lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-23-2391/33

Rahvastik › PPA taotlus isiku kinnipidamiskeskuses kinni pidamiseks

HaldusasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium · 28.11.2023

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-23-2391/33
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Rahvastik › PPA taotlus isiku kinnipidamiskeskuses kinni pidamiseks
Menetlusliik
Erimenetlus
Kuulutamise aeg
28.11.2023
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
3181
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus Eesistuja Villem Lapimaa, liikmed Janar Jäätma ja Kaire

Määruse tegemise aeg ja koht

Pikamäe 28.11.2023, Tallinn

Haldusasja number

3-23-2391

Haldusasi

Politsei- ja Piirivalveameti taotlus X kinnipidamise ja kinnipidamiskeskusesse paigutamise loa saamiseks

Menetlusosalised

Taotleja Politsei- ja Piirivalveamet, esindajad SB ja AD Puudutatud isik X, esindaja riigi õigusabi korras v.adv Aleksei Ratnikov

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 27.10.2023 määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

X määruskaebus

RESOLUTSIOON

1.Võtta menetlusse X määruskaebus Tallinna Halduskohtu 27.10.2023 määruse peale.

Jätta Tallinna Halduskohtu 27.10.2023 määruse resolutsioon muutmata, kuid muuta osaliselt määruse põhjendusi vastavalt käesoleva määruse põhjendustele.

Jätta X määruskaebus rahuldamata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul, arvates määruse kättesaamisest (HKMS § 235 lg-d 1 ja 3, § 265 lg 5).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Venemaa Föderatsiooni kodanik X (sünd. xx.xx.xxxx) Ta ilmus 25.10.2023 Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) esindusse ja soovis esitada rahvusvahelise kaitse taotluse. Selgitas, et saabus Eestisse 24.10.2023 öösel, ületades ebaseaduslikult Eesti välispiiri, ujudes üle Narva jõe. PPA järelevalveametnikud pidasid isiku 25.10.2023 kell 14.00 48 tunniks kinni välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) § 361 lg 2 p-de 3 ja 4 alusel ja ta toimetati PPA kinnipidamiskeskusesse (KPK).

Sarnased lahendid

Rahvastik
  • 06.07.20263-26-1127/20Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 02.07.20263-25-2126/93Riigikohtu halduskolleegium
  • 02.07.20263-26-1026/46Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-24-3298/24Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-24-3396/14Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1162/8Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

3-23-2391

2.Politsei- ja Piirivalveamet esitas Tallinna Halduskohtule 26.10.2023 taotluse anda välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) § 361 lg 2 p-de 3 ja 4 alusel luba puudutatud isiku kinnipidamiseks ja KPK-sse paigutamiseks üheks kuuks. PPA-l on põhjendatud alus arvata, et isik ületas Eesti välispiiri ebaseaduslikult ning tal ei ole õigust Eesti Vabariigis viibida. Taotluse esitamise ajaks ei ole PPA kindlaks teinud isiku riiki saabumise viisi, nagu kirjeldas seda isik ise. Kuna on vajalik tuvastada isiku Schengeni viisaruumi, sh Eestisse saabumise viis, asjaolud ja eesmärk ning seda ei ole võimalik teha 48 tunni jooksul, siis on vajalik isiku kinnipidamine VRKS § 361 lg 2 p 3 alusel. Isiku kinnipidamine on vajalik ka rahvusvahelise kaitse taotluse vastu võtmiseks ja isikuga intervjuu korraldamiseks (VRKS § 361 lg 2 p 4). Taotluse esitamise hetkeks ei ole alustatud VRKS § 15 lg-s 1 toodud toimingutega. Lisaks peab PPA rahvusvahelise kaitse menetleja VRKS § 18 lg 2 kohaselt kontrollima esitatud andmete õigsust, taotleja väidete usutavust ja muid asjaolusid ning tegema selleks vajalikke menetlustoiminguid (vt Riigikohtu lahend asjas nr 3-19-1068; Tallinna Ringkonnakohtu 17.12.2021 määrus asjas nr 3-21-1404, p 19). Esineb isiku põgenemise oht (§ 361 lg 21 koosmõjus VSS § 68 p-ga 8). Isik saabus Schengeni viisaruumi ilma seadusliku aluseta. Ta oli teadlik, et ta ületab Eesti välispiiri ebaseaduslikult ehk ei kasutanud selleks ettenähtud kohta (piiripunkti), vaid ujus üle Narva jõe. Samuti esineb isiku suhtes põgenemisoht vastavalt VSS § 68 p-le 6. Puudutatud isik oli teadlik, et saabus Schengeni viisaruumi ilma seadusliku aluseta. Kui isik esitas PPA-le rahvusvahelise kaitse taotluse, siis väitis ta, et sooviks minna Kesk-Euroopasse, et seal taotleda rahvusvahelist kaitset (isik vihjas oma Saksamaal elavale tuttavale). Aga kuna isiku rahalised vahendid said otsa, siis oli ta sunnitud pöörduma Eesti ametivõimude poole rahvusvahelise kaitse taotlemiseks. Lisaks selgitas isik, et kui ta ületas Eesti välispiiri, siis ta ei pöördunud Narvas kohe PPA poole. VRKS §-s 29 sätestatud järelevalvemeetmeid ei oleks tõhusad.
3.X selgitas kohtuistungil, et saabus Narva linna, olles ujunud üle jõe. Üle jõe ujus ta samades riietes, mis kohtuistungil seljas, mille peal oli kergem jope. Tallinnas väljus kesklinnas. Kogu autosõidu magas. Seoses kogetud vägivallaga selgitas isik, et oktoobris 2022 käis Prigožin vanglas ning värbas kinnipeetavaid sõtta. Isik keeldus sõitmast. Isik pandi üksikkambrisse 9 kuuks kuni maini 2023. Isik teatas, et need, kes sõtta läksid, on kurjategijad. Selle eest teda peksti ja peksis vangla administratsioon. Isik teatas, et annab pärast vabanemist ütlusi nende vastu. Kui toimub protsess nende vastu, siis isik soovib anda nende vastu ütlusi. Isik esines avalikult sõja vastu, selle kohta on YouTube’is ka videod (rohkem kui 1 miljon vaatajat). Selle eest jälitasid Venemaa võimud isikut, aga teda ei saadud kätte, sest ta varjas ennast. Wagneri liikmed tahtsid isikut tappa. Isik ei ole nõus PPA-ga, et ta rääkis 25.10.2023 PPA-s, et ta ei mäleta mitte midagi. Isik selgitas, et ta ütles ligikaudu, kuhu ta välja ujus, tal ei tule meelde see maja ja see tänav. See toimus öösel, kui ta ujus, siis ta ei mäleta tänavat. Ta kõndis väga kaua Narva linnas, talle ei meenu see marsruut.
4.Tallinna Halduskohus andis 27.10.2023 määrusega loa puudutatud isiku paigutamiseks KPK-sse kuni kinnipidamise aluse ära langemiseni, ent mitte kauemaks kui 27.11.2023. PPA ei ole veel kindlaks teinud isiku riiki saabumise viisi, asjaolusid ja eesmärki ning neid toiminguid ei olnud võimalik teha 48 tunni jooksul. PPA-l esineb vajadus kontrollida isiku riiki saabumise õiguslikke aluseid. Praegu on üksnes isiku enda ütlused, kuidas ta Schengeni alale sisenes. Seejuures on PPA selgitanud 26.10.2023 kohtuistungil, et isikule näidati 25.10.2023 Google kaarte ning pilte asukohtadest tuvastamaks isiku teekonda alates sellest, kus ta ületas Narva jõe kuni selleni, kus ta Tallinnas väljus väidetavast sõiduautost, millega Tallinnasse jõudis; PPA väitel vastas isik 25.10.2023, et ei mäleta midagi. 2(7)

3-23-2391 Kohtuistungil 26.10.2023 on puudutatud isik sellele väitele vastu vaielnud ning selgitanud, et PPA näitas talle arvutiekraanil küll kaarte, kuid ta ei mäletanud täpset tänavanime või maja, küll aga näitas kaardil piirkonna, kus ta Narvas jõest väljus ja kus ta Tallinnas autost väljus. Seejuures suutis isik kohtuistungil kirjeldada, et Tallinnas väljus ta autost kesklinnas, paremal pool oli sadam ja vasakul pool oli hotell. Samas on isikuandmete ankeedis märgitud, et isik ei mäleta, kus ta tuli välja, kui saabus Tallinnasse (dtl 11). Isikuandmete ankeedis kirjeldatut on kinnitanud puudutatud isik oma allkirjaga (dtl 12). Olukorras, kus puudutatud isik on allkirjastanud nii isiku kinnipidamise protokolli kui ka isikuandmete ankeedi ega ole teinud ühtegi märkust, et tema ütlusi oleks valesti protokollitud, tekitavad isiku poolt kohtuistungil esitatud vastupidised väited küsitavusi, miks siis kohe ei palunud isik ankeedis olevaid andmeid parandada, vaid alles kohtuistungil toob välja nende tõele mittevastavuse. Kohtuistungil on isik märkinud, et ta saabus üle Narva jõe, ujudes Narva linna, kuid isikuandmete ankeedil on kirjas järgmine: „Kui jõudsin Eestisse, siis ma mõnda aega uitasin piiriäärsetes külades ja siis liikusin linna poole.“ (dtl 11). Seega on isiku ütlused ka vastuolulised, mistõttu on põhjendatud PPA taotlus, selgitamaks välja tegelikke asjaolusid. PPA on selgitanud, et taotluse esitamise ajaks ei ole alustatud VRKS § 15 lg-s 1 toodud toimingutega. Lisaks peab PPA rahvusvahelise kaitse menetleja vastavalt VRKS § 18 lg-le 2 kontrollima esitatud andmete õigsust, taotleja väidete usutavust ja muid asjaolusid. On ilmne, et selliste menetlustoimingute sooritamine on ajamahukas ning see ei ole võimalik 48 tunni jooksul. Küll aga ei tohiks vähemalt esmane intervjuu võtta aega enam kui 1 kuu. Kohtuistungil väitis isik, et ujus üle jõe samades riietes, mis tal olid seljas kohtuistungil. Selliste riietega ei ole võimalik praegusel aastaajal üle Narva jõe ujuda. Samas on puudutatud isik selgitanud 25.10.2023 PPA-le, et ületas Narva jõe kummiülikonnas. Tegemist on vastuoluga isiku ütlustes, mis seab kahtluse alla isiku motiivid ja ütluste usaldusväärsuse ning viitab selgele vajadusele selgitada rahvusvahelise kaitse menetluses välja olulised asjaolud. Kohtuistungil on PPA selgitanud, et praeguses menetlusstaadiumis ei ole võimalik hinnata, kas isik liigitub haavatavate isikute gruppi VRKS § 151 lg 1 tähenduses, kuivõrd veel ei ole saanud hinnata, kas vanglas kogetu kvalifitseerub jõhkraks vägivallaks ja seda asub menetleja alles hindama. Samas on kohtuistungil puudutatud isik väitnud, et haavatavuse hindamise akti on valesti märgitud kogetud vägivalla kirjeldus. Isiku sõnutsi ei peksnud teda kaaskinnipeetavad, vaid vangla administratsioon. Ehkki internetist leiab allikaid, mille kohaselt on Prigožin käinud vanglates värbamas, ei ole avalikult kättesaadavaid andmeid selle kohta, et kinnipeetavad, kes keeldusid, oleksid saanud vangla administratsiooni poolt jõhkra füüsilise vägivalla osaliseks. Neid asjaolusid tuleb täpsemalt hinnata rahvusvahelise kaitse taotluse menetluses ning kohus eeldab, et PPA suudab seda teha hiljemalt 1 kuu jooksul. Esineb isiku põgenemise oht, kuna ta tuli Eestisse seadusliku aluseta ja piiri ebaseaduslikult ületades. Ühtlasi on isiku kinnipidamise protokollis märgitud, et isiku reisi eesmärk on segane ning isiku sõnade kohaselt plaanis ta kasutada Eestit kui transiitriiki (dtl 20). Kuigi isik märkis istungil, et ta ei kavatse põgeneda ning ta ju ilmus vabatahtlikult PPA-sse, suurendab siiski põgenemisohtu asjaolu, et isik on ebaseaduslikult riiki sisenenud, seejuures ei ole õnnestunud tuvastada tema täpset liikumise trajektoori. Täiendavalt tuleb põgenemisohu hindamisel arvesse võtta isikuga seotud muid asjaolusid – isikul puuduvad seosed Eestiga, tal ei ole siin sugulasi ega tuttavaid, isikul puudub kindel elukoht Eestis, samuti ei ole isikul siin töökohta ega piisavaid rahalisi vahendeid. Isiku ütlustel said tal rahalised vahendid otsa, mistõttu otsustas esitada rahvusvahelise kaitse taotluse Eestis (dtl 10). Isiku selgitused erinevad märkimisväärselt sellest, mida isik rääkis 25.10.2023 PPA-le ja 26.10.2023 kohtuistungil. Selliseid vastuolusid

3(7)

3-23-2391 ei ole võimalik millegagi selgitada, vaid sellest saab üksnes järeldada, et need vähendavad isiku ütluste usaldusväärsust. Lisaks annab see alust kahelda, mis on isiku tegelik reisi eesmärk, arvestades, et isik ei pöördunud koheselt Narva saabudes võimuorganite poole rahvusvahelise kaitse taotlusega. Olukorras, kus isiku huvi ei olnudki algselt esitada Eestis rahvusvahelise kaitse taotlust ning väidetavalt puuduvad tal igasugused seosed Eestiga (kuigi kohtuistungil märkis isik, et ta teab, et Eestis tegutsevad isikud sarnaselt temale sõjavastase tegevusega), jääb arusaamatuks, miks pidas isik vajalikuks sõita Tallinnasse, et seejärel PPA-sse pöörduda rahvusvahelise kaitse taotluse esitamiseks. Mõistlik inimene pöörduks kohe pärast Narva jõe ületamist politseisse abi saamiseks. Eriti arvestades, et väidetavalt ületati jõgi tavariietes ning öösel, mistõttu võib eeldada, et isikul on väga külm. Seejuures tundub mõeldamatu, et isik jalutaks pikalt öösel mööda linna ja võõras inimene on nõus läbimärja isiku auto peale võtma ning Tallinnasse sõidutama. Tallinnasse jõudes ei pöördunud isik koheselt politseisse, vaid läks hotelli (kuigi väidetavalt olid isikul rahalised vahendid otsas). Väited rahvusvahelise kaitse vajaduse kohta on vastuolulised ja Youtube ́ist ei ole leitavad tema nime alt videod. On piisavalt alust arvata, et leebemate järelevalvemeetmete kohaldamisel võib isik ebaseaduslikult lahkuda mõnda teise Schengeni riiki ning seetõttu mitte olla menetlustes kättesaadav. Selleks annab alust puudutatud isiku väide, et ta püüdis jõuda Euroopasse ega kavatsenud tulla Eestisse; puudutatud isik oleks soovinud taotleda rahvusvahelist kaitset kuskil Kesk-Euroopas, samuti on puudutatud isikul sõber Saksamaal (dtl 10). Ühtlasi suurendavad isiku põgenemise ohtu ebausaldusväärsed väited ning vastuolud selgitustes. Isiku ütluste usaldusväärsust vähendab asjaolu, et isik ei pöördunud koheselt peale ebaseaduslikku piiriületust PPA-sse rahvusvahelist kaitset taotlema, vaid alles 25.10.2023. Usutav ei ole isiku selgitus, et 24.10.2023 Tallinnasse jõudes ei olnud tal hea enesetunne, mistõttu ta PPA-sse rahvusvahelise kaitse taotlemiseks ei pöördunud. Küsitav on seegi, kas tavaline inimene suudab praegustes ilmastikuoludes ületada tavalistes riietes Narva jõe ning seejärel öösel pikalt linnatänavatel jalutada. Veelgi enam, ka 25.10.2023 PPA-sse pöördumisel on PPA-le jäänud ebaselgeks isiku reisi eesmärk, samuti on jätkuvalt tuvastamata, kuidas isik Eestisse saabus. Kummastav on seejuures tõik, et kui isik väidab, et tema motiiviks on saada Eestis kaitset ning ta on vabatahtlikult tulnud politseisse rahvusvahelist kaitset taotlema, siis miks on kohtuistungil isik valmis rohkem rääkima oma saabumisest Eestisse ning liikumisest Tallinnasse, kui 25.10.2023 PPA-s olles. Kui isik tõesti soovib rahvusvahelist kaitset, siis teeb ta igakülgselt haldusorganiga koostööd. Arusaamatu on, miks isik 25.10.2023 PPA-sse ilmudes kandis kaasas külmrelva. Tõhusamate alternatiivide puudumisel on taotletav meede mõõdukas. KPK-s on tagatud isikule arstiabi ning vajadusel ka psühholoogiline abi.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

5.X esitas Tallinna Ringkonnakohtule määruskaebuse, milles taotles halduskohtu 27.10.2023 määruse tühistamist ning uue määruse tegemist, millega jätta PPA taotlus rahuldamata, vabastada puudutatud isik viivitamatult KPK-st ja võimaldada tal elada varjupaigataotlejate majutuskeskuses. Halduskohus toob välja vastuolud isiku ütlustes kinnipidamisel ja kohtuistungil. Puudutatud isik ei pruukinud olla keskendunud vigade otsimisele protokollides, mistõttu võisid sinna sattuda ebatäpsused. Kaebajast ei pruugitud õigesti aru saada või ta võis ennast väljendada mitmeti mõistetavalt. Kohus ei ole põhjendanud, miks tuleb isikut pidada ebausaldusväärseks, kui ta ausalt tunnistas, et ületas piiri ebaseaduslikult. Alus kinnipidamiseks VRKS § 361 lg 2 p 3 järgi on ära langenud, kuna kaebaja riiki saabumise asjaolud on nüüdseks välja selgitatud.

4(7)

3-23-2391 PPA ja kohus ei ole piisavalt põhjendanud isiku põgenemise ohtu. Isik tuli ise vabatahtlikult PPA-sse rahvusvahelise kaitse taotluse esitamiseks. Ta tegi seda viivitamatult (mõistliku aja jooksul). Kohtupraktikas on leitud, et üksnes riigipiiri ületamise fakt ei pruugi olla piisav, et jaatada isiku põgenemise ohtu. VSS § 68 sätestab üksnes asjaolud, mis peavad põgenemisohu kindlakstegemiseks vältimatult esinema, kuid ohu lõplikuks kindlakstegemiseks tuleb vaadelda ka muid välismaalast ja juhtumit iseloomustavaid asjaolusid. Arusaamatuks jääb põhjendus, et põgenemisohtu kinnitab ebaselgus isiku Eestisse tuleku eesmärgis. Isikul on võimalik leida menetluse ajaks töö ja elukoht. Kaaluda tuleb leebemate järelevalvemeetmete kohaldamist (VRKS § 29). PPA ega kohus ei ole piisavalt põhjendanud, miks ei ole kaalutud teatud elukohas elamist ja vastustaja juures registreerimist. Isiku kinnipidamine ei ole proportsionaalne, ta ei kujuta ohtu ühiskonnale ning tal ei ole põhjust põgeneda. PPA takistab isikul KPK-s tõendite esitamist rahvusvahelise kaitse menetluses.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6.Ringkonnakohus võtab määruskaebuse menetlusse. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 265 lg 5), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab HKMS §-des 52–54 ja 205 sätestatud nõuetele. Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (HKMS § 104 lg 1, riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9).
7.Ringkonnakohus leiab, et halduskohtu määrus on VRKS § 361 lg 2 p 4 kohaldamist puudutavas osas seaduslik ja põhjendatud. VRKS § 361 lg 2 p 3 puudutavas osas tuleb määruse põhjendusi muuta. VRKS § 361 lg 2 p 3
8.VRKS § 361 lg 2 p 3 võimaldavad paigutada rahvusvahelise kaitse taotleja KPK-sse isiku riiki saabumise ja riigis viibimise õiguslike aluste kontrollimiseks. See kinnipidamise alus tugineb Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/33 art 8 lg 3 p-le c, mille kohaselt võib taotlejat kinni pidada selleks, et otsustada menetluse raames taotleja õiguse üle siseneda riigi territooriumile. Nendes sätetes peetakse silmas menetlust, mille käigus otsustatakse taotleja õiguse üle liikmesriigi territooriumile siseneda ning kuni selle menetluse lõpuni on lubatud isikut kinni pidada. See hõlmab nn piirimenetlusi. Nimelt selgitas Euroopa Kohtu suurkoda 14.05.2020 otsuses Országos Idegenrendészeti Főigazgatóság Dél-alföldi Regionális Igazgatóság, C-924/19 PPU ja C-925/19 PPU, p 237 jj, et direktiivi 2013/32 art-s 43 ettenähtud piiril toimuva menetluse eesmärk on võimaldada liikmesriikidel teha otsus rahvusvahelise kaitse taotluste kohta, mis esitatakse liikmesriigi piiril või transiiditsoonis, enne, kui tehakse otsus taotlejate selle liikmesriigi territooriumile sisenemise kohta. Liikmesriigil on õigus kohustada rahvusvahelise kaitse taotlejat jääma maksimaalselt nelja nädala jooksul nende piirile või mõnesse nende transiiditsooni, et enne taotlejate territooriumile sisenemise õiguse üle otsustamist kontrollida, kas nende taotlus ei ole direktiivi 2013/32 art 33 kohaselt vastuvõetamatu või kas taotlust ei tule vastavalt selle direktiivi art 31 lg-le 8 tunnistada põhjendamatuks. Selline olukord on ette nähtud direktiivi 2013/33 art 8 lg 3 p-s c, mille kohaselt võivad liikmesriigid rahvusvahelise kaitse taotlejat kinni pidada, et teha menetluses otsus tema õiguse kohta nende territooriumile siseneda.
9.Praeguses asjas ei ole PPA esile toonud asjaolusid, et puudutatud isiku rahvusvahelise kaitse taotlus on selgelt põhjendamatu VRKS § 201 tähenduses ja see on võimalik läbi vaadata kiirmenetluses VRKS § 202 järgi. Isik oli jõudnud juba Tallinnasse ja tegemist polnud nn piirimenetlusega. PPA soovis kontrollida faktilisi asjaolusid (kuidas täpsemalt toimus 5(7)

3-23-2391 Schengeni alale ebaseaduslik sisenemine), mitte korraldada kiirmenetlust selgelt põhjendamatu taotluse tagasilükkamiseks. Seega ei kohaldunud asjas direktiivi 2013/32 art-s 43 ettenähtud erimenetlus ning kinnipidamise aluseks ei saanud olla direktiivi 2013/33 art 8 lg 3 p c ja VRKS § 361 lg 2 p 3. VRKS § 361 lg 2 p 4

10.VRKS § 361 lg 2 p 4 alusel võib rahvusvahelise kaitse taotlejat vältimatu vajaduse korral kinni pidada rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks, eelkõige juhul, kui on olemas põgenemise oht. Selle normi peamine eesmärk on tagada isiku kättesaadavus rahvusvahelise kaitse taotluse menetluses tähtsust omavate asjaolude selgitamiseks vajalikeks menetlustoiminguteks (nt ärakuulamiseks). Väljaselgitamist vajavad asjaolud seonduvad eelkõige pagulase staatuse aluseks olevate väidete kontrollimisega (nt tagakiusamise kartust põhistavad asjaolud), mis eeldavad isiku isiklikku osalust ja kättesaadavust (Riigikohtu 30.01.2018 määrus nr 3-17-792, p 18.2). Samas aitab selle normi kohaldamine kaasa ka taotleja edasiliikumise ennetamisele.
11.Puudutatud isik on esitanud rahvusvahelise kaitse taotluse ning menetlus on veel algusjärgus. PPA-l tuleb rahvusvahelise kaitse vajaduse hindamiseks puudutatud isikuga põhjalikumalt vestelda ja kõrvutada tema ütlusi asjakohase päritoluriigi teabega. Neid toiminguid ei saa teha puudutatud isiku osaluseta.
12.Kuna ainuüksi vajadus teha eespool nimetatud menetlustoiminguid ei tingi taotleja KPKsse paigutamist, peab kinnipidamiseks esinema põhjendatud kahtlus, et kinnipidamiseta võiks isik Eestist lahkuda või asuda ennast PPA eest varjama, st isikust peab lähtuma põgenemisoht (vt Riigikohtu 30.01.2018 määrus nr 3-17-792, p-d 18.1.–18.5 ja seal viidatud kohtupraktika; Tallinna Ringkonnakohtu 24.01.2023 määrus nr 3-22-1649, p 11). VRKS § 361 lg 21 järgi käsitatakse VRKS § 361 lg 2 p-s 4 nimetatud põgenemisohuna seda, kui esineb mõni VSS §-s 68 nimetatud asjaolu. VSS § 68 kehtestab siiski üksnes asjaolud, mis peavad põgenemisohu kindlakstegemiseks vältimatult esinema, kuid ohu lõplikuks kindlakstegemiseks tuleb vaadelda ka muid välismaalast ja juhtumit iseloomustavaid asjaolusid (nt Riigikohtu 05.12.2022 määrus nr 3-20-2004, p 18.5; 31.05.2017 määrus nr 3-3-1-93-16, p 13). KPK-sse ei saa paigutada rahvusvahelise kaitse taotlejat, kelle põgenemise tõenäosus on väike. Loa andmine on kinnipidamise võimaliku kestuse ja isikust lähtuvate ohtude osas prognoosotsus, st ohu jaatamiseks ei pea see olema realiseerunud. Kuna esmakordsel paigutamise taotlemisel ja loa andmisel tuleb tegutseda piiratud informatsiooni tingimustes, piisab esmakordse loa andmiseks sellest, et KPK-sse paigutamine on vajalik ja ei ole ilmselgelt mittemõõdukas (Riigikohtu 29.01.2015 määrus nr 3-3-1-52-14, p-d 12 ja 14).
13.Halduskohus leidis õigesti, et puudutatud isiku puhul saab jaatada põgenemisohtu VSS § 68 p 8 kohaselt. Erinevalt määruskaebuse väidetest pole halduskohus piirdunud abstraktse ohu tuvastamisega, vaid hinnanud puudutatud isiku olukorda individuaalselt. Halduskohus eritles oma määruses üksikasjalikult vastuolusid puudutatud isiku erinevatel aegadel antud ütlustes ja viitas põhjendatud kahtlusele, et isik ei räägi täit tõtt. Puudutatud isiku Eestisse saabumise asjaolud ja tegelik eesmärk oli taotluse lahendamise ajal teada vaid tema enda ütluste põhjal ning neid asjaolusid tuli halduskohtu määratud ühe kuu jooksul põhjalikumalt kontrollida. Arvestades väga piiratud aega loa andmise otsustamiseks, on kohtu põhjendused igati piisavad. Ringkonnakohus nõustub nendega ega korda neid kõiki. Isiku senised selgitused võimaldasid järeldada, et ta tuli Schengeni alale ebaseaduslikult ega soovinud jääda rahvusvahelise kaitset

6(7)

3-23-2391 taotlema Eestis, vaid reisida edasi mujale Euroopasse (Saksamaale). Vabaduses viibides on oht, et puudutatud isik jätkab reisi soovitud sihtkohta. Vastab tõele, et isik pöördus ise PPA-sse ja esitas seal kaitsetaotluse, kuid seda ei saa pidada ümberlükkamatuks tõendiks, et isik jääb menetluse ajaks Eestisse. Kaitse taotlust võidakse soovida ära esitada ka selleks, et saada lihtsalt Schengeni alal viibimisalus ning hõlbustada edasiliikumist. Jääb arusaamatuks, miks ei pöördunud puudutatud isik PPA poole abi saamiseks Narvas kohe pärast piiriületust, vaid võeti ette väidetavalt läbimärjana sõit autojuhi poolt, kes oli selleks nõus väiksese summa eest. Ka Tallinnas ei pöördunud puudutatud isik PPA poole kohe, vaid ööbis majutusasutuses. Pole välistatud, et PPA poole pöördumise tingis kartus, et isiku kohta võidakse teavitada politseid. Siinsel juhul tugevdab veendumust, et puudutatud isik võib vabaduses olles muuta ennast PPAle kättesaamatuks, asjaolu, et isiku ütlused Eestisse saabumise asjaolude kohta pole järjekindlad ning need äratavad kahtlust. Eeltoodud asjaoludel kogumis saab puudutatud isiku puhul jaatada piisavalt suurt põgenemisohtu, et õigustada tema kinnipidamist üheks kuuks, tagamaks isiku kättesaadavus rahvusvahelise kaitse taotluse menetluses tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks. Põgenemisohu puhul ei ole vaja täpselt kindlaks teha, millistesse riikidesse võib isik põgeneda, oluline on vaid tuvastada, et Eestist lahkumise oht on piisavalt suur.

14.Põgenemisohu tuvastamisel võib eeldada, et muud järelevalvemeetmed ei ole põgenemise ärahoidmiseks piisavalt tõhusad (vt Riigikohtu 29.01.2015 määrus nr 3-3-1-52-14, p 18). Seega ei ole põhjendatud puudutatud isiku etteheide, et kohus ei ole leebemate järelevalvemeetmete kohaldamist sisuliselt põhjendanud. Halduskohus on esile toonud Eestiga sidemete puudumise. KPK-s kinnipidamiseks ei ole tarvis tingimata tuvastada, et isikust lähtuks suur oht avalikule korrale. Samuti ei nähtu, et kinnipidamine ohustaks puudutatud isiku tervist või turvalisust.
15.Eelneva põhjal jääb määruskaebus rahuldamata ja halduskohtu määrus muutmata. (allkirjastatud digitaalselt)

7(7)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 24.06.20263-26-1875/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 24.06.20263-26-1878/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja