XX riigi õigusabi ja esialgse õiguskaitse taotlused
Resolutsioon
1.Jätta riigi õigusabi taotlus vaidemenetluses esindamiseks rahuldamata.
2.Jätta esialgse õiguskaitse taotlus läbi vaatamata.
3.Jätta menetlusabi taotlus riigilõivu tasumise kohutusest vabastamiseks läbi vaatamata.
4.Asendada avaldatavas kohtumääruses taotleja nimi initsiaalidega.
Edasikaebamise kord ja muud selgitused
Määruse resolutsiooni punktide 1-3 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates kohtumääruse kättesaamisest. Määrus toimetatakse taotlejale kätte.
Asjaolud ja menetluse käik
1.XX (taotleja) esitas 13.10.2023 Tartu Halduskohtule taotluse riigi õigusabi saamiseks koos esialgse õiguskaitse taotlusega. Riigi õigusabi saamise vajadust põhjendas taotleja sellega, et ta soovib vaidlustada Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) otsuseid, millega talle keelduti elamisloa väljastamisest. Riigi õigusabi määramist soovib taotleja haldusmenetluses ja halduskohtumenetluses õigusdokumentide koostamiseks ja tõlkimiseks. Esialgse õiguskaitse kohaldamist soovis taotleja selleks, et peatuks PPA otsuste vaidlustamise tähtaeg ja riigi õigusabi korras määratud esindaja saaks esitada PPA-le vaide.
2.Tartu Halduskohus tõlgendas 13.10.2023 määrusega taotleja poolt 13.10.2023 kohtule esitatud pöördumist kaebusena, mis on esitatud koos riigi õigusabi taotlusega ja esialgse õiguskaitse taotlusega, jättis kaebuse ja esialgse õiguskaitse taotluse käiguta ja kohustas kaebajat kõrvaldama esinenud puudused (taotlejal tuli tasuda riigilõiv summas 40 eurot ja põhistada esialgse õiguskaitse taotlust). Ühtlasi selgitas kohus, et mõistab taotleja riigi õigusabi taotlust esitatuks sellisena, et saada riigi õigusabi halduskohtumenetluses. Kohus jättis sama määrusega riigi õigusabi taotluse rahuldamata põhjusel, et taotleja on kohtu abil võimeline kaitsma enda õigusi ise.
3-23-2282
3.Taotleja esitas 2.11.2023 vastuse kohtumäärusele, millises teatas kohtule, et tema soovis saada riigi õigusabi vaidemenetluses osalemiseks ja vaide koostamiseks, kuid mitte halduskohtumenetluses osalemiseks. Taotleja jätkuvalt palus määrata talle riigi õigusabi vaidemenetluses osalemiseks, viidates sellele, et tal puudub riigikeele oskus ja juriidiline haridus ja kogemus. Taotleja rõhutas, et tal on psüühikahäired ja ta ei mõista, mida temast tahetakse. Seega ei saa ta kohtule midagi täpsustada. Ühtlasi teatas taotleja, et tal puuduvad vanglas sissetulekud ja võimalus tasuda riigilõivu. Esialgse õiguskaitse kohaldamist vajab taotleja selleks, et peatuksid PPA otsuste vaidlustamiseks ettenähtud tähtajad. Kohtu seisukoht
4.Esmalt märgib kohus, et taotleja kinnitusel on ta pöördunud halduskohtu poole riigi õigusabi saamise ja esialgse õiguskaitse taotlustega, mitte kaebusega. Lisaks selgitas taotleja, et soovib saada riigi õigusabi vaide esitamiseks PPA-le ja tema esindamiseks vaidemenetluses. Kohus lähtub taotleja tegelikust tahtest (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 2 lg 4 ). Ühtlasi palus taotleja esialgse õiguskaitse raames peatada PPA otsuste vaidlustamise tähtajad ja vabastada ta maksejõuetuse tõttu riigilõivust.
5.Kohus selgitab, et esmalt vaatab läbi riigi õigusabi saamise taotluse (I), seejärel hindab esialgse õiguskaitse taotluse lubatavust (II) ja viimasena võtab seisukoha menetlusabi taotluse osas (III). I
6.Taotleja selgitas kohtule 2.11.2023 esitatud vastuses, et soovib saada riigi õigusabi vaide koostamiseks ja esindamiseks vaidemenetluses. Taotleja ei valda riigikeelt, tal on terviseprobleemid (psüühikahäired) ja puudub juriidiline haridus ja kogemus. Seega ei saa taotleja talle riigikeeles esitatud dokumentidest ei keeleliselt ega sisuliselt aru ja ei oska esitada vastuväiteid. Kohtu hinnangul on tegemist uue riigi õigusabi taotlusega juba seetõttu, et esmane riigi õigusabi taotlus oli kohtu poolt läbi vaadatud 13.10.2023 määrusega, lähtudes eeldusest, et taotleja soovis riigi õigusabi saamist halduskohtumenetluses.
6.1.Kohus tegi halduskohtumenetluse ajal kindlaks, et vaide esemeks, mida taotleja kavatseb esitada PPA-le on PPA BBB otsus nr XXXX, millega jäeti rahuldamata taotlus tähtajalise elamisloa pikendamiseks. Haldusasja materjalide kohaselt on taotleja esitanud PPA-le otsuse vaidlustamiseks võõrkeelse vaide, mille PPA jättis käiguta eestikeelse tõlke esitamise kohustusega. Seega ei ole hetkeseisuga vaidemenetlus, mille esemeks on PPA BBB otsus nr XXXX „Tähtajalise elamisloa pikendamisest keeldumine“, lõpetatud.
6.2.Vastavalt riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 7 lg 1 p-le 5 riigi õigusabi ei anta, kui asjaoludest tulenevalt on taotleja võimalus oma õiguse kaitseks ilmselt vähene. PPA BBB otsuse nr XXXX põhjenduste kohaselt määrati taotlejale Viru Maakohtu 5.11.2021 otsusega kriminaalasjas nr CCC lisakaristusena karistusseadustiku § 54 alusel Eesti Vabariigist väljasaatmine Venemaa Föderatsiooni koos sissesõidukeeluga 5-ks aastaks. X otsus jõustus X. Välismaalaste seaduse (VMS) § 131 lg 1 sätestab, et tähtajalise elamisloa pikendamisest keeldumise alustena kohaldatakse tähtajalise elamisloa andmisest keeldumise aluseid, kui käesolev seadus ei sätesta teisiti. VMS § 126 lg 1 kohaselt tähtajalise elamisloa andmisest keeldutakse, kui välismaalase suhtes kehtib sissesõidukeeld. Järelikult esines vastustajal peale muude BBB otsuses nr XXXX välja toodud alustele imperatiivne alus keelduda tähtajalise elamisloe pikendamisest lähtudes X X otsusega kriminaalasjas nr X taotlejale määratud
3-23-2282 lisakaristusest. Kuna kohtuotsus kuulub täitmisele peale taotleja vanglast vabanemist, ei saanud PPA kaaluda muid variante, et tema viibimine Eestis oleks seaduslik jne. Eelnevast nähtub, et PPA BBB otsus nr XXXX on seotud X X otsusega kriminaalasjas nr X ning kuna viimase vaidlustamine ega täitmisele pööramise muutmine ei ole praeguse aja seisuga võimalik, ei näe kohus ei vaidemenetluses ega ka halduskohtumenetluses perspektiivi. Sellest tulenevalt on kohtul alus arvata, et vaidemenetluses on riigi õigusabi taotleja võimalus oma õiguse kaitseks ilmselt vähene, mistõttu esineb alus keelduda riigi õigusabi andmisest.
6.3.Lähtudes eeltoodust ja juhindudes RÕS § 7 lg 1 p-st 5, jätab kohus riigi õigusabi taotluse rahuldamata. II
7.Võttes arvesse, et taotleja on juba esitanud PPA-le BBB otsuse nr XXXX peale vaide, kuid PPA jättis 27.10.2023 kirjaga nr VVV vaide käiguta ja kohustas taotlejat kõrvaldama 10 päeva jooksul alates kohtumääruse kättesaamisest vaides esinenud puudused, mõistab kohus taotleja esialgse õiguskaitse taotlust sellisena, et taotleja sooviks on PPA 27.10.2023 kirjas nr VVV antud puuduste kõrvaldamise tähtaja peatamine.
7.1.Kohus selgitab taotlejale, et esialgse õiguskaitse raames ei saa kohus peatada nõude esitamise tähtaega, sh ka haldusorgani poolt vaides esinenud puuduste kõrvaldamiseks määratud tähtaegu. Kohus saab küll peatada vaidemenetluse raames vaidlusaluse haldusakti kehtivust ja täitmist (HKMS § 251 lg 1 p 1), kuid seda taotleja esialgse õiguskaitse taotluses ei soovi. Samas haldusakti kehtivuse peatamisel ei peatu iseenesest muu hulgas haldusorgani poolt määratud tähtaeg vaides esinenud puuduste kõrvaldamiseks ega kohtusse pöördumise tähtaeg (HKMS § 46 lg 1, § 47 lg 1 ja lg 3). Juhul, kui nõude esitamise tähtaeg on mööda lastud seoses sellega, et isik ootas riigi õigusabi määramist, saab ta taotleda möödalastud nõude esitamise tähtaja ennistamist. Sellest tulenevalt ei ole esialgse õiguskaitse taotlus lubatav.
7.2.Lähtudes eeltoodust jätab kohus esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata.
8.Kohus selgitab täiendavalt, et vaidemenetlus on antud juhul vabatahtlik, mis tähendab seda, et taotleja saab sh peale vaide läbivaatamata jätmise otsuse kättesaamist pöörduda 30 päeva jooksul kohtusse kaebusega. Võttes arvesse, et taotleja viibib kinnipidamisasutuses, ei pea selline kaebus olema eestikeelne ja lisaks sellele aitab kohus taotlejal selgitustega osaleda halduskohtumenetluses ilma juriidilise hariduseta ja ilma advokaadist esindajata.
9.Kuna kohus ei vaadanud esialgse õiguskaitse taotluse sisuliselt läbi, mille esitamise eest on seadusega ettenähtud riigilõivu tasumise kohustus, jätab kohus menetlusabi taotluse samuti läbi vaatamata.
10.Tulenevalt HKMS § 178 lg-st 3 ja § 175 lg-st 3, asendab kohus avaldatavas kohtumääruses taotleja nime initsiaalidega. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.