda seisukohale, et määrus on kaebajale kätte toimetatud. Nimelt edastas halduskohus kaebajale 16. jaanuaril 2023 samale e-posti aadressile PPA vastuse, mille kättesaamist kaebaja juba samal kuupäeval kinnitas. Sellest asjaolust tulenevalt ei saa pidada usutavaks, et kaebajale ei edastatud 12. jaanuari 2023. a määrust ja et tal ei oleks olnud võimalik selle sisuga tutvuda ja saada teada, et 7. märtsil 2023 teeb halduskohus otsuse avalikult teatavaks. Ringkonnakohus märgib, et kaebaja ja halduskohtu vahel on toimus aktiivselt dokumentide edastamine ja nende vastuvõtmine 2022. a novembrist kuni 2023. a jaanuarini ning kaebaja ei ole välja toonud, et tal olnuks varasemalt probleeme dokumentide kättesaamisega või et mõni oleks neist jäänud tal märkamata, seejuures ei ole kaebaja ka märkinud, et ka 12. jaanuari 2023. a määrus oleks sattunud rämpsposti. Ringkonnakohus märgib veel, et Tartu Halduskohus tegi 5. jaanuaril 2023 määruse, millega määras, et lahendab asja kirjalikus menetluses ning otsustas menetlusse kaasata siseministeeriumi. Nimetatud määruse p-st 11 nähtub kohtu otsustus määrata kohtuotsuse teatavakstegemise aeg hiljem. Mainitud määrusega tutvumist on kaebaja kinnitanud samal päeval. See võis anda kaebajale ka selge vihje selle kohta, et lähiajal on oodata määrust, millega tehakse teatavaks otsuse avalikult teatavakstegemise aeg. Seda enam oleks kaebaja võinud näidata huvi üles selle suhtes, mis staadiumis menetlus parasjagu on. HKMS § 28 lg 1 paneb menetlusosalisele kohustuse kasutada oma õigusi heauskselt. Ringkonnakohtu hinnangul võib ülal kirjeldatud asjaolude pinnalt leida, et kaebaja võib olla oma õigusi kuritarvitanud, sest valdavalt kinnitas kaebaja halduskohtu edastatud dokumentide kättesaamist koheselt, kuid 12. jaanuari 2023. a määruse ja 7. märtsi 2023. a otsuse olemasolu suhtes paistab ta olevat äkitselt teadmatuses. Eelnevalt esitatu põhjal on ringkonnakohus seisukohal, et kaebaja pidi olema teadlik sellest, et halduskohus teeb avalikult otsuse teatavaks 7. märtsil 2023 ja seega ei ole põhjendatud kaebetähtaja kulgemist hakata lugema 19. juunist 2023, mil kaebaja väidab, et sai otsuse olemasolust esmakordselt teada, kui avastas selle oma e-posti spämmi hulgast.
piisavalt hoolikas, et selgitada välja vaidluse algatamise kord, sh tähtajad. Vajaliku hoolsuse hindamisel tuleb arvestada nii objektiivseid asjaolusid (protsessiõigusliku küsimuse keerukus) kui ka subjektiivset külge, lähtudes kaebaja isikust ja tema kogemustest. Ka õiguslikult kogenematul isikul ei ole alust eeldada, et vaidlust saab lahendada suvalises korras ja määramatult pika aja jooksul (RKHKm asjas nr 3-3-1-57-02, p 19).
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.