Tallinna Halduskohus
Kohtunik
Daimar Liiv
Määruse tegemise aeg ja koht
16.11.2023, Tallinn
Haldusasja number
3-23-2572
Haldusasi
Politsei- ja Piirivalveameti taotlus kinnipidamise ja kinnipidamiskeskusesse paigutamise loa saamiseks
Menetlusosalised
Taotluse esitaja – Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja Katri Bergmann Isik, kelle suhtes taotletakse haldustoiminguks loa andmist – X
Resolutsioon
Edasikaebamise kord
asjaolud. Kohtuistungil võttis kohus PPA taotlusel asja materjalide hulka haldusasja nr. 3-23-2482 materjalid. PPA põhjendab oma taotlust alljärgnevaga:
ebaseadusliku ületamise tõttu ning ta ei ole saanud luba või õigust Eestis viibida. Käesoleval juhul ei ole vaidlust selles, et isik saabus Eestisse ebaseaduslikult, omamata alust riigis viibimiseks. Ka isik ise kinnitas, et ebaseaduslik piiriületus oli teadlik ja tahtlik tegevus. Isiku sõnade kohaselt on ta peale kodumaalt lahkumist viibinud Araabia Ühendemiraatides, Usbekistanis, siis Kasahstanis, Türkmenistanis, Venemaal ja seejärel Valgevenes. Isik soovis minna Leetu kuid see ei õnnestunud ja isik sattus eksituse ja juhuste kokkulangevuste tõttu hoopis Eestisse, kuhu ta ei soovinud tegelikkuses tulla. Tegelik soov oli tal minna ebaseaduslikult Leetu, et seal leida tööd. Põhjendades seda sellega, et dokumendi puudumisest tulenevalt ei saanud ta seda seaduslikult teha. PPA hinnangul antud isiku käitumine ja ütlused kinnitavad seda, et välismaalase suhtes esineb põgenemise oht. Eeltoodut arvesse võttes võib väita, et isik on teadlikult ette planeerinud ebaseaduslikku piiriületust ning selle plaani ka teadlikult ellu viinud. Isiku enda sõnade kohaselt ei ole tal kodakondsust ja sellest tulenevalt ei saanud ta endale dokumenti, mis omakorda ei võimaldanud isikul seaduslikult tegutseda. Isik tahab Eestis töötada autojuhina või taksojuhina. PPA hinnangul esineb isiku suhtes põgenemisoht ning puudub alus arvata, et vabaduses viibides oleks isik ametivõimudele kättesaadav väljasaatmise menetluse lõpuni. VSS § 23 lg 11 alusel on isiku paigutamine kinnipidamiskeskusesse haldusmenetluse korras kohaldatav abinõu, mida rakendatakse Eestis ebaseaduslikult viibiva isiku suhtes, keda pole olnud võimalik VSS § 18 lg 1 sätestatud tähtaja jooksul riigist välja saata. Isik on kohustatud väljasaatmise korraldamisele kaasa aitama, vabaduses viibides puudub aga isikul selleks ajend, mida on oma käitumisega tõendanud (ebaseaduslik piiriületus, rahvusvahelise kaitse taotluse esitamine väljasaatmise vältimiseks). PPA on seisukohal, et isiku suhtes esineb ka VSS § 23 lg 2 p-s 3 sätestatud kinnipidamise alus, sest isiku väljasaatmiseks kodakondsusjärgsesse riiki on tarvis saada isiku reisidokument, kuna käesoleval hetkel tal seda ei ole. PPA on seisukohal, et VSS § 10-s sätestatud järelevalvemeetmeid (kindlaksmääratud kohas elamine, registreerimisele ilmumine, elukohast eemal viibimisest teatamine) ei ole võimalik isiku suhtes tõhusalt kohaldada, kuna isiku suhtes esineb põgenemisoht. Põgenemise ohu korral ei tagaks leebemate järelevalvemeetmete rakendamine soovitud eesmärki ka juhul, kui PPA kohaldaks isiku suhtes mitut erinevat järelevalvemeedet samaaegselt, kuivõrd leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine eeldab isiku suhtes usaldust, millele peaks alust andma isiku varasem käitumine (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 16.06.2017 määrus asjas nr 3-3-1-24-17, p 13). Samuti on Riigikohus 29.01.2015 kohtuasjas nr 3-3-1-48-14 leidnud, et põgenemisohu tuvastamisel ei suuda isiku paigutamine majutuskeskusesse ning leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine põgenemist eelduslikult ära hoida. PPA hinnangul esineb isiku suhtes põgenemisoht, mida ei ole võimalik maandada leebemate järelevalvemeetmetega. Isikul ei ole kaasa ühtegi reisidokumendi, mille PPA saaks järelevalvemeetmete täitmiseks hoiule võtta. PPA hinnangul ei ole välistatud, et isik ei pruugi vabaduses viibides järgida talle kohaldatud järelevalvemeetmeid ning võib omavoliliselt ja ebaseaduslikult lahkuda teise riiki, seda enam, et Schengeni alal puudub riikidevaheline piirikontroll ning dokumentideta liikumine ei ole raskendatud. PPA-le teadaolevalt ei ole isikul Eestis võimalikku elukohta ega lähedasi. Isiku sõnul on ta varasemalt üritanud ebaseaduslikult siseneda Leetu. Isik on teadlikult ja tahtlikult ületanud ebaseaduslikult Venemaa Föderatsiooni ja Euroopa Liidu liikmesriigi vahelise piiri ning eelnevalt ei ole isegi üritanud leida mõnda muud seaduslikku viisi Eestisse saabumiseks. PPA hinnangul annab isiku selline käitumine aluse arvata, et isik ei pruugi vabaduses
viibides järgida talle kohaldatud järelevalvemeetmeid ning võib omavoliliselt ja ebaseaduslikult lahkuda Eestist mujale Euroopasse. Kinnipidamine peab olema kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ning kinnipidamisel peab igal üksikjuhtumil arvestama välismaalasega seotud olulisi asjaolusid. PPA on arvamusel, et kinnipidamine on vajalik ja proportsionaalne abinõu, et PPA-l oleks võimalik tagada isiku väljasaatmine Eesti Vabariigist. Kinnipidamiskeskuses on isikule tagatud majutus, toitlustus, vajadusel arstiabi ja on võimalus viibida värske õhu käes.
Põgenemise ohu hindamisel on tegemist prognoosotsusega, mille aluseks on nii objektiivsed asjaolud kui ka menetleva asutuse subjektiivne hinnang. Tartu Halduskohus märkis oma 05.11.2023 määruses haldusasjas nr 3-23-2482 järgmist: „Kohtu hinnangul on alus puudutatud isiku kinnipidamiseks olemas. VRKS § 361 lg 2 p 1, 2, 4 ja 5 kohaldamise eeldused on täidetud. Puudutatud isiku isikusamasust ei ole võimalik tuvastada ja kodakondsust või selle puudumist kindlaks teha, kuna isikut tõendavaid dokumente ei ole. Puudutatud isiku antud andmed tema teekonna kohta ei ole eluliselt usutavad. Isiku rahvusvahelise kaitse taotlus on äärmiselt puudulik, s.h ei ole selles välja toodud, milles seisneb tema tagakiusamine. Alles kohtuistungil ütles isik, et tal on poliitilised probleemid. Neid asjaolusid saab välja selgitada ainult puudutatud isiku osavõtul. Eeltoodu ühtlasi näitab, et puudutatud isik võis esitada rahvusvahelise kaitse taotluse väljasaatmise vältimiseks. VRKS § 29 lg 1 sätestatud järelevalvemeetmed ei pruugi praegusel juhul olla tõhusad. Puudutatud isikul ei ole reisidokumenti, mida hoiule võtta. Isegi kui isikul selline dokument oleks, siis ei takistanud dokumendi puudumine isiku saabumist Eestisse. Puudutatud isiku seletuste põhjal on tema eesmärgiks leida endale meelepärane sihtriik. Isikul ei olnud kavatsust tulla või jääda Eestisse, tema kindel eesmärk oli jõuda Leetu. Eeltoodut arvestades ei täida isik tema kinnipidamiseks loa andmata jätmise korral tõenäoliselt kohustust jääda Eestisse ja olla siin menetlustoiminguteks kättesaadav. Õiguslikult esineb vähemalt väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse § 68 p 3 nimetatud alus - välismaalase põgenemise oht esineb, kui on põhjendatud kahtlus välismaalase isikusamasuses või tema kodakondsuses. Eeltoodud põhjustel ei saa isiku kinnipidamist pidada ka ebaproportsionaalseks. Leebem meede võib takistada isikusamasuse, isiku kodakondsuse ja muude tähtsust omavate asjaolude tuvastamist ning sellekohase vajaduse tekkimise korral isiku väljasaatmist.“ Kohus nõustub eeltoodud halduskohtu seisukohtadega ning märgib täiendavalt, et antud juhul ei saa väita, et isiku põgenemisoht oleks väike. Lisaks ülal viidatule leiab kohus, et käesoleval juhul on põgenemisohu tuvastamise aluseks VSS § 68 p 8: X on kinni peetud Eesti välispiiri ebaseadusliku ületamise tõttu (vt PPA 05.11.2023 Tartu Halduskohtule esitatud taotluse lisad 2 ja 3 haldusasjas nr 323-2482) ning ta ei ole saanud luba või õigust Eestis viibida. X esitas küll samal päeval pärast seda, kui ta kinni peeti rahvusvahelise kaitse taotluse, kuid isiku ütlused võimaldavad järeldada, et tal ei olnud plaani esitada Eestisse saabudes kohe rahvusvahelise kaitse taotlust ja seadustada oma siinviibimine, vaid ta soovis liikuda edasi Leetu. Eeltoodu näitab kohtu hinnangul ka isiku suhtumist kehtivasse õiguskorda ning annab aluse arvata, et vabaduses viibides ei pruugi isik olla PPA-le vajalikes menetlustoiminguteks kättesaadav. Arvestades, et kaebaja varjupaigataotluse menetlus on käesolevaks ajaks lõppenud, on põhjendatud PPA kahtlus, et isik võib asuda vältima enda võimalikku väljasaatmist. PPA on põgenemisohu osas välja toonud ka selle, et isik esitas rahvusvahelise kaitse taotluse suure tõenäosusega väljasaatmise vältimiseks. Lisaks märgib kohus, et isikul puuduvad igasugused seosed Eestiga ning isik soovib minna Leetu, samuti ei soovi isik naasta kodumaale (vt küsitluse protokoll PPA 05.11.2023 Tartu Halduskohtule esitatud taotluse lisa 5 haldusasjas nr 3-23-2482). Sidemete puudumist Eesti ga ja rahaliste vahendite puudumist kinnitas isik ka kohtuistungil käesolevas asjas.
Eelneva tõttu on jätkuvalt põhjendatud alus arvata, et ilma kinnipidamiseta võib isik asuda ennast varjama ja üritab pääseda mõnesse muusse EL riiki kasutades Schengeni riikide vahel sisuliselt puuduvat piirikontrolli. Kohus leiab, et seega puudub vajalik alus öelda, et on olemas piisav usaldus, et isik järgib Eestis järelevalvemeetmeid ja on PPA-le kättesaadav, juhul kui tema suhtes rakendada teistsuguseid ja vähem piiravamaid järelevalvemeetmeid. Vastavad asjaolud kogumis annavad küllaldase aluse kahtluseks, et esineb põgenemisoht. Lisaks põgenemisohule puudub isikul ka kehtiv reisidokument, millest tulenevalt esineb lisaks VSS § 23 lg 1 p 1 sätestatud alusele ka sama paragrahvi lg 1 p 3 märgitud alus isiku kinnipidamiseks ja paigutamiseks kinnipidamiskeskusesse.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.