Taotleja: Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud esindaja Katri Bergmann Puudutatud isik: X. X. X.
Asja läbivaatamise viis
29.11.2023 kohtuistungil
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Politsei- ja Piirivalveameti taotlus ning anda luba X. X. X. kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks kuni kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 29.03.2024 (kaasa arvatud).
2.Määruse avaldamisel asendada isiku nimi ja sünniaeg tähemärkidega.
Edasikaebamise kord
Määruse peale võib 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 265 lg 5, § 204).
ASJAOLUD, TAOTLUS JA ISIKU SEISUKOHT
1.Tallinna Halduskohus andis 05.10.2023 kooskõlas välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) §-ga 362 PPA-le loa puudutatud isik kinni pidada ja paigutada ta kinnipidamiskeskusesse.
PPA esitas 27.11.2023 Tallinna Halduskohtule taotluse puudutatud isiku kinnipidamise pikendamiseks kuni neljaks kuuks, sest isiku suhtes esinevad VRKS § 361 lg 1 nimetatud põhimõte ja VRKS § 361 lg 2 p-des 4 ja 5 sätestatud kinnipidamise alused. Taotlusest nähtuvad järgmised asjaolud ja põhjendused:
2.1.PPA kontrollis 04.10.2023 kontrollis Tallinnas, Uus-Sadama tn 24 asuvas Vanasadama D-terminalis pärast piletikontrolli väravate läbimist kahte isikut, kes liikusid koos suunaga laevale „MyStar“. Üks neist esitas Hollandi ID-kaardi nr IHKB8DFH7 isiku R. A. T-A., sünd. xx.xx.xxxx nimele. Patrullil tekkis kahtlus, et isik võib kasutada teise isiku dokumenti (foto ei klappinud isikuga, ID kaardil märgitud pikkus 173cm ei sobinud, sest isik oli oluliselt pikem ja sünniaja järgi pidanud isik olema 53-aastane, kuid nägi välja oluliselt noorem). PPA tegi kindlaks, et isik R. A. T-A., sünd. xx.xx.xxxx artikkel 34 järgi tagaotsitav kui kriminaalmenetluses osalev isik. Dokument nr IHKB8DFH7 on varastatud 1(5)
alates 24.01.2019. Isikul oli pardakaart kell 16:30 väljuvale laevale „MyStar“ suunaga Tallinn-Helsingi. Muid dokumente isikul ei olnud.
2.2.PPA alustas isiku suhtes lahkumisettekirjutuse menetlusega. PPA koostas ebaseaduslikult riigis viibinud välismaalase isikuandmete ankeedi ning illegaalimenetluse ja lahkumisettekirjutuse koostamise menetluse raames viidi isikuga 04.10.2023 läbi küsitlus. Isiku suulise küsitlemise tulemusena selgus, et isik on Kongo Demokraatliku Vabariigi kodanik, võimaliku nimega P. M., sünniajaga xx.xx.xxxx. Isiku eesmärk oli jõuda Soome Vabariiki, et seal rahvusvahelist kaitset paluda tema kodumaal valitseva olukorra tõttu, kus ta kardab et tema elu võib olla ohus. Isiku sõnul lasti tema silme all just maha tema vanemad, mistõttu isik kardab enda elu pärast.
2.3.Ebaseaduslikult riigis viibinud välismaalase isikuandmete ankeedi täitmisel kinnitas isik, et tema nimi on D. M. M. ja ta on sündinud xx.xx.xxxx ning et ta on Kongo Demokraatliku Vabariigi kodanik. Eestisse ja Schengenisse saabumise ja Eestis viibimise kohta väitis isik esialgu, et saabus Euroopasse viis aastat tagasi, aga täpsustavate küsimuste esitamisel muutis ütlusi ja ütles, et peitis ennast oma koduriigis metsas viis aastat ja Eestisse saabus lennukiga alles 03.10.2023. Isik kinnitas, et ta ei soovi Eestist lahkuda (soovib jääda elama „siia riiki) ja Eestisse jäämiseks soovib esitada rahvusvahelise kaitse taotluse. PPA katkestas lahkumisettekirjutuse nr 1052272699 ja võttis D. M. M. rahvusvahelise kaitse taotluse nr 12310040116 vastu.
2.4.PPA tuvastas isiku kui X. X. X. (sündinud xx.xx.xxxx).
2.5.PPA on seisukohal, et isiku jätkuv kinnipidamine kuni tema rahvusvahelise kaitse menetluse lõpuni on vajalik, kuna isiku suhtes on käimas aktiivne menetlus, et välja selgitada isikuga seotud asjaolusid ning vajadust saada rahvusvahelist kaitset. Vabaduses viibides võib isik lahkuda talle sobivasse liikmesriiki või asuda end Eesti siseselt varjama. Rahvusvahelise kaitse menetluse käigus on isikuga 13.10.2023 läbi viidud intervjuu, kus isiku ütlused olid üldised ja vastuolulised ning rahvusvahelise kaitse vajadust sealt välja ei tulnud. Isikuga on vaja läbi viia uus intervjuu, kus ta saaks rahvusvahelise kaitse vajadust selgitada.
2.6.Isik esitas PPA ametnikule dokumendi, mis on SIS artikkel 38 järgi varastatud dokument alates 24.01.2019. Oma andmete kohta kinnitas ta, et ta on Kongo Demokraatliku Vabariigi kodanik nimega P. M., sünniajaga xx.xx.xxxx. Samal päeval rahvusvahelise kaitse menetluse raames andis isik muud andmed, et tema nimi on D. M. M. ja ta on sündinud xx.xx.xxxx. Samuti RVK taotleja ankeedi täitmisel ütles isik, et õppis koolis alates 2009 aastast kuni 2021 aastani, kuid ankeedi tõlkimisel ütles, et õppis alates 2008 aastast kuni 2020 aastani, mille kohta menetleja tegi omakälised parandused ning kuna isik ka selle ajavahemikuga nõus ei olnud, palus menetleja vastata oma õppimise kohta lühidalt, ainult aastate numbrid, siis isik vastas, et õppis koolis ajavahemikul 2000 kuni 2016 ja kirjutas tõlgi abil ankeedile alla, et esitatud andmed on õiged. Isiku poolt esitatud andmed ei saa olla õiged, kuna oma sünniajaks märkis isik xx.xx.xxxx, mille kohta menetleja korduvalt küsis üle, kas ikka aasta xxxx on õige, kuna isik ei näe 18 aastasena välja. Isik kinnitas korduvalt, et ta on sündinud xx.xx.xxxx. Seega kui võtta isiku väide, et ta on sündinud xxxx. aastal tõena, siis tal polnud füüsiliselt võimalik alustada õpinguid koolis 2000. aastal.
2.7.Isik oli teadlik sellest, et ta saabus Euroopasse ebaseaduslikult, saabumisel tal enda dokumente ei olnud ja ta on kohustatud lahkuma oma kodakondsusjärgsesse riiki, kuid selle asemel jätkas ebaseadusliku viibimist Schengenis ning sisenes Eestisse omamata seadusliku alust Schengenis liikumiseks sh Eestisse sisenemiseks ja viibimiseks. Samuti on isik kinnitanud, et ei kavatse naasta enda kodakondsusjärgsesse riiki.
2.8.Isik on andnud nii esmastel ütlustes kui ka 13.10.2023 läbi viidud intervjuul 2(5)
vastuolulisi ütlusi endaga seotud asjaoludes (alustades teekonnaga Eestisse, enda isiku andmete ja jmt kohta). Isik väidab, et põgenes kodumaalt sõja eest ning tema vanemad ja vennad on tapetud. Kinnipidamisel väitis isik, et soovib minna Soome oma venna juurde. 13.10.2023 antud intervjuus isik väitis, et tal ei ole Soomes venda ja ta ei kavatsenud Soome minna. Fakt on see, et isik peeti kinni sadamas minemas laevale, mille sihtkoht oli Soome. Kinnipidamisel väitis isik, et saabus Schengeni alale lennukiga 03.10.2023, aga intervjuul väitis isik, et saabus läbi Valgevene ja viibis pikalt Lätis. Samuti muutis isik pidevalt enda nimekuju ja sünniaega. Isik soovis esitleda ennast alaealisena, et saada vabadusse või paremaid tingimusi endale. PPA on käesolevaks ajaks isiku tuvastanud, kui X. X. X., snd xx.xx.xxxx . Menetluse teeb keerulisemaks ja raskendab tõe väljaselgitamist isiku muutuvad ütlused, mis ei ole ajas püsivad. PPA peab analüüsima isiku antud ütlusi päritolumaa infoga ning peale seda on vaja isikuga viia läbi täiendav intervjuu. Käesolev põhjal ei saa järeldada, et tegu oleks rahvusvahelist kaitset vajava isikuga.
2.9.VRKS § 361 lg 2 p 5 järgi võib varjupaigataotleja vältimatu vajaduse korral kinni pidada juhul, kui ta on Eestist lahkuma kohustamise menetluses kinni peetud ja on põhjendatud alus arvata, et ta on esitanud rahvusvahelise kaitse taotluse lahkumiskohustuse täitmise edasilükkamiseks või väljasaatmise vältimiseks. PPA pidas isiku 04.10.2023 kinni VSS § 15 lg 1 alusel. Nimetatud säte annab võimaluse välismaalast kinni pidada nii nö tavaolukorras kui ka Eestist lahkuma kohustamise menetluse läbiviimise korral. PPA oli 04.10.2023 kinnipidamise ajal jõudnud veendumusele, et isiku puhul on tegemist Eestis seadusliku aluseta viibiva välismaalasega. Lahkumiskohustuse täitmiseks teostati kohustuslikke menetlustoiminguid, kuid ei jõutud koostada koheselt sundtäidetavat ettekirjutust Eestist lahkumiseks. Ärakuulamisõiguse rakendamiseks alustati küsitlusega, kuid selle käigus esitas isik suulise rahvusvahelise kaitse saamise sooviavalduse. Pärast suulist taotlemist peatati illegaalimenetlus ja alustati rahvusvahelise kaitse taotluse vastuvõtmise tegevustega (sh loodi rahvusvahelise kaitse taotleja profiil nr 12310040116). PPA on seisukohal, et isik oli enne rahvusvahelise kaitse taotluse esitamist kinnipeetud Eestist lahkuma kohustamise menetluse raames ja VRKS § 361 lg 2 p 5 on kohaldatav.
2.10.PPA hinnangul suurendab põgenemisohtu asjaolu, et ta esitas kodakondsusjärgsesse riiki tagasi saatmise vältimiseks rahvusvahelise kaitse taotluse Eestis, kuigi soovis seda väidetavalt teha Soomes.
2.11.Arvestades isikuga seotud asjaolusid kogumis (ebaseaduslik ränne Schengeni alal, võltsitud dokumentide kasutamine, valeütluste andmine, Eesti oli transiitriik) on PPA seisukohal, et isikust tulenev põgenemise oht on jätkuvalt aktuaalne ning seetõttu ei ole võimalik järelevalvemeetmeid kohaldada. PPA leiab, et olukorras, kus isik vabastatakse kinnipidamiskeskusest, on tõenäoline, et ta hakkaks end varjama. Ka võib isik lahkuda ebaseaduslikult mõnda teise Schengeni liikmesriiki. Võimaliku ebaseaduslikku piiriületust saab takistada vaid isiku liikumisvabaduse piiramisega.
2.12.Isiku kinnipidamise pikendamine kinnipidamiskeskuses kuni tema rahvusvahelise kaitse menetluse läbiviimiseks ning võimaliku Eesti Vabariigist väljasaatmiseni on põhjendatud, kuna isikul puuduvad sidemed Eesti Vabariigiga, tal ei ole Eestis elu- ja töökohta ning perekonnaliikmeid ning tal puuduvad rahalised vahendid Eestis toimetulekuks. Isikule on kinnipidamiskeskuses tagatud meditsiiniline abi. PPA-le teadaolevalt ei esine isikul sellist meditsiinilist seisukorda, mis välistaks tema kinnipidamise kinnipidamiskeskuses. Asjaolusid kogumis arvestades ei saa valitud abinõu pidada ülemääraseks.
3.Isik selgitas istungil, et ei ole nõus enda kinnipidamisega. Ta ei kavatse põgeneda. Ta lahkus Kongost majanduslikel ja turvalisuse kaalutlustel. Teise isiku dokument anti talle 3(5)
Lätis, sest see võimaldab liikuda Euroopas. Varasema väite kohta, et ta soovis minna Soome oma venna juurde, täpsustas ta, et aafriklased kutsuvad sõpra vennaks.
KOHTU PÕHJENDUSED
4.Kohus rahuldab PPA taotluse.
5.Seaduses sätestatud juhul annab kohus haldustoimingu tegemiseks loa (HKMS) § 264 lg 1). Taotluse loa saamiseks esitab selleks volitatud haldusorgan kirjalikult koos põhjendusega ning seaduses ettenähtud ja asja otsustamiseks vajalike tõendite ja seletustega (HKMS § 264 lg 2).
6.Reeglina paigutatakse rahvusvahelise kaitse taotlejad VRKS § 34 lg 1 alusel elama neile mõeldud majutuskeskusesse. VRKS § 361 lg 1 järgi võib rahvusvahelise kaitse taotlejat kinni pidada sama paragrahvi lg-s 2 sätestatud alusel, kui samas seaduses sätestatud järelevalvemeetmeid ei ole võimalik tõhusalt kohaldada. Kinnipidamine peab olema kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ning kinnipidamisel peab arvestama igal üksikjuhtumil rahvusvahelise kaitse taotlejaga seotud olulisi asjaolusid. VRKS § 362 lg 5 järgi pikendab halduskohus rahvusvahelise kaitse taotleja kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaega kuni nelja kuu kaupa juhul, kui esinevad VRKS § 361 lg-s 2 sätestatud alus ja lg-s 1 nimetatud põhimõtted.
7.VRKS § 361 lg 2 p 4 järgi võib rahvusvahelise kaitse taotlejat vältimatu vajaduse korral kinni pidada rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks, eelkõige juhul, kui on olemas põgenemise oht. Sama paragrahvi lg 2 punkti 5 järgi võib rahvusvahelise kaitse taotlejat kinni pidada, kui välismaalane on Eestist lahkuma kohustamise menetluses kinni peetud ja on põhjendatud alus arvata, et isik on esitanud rahvusvahelise kaitse taotluse lahkumiskohustuse täitmise edasilükkamiseks või väljasaatmise vältimiseks. Kohtu hinnangul on need kinnipidamise alused täidetud.
8.VRKS § 361 lg 2 p 5 alusel on rahvusvahelise kaitse taotlejat võimalik kinni pidada üksnes juhul, kui tema varasem kinnipidamine toimus Eestist lahkuma kohustamise menetluses. Kohtupraktikas on direktiivile 2013/33/EL ja Euroopa Kohtu lahenditele tuginedes selgitatud, et nimetatud alus on kohaldatav juhtudel, kui rahvusvahelise kaitse taotlus esitatakse pärast seda, kui isikut juba peetakse kinni lahkumiskohustuse sundtäitmise tagamiseks VSS alusel ning objektiivsete kriteeriumide põhjal ja konkreetse juhtumi asjaolude hindamise tulemusel on piisavalt alust arvata, et isik esitas rahvusvahelise kaitse taotluse üksnes eesmärgiga lükata edasi lahkumiskohustus või vältida väljasaatmist, nt kui isikul on juba olnud võimalus varjupaigamenetluseks (vt Riigikohtu 15.04.2021 määrus nr 3-20-2119, punktid 12–15; 17.04.2020 määrus nr 3-19-1068, punktid 12–17; Tallinna Ringkonnakohtu 01.07.2022 määrus nr 3-22-1185, punkt 9 jj). Taotleja sellistele eesmärkidele võivad viidata näiteks tema riiki sisenemise asjaolud, taotluse esitamise asjaolud (sh taotluse esitamise aeg) ja ütlused sihtriigi kohta, mis annavad alust kahtluseks, et isik ei pruugi taotluse tagasilükkamise korral olla enam kättesaadav, samuti tema väidete eluline usutavus (nt Riigikohtu 29.01.2015 määrus nr 3-3-1-52-14, punkt 12).
9.Kohtu hinnangul oli PPA puudutatud isikut VSS § 15 lg 1 alusel kinni pidades jõudnud järeldusele, et tal pole Eestis viibimiseks seaduslikku alust ja alustas tema lahkuma kohustamise menetlust. Nii on PPA selgitanud, et lahkumiskohustuse täitmiseks tehti kohustuslikke menetlustoiminguid, kuid ei jõutud koostada koheselt sundtäidetavat ettekirjutust Eestist lahkumiseks (nt loodi tema kohta Eestis seadusliku aluseta viibiva välismaalase profiil). PPA teavitas puudutatud isikut menetluse eesmärgist. Ärakuulamisõiguse tagamiseks alustati ka küsitlusega, kuid selle raames esitas puudutatud 4(5)
isik rahvusvahelise kaitse taotluse. Kohus nõustub PPA-ga, et puudutatud isiku kinnipidamine toimus Eestist lahkuma kohustamise menetluse raames. Samuti nõustub kohus PPA seisukohaga, et asjaoludest tulenevalt on alus arvata, et rahvusvahelise kaitse taotlus on esitatud väljasaatmise vältimiseks. Ta selgitas kinnipidamisel, et soovib minna Soome ning see versioon kattub Soome minevale laevale suundumisega. Sellest tulenevalt on ka usutav, et alles pärast kinnipidamist esitatud rahvusvahelise kaitse taotlus on esitatud enda võimaliku väljasaatmise takistamiseks. Seda ka seetõttu, et kinnipidamisel selgitas politsei isikule, et ebaseaduslikult Schengeni alal viibiv isik saadetakse tagasi tema elukohariiki.
10.Kohtule esitatud teabe alusel ei ole võimalik välistada isikust lähtuvat põgenemisohtu. Kinnipidamisel esitas isik PPA ametnikule dokumendi, mis oli väljastatud teisele isikule ja mis kontrollimisel osutus varastatuks. Oma andmete kohta kinnitas ta esialgu, et on Kongo Demokraatliku Vabariigi kodanik nimega P. M., sünniajaga xx.xx.xxxx. Samal päeval illegaalimenetluses aga väitis, et tema nimi on D. M. M. ja ta on sündinud xx.xx.xxxx. Rahvusvahelise kaitse taotluse esitamisel kinnitas isik samuti, et ta on D. M. M. ja ta on sündinud xx.xx.xxxx.
11.Kohus nõustub PPA-ga, et puudutatud isiku käitumine ja ütlused kogumis viitavad sellele, et vabaduses viibides võib ta Eestist lahkuda. Seega esineb tema puhul põgenemise oht. Põgenemisoht välistab VRKS § 29 lg-s 1 sätestatud järelevalvemeetmete kohaldamise. Riigikohus on asjas nr 3-3-1-52-14 leidnud, et kinnipidamine on lubatav, kui on põhjendatud kahtlus, et VRKS § 29 lg-s 1 sätestatud järelevalvemeetmed ei ole VRKS § 361 lg-s 2 sätestatud eesmärkide saavutamiseks tõhusad, s.t nende eesmärkide saavutamise ainsaks tõhusaks vahendiks on isiku kinnipidamine.
12.PPA-l tuleb rahvusvahelise kaitse menetluses läbi viia täiendavaid toiminguid. Seda eelkõige seetõttu, et isiku on muutnud oma selgitusi menetluse kestel (kinnipidamine võrreldes 13.10.2023 intervjuu). Seetõttu on isiku kinnipidamiskeskuses kinnipidamise pikendamine kuni neljaks kuuks proportsionaalne. Kuigi kinnipidamiskeskusesse paigutamine riivab isiku õigusi, ei saa valitud abinõud pidada ülemääraseks.
13.Isiku kinnipidamine ei ole muutunud ebaproportsionaalseks. Ta on viibinud praeguseks kinnipidamiskeskuses vähem kui kaks kuud. Kohtul puuduvad andmed selle kohta, et isiku jätkuv kinnipidamine kinnipidamiskeskuses oleks vastuolus tema turvalisuse või tervisekaitse kaalutlustega (VRKS § 363 lg 3).
14.Eeltoodud põhjendustel leiab kohus, et PPA taotlus tuleb VRKS § 362 lg 5 alusel rahuldada ja pikendada X. X. X. kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaega kuni tema kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 29.03.2024 (kaasa arvatud).
15.Kinnipidamise aluse äralangemisel tuleb rahvusvahelise kaitse taotleja viivitamatult kinnipidamiskeskusest vabastada (VRKS § 364 lg 1).
16.Kohus esitas istungil tõlgi vahendusel isikule määruse resolutsiooni ja põhjendused. Isik soovis saada määruse tõlget. Seetõttu laseb kohus tõlkida määruse põhjendused. (allkirjastatud digitaalselt) Tristan Ploom kohtunik
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.