lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-23-2702/3

Muud

HaldusasiJõustunudTartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja · 30.11.2023

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
Kohtuasja number
3-23-2702/3
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Muud
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
30.11.2023
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
634
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

TARTU HALDUSKOHUS

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-23-2702

Määruse kuupäev

30. november 2023

Kohtunik

Maria Lõbus

Kohtuasi

Maik Suhkru (Suhkur) taotlus riigi õigusabi saamiseks

RESOLUTSIOON

Jätta Maik Suhkru riigi õigusabi taotlus rahuldamata.

Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Muud selgitused

Määrus toimetatakse taotlejale kätte.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Tartu Vangla kinnipeetav Maik Suhkur (taotleja) esitas 7. novembril 2023 Tartu Maakohtule täidetud blanketina taotluse riigi õigusabi saamiseks, mille maakohus 13. novembri 2023. a kohtumäärusega edastas lahendamiseks Tartu Halduskohtule. Nimetatud maakohtu määrus ja M. Suhkru riigi õigusabi taotlus saabusid Tartu Halduskohtusse 29. novembril 2023.
2.Taotleja selgitab riigi õigusabi taotluses, et 9. jaanuaril 2023 tehti tema kontol K-Raha süsteemis kaks ülekannet, millega ta ei nõustu. Taotleja osutab, et ülekandeid ei tehtud sissetulnud ülekande osas, vaid tegemist oli tema isikliku rahaga, millest ülekandeid tehti. Taotleja märgib, et on probleemi osas kirjutanud Tallinna Vanglale, Tartu Vanglale ja Justiitsministeeriumile.

KOHTU SEISUKOHT

Sarnased lahendid

Muud
  • 13.07.20263-26-2047/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 01.07.20263-26-1807/9Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 01.07.20263-26-1865/6Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20262-25-1122/44Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 30.06.20263-26-1873/3Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
  • 29.06.20263-26-1440/13Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
3.Kohus märgib esmalt, et kuigi M. Suhkur on taotluses märkinud, et ta soovib riigi õigusabi enda esindamiseks tsiviilasja kohtueelses menetluses ja kohtus ning halduskohtumenetluses ja õigusdokumendi koostamiseks, siis tuleb taotluse sisust lähtuvalt taotleja taotlust mõista nii, et ta soovib riigi õigusabi enda esindamiseks halduskohtumenetluses (riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 4 lõike 3 punkt 5). RÕS § 10 lõike 1 kohaselt on sellise taotluse lahendamine halduskohtu pädevuses ja allub Tartu Halduskohtule.
4.Halduskohtumenetluse seadustiku § 110 lõike 1 punkti 3 kohaselt võib kohus menetlusabina isiku taotlusel määrata, et menetlusabi saaja ei pea maksma tasu menetlusabi korras määratud advokaadi õigusabi eest või ei pea seda tegema kohe või täies ulatuses. RÕS § 6 lõike 1 järgi võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. Samas ei ole taotleja kehv majanduslik seisund ainuke riigi

3-23-2702 õigusabi saamise tingimus. RÕS § 7 lõike 1 punkti 1 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Kui esinevad RÕS § 7 lõikes 1 sätestatud alused riigi õigusabi andmisest keeldumiseks, siis sellisel juhul isiku majanduslik seisund asja otsustamist ei mõjuta.

5.Kohtu hinnangul on taotleja võimeline end ise halduskohtumenetluses esindama. Taotleja on koostanud kohtule piisavalt arusaadava riigi õigusabi taotluse, milles on selgelt välja toonud olulised asjaolud ning selgitanud, miks ta soovib vangla tegevust vaidlustada. Puudub alus arvata, et taotleja ei suuda ka kohtumenetluses menetlusdokumente koostada ja ise menetluses osaleda. Arvestades ka võimalikku vaidluse eset (põhjendamatu mahaarvamine/kanne nõuete fondi ja vabanemisfondi), ei saa kohtumenetlus kujuneda kuigi keeruliseks ja kohtu hinnangul on taotleja võimeline vastavas kohtumenetluses enda õigusi ise kaitsma. Riigi õigusabi määramist ei õigusta ka asjaolu, et taotleja ei oska väidetavalt eesti keelt piisaval määral. Kohtute infosüsteemist nähtub, et taotleja on varasemalt korduvalt pöördunud eestikeelsete pöördumistega iseseisvalt kohtusse (vt nt 12. novembri 2023. a riigi õigusabi taotlus asjas 1-18-5749, 12. novembri 2023. a riigi õigusabi taotlus asjas 1-23-6695, 5. novembri 2023. a riigi õigusabi taotlus asjas 2-22-140835) ja ka praegu kohtusse arusaadava eestikeelse taotlusega, mistõttu puudub kohtul alus kahelda selles, et taotleja eesti keele oskus on tema õiguste kaitseks piisav. Kohus selgitab, et halduskohtusse pöördumine ei eelda taotlejal juriidiliste teadmiste olemasolu, vaid kaebuses võib oma sõnadega selgitada asjaolusid, miks isik ei nõustu vangla tegevusega. Kohus selgitab, et halduskohtul on tulenevalt uurimisprintsiibist haldusasjades kohustus isikut suunata ja abistada. Seejuures jätab kohus vajadusel kohtule esitatud kaebuse või muu avalduse käiguta ning selgitab seal esinevaid puudusi, andes ühtlasi tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Kohus rõhutab, et kohus selgitab kaebuse menetlemiseks vajalikud asjaolud ja õigusnormid ning asjakohase kohtupraktika välja enda initsiatiivil.
6.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et taotlejale riigi õigusabi andmine esindamiseks halduskohtumenetluses ei ole vajalik ega põhjendatud ning kohus jätab taotleja riigi õigusabi taotluse RÕS § 7 lõike 1 punkti 1 alusel rahuldamata.

(allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 29.06.20262-26-8837/8Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 29.06.20262-26-12076/6Tartu Maakohus Tartu kohtumaja