Tallinna Ringkonnakohus Eesistuja Villem Lapimaa, liikmed Janar Jäätma ja Kaire
Määruse tegemise aeg ja koht
Pikamäe 28.11.2023, Tallinn
Haldusasja number
3-23-2391
Haldusasi
Politsei- ja Piirivalveameti taotlus X kinnipidamise ja kinnipidamiskeskusesse paigutamise loa saamiseks
Menetlusosalised
Taotleja Politsei- ja Piirivalveamet, esindajad SB ja AD Puudutatud isik X, esindaja riigi õigusabi korras v.adv Aleksei Ratnikov
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 27.10.2023 määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
X määruskaebus
Jätta Tallinna Halduskohtu 27.10.2023 määruse resolutsioon muutmata, kuid muuta osaliselt määruse põhjendusi vastavalt käesoleva määruse põhjendustele.
Jätta X määruskaebus rahuldamata.
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul, arvates määruse kättesaamisest (HKMS § 235 lg-d 1 ja 3, § 265 lg 5).
3-23-2391
3-23-2391 Kohtuistungil 26.10.2023 on puudutatud isik sellele väitele vastu vaielnud ning selgitanud, et PPA näitas talle arvutiekraanil küll kaarte, kuid ta ei mäletanud täpset tänavanime või maja, küll aga näitas kaardil piirkonna, kus ta Narvas jõest väljus ja kus ta Tallinnas autost väljus. Seejuures suutis isik kohtuistungil kirjeldada, et Tallinnas väljus ta autost kesklinnas, paremal pool oli sadam ja vasakul pool oli hotell. Samas on isikuandmete ankeedis märgitud, et isik ei mäleta, kus ta tuli välja, kui saabus Tallinnasse (dtl 11). Isikuandmete ankeedis kirjeldatut on kinnitanud puudutatud isik oma allkirjaga (dtl 12). Olukorras, kus puudutatud isik on allkirjastanud nii isiku kinnipidamise protokolli kui ka isikuandmete ankeedi ega ole teinud ühtegi märkust, et tema ütlusi oleks valesti protokollitud, tekitavad isiku poolt kohtuistungil esitatud vastupidised väited küsitavusi, miks siis kohe ei palunud isik ankeedis olevaid andmeid parandada, vaid alles kohtuistungil toob välja nende tõele mittevastavuse. Kohtuistungil on isik märkinud, et ta saabus üle Narva jõe, ujudes Narva linna, kuid isikuandmete ankeedil on kirjas järgmine: „Kui jõudsin Eestisse, siis ma mõnda aega uitasin piiriäärsetes külades ja siis liikusin linna poole.“ (dtl 11). Seega on isiku ütlused ka vastuolulised, mistõttu on põhjendatud PPA taotlus, selgitamaks välja tegelikke asjaolusid. PPA on selgitanud, et taotluse esitamise ajaks ei ole alustatud VRKS § 15 lg-s 1 toodud toimingutega. Lisaks peab PPA rahvusvahelise kaitse menetleja vastavalt VRKS § 18 lg-le 2 kontrollima esitatud andmete õigsust, taotleja väidete usutavust ja muid asjaolusid. On ilmne, et selliste menetlustoimingute sooritamine on ajamahukas ning see ei ole võimalik 48 tunni jooksul. Küll aga ei tohiks vähemalt esmane intervjuu võtta aega enam kui 1 kuu. Kohtuistungil väitis isik, et ujus üle jõe samades riietes, mis tal olid seljas kohtuistungil. Selliste riietega ei ole võimalik praegusel aastaajal üle Narva jõe ujuda. Samas on puudutatud isik selgitanud 25.10.2023 PPA-le, et ületas Narva jõe kummiülikonnas. Tegemist on vastuoluga isiku ütlustes, mis seab kahtluse alla isiku motiivid ja ütluste usaldusväärsuse ning viitab selgele vajadusele selgitada rahvusvahelise kaitse menetluses välja olulised asjaolud. Kohtuistungil on PPA selgitanud, et praeguses menetlusstaadiumis ei ole võimalik hinnata, kas isik liigitub haavatavate isikute gruppi VRKS § 151 lg 1 tähenduses, kuivõrd veel ei ole saanud hinnata, kas vanglas kogetu kvalifitseerub jõhkraks vägivallaks ja seda asub menetleja alles hindama. Samas on kohtuistungil puudutatud isik väitnud, et haavatavuse hindamise akti on valesti märgitud kogetud vägivalla kirjeldus. Isiku sõnutsi ei peksnud teda kaaskinnipeetavad, vaid vangla administratsioon. Ehkki internetist leiab allikaid, mille kohaselt on Prigožin käinud vanglates värbamas, ei ole avalikult kättesaadavaid andmeid selle kohta, et kinnipeetavad, kes keeldusid, oleksid saanud vangla administratsiooni poolt jõhkra füüsilise vägivalla osaliseks. Neid asjaolusid tuleb täpsemalt hinnata rahvusvahelise kaitse taotluse menetluses ning kohus eeldab, et PPA suudab seda teha hiljemalt 1 kuu jooksul. Esineb isiku põgenemise oht, kuna ta tuli Eestisse seadusliku aluseta ja piiri ebaseaduslikult ületades. Ühtlasi on isiku kinnipidamise protokollis märgitud, et isiku reisi eesmärk on segane ning isiku sõnade kohaselt plaanis ta kasutada Eestit kui transiitriiki (dtl 20). Kuigi isik märkis istungil, et ta ei kavatse põgeneda ning ta ju ilmus vabatahtlikult PPA-sse, suurendab siiski põgenemisohtu asjaolu, et isik on ebaseaduslikult riiki sisenenud, seejuures ei ole õnnestunud tuvastada tema täpset liikumise trajektoori. Täiendavalt tuleb põgenemisohu hindamisel arvesse võtta isikuga seotud muid asjaolusid – isikul puuduvad seosed Eestiga, tal ei ole siin sugulasi ega tuttavaid, isikul puudub kindel elukoht Eestis, samuti ei ole isikul siin töökohta ega piisavaid rahalisi vahendeid. Isiku ütlustel said tal rahalised vahendid otsa, mistõttu otsustas esitada rahvusvahelise kaitse taotluse Eestis (dtl 10). Isiku selgitused erinevad märkimisväärselt sellest, mida isik rääkis 25.10.2023 PPA-le ja 26.10.2023 kohtuistungil. Selliseid vastuolusid
3(7)
3-23-2391 ei ole võimalik millegagi selgitada, vaid sellest saab üksnes järeldada, et need vähendavad isiku ütluste usaldusväärsust. Lisaks annab see alust kahelda, mis on isiku tegelik reisi eesmärk, arvestades, et isik ei pöördunud koheselt Narva saabudes võimuorganite poole rahvusvahelise kaitse taotlusega. Olukorras, kus isiku huvi ei olnudki algselt esitada Eestis rahvusvahelise kaitse taotlust ning väidetavalt puuduvad tal igasugused seosed Eestiga (kuigi kohtuistungil märkis isik, et ta teab, et Eestis tegutsevad isikud sarnaselt temale sõjavastase tegevusega), jääb arusaamatuks, miks pidas isik vajalikuks sõita Tallinnasse, et seejärel PPA-sse pöörduda rahvusvahelise kaitse taotluse esitamiseks. Mõistlik inimene pöörduks kohe pärast Narva jõe ületamist politseisse abi saamiseks. Eriti arvestades, et väidetavalt ületati jõgi tavariietes ning öösel, mistõttu võib eeldada, et isikul on väga külm. Seejuures tundub mõeldamatu, et isik jalutaks pikalt öösel mööda linna ja võõras inimene on nõus läbimärja isiku auto peale võtma ning Tallinnasse sõidutama. Tallinnasse jõudes ei pöördunud isik koheselt politseisse, vaid läks hotelli (kuigi väidetavalt olid isikul rahalised vahendid otsas). Väited rahvusvahelise kaitse vajaduse kohta on vastuolulised ja Youtube ́ist ei ole leitavad tema nime alt videod. On piisavalt alust arvata, et leebemate järelevalvemeetmete kohaldamisel võib isik ebaseaduslikult lahkuda mõnda teise Schengeni riiki ning seetõttu mitte olla menetlustes kättesaadav. Selleks annab alust puudutatud isiku väide, et ta püüdis jõuda Euroopasse ega kavatsenud tulla Eestisse; puudutatud isik oleks soovinud taotleda rahvusvahelist kaitset kuskil Kesk-Euroopas, samuti on puudutatud isikul sõber Saksamaal (dtl 10). Ühtlasi suurendavad isiku põgenemise ohtu ebausaldusväärsed väited ning vastuolud selgitustes. Isiku ütluste usaldusväärsust vähendab asjaolu, et isik ei pöördunud koheselt peale ebaseaduslikku piiriületust PPA-sse rahvusvahelist kaitset taotlema, vaid alles 25.10.2023. Usutav ei ole isiku selgitus, et 24.10.2023 Tallinnasse jõudes ei olnud tal hea enesetunne, mistõttu ta PPA-sse rahvusvahelise kaitse taotlemiseks ei pöördunud. Küsitav on seegi, kas tavaline inimene suudab praegustes ilmastikuoludes ületada tavalistes riietes Narva jõe ning seejärel öösel pikalt linnatänavatel jalutada. Veelgi enam, ka 25.10.2023 PPA-sse pöördumisel on PPA-le jäänud ebaselgeks isiku reisi eesmärk, samuti on jätkuvalt tuvastamata, kuidas isik Eestisse saabus. Kummastav on seejuures tõik, et kui isik väidab, et tema motiiviks on saada Eestis kaitset ning ta on vabatahtlikult tulnud politseisse rahvusvahelist kaitset taotlema, siis miks on kohtuistungil isik valmis rohkem rääkima oma saabumisest Eestisse ning liikumisest Tallinnasse, kui 25.10.2023 PPA-s olles. Kui isik tõesti soovib rahvusvahelist kaitset, siis teeb ta igakülgselt haldusorganiga koostööd. Arusaamatu on, miks isik 25.10.2023 PPA-sse ilmudes kandis kaasas külmrelva. Tõhusamate alternatiivide puudumisel on taotletav meede mõõdukas. KPK-s on tagatud isikule arstiabi ning vajadusel ka psühholoogiline abi.
4(7)
3-23-2391 PPA ja kohus ei ole piisavalt põhjendanud isiku põgenemise ohtu. Isik tuli ise vabatahtlikult PPA-sse rahvusvahelise kaitse taotluse esitamiseks. Ta tegi seda viivitamatult (mõistliku aja jooksul). Kohtupraktikas on leitud, et üksnes riigipiiri ületamise fakt ei pruugi olla piisav, et jaatada isiku põgenemise ohtu. VSS § 68 sätestab üksnes asjaolud, mis peavad põgenemisohu kindlakstegemiseks vältimatult esinema, kuid ohu lõplikuks kindlakstegemiseks tuleb vaadelda ka muid välismaalast ja juhtumit iseloomustavaid asjaolusid. Arusaamatuks jääb põhjendus, et põgenemisohtu kinnitab ebaselgus isiku Eestisse tuleku eesmärgis. Isikul on võimalik leida menetluse ajaks töö ja elukoht. Kaaluda tuleb leebemate järelevalvemeetmete kohaldamist (VRKS § 29). PPA ega kohus ei ole piisavalt põhjendanud, miks ei ole kaalutud teatud elukohas elamist ja vastustaja juures registreerimist. Isiku kinnipidamine ei ole proportsionaalne, ta ei kujuta ohtu ühiskonnale ning tal ei ole põhjust põgeneda. PPA takistab isikul KPK-s tõendite esitamist rahvusvahelise kaitse menetluses.
3-23-2391 Schengeni alale ebaseaduslik sisenemine), mitte korraldada kiirmenetlust selgelt põhjendamatu taotluse tagasilükkamiseks. Seega ei kohaldunud asjas direktiivi 2013/32 art-s 43 ettenähtud erimenetlus ning kinnipidamise aluseks ei saanud olla direktiivi 2013/33 art 8 lg 3 p c ja VRKS § 361 lg 2 p 3. VRKS § 361 lg 2 p 4
6(7)
3-23-2391 taotlema Eestis, vaid reisida edasi mujale Euroopasse (Saksamaale). Vabaduses viibides on oht, et puudutatud isik jätkab reisi soovitud sihtkohta. Vastab tõele, et isik pöördus ise PPA-sse ja esitas seal kaitsetaotluse, kuid seda ei saa pidada ümberlükkamatuks tõendiks, et isik jääb menetluse ajaks Eestisse. Kaitse taotlust võidakse soovida ära esitada ka selleks, et saada lihtsalt Schengeni alal viibimisalus ning hõlbustada edasiliikumist. Jääb arusaamatuks, miks ei pöördunud puudutatud isik PPA poole abi saamiseks Narvas kohe pärast piiriületust, vaid võeti ette väidetavalt läbimärjana sõit autojuhi poolt, kes oli selleks nõus väiksese summa eest. Ka Tallinnas ei pöördunud puudutatud isik PPA poole kohe, vaid ööbis majutusasutuses. Pole välistatud, et PPA poole pöördumise tingis kartus, et isiku kohta võidakse teavitada politseid. Siinsel juhul tugevdab veendumust, et puudutatud isik võib vabaduses olles muuta ennast PPAle kättesaamatuks, asjaolu, et isiku ütlused Eestisse saabumise asjaolude kohta pole järjekindlad ning need äratavad kahtlust. Eeltoodud asjaoludel kogumis saab puudutatud isiku puhul jaatada piisavalt suurt põgenemisohtu, et õigustada tema kinnipidamist üheks kuuks, tagamaks isiku kättesaadavus rahvusvahelise kaitse taotluse menetluses tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks. Põgenemisohu puhul ei ole vaja täpselt kindlaks teha, millistesse riikidesse võib isik põgeneda, oluline on vaid tuvastada, et Eestist lahkumise oht on piisavalt suur.
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.