X kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Narva-1 PP piiripunkti
9.septembri 2022. a sisenemiskeelu nr 2101220008149 tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – X Vastustaja – Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud esindaja Anton Gontšarov Kaasatud haldusorgan – Siseministeerium, volitatud esindaja Merje Joll
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta X kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud poolte enda kanda.
3.Asendada kohtuotsuse avaldamisel selles nimetatud füüsiliste isikute nimed tähemärgiga
EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED
Otsuse peale võib Tartu Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 6. aprillil 2023. Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).
1.Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) Narva-1 PP piiripunkti ametnik koostas 9. septembril 2022. a Xle sisenemiskeelu otsuse nr 2101220008149, mille kohaselt keelduti teda riigipiiri seaduse (RiPS) § 91 alusel riiki lubamast põhjusel, et teda peetakse ohtlikuks ühe või mitme Euroopa Liidu liikmesriigi avalikule korrale, sisejulgeolekule, rahvatervisele või rahvusvahelistele suhetele (märge vormikohasel otsuse blanketil lahtris (I)).
2.X (kaebaja) esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse Politsei- ja Piirivalveameti Narva-1 PP
9.septembril 2022 väljastatud sisenemiskeelu nr 2101220008149 tühistamiseks. Tallinna Halduskohus andis 10. oktoobri 2022. a määrusega kaebuse vastavalt kohtualluvusele üle Tartu Halduskohtule. Haldusasi edastati Tartu Halduskohtusse 1. novembril 2022.
3.Tartu Halduskohus võttis kaebuse 3. novembri 2022. a määrusega menetlusse. Vastustaja esitas vastuse kaebusele 1. detsembril 2022.
4.Kohus kaasas 5. detsembri 2022. a määrusega menetlusse arvamuse andmiseks Siseministeeriumi, kes esitas oma arvamuse 3. jaanuaril 2023. Sama määrusega määras kohus asja läbivaatamise kirjalikus menetluses. Vastustaja esitas täiendava kirjaliku seisukoha 16. jaanuaril 2023.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
5.Kaebaja vaidlustab tühistamisnõudega Politsei- ja Piirivalveameti Narva-1 PP piiripunkti 9. septembri 2022. a sisenemiskeelu otsuse, väites järgmist.
5.1.Kaebajal on Venemaa kodakondsus ja kehtiv nelja-aastane mitmekordne Eesti viisa ajavahemikuks 4. veebruar 2022 kuni 4. jaanuar 2026. Kaebaja reisis Eestisse oma poja Yi juurde, kellel on Eesti elamisluba.
5.2.Piirivalveametnik keelas ilma põhjust selgitamata kaebajal Eestisse siseneda ja sisenemiskeelu ankeeti märgiti, et kaebaja ohustab avalikku korda Eestis.
5.3.Eesti riik on varem teatanud, et Eesti viisa alusel lubatakse Eestisse siseneda sugulaste, sh laste ja vanemate juurde. Kaebaja vastab nendele kriteeriumitele.
5.4.Sissesõidukeeld takistab kaebajal liikuda Schengeni alal, mis rikub kaebaja õigusi. Kaebajale väljastatud Eestisse sisenemise keeld on põhjendamatu.
6.Vastustaja on seisukohal, et kaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata, esitades järgmised seisukohad.
6.1.PPA on kaebajale sisenemiskeelu otsuse tegemisel lähtunud seadustest tulenevatest nõuetest ega ole vääralt kohaldanud väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) ja Euroopa Parlamendi ja Nõukogu 9. märtsi 2016. a määruse 2016/399 norme.
6.2.Vaidlustatud otsusega rakendati Vabariigi Valitsuse 8. aprilli 2022. a määrusega nr 42 „Vabariigi Valitsuse sanktsiooni kehtestamine seoses Venemaa Föderatsiooni ja Valgevene Vabariigi agressiooniga Ukrainas“ (edaspidi ka sanktsioonimäärus või määrus nr 42) kehtestatud sanktsiooni. 2(10)
3-22-2135
6.3.Vaidlustatud otsuse tegemise ajal (9. septembril 2022) kehtinud sanktsioonimääruse § 2 lg 13 redaktsiooni kohaselt ei lubatud Eestisse siseneda Venemaa Föderatsiooni kodanikel, kellel on kehtiv Eesti viisa ja kes soovivad Eestisse siseneda turismi või ärireisi eesmärgil, osalemiseks Eestis toimuval spordivõistlusel või kultuuriüritusel.
6.5.Sanktsioonimäärusega kehtestati rahvusvahelise sanktsiooni seaduse (RSanS) § 3 lg-s 1 ja §-s 4 nimetatud eesmärkide toetamiseks Vabariigi Valitsuse sanktsioonina piirang Vene Föderatsiooni ja Valgevene Vabariigi kodanikele Eestisse sisenemise eesmärgil välispiiri ületamiseks, viisa andmiseks, lühiajaliseks Eestis töötamiseks ning tähtajalise elamisloa andmiseks töötamise, õppimise või ettevõtluse eesmärgil. RSanS § 27 lõike 1 alusel kehtestab Vabariigi Valitsus oma määrusega välispoliitilistel kaalutlustel, reageerides väljaspool Eestit toimuvale, Eesti julgeoleku või huvide kaitseks Vabariigi Valitsuse sanktsiooni.
6.6.RSanS § 3 lõike 1 kohaselt on rahvusvaheline sanktsioon välispoliitika meede, mille eesmärk on toetada rahu säilitamist või taastamist, rahvusvahelist julgeolekut, demokraatiat ja õigusriigi põhimõtet, inimõiguste ja rahvusvahelise õiguse järgimist või muude Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) põhikirja või Euroopa Liidu ühise välis- ja julgeolekupoliitika eesmärkide saavutamist. Vabariigi Valitsuse sanktsioon on oma olemuselt ja sisult sarnane rahvusvahelisele sanktsioonile ning tegemist on samuti välispoliitilise meetmega, kuid selle eesmärk on laiem ning seda võib lisaks RSanS § 3 lg-s 1 nimetatud eesmärkidele kehtestada ka üksnes Eesti julgeoleku või huvide kaitseks.
6.7.Vabariigi Valitsuse santsioonidega toetatakse muuhulgas Eesti julgeolekupoliitika eesmärke ning maandatakse ohtu Eesti julgeolekule ja avalikule korrale. Tänases julgeolekuolukorras tuleb Vene Föderatsiooni kodanike sisserändega kaasnevaid ohte maandada ennetavalt. Vene Föderatsiooni agressioonist tingituna on Vene Föderatsiooni kodanikud asunud senisest enam otsima võimalusi riigist lahkumiseks. Eesti igakülgne huvi ja eesmärk on toetada Ukrainat, muu hulgas põhjusel, et seeläbi tagame ka Eesti ja rahvusvahelist julgeolekut. Eeltoodu valguses ei ole põhjendatud Vene Föderatsiooni kodanike ootus, et nende võimalused Eestisse siseneda jätkuvad samadel alustel kui teiste kolmandate riikide kodanikel. Sanktsioon on muu hulgas kehtestatud Eesti huvide kaitseks ning Eesti huvides ei ole ühelt poolt abistada agressorriigi ohvreid, võimaldades samaaegselt Vene Föderatsiooni kui agressorriigi kodanikele privileegi reisida Eestisse või Eesti kaudu Schengeni alale. Agressorriigi kodanike sisserände piiramine on selgelt Eesti julgeoleku ja huvide kaitseks vajalik.
6.8.Sanktsioonimäärusega kehtestatud sanktsiooni eesmärk ei ole anda hinnanguid konkreetse isiku kohta, vaid sanktsiooni subjektideks on kõik Eesti antud kehtiva viisaga Vene Föderatsiooni ja Valgevene kodanikud, kes soovivad Eestisse tulla sanktsioonimääruses loetletud eesmärkidel. Üksikisiku meelsust ei ole võimalik välja selgitada ja see ei ole praegusel juhul ka sisenemiskeelu otsuse tegemise aluseks. Kodakondsuspoliitikas on rahvusvaheliselt aktsepteeritud põhimõte, et kodakondsus on leping riigi ja isiku vahel – tegu on nii õigusliku kui poliitilise seosega, kuid eelkõige lojaalsussuhtega.
6.9.Riigil on suveräänne õigus kontrollida välismaalaste riiki sisenemist, riigis viibimist ja riigist väljasaatmist. Rahvusvahelisest õigusest ega Euroopa Liidu õigusest ei tule kolmanda riigi kodanikule põhiõigust viisa alusel Schengeni alale sisenemiseks. Euroopa Parlamendi ja 3(10)
3-22-2135
nõukogu 13. juuli 2009. a määrusega nr 810/2009 kehtestatakse ühenduse viisaeeskiri, mille art 30 kohaselt ei anna ühtse viisa või piiratud territoriaalse kehtivusega viisa omamine automaatset sisenemise õigust.
6.10.EL liikmesriikide vaheliste sisepiiride ja Euroopa Liidu välispiiride ületamisele kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2016/399, mis käsitleb isikute üle piiri liikumist reguleerivaid liidu eeskirju (Schengeni piirieeskirjad). Schengeni piirieeskirjade kohaselt ei tohi kolmanda riikide kodanikud ohustada ühegi liikmesriigi sisejulgeolekut või rahvusvahelisi suhteid. Vabariigi Valitsus kehtestas riiki sisenemise keelu riigi julgeoleku kaitseks ja välispoliitiliste eesmärkide saavutamiseks. Alates 19. septembrist 2022 on Vene Föderatsiooni kodanikele sisenemise piirangud seadnud lisaks Eestile ka Läti Vabariik, Leedu Vabariik ja Poola Vabariik. Septembrikuu lõpus kehtestas Vene Föderatsiooni kodanike sisenemise piirangud ka Soome Vabariik. Kodakondsuspõhine sanktsioon ei ole Euroopa Liidus uus praktika. Euroopa Liidu Nõukogu on näiteks kehtestanud kodakondsuspõhise sanktsiooni Korea Rahvademokraatliku Vabariigi kodanikele, mida ka Eesti peab rakendama.
6.11.Julgeolekuolukord Euroopas on alates 24. veebruarist 2022 põhimõtteliselt muutunud ning Vabariigi Valitsusel on RSanS-ist tulenevalt õigus kehtestada piiranguid Vene Föderatsiooni kodanikele nii välispoliitiliste eesmärkide täitmiseks kui ka Eesti julgeoleku ja huvide kaitseks.
6.12.Sisenemiskeelu otsuse tegemine toimub RiPS § 91 ja VSS § 282 alusel, järgides haldusmenetluse seaduse (HMS) §-s 36 sätestatut.
6.13.Piirikontrolli infosüsteemi „PIKO“ andmetel saabus Vene Föderatsiooni kodanik X Narva-1 piiripunkti 9. septembril 2022 kella 16:25 paiku. I astme piirikontrolli käigus selgus, et kaebaja soovib Eestisse siseneda Eesti Schengeni C-liiki alusel oma poja Yi külastamise eesmärgil. Y on Vene Föderatsiooni kodanik, kes 9. septembri 2022 seisuga viibis Eesti Vabariigis tähtajalise elamisloa alusel, mis oli talle väljastatud Eestis töötamise eesmärgil.
6.14.Täiendava, II astme kontrolli käigus selgitati isikule, et seoses Vabariigi Valitsuse 8. aprilli 2022. a määruses nr 42 „Vabariigi Valitsuse sanktsiooni kehtestamine seoses Venemaa Föderatsiooni ja Valgevene Vabariigi agressiooniga Ukrainas“ kehtestatud sanktsioonide rakendamisega kaebaja piiriületus tõkestatakse ning kaebaja peab suunduma tagasi Vene Föderatsiooni kuna antud juhul viibis Külastatav isik viibis Eestis tähtajalise elamisloa alusel, mistõttu ei olnud tegemist isikuga, kelle külastamine olnuks sanktsioonimääruse kohaselt lubatud. Kaebajale oli piiril väljastatud vormikohane sisenemiskeeld nr 2101220008149.
6.15.Schengeni piirieeskirjade kohaselt käsitatakse sugulaste külastamist turismireisina, st kaebaja oli sanktsiooni subjekt. Sanktsioonimääruse § 2 lõiget 13 rakendati koosmõjus § 2 lgga 6 ning Eestisse lubati siseneda sugulaste külastamise eesmärgil ainult määruse § 2 lg 6 pdes 1 ja 2 sätestatud juhul.
7.Siseministeerium kaasatud haldusorganina on esitanud kokkuvõtvalt järgmised seisukohad.
7.1.Sanktsioonimäärus anti RSanS § 27 lõike 1 alusel. VabariigiValitsuse sanktsioon kehtestati RSanS § 3 lg-s 1 ja §-s 4 nimetatud eesmärkide toetamiseks.
4(10)
3-22-2135
7.2.Vabariigi Valitsuse sanktsioon on oma olemuselt ja sisult sarnane rahvusvahelisele sanktsioonile (RSanS § 3 lg 1), kuid selle eesmärk on laiem, sest seda võib lisaks RSanS § 3 lõikes 1 nimetatud eesmärkidele kehtestada ka üksnes Eesti julgeoleku või huvide kaitseks.
7.3.Riigi välispoliitika elluviimine on Eesti Vabariigi põhiseaduse § 87 punkti 1 kohaselt Vabariigi Valitsuse pädevuses ning selle kujundamisel ja elluviimisel on riigil väga avar otsustusruum. Tegemist on Vabariigi Valitsuse pädevusse jääva välispoliitika elluviimisega. Sellise meetme kohaldamisel kasutatakse otsustusruumi lähtuvalt konkreetse meetme eeldatavast mõjust nii sellele, mida soovitakse suunata, kui ka Eestile ja Euroopa Liidule, samuti lähtudes elulisest rakendatavusest ja muudest aspektidest.
7.4.Sanktsioonide loetelu on RSanS § 3 lg-s 3 jäetud teadlikult lahtiseks, sest ei ole võimalik ette näha, millised võivad olla tulevikus vajalikud sanktsioonitüübid, et need mõjutaksid maksimaalselt neid, kelle tegevuse tõttu need kehtestatakse. Sanktsiooni sisu olemuslikuks tunnuseks on kellegi või millegi ebasoodsam kohtlemine võrreldes kellegi teisega, et sellega välispoliitilistel eesmärkidel mõjutada riikide või mõjuvõimsate isikute käitumist või muuta neile kättesaamatuks ressursid, millega vastuvõetamatut tegevust jätkata.
7.5.Sanktsioonimääruse kohaselt oli Vabariigi Valitsuse sanktsiooni eesmärk Vene Föderatsiooni kodanike Eestisse saabumise ning siin viibimise võimaluste piiramine, et tagada nii Eesti riigi julgeolek ja sisemine rahu ning kaitsta Eesti välispoliitilisi huvisid. Sanktsioon on kehtestatud kõigi Vene Föderatsiooni ja Valgevene kodanike (mitte vene rahvusest isikute) suhtes ega näe ette konkreetsest isikust lähtuvaid erisusi. Sanktsiooni kehtestamisel tugineti rahvusvahelises õiguses üldtunnustatud põhimõttele, mille kohaselt on igal riigil suveräänne õigus kontrollida nende isikute, kes ei ole selle riigi kodanikud, riiki saabumist, riigis viibimist ja riigist lahkumist, arvestades endale võetud rahvusvahelisi kohustusi. Isikul, kes ei ole selle riigi kodanik, puudub inimõigus mittekodakondsusjärgsesse riiki saabuda ja seal viibida.
7.6.Sanktsioonimääruse seletuskirjast nähtub sanktsiooni eesmärk survestada Vene Föderatsiooni lõpetama provotseerimata ja põhjendamatu sõjaline agressioon Ukraina vastu, millega rikutakse jämedalt Ukraina territoriaalset terviklikkust, suveräänsust ja sõltumatust. Sanktsioonimääruse piirangute eesmärk Eesti välispoliitilise huvina on mõjutada Vene Föderatsiooni ja selle elanikkonda lõpetama meie julgeolekut ohustav provotseerimata ja põhjendamata sõda Ukraina vastu ning mõjutada Vene Föderatsiooni ja selle elanikkonda järgima rahvusvahelist õigust ja ÜRO põhikirja. Sanktsiooni puhul ei ole tegemist ilmselgelt meelevaldse meetmega. Avarat otsustusruumi arvestades on sanktsioon sobiv eesmärkide saavutamiseks.
7.7.Olukorras, kus Vene Föderatsioon sõdib aktiivselt Euroopas ning Vene Föderatsiooni agressioonist tingituna on Vene Föderatsiooni kodanikud asunud senisest enam otsima võimalusi Vene Föderatsioonist lahkumiseks, peab Vabariigi Valitsus üha enam arvestama ka Vene Föderatsiooni mõjutustegevusega Eestis. Kuivõrd desinformatsioon ja propaganda on üheks Venemaa mõjutustegevuse instrumendiks välispoliitiliste eesmärkide saavutamisel, tuleb kasutusele võtta kohased meetmed, et seda mõjutustegevust minimeerida.
7.8.Vabariigi Valitsuse sanktsioon on kehtestatud mõistlikul ja asjakohasel põhjusel ning sellel on legitiimne eesmärk. Eesti Vabariigi huvides ei ole ühelt poolt abistada agressorriigi ohvreid, võimaldades samaaegselt Vene Föderatsiooni kui agressorriigi kodanikele privileegi reisida Eestisse või Eesti kaudu Schengeni alale. Agressorriigi kodanike sisserände piiramine on selgelt Eesti julgeoleku ja huvide kaitseks vajalik ning sel põhjusel on perekonnaelu riive
5(10)
3-22-2135
lubatud.
7.9.Schengeni piirieeskirjade kohaselt käsitatakse sugulaste külastamist turismireisina ehk kaebaja oli sanktsiooni subjekt. Sanktsioonimääruse § 2 lõiget 13 rakendati koosmõjus sanktsioonimääruse § 2 lõikega 6. Eestisse lubati siseneda sugulaste külastamise eesmärgil ainult § 2 lõike 6 punktides 1 ja 2 sätestatud juhul. Piirangutest teavitati kriis.ee veebilehel, kus märgiti, et külastatav peab olema Eesti või mõne teise Euroopa Liidu riigi kodanik või pikaajalise elamisloa omanik. Praegusel juhul viibis külastatav Eestis tähtajalise elamisloa alusel ning tegemist ei olnud isikuga, kelle külastamine olnuks sanktsioonimääruse kohaselt lubatud.
7.10.Alates 19. septembrist 2022 kehtestas Eesti riiki sisenemise piirangud riigipiiri seaduse alusel.
KOHTU SEISUKOHT
8.Kaebaja on vaidlustanud tühistamisnõudega Politsei- ja Piirivalveameti Narva-1 PP piiripunktis 9. septembril 2022 väljastatud sisenemiskeelu otsuse nr 2101220008149, millega keelduti kaebajat riiki lubamast.
9.Vaidlustatud otsusel on õigusliku alusena viide RiPS § 91 lg-le 1. Selle sätte kohaselt peetakse isikud, transpordivahendid ja kaup, kellele või millele piiriületamise luba ei antud, samuti ebaseaduslikult välispiiri ületanud isikud kinni ja saadetakse Euroopa Liidu õigusaktide, välislepingute ning seadustega ettenähtud korras tagasi riiki, kust või mille kaudu nad Eestisse saabusid või toimetati, arvestades Euroopa Liidu kodaniku seaduses sätestatud erisusi. Otsus on koostatud vormikohasel blanketil ning otsuse põhjendus on markeeritud märkega lahtris (I) „Peetakse ohtlikuks ühe või mitme Euroopa Liidu liikmesriigi avalikule korrale, sisejulgeolekule, rahvatervisele või rahvusvahelistele suhetele“ (dtl 8).
10.Kaebaja on Vene Föderatsiooni kodanik, kes piirikontrolli infosüsteemi „PIKO“ andmetel saabus Narva-1 piiripunkti 9. septembril 2022 kella 16:25 paiku. I astme piirikontrolli teostas Ida prefektuur piirivalvebüroo Narva piiripunkti piirivalvur. Piirikontrolli käigus selgus, et kaebaja soovib Eestisse siseneda Eesti Schengeni C-liiki viisa nr EST100356908 alusel (dtl 7576). Puudub vaidlus selles, et kaebaja saabus 9. septembril 2022 Narva-1 piiripunkti ning soovis Eestisse siseneda kehtiva viisa alusel, et külastada oma poega Yi.
11.VSS § 282 lg 1 kohaselt keelab PPA välismaalasel, kes ei vasta välispiiri ületamise nõuetele, Eestisse siseneda ning täidab tema kohta Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2016/399, mis käsitleb isikute üle piiri liikumist reguleerivaid liidu eeskirju; ELT L 77, 23.03.2016, lk 1–52), toodud vormi (sisenemiskeelu otsus). Näidisvorm on kehtestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega nr 2016/399 (Schengeni piirieeskirjad).
12.Kaebaja leiab, et piirivalveametnik keelas ilma põhjust selgitamata kaebajal Eestisse siseneda ja sisenemiskeelu ankeeti märgiti, et kaebaja ohustab avalikku korda Eestis. Vastustaja on kohtumenetluses selgitanud, et kaebaja suunati täiendava kontrolli läbiviimiseks II astme kontrolöri juurde, mille käigus selgitati talle, et seoses Vabariigi Valitsuse 8. aprilli 2022. a määruses nr 42 „Vabariigi Valitsuse sanktsiooni kehtestamine seoses Venemaa Föderatsiooni ja Valgevene Vabariigi agressiooniga Ukrainas“ kehtestatud sanktsioonide rakendamisega tõkestatakse kaebaja piiriületus ning ta peab suunduma tagasi Vene
6(10)
3-22-2135
Föderatsiooni, kuna isik, keda ta külastada soovib, viibis Eestis tähtajalise elamisloa alusel, ning seetõttu ei ole tegemist isikuga, kelle külastamine olnuks sanktsioonimääruse kohaselt lubatud. Kaebaja suhtes tehti piiril väljastatud sisenemiskeeld nr 2101220008149, mis vastab kehtivatele vorminõuetele. Kohus möönab, et piiril kujunenud olukorras võis kaebaja mitte tähele panna või mõista ametnike selgitusi Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud sanktsiooni rakendamise ja piiriületuse tõkestamise põhjuse kohta. Kui tegemist on suulise suhtlusega, ei ole võimalik selle käiku ka tõeväärselt reprodutseerida. Siiski ilmneb vastustaja esitatud piiriületuse infosüsteemi „PIKO“ väljavõttest (dtl 75-77) II astme kontrolli suunamise märke juures viide Vabariigi Valitsuse määrusele nr 42.
13.Kohus ei nõustu kaebaja etteheitega, et sisenemiskeelu otsusest ei selgu, millisel alusel on sisenemiskeeldu kohaldatud. Piiril väljastatud sisenemiskeeld on vormistatud vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega nr 2016/399 kehtestatud standardvormile ja viidatud on sisenemise keelamist käsitlevale siseriiklikule õigusaktile (RiPS § 91 lg 1) nagu nõutav ka vastavalt kehtivale näidisvormile. Täpsema riiki lubamise keelu alusena on vormil markeeritud alus sõnastuses: „Peetakse ohtlikuks ühe või mitme Euroopa Liidu liikmesriigi avalikule korrale, sisejulgeolekule, rahvatervisele või rahvusvahelistele suhetele“. Otsuses ei viidata küll sanktsioonimäärusele, kuid selle märkimine infosüsteemis kinnitab, et vastustaja on keeldu rakendades sellele tuginenud. Samuti veenavad selles vastustaja selgitused kohtumenetluses.
14.Kaebaja leiab, et temale kohaldatud sissesõidukeeld on põhjendamata, kuna Eesti riik on varem teatanud, et Eesti viisa alusel lubatakse Eestisse siseneda sugulaste sh laste ja vanemate juurde ja kaebaja vastab nendele kriteeriumitele.
15.Kaebajale kohaldatud sisenemiskeelu otsuse näol on tegemist eelpool viidatud määruses nr 42 kehtestatud sanktsiooni rakendamisega. Vastustaja ja Siseministeerium on oma arvamustes selgitanud, et sanktsioonimäärus anti RSanS § 27 lõike 1 alusel, mille kohaselt kehtestab Vabariigi Valitsus välispoliitilistel kaalutlustel väljaspool Eestit toimuvale reageerides Eesti julgeoleku või huvide kaitseks sanktsiooni. Vabariigi Valitsuse sanktsioon kehtestati RSanS § 3 lõikes 1 ja §-s 4 nimetatud eesmärkide toetamiseks. Neist sätetest tulenevalt on rahvusvaheline sanktsioon välispoliitika meede, mille eesmärk on toetada rahu säilitamist või taastamist, rahvusvahelist julgeolekut, demokraatiat ja õigusriigi põhimõtet, inimõiguste ja rahvusvahelise õiguse järgimist või muude ÜRO põhikirja või Euroopa Liidu ühise välis- ja julgeolekupoliitika eesmärkide saavutamist. Vabariigi Valitsuse sanktsioon on välispoliitika meede, mille võib lisaks RSanS § 3 lg-s 1 nimetatud eesmärkidele kehtestada Eesti julgeoleku või huvide kaitseks.
16.Vaidlustatud otsuse tegemise ajal kehtinud määruse nr 42 § 2 lg 13 redaktsiooni (kehtis kuni 18.09.2022) kohaselt kohaldati määrust kõigile Venemaa Föderatsiooni kodanikele, kellel on kehtiv Eesti antud viisa ja kes soovivad Eestisse siseneda turismi või ärireisi eesmärgil, osalemiseks Eestis toimuval spordivõistlusel või kultuuriüritusel. Sama määruse § 2 lg 6 p 1 nägi ette, et määrust ei kohaldata Venemaa Föderatsiooni kodanikele, kes taotlevad viisat ja külastavad Eestis elavat Eesti kodanikust või Eesti pikaajalist elamisluba omavast isikust otsejoones alanejat või ülenejat sugulast või abikaasat. Määruse § 2 lg 6 p 2 kohaselt aga Vene Föderatsiooni kodanikele, kes külastavad Eestis elavat Eesti kodanikku või Eesti pikaajalist elamisluba omavat isikut, kellega kasvatatakse ühist alaealist last.
7(10)
3-22-2135
Kaasatatud haldusorgan on selgitanud, et Schengeni piirieeskirjade kohaselt käsitatakse sugulaste külastamist turismireisina ning seega oli kaebaja sanktsiooni subjekt. Sanktsioonimääruse § 2 lõiget 13 rakendati koosmõjus sanktsioonimääruse § 2 lg-ga 6, mis tähendab, et Eestisse lubati siseneda sugulaste külastamise eesmärgil ainult § 2 lg 6 p-des 1 ja 2 sätestatud juhul, sh ka pikaajalist elamisluba omavast isikust otsejoones alaneja sugulase, külastamiseks, kuid mitte tähtajalise elamisloa alusel Eestis viibiva isiku külastamiseks.
17.Kohus ei nõustu kaebaja väitega, et ta vastab Eestisse sisenemise kriteeriumitele. Vaidlus puudub, et kaebaja poeg Y on Vene Föderatsiooni kodanik, kes viibis vaidlustatud otsuse tegemise ajal Eesti Vabariigis tähtajalise elamisloa alusel, mis oli talle väljastatud Eestis töötamise eesmärgil (dtl 15 ja 78). Seega ei olnud tegemist isikuga, kelle külastamine olnuks sanktsioonimääruse kohaselt lubatud.
18.Kaebaja väidab, et Eesti riik on varem teatanud, et Eesti viisa alusel lubatakse Eestisse siseneda sugulaste sh laste ja vanemate juurde. Kaasatud haldusorgani selgitustest ilmneb, et riik on piirangutest teavitanud kriis.ee1 veebilehel järgmiselt: „Külastada saab otsejoones ülenevaid ja alanevaid sugulasi (lapsed, lapselapsed, vanemad, vanavanemad), abikaasat, inimest, kellega on ühised alaealised lapsed. Külastatav peab olema Eesti või mõne teise Euroopa Liidu riigi kodanik või pikaajalise elamisloa omanik.“ Seega on alusetu kaebaja väide nagu oleks riik andnud eksitavat teavet või lubadusi, mille kohaselt olnuks lubatav riiki siseneda ka Vene Föderatsiooni kodaniku külastamiseks, kes viibib Eestis tähtajalise elamisloa alusel. Praeguse vaidluse lahendamise seisukohast määrav määruse nr 42 § 2 lg 6 kehtib alates 18. augustist 2022 ning määruse varasem redaktsioon ei sisaldanud samaväärset regulatsiooni Eestis viibivate Vene Föderatsiooni kodanikest sugulaste külastamise kohta. Vastustaja ja kaasatud haldusorgan on kohtumenetluses asjakohaselt välja toonud piirangute kehtestamise ja täiendamise kiireloomulisuse, arvestades olukorra pidevat muutumist (sisserände statistika ja rahvusvaheline olukord seoses Ukrainas peetava sõjaga) ning rõhutades vajadust maandada Vene Föderatsiooni kodanike sisserändega kaasnevaid ohte ennetavalt (kaasatud haldusorgani arvamuse p 5, dtl 62). Seega ei saa kaebajat eksitav ega sõnamurdlik olla, kui Vabariigi Valitsus on sanktsiooni selle eesmärgist lähtuvalt täpsustanud.
19.Vastustaja on vaidlustatud otsuse tegemisel märkinud, et kaebajat keeldutakse riiki lubamast põhjusel, et teda peetakse ohtlikuks ühe või mitme Euroopa Liidu liikmesriigi avalikule korrale sisejulgeolekule, rahvatervisele või rahvusvahelistele suhetele. Kaebaja ei nõustu sisenemiskeelu põhjendusega nagu kujutaks ta endast ohtu Eesti avalikule korrale. Vastustaja selgituste kohaselt ei ole sanktsioonimäärusega kehtestatud sanktsiooni eesmärk anda hinnanguid konkreetse isiku kohta, vaid sanktsiooni subjektideks on kõik Eesti antud kehtiva viisaga Vene Föderatsiooni ja Valgevene kodanikud, kes soovivad Eestisse tulla sanktsioonimääruses loetletud eesmärkidel. Erandid sellest põhimõttest on kehtestatud sanktsioonimääruse § 2 lg-tes 3-7 nimetatud isikute kategooriatele. RSanS eelnõu seletuskirja kohaselt on Eesti julgeoleku kaitseks Vabariigi Valitsuse sanktsiooni kehtestamisel ulatuslikum eesmärk kui hoida ära konkreetsest isikust tulenev julgeolekuoht2.
Vt ka https://kriis.ee/reisimine-riigipiiri-uletamine/reisimine-eestisse/venemaa-kodanike-viisad https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/ffc20333-0c76-4950-be08-7fcd01bc796a
8(10)
3-22-2135
Vastustaja ja kaasatud haldusorgan on asunud seisukohale, et arvestades kaebaja sisenemise eesmärki, puudus vastustajal sanktsiooni rakendava asutusena kaalutlusõigus sanktsiooni kohaldamata jätmiseks. Kohus nõustub selle seisukohaga. Kui riiki viisa alusel siseneda sooviv isik ühelegi eelnimetatud välistavatest kriteeriumidest ei vasta, ei ole avalikul võimul kehtiva õiguse normidest tulenevat kohustust igal üksikjuhul isikust lähtuvat ohtu hindama hakata.
20.Riigil on suveräänne õigus kontrollida välismaalaste riiki sisenemist, riigis viibimist ja riigist väljasaatmist, arvestades seejuures endale võetud rahvusvahelisi kohustusi (vt sanktsioonimääruse seletuskiri3). Rahvusvahelisest õigusest ega Euroopa Liidu õigusest ei tulene kolmanda riigi kodanikule põhiõigust viisa alusel Schengeni alale sisenemiseks – Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 810/2009, 13. juuli 2009 kehtestatud ühenduse viisaeeskirja art 30 kohaselt ei anna ka ühtse viisa või piiratud territoriaalse kehtivusega viisa omamine automaatset riiki sisenemise õigust.
21.Kaebaja väitel takistab sissesõidukeeld tal liikuda Schengeni alal ning rikub seega tema õigusi. Kohus möönab kaebaja õiguste riivet, kuid leiab, et tegemist on kujunenud rahvusvahelises olukorras proportsionaalse abinõuga, et tagada Eesti Vabariigi julgeolek ja stabiilsus.
22.Vastustaja ja kaasatud haldusorgan on osundanud avalikes allikates sisalduvatele seisukohtadele, mille kohaselt toetab valdav osa Vene Föderatsiooni elanikest Vene Föderatsiooni võimude poolt alustatud sõda Ukrainas ja selle laiendamist, mistõttu peab arvestama võimalusega, et Vene Föderatsiooni valitsev režiim võib kasutada ära enda kodanikest eraisikuid, et pääseda mööda Vene Föderatsioonile kehtestatud sanktsioonidest ja/või muude tegude toimepanemiseks, mis kahjustaksid oluliselt Eesti rahvusvahelist mainet ning majandust. Seejuures märgitakse ka vaidlustatud otsuse andmise ja kohtule vastuste esitamise ajahetke silmas pidades, et Vene Föderatsiooni konstitutsiooni § 59 lõike 1 kohaselt on isamaa kaitse iga Vene Föderatsiooni kodaniku kohus ja kohustus ning seoses Vene Föderatsiooni mobilisatsiooni väljakuulutamisega oli Vene Föderatsiooni andmetel riigist lahkunud enam kui 700 000 Vene Föderatsiooni kodanikku. Kuna Vene Föderatsiooni territoriaalseid ambitsioone, mõjuvõimu laiendamist ja Ukraina ründamist toetatakse, on vastustaja ja kaasatud haldusorgani hinnangul põhjendatud ohukahtlus, et välisriigis viibivad Vene Föderatsiooni kodanikud on sõjategevuse laienedes lojaalsed Vene Föderatsioonile, sest nende kohustus isamaad kaitsta kehtib ka välisriikides ja Vene Föderatsiooni kodanikul on läbi kodakondsussuhte lojaalsuskohustus oma riigi suhtes.
23.Kohus jagab kaasatud haldusorgani lähenemist kaebaja suhtes kohaldatud abinõu proportsionaalsusest. Vene Föderatsiooni kodanike, kelle hulka kuulub ka kaebaja, Eestisse saabumise ning siin viibimise võimaluste piiramine on vajalik, et tagada nii Eesti riigi julgeolek ja sisemine rahu ning kaitsta Eesti välispoliitilisi huvisid. Samas märgib kaasatud haldusorgan, osundades asjakohaselt määruse nr 42 seletuskirjale, et sanktsioonimääruse piirangute eesmärk on ka Eesti välispoliitilise huvina mõjutada Vene Föderatsiooni ja selle elanikkonda lõpetama meie julgeolekut ohustav provotseerimata ja põhjendamata sõda Ukraina vastu ning mõjutada Vene Föderatsiooni ja selle elanikkonda järgima rahvusvahelist õigust ja ÜRO põhikirja. Seega lisaks oma riigi julgeoleku ja stabiilsuse tagamisele on sanktsiooni kohaldamisel ka avaram mõõde riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel. Eeltoodud põhjenduste ja selgituste taustal saab teha järelduse, et tegemist on saavutatava eesmärgi suhtes vajaliku ja sobiva abinõuga.
https://eelnoud.valitsus.ee/main#oNCcI8BK
9(10)
3-22-2135
Eeltoodud eesmärke arvestades ei saa kaebajale sisenemiskeelu kohaldamist pidada ka tema õiguste (sh õigus perekonnaelule) ülemääraseks piiranguks, kuna piirangute eesmärgi saavutamist tuleb pidada märksa kaalukamaks hüveks üksikisiku õigusest riiki siseneda. Seejuures on piirangu proportsionaalsusega seoses oluline ka märkida, et kuigi isik, keda kaebaja soovis külastada, oli tema poeg, on tegemist täisealise isikuga, kes viibib Eestis töötamise eesmärgil tähtajalise elamisloa alusel. Kuna kaebaja väitel oli tema eesmärk külastada Eestis viibivat poega, ei saa põhjendatuks pidada kaebaja väidet, et kohaldatud keeld rikub tema õigust liikuda Schengeni alal ulatuslikumalt. Kaebajal on küll põhimõtteliselt õigus selles, et kohaldatud keeluga siseneda Eestisse kaasneb ka võimatus siseneda Schengeni viisaruumi tervikuna, kuid praeguse vaidluse puhul on kohus kaebaja õiguste riive tõsidust hinnates lähtunud kaebuses nimetatud eesmärgist.
24.Eeltoodut arvesse võttes leiab kohus, et kaebajale sisenemiskeelu kohaldamine on sisult õiguspärane. Ka ei esine kohtu hinnangul menetlus- ega vorminõuete rikkumisi, mis võiksid kaasa tuua vaidlustatud haldusakti tühistamise. Vaidlustatud otsus on vormistatud Euroopa Liidu õigusest tulenevate nõuete kohaselt. Vastustaja selgitustest koos lisatud tõendiga ilmneb, et kaebaja läbis kaheastmelise kontrollimenetluse, mis ei piirdunud üksnes dokumentaalse või andmepõhise kontrolliga, vaid kaebaja on suhelnud piirivaveamtnikega ning saanud seejuures ka selgitusi toimuva menetluse ja riiki sisenemise piirangu kohta. Arvestades piiril väljastatava sisenemiskeelu menetluse eripära (kiireloomulisus), saab menetlust nii selgitamis- (HMS § 36) kui ka ärakuulamiskohustuse (HMS § 40) vaates pidada piisavaks. HMS § 40 lg 3 p-st 1 tulenevalt võib ärakuulamiskohustusest kõrvale kalduda, kui viivitusest tuleneva kahju ärahoidmiseks või avalike huvide kaitseks on vaja viivitamatult tegutseda.
25.Seega puuudvad alused vaidlustatud otsuse tühistamiseks ning kohus jätab kaebuse rahuldamata.
MENETLUSKULUD JA MUUD MENETLUSLIKUD OTSUSTUSED
26.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus jätab kaebuse rahuldamata, jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda. Vastustaja ei ole menetluskulude väljamõistmise taotlust esitanud ning tema võimalikud menetluskulud jäävad tema enda kanda (HKMS § 109 lg 1 ls 4).
27.Asjas tehtava kohtuotsuse avaldamisel asendab kohus selles märgitud isikute nimed tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3).