Taotluse esitaja – Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud esindaja Katri Bergmann Isik, kelle suhtes taotletakse haldustoiminguks loa andmist – X. X. (sünd. XX.XX.XXXX), esindajaks v. adv. Aleksei Ratnikov.
Asja läbivaatamine
Lihtmenetluses, 23.11.2023 kohtuistungil
RESOLUTSIOON
1.Võtta asja menetluse juurde varasemalt haldusasjas nr 3-23-2391 esitatud tõendid.
2.Rahuldada Politsei- ja Piirivalveameti taotlus ning pikendada X. X. kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaega kuni kinnipidamise aluste äralangemiseni, kuid mitte kauem kui 27.03.2024 (k.a).
3.Tõlkida määruse resolutsioon ja põhjendused vene keelde. Politsei- ja Piirivalveametil tuleb määrust viivitamatult X. X. tutvustada ja selgitada, et määruse resolutsiooni ja põhjenduste tõlge vene keelde edastatakse talle pärast selle valmimist.
4.Määrata Advokaadibüroo A. Ratnikov & Partners vandeadvokaadi Aleksei Ratnikovi poolt käesolevas haldusasjas osutatud riigi õigusabi tasu suuruseks 195, 60 eurot (sh käibemaks).
5.Avaldatavas kohtumääruses asendada puudutatud isiku ees-ja perekonnanimi tähemärkidega.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Venemaa Föderatsiooni kodanik X. X. (edaspidi: isik) (sünd XX.XX.XXXX Venemaal) oli Politsei- ja Piirivalveameti (edaspidi PPA) Põhja prefektuuri piirivalvebüroo piiri- ja migratsioonijärelevalvetalituse (edaspidi PVB PMJVT) järelevalveametnike poolt kinni peetud 25.10.2023 kell 14:00 Tallinnas PPA Põhja prefektuuri ametiruumides aadressil Pärnu mnt 139 välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (edaspidi VRKS) § 361 lg 2 p 3 ja 4 alusel 48-tunniks ja oli toimetatud PPA kinnipidamiskeskusesse aadressil Linnaaru tee 5/1, Soodevahe küla, Rae vald.
2.Isik esitas 25.10.2023 PPAle suuliselt soovi taotleda Eestis rahvusvahelist kaitset. Enne rahvusvahelise kaitse taotluse esitamist oli kindlaks tehtud, et isik viibib Schengeni viisaruumis, sh Eestis, ilma seadusliku aluseta ning isiku sõnade kohaselt ületas ta ebaseaduslikult Eesti välispiiri (saabus Eestisse Venemaalt ujudes üle Narva jõe). PPA võttis X. X.’i rahvusvahelise kaitse taotluse vastu, mis on registreeritud PPA süsteemis numbriga 12310250099.
3.Isiku põhjalikumal küsitlemisel selgus, et isik saabus Schengeni viisaruumi 24.10.2023 öösel, ujudes üle Narva jõe ja sedasi ületades ebaseaduslikult Eesti välispiiri. Eestisse saabudes ei pöördunud isik kohe PPA poole, väidetavalt ta ei tulnud selle mõtte peale. Isiku sõnade kohaselt liikus ta Narvas ringi, leidis 24/7 töötavat valuutavahetuspunkti, kus vahetas endal kaasas olnud sularaha Vene rublad eurode vastu. PPA täpsustas isikult, miks ta ei pöördunud kohalike ametivõimude poole või lähedal olevasse Eesti piiripunkti, et teavitada oma olukorrast. Isik väitis, et tal oli väga halb olla ning ta ei olnud võimeline seda tegema. Kui PPA täpsustas isikult, kas ta pöördus oma halva enesetunde tõttu abi saamiseks meditsiiniasutuse poole (kiirabi), väitis isik, et tal ei olnud nii halb. PPA oli seisukohal, et isiku ütlused ei ole usutavad, kuna nad olid vastuolulised ning isik ei suutnud täpselt näidata, kust ta saabus, kus ta liikus, kelle abiga ta jõudis Tallinnasse jne. Kuna isiku ütlused ja tema Schengeni viisaruumi, sh Eestisse, saabumise asjaolud ei olnud selged ja usutavad, asus PPA seisukohale, et isiku puhul on tegu ebausaldusväärse välismaalasega.
4.27.10.2023 andis Tallinna Halduskohus oma määrusega nr 3-23-2391 loa isiku paigutamiseks kinnipidamiskeskusesse kuni 27.11.2023.
5.PPA esitas 22.11.2023 taotluse loa saamiseks X. X. kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks kuni neljaks kuuks. PPA on seisukohal, et isiku jätkuv kinnipidamine kuni tema rahvusvahelise kaitse menetluse lõpuni ning tulevikus sunniviisiliseks väljasaatmiseni on vajalik, kuna isikuga seotud asjaolud ei ole veel välja selgitatud ja rahvusvahelise kaitse menetlus on pooleli. Isikuga on 8.11.2023 läbi viidud vestlus, et selgitada rahvusvahelise kaitse vajadus. PPA peab kontrollima saadud informatsiooni ning võrdlema seda päritoluriigi infoga. Peale mida on vaja viia isikuga läbi täiendav intervjuu. Arvestades isikuga seotud asjaolusid kogumis (viibimine Venemaa vanglas, ebaseaduslik piiriületus) on PPA seisukohal, et isikust tulenev põgenemise oht on jätkuvalt aktuaalne ning seetõttu ei ole võimalik leebemaid järelevalvemeetmeid kohaldada.
6.Tallinna Halduskohtus arutati käeolevat loataotlust isiku kinnipidamiseks 23.11.2023 toimunud kohtuistungil. Kohtuistungil isik vandeadvokaadist esindaja kaudu selgitas, et PPA taotlus ei ole nõuetekohaselt põhjendatud. PPA väidab, et esineb põgenemisoht, ent isik saabus ise PPA esindusse. Isik oleks saanud selle asemel liikuda teistesse riikidesse. Isik esitas taotluse riiki saabumise päeval. Isik saaks elada näiteks varjupaigakeskuses kuni PPA tema taotlust menetleb. Väited seoses keeleõppega on isiku hinnangul otsitud. Lisaks ei tohiks kriminaalkaristuse fakti isiku kahjuks kasutada. Isik palus jätta taotlus rahuldamata.
KOHTU PÕHJENDUSED
7.Kuna antud juhul on tegemist loa taotlusega kinnipidamise pikendamiseks, juhindub kohus ka varasemalt esitatud tõenditest ja esmakordselt kinnipidamiseks loa andmise määruses kindlaks tehtud asjaoludest. HKMS § 62 lg 2 sätestab, et kohus võtab vastu ainult sellise tõendi ja korraldab selliste tõendite kogumise ning arvestab asja lahendamisel ainult sellist tõendit, millel on asjas tähtsust. Tõendil ei ole asjas tähtsust muu hulgas juhul, kui asjaolu ei ole vaja tõendada või see on kohtu hinnangul juba piisavalt tõendatud. Lisaks sätestab HKMS § 61 lg 4, et varasema jõustunud kohtulahendi põhjendustes tuvastatud asjaolusid hindab kohus kogumis teiste tõenditega. Haldusasjas nr 3-23-2391 andis kohus loa isiku kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamisseks seoses isiku poolt rahvusvahelise kaitse taotluse esitamise ja selle menetlemisega. Haldusasjas nr 3-23-2391 leidsid tõendamist mitmed käesoleva taotluse lahendamisel olulised asjaolud, mistõttu võtab kohus haldusasjas nr 3-232391 esitatud tõendid käesoleva haldusasja juurde ning tugineb taotluse menetlemisel muu hulgas nii juurde võetud tõenditele kui ka juba haldusasja nr 3-23-2391 kohtumääruses tuvastatud asjaoludele.
8.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 264 lg 1 kohaselt annab kohus seadusega sätestatud juhtudel haldustoimingu tegemiseks loa ja pikendab seda. HKMS § 264 lg 2 kohaselt taotluse loa saamiseks esitab selleks volitatud haldusorgan kirjalikult koos põhjendusega ning seaduses ettenähtud ja asja otsustamiseks vajalike tõendite ja seletustega. Välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) § 362 lg 5 kohaselt pikendab halduskohus VRKS § 362 lg 2 sätestatud tähtaega kuni nelja kuu kaupa juhul, kui esinevad VRKS § 361 lg 2 sätestatud alus ja lg 1 sätestatud põhimõte. VRKS § 362 lg 2 p 4 sätestab, et rahvusvahelise kaitse taotlejat võib vältimatu vajaduse korral kinni pidada rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks, eelkõige juhul, kui on olemas põgenemise oht. Sätte eesmärk on muu hulgas tagada, et isik oleks PPA-le vajalike menetlustoimingute tegemiseks (sh ärakuulamiseks) kättesaadav ning ennetada isiku võimalikku edasiliikumist. Sama paragrahvi lõige 1 sätestab, et rahvusvahelise kaitse taotlejat võib kinni pidada käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud alusel, kui VRKS sätestatud järelevalvemeetmeid ei ole võimalik tõhusalt kohaldada. Kinnipidamine peab olema kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ning kinnipidamisel peab arvestama igal üksikjuhtumil rahvusvahelise kaitse taotlejaga seotud olulisi asjaolusid. Taotlusest selgub, et isiku kinnipidamine kuni tema rahvusvahelise kaitse menetluse lõpuni ning tulevikus sunniviisiliseks väljasaatmiseni on vajalik, kuna isikuga seotud asjaolud ei ole veel välja selgitatud ja rahvusvahelise kaitse menetlus on pooleli. Isikuga on 8.11.2023 läbi viidud vestlus, et selgitada rahvusvahelise kaitse vajadus. PPA peab kontrollima saadud informatsiooni ning võrdlema seda päritoluriigi infoga. Peale mida on vaja viia isikuga läbi täiendav intervjuu. Käesoleval hetkel rahvusvahelise kaitse menetleja peab VRKS § 18 lg 2 kohaselt kontrollima esitatud andmete õigsust, taotleja väidete usutavust ja muid asjaolusid ning teeb selleks vajalikke menetlustoiminguid. VRKS § 18 lg 2 kohaselt tuleb PPAl kontrollida esitatud tõendite ja teiste asjaolude, sh puudutatud isiku väidete õigsust. Näiteks isiku väited tema tagakiusamise osas seoses Ukraina sõja vastasusega on üldsõnalised ja vasturääkivad (isik on väitnud, et tegeles sõjavastase tegevusega, muu hulgas läbi youtube.com, kuid need väited on tõendamata). Lisaks on isik haavatavuse hindamise küsimustikus märkinud, et on kogenud piinamist või muud tõsist füüsilist, psühholoogilist või seksuaalset vägivalda. Riigikohtu halduskolleegium on oma 19.06.2019 otsuse nr. 3-19-415 p 16 märkinud, et vajadus välja selgitada isiku tervislik seisund on rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel tähtsust omavaks asjaoluks, mille välja selgitamise vajadus õigustab kinnipidamiskeskusse paigutamist VRKS § 361 lg 2 p 4 alusel. Kuna isik on selgitanud, et on kogenud piinamist või muud tõsist
vägivalda, on vajalik ka isiku tervisliku seisundi paremaks hindamiseks nimetud väiteid kontrollida. VRKS § 181 lg 1 järgi vaadatakse taotlus läbi nii kiiresti kui võimalik, kuid mitte hiljem kui kuus kuud pärast taotluse vastuvõtmist. Seaduses ettenähtud tähtaega ei ole isiku puhul ületatud.
9.Haldusasjas nr 3-23-2391 on varasemalt leidnud tõendamist, et isiku puhul esineb põgenemisoht ja asjaolud ei ole käesoleva taotluse esitamise ajaks muutunud selliselt, et põgenemisohtu välistada. VRKS § 29 näeb ette ka leebemad järelevalvemeetmed kui puudutatud isiku kinnipidamine ja kinnipidamiskeskusesse paigutamine, kuid VRKS § 29 sätestatud järelevalvemeetmeid (kindlaksmääratud kohas elamine, registreerimisele ilmumine, elukohast eemal viibimisest teatamine) ei ole võimalik isiku suhtes tõhusalt kohaldada, kuna isiku suhtes esineb põgenemisoht. PPA hinnangul ei ole välistatud, et isik ei pruugi vabaduses viibides järgida talle kohaldatud järelevalvemeetmeid ning võib omavoliliselt ja ebaseaduslikult lahkuda teise riiki, seda enam, et Schengeni alal puudub riikidevaheline piirikontroll ning dokumentideta liikumine ei ole raskendatud. PPAle teadaolevalt ei ole isikul Eestis võimalikku elukohta ega lähedasi. Arvestades kõiki isikuga seonduvaid asjaolusid, on PPA seisukohal, et olukorras, kus isik vabastatakse kinnipidamiskeskusest, on tõenäoline, et isik hakkaks end varjama ametivõimude eest, et takistada nii rahvusvahelise kaitse menetluse läbiviimist ja selle lõpetamist isiku soovil, mis eeldab PPA poolt kirjaliku otsuse tegemist ja menetluse ametlikku lõpetamist kui ka oma võimaliku väljasaatmist pärast varjupaigamenetluse lõppu ning isik võib lahkuda ebaseaduslikult mõnda teise Schengeni liikmesriiki. Võimaliku ebaseadusliku piiriületust saab takistada vaid isiku liikumisvabaduse piiramisega. Kohus nõustub eeltoodud PPA hinnangutega ning toob lisaks eelnevale välja, et rahvusvahelise kaitse menetluse isikuandmete ankeedist nähtuvatest ütlustest selgub, et isiku eesmärgiks oli jõuda siiski vähemalt Saksamaale. Isik tegi rahvusvahelise kaitse taotluse Eestis eelduslikult olude sunnil, sest ta ei suutnud planeeritud eesmärki täita. Kinnipidamiskeskusest vabanedes on oht, et isik proovib siiski esialgset plaani täita ja vähemalt Saksamaale või mujale Kesk- Euroopa riiki jõuda.
10.Kohus nõustub PPA-ha, et isiku Eesti Vabariiki saabumise asjaolud äratavad kahtlust. Eeskätt tema saabumine Eestisse väidetavalt Narva jõge ujudes ületades (oktoobri lõpus) ning pöördumine PPA poole mitte koheselt, vaid hiljem ja hoopis Tallinnas. Lisaks on teada, et isikut on Venemaal karistatud röövimise eest, mistõttu võib isikust lähtuda oht avalikule korrale, samuti puudub antud ajahetkel võimalus veenduda isiku antud ütluste usaldusväärsuses.
11.Kokkuvõtvalt rahuldab kohus PPA taotluse pikendada X. X. kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaega kuni kinnipidamise aluste äralangemiseni, kuid mitte kauem kui 27.03.2024 (k.a). Kohus on veendunud, et põgenemisoht on jätkuvalt olemas ning isik võib vabaduses olles ennast ametivõimude eest varjata ja Eestist edasi, mõnesse teise Schengeni riiki liikuda. Isik ei ole välja toonud selliseid uusi asjaolusid, mis põgenemisohu välistaksid.
12.Kinnipidamise aluse äralangemisel tuleb rahvusvahelise kaitse taotleja viivitamatult kinnipidamiskeskusest või arestimajast vabastada (VRKS § 364 lg1).
13.Tallinna Ringkonnakohus on oma 13.11.2023 antud määrusega haldusasjas nr. 3-23-2391 rahuldanud isiku riigi õigusabi taotluse ja andnud isikule riigi õigusabi esindamiseks halduskohtumenetluses seonduvalt määruskaebuse esitamisega Tallinna Halduskohtu 27.10.2023 määruse peale kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud. Sama määruse punktis 9 on ringkonnakohus selgitanud, et riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 17 lg 1 esimese lause järgi säilib riigi õigusabi saanud isiku õigus riigi õigusabile asja ülekandumisel mõneks teiseks RÕS § 4 lg 3 ette nähtud riigi õigusabi liigiks ning varem nimetatud advokaat jätkab isikule riigi õigusabi osutamist, välja arvatud sama paragrahvi lõikes 2 sätestatud juhul.
Selliselt hõlmab määruskaebemenetluse raames antav riigi õigusabi isiku esindamist ka võimalikes järgnevates kinnipidamiskeskuses viibimise tähtaja pikendamise menetlustes (RÕS § 4 lg 3 p 5). Seega tuleb riigi õigusabi korras määratud esindajal vajadusel jätkata X. X.i esindamist ka pärast määruskaebemenetluse lõppu ning võimalike järgnevate kinnipidamiskeskuses viibimise tähtaja pikendamise menetluste korral ei pea isik pöörduma täiendava riigi õigusabi taotlusega halduskohtu poole (RÕS § 10 lg 1). Eeltoodu kohaselt on isikut esindanud käesolevas kinnipidamise pikendamise menetluses samuti Advokaadibüroo A.Ratnikov & Partners vandeadvokaat Aleksei Ratnikov, kes esitas 24.11.2023 kohtule taotluse riigi õigusabi tasu kindlaksmääramiseks kokku summas 195, 60 eurot. Taotluse kohaselt on riigi õigusabi osutaja teinud järgmisi toiminguid: 23.11.2023 PPA taotlusega tutvumine 30 minutit, 23.11.2023 istungiks ettevalmistamine 30 minutit ja 23.11.2023 kohtuistungil osalemine 65 minutit.
14.Juhindudes riigi õigusabi seaduse § 22 lg 6 ja 7 ning justiitsministri 26.07.2016 määruse nr 16 „Advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude hüvitamise kord“ § 5 ja § 11 lg 1 leiab kohus, et riigi õigusabile kulutatud aeg ja tehtud toimingud on põhjendatud ning riigi õigusabi tasu suuruseks tuleb määrata 195,60 eurot. Kohtumääruse alusel riigi õigusabi tasu väljamaksmist riigi õigusabi osutanud advokaadile korraldab RÕS § 24 lg 1 alusel Eesti Advokatuur.
15.VRKS § 13 lg 1sätestab, et rahvusvahelise kaitse menetlus ja ajutise kaitse menetlus ei ole avalikud. Kuna nimetatud menetlused ei ole avalikud tuleb ka muu hulgas kohtumääruses tagada isiku anonüümsus. Kokkuvõtvalt asendab HKMS § 175 lg 3 ja § 178 lg 3 alusel avaldatavas määruses puudutatud isiku nime tähemärgiga, et poleks võimalik isikut identifitseerida. (allkirjastatud digitaalselt) Janek Laidvee kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.