Tartu Ringkonnakohus Tiina Pappel, Tanel Saar, Einar Vene 15. november 2023, Tartu 3-23-997 X kaebus Viru Vanglalt mittevaralise kahju hüvitamise nõudes Tartu Halduskohtu 27. juuli 2023. a määrus X määruskaebus Kirjalik menetlus Kaebaja X Vastustaja Viru Vangla
RESOLUTSIOON
1.Jätta kaebaja määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 27. juuli 2023. a määrus muutmata osas, millega halduskohus piiras kaebaja õigust tutvuda videosalvestistega 14. veebruaril 2023 aset leidnud sündmuse kohta.
2.Tagastada kaebaja määruskaebus Tartu Halduskohtu 27. juuli 2023. a määruse peale osas, millega kaebaja vaidlustas asjas istungi korraldamata jätmist ja tunnistajate ülekuulamata jätmist.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tartu Halduskohtu menetluses on X kaebus Viru Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamise nõudes. Kaebaja heidab vanglale ette, et tema suhtes kasutati 14. veebruaril 2023 täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamisel jõudu, mille tagajärjel on kaebaja sõrm jätkuvalt tuim. Kaebaja soovib selle eest kahju hüvitamist summas 1500 eurot. Pinges kätele käeraudade asetamisega tekitati kaebajale ka valu. Lisaks väidab kaebaja, et ta pidi olema 14 tundi ilma oma asjadeta ning sellest kaks tundi ilma madratsita. Ta tundis end solvatuna, tal oli külm ja valvurid kuritarvitasid tema suhtes oma võimu. Eeltoodu eest soovib kaebaja hüvitist 5000 eurot.
Viru Vangla esitas vastuseks halduskohtu kohtunõudele seoses ülal kirjeldatud vahejuhtumiga turvakaamera 14. veebruari 2023. a salvestised koos selgitustega selle juurde. Viru Vangla esitas taotluse salvestiste osas menetluse kinniseks kuulutamiseks.
3.Halduskohus tunnistas 27. juuli 2023. a määrusega käesoleva asja menetluse kinniseks Tartu Vangla poolt 22. juunil 2023 kohtule esitatud turvakaamera salvestiste osas (määruse resolutsiooni p 1) ning piiras kaebaja õigust nimetatud tõenditega tutvuda (määruse resolutsiooni p 2). Sama
määrusega jättis halduskohus rahuldamata kaebaja taotluse asja läbivaatamiseks kohtuistungil ja tunnistajate ülekuulamiseks. Halduskohus määras, et vaatab asja läbi kirjalikus menetluses (määruse resolutsiooni p 3). Halduskohus esitas määruses järgnevad põhjendused.
3.1.Avaliku teabe seaduse (AvTS) § 35 lg 1 p 51 kohaselt on teabevaldaja kohustatud asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks tunnistama teabe uurimisasutuse tegevuse meetodite ja taktika kohta, kui selle avalikuks tulek võib raskendada süütegude avastamist või soodustada nende toimepanemist. Sama lõike p 9 kohaselt tuleb asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks tunnistada ka teave turvasüsteemide, turvaorganisatsiooni või turvameetmete kirjelduse kohta. Viru Vangla direktori 1.augusti 2011. a käskkirjaga nr 1.1-1/155 on turvasalvestised tunnistatud asutusesiseseks kasutamiseks. Turvasalvestised sisaldavad informatsiooni, millele ligipääsu võimaldamine ohustab olulisel määral vangla üldist julgeolekut, kuna turvakaamera(te) paigutus ja vaatevälja ulatus ning muu taoline info võimaldab kinnipeetavail, aga ka kõrvalistel isikutel planeerida või aidata kaasa toime panna vanglas õigusrikkumisi, korratusi vms. Samuti nähtub salvestiselt, millist turvataktikat kasutatakse allumatu vangi suhtes. Taolistele andmetele ligipääsu võimaldamine tooks endaga kaasa julgeolekuohu mitte ainult Viru Vanglas, vaid kõigis Eesti vanglates. Halduskohus leidis, et vajadus kaitsta vangla asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teavet vangla töömetoodika, taktika ja turvasüsteemide kohta ning seeläbi vangla julgeolekut kaalub üle kaebaja menetluslike õiguste riive.
3.2.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 88 lg 1 kohaselt on menetlusosalisel õigus tutvuda toimikuga ja saada seal olevatest ning selle juurde kuuluvatest, kuid mujal säilitatavatest menetlusdokumentidest ärakirju. Vastavalt HKMS § 88 lg-le 2 võib HKMS § 88 lg-s 1 nimetatud õigust piirata HKMS § 79 lg-s 1 loetletud alustel. HKMS § 79 lg 1 p 1 kohaselt on selliseks aluseks ka riigi julgeoleku või avaliku korra tagamine ning asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teabe kaitse. Menetlusosalisele ei anta luba tutvuda toimikuga üksnes juhul, kui huvi saladuse hoidmiseks on kaalukam menetlusosalise õigusest tutvuda toimikuga ja saada seal olevatest või selle juurde kuuluvatest menetlusdokumentidest ärakirju. Halduskohus leidis, et praegusel juhul on põhjendatud piirata HKMS § 88 lg-s 1 sätestatud kaebaja õigust tutvuda asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud turvakaamera salvestisega. Kinnipidamisasutuste videosalvestistele juurdepääsu piiramist on õiguspäraseks pidanud ka väljakujunenud kohtupraktika (nt Tartu Ringkonnakohtu 22. oktoobri 2019. a määrus asjas nr 3-19-1510). Halduskohus lisas, et kuigi kaebaja õigust tutvuda turvasalvestistega on piiratud, on tal võimalik tutvuda haldusasja ülejäänud materjaliga, sh vastustaja selgitustega 14. veebruaril 2023 toimunud sündmuste videosalvestiste juurde.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
4.X esitas Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse Tartu Halduskohtu 27. juuli 2023. a määruse peale. Määruskaebuse kohaselt ei ole kaebaja nõus sellega, et halduskohus ei vaata asja läbi istungil ning ei kuula üle tunnistajaid. Kaebaja ei ole rahul, et ta ei saa kohtule näidata videosalvestist, sest see tõendab seda, et rikuti tema õigusi ja tehti talle haiget.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
5.Kaebaja on ringkonnakohtule esitanud määruskaebuse, millega ta vaidlustab asjaolu, et halduskohus otsustas asja läbi vaadata kirjalikus menetluses ning jättis rahuldamata kaebaja taotluse tunnistajate ülekuulamiseks. Kuigi kaebaja määruskaebus on kohati raskesti mõistetav, saab ringkonnakohus selle sõnastusest siiski aru sedasi, et kaebaja vaidlustab määrust ka osas, mis puudutab turvasalvestistega tutvumise õiguse piiramist.
6.Esmalt märgib ringkonnakohus, et kaebaja määruskaebus, mis on esitatud vaidlustamaks turvakaamera videosalvestise tutvumise õiguse piiramist, tuleb jätta rahuldamata ning halduskohtu määrus vastavas osas muutmata.
7.AvTS § 35 lg 1 p 9 sätestab üheselt, et teabe turvasüsteemide, turvaorganisatsiooni või turvameetmete kirjelduse kohta on teabevaldaja kohustatud tunnistama asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks. Tartu Vangla kinnitusel sisaldavad kohtule edastatud videosalvestised teavet vangla turvasüsteemide, meetodite ja turvataktika kohta. Eeltoodu alusel nõustub ringkonnakohus halduskohtu seisukohaga, et Viru Vangla edastatud videosalvestised on asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teave, mille osas tuleb piirata kaebaja õigust tutvuda haldusasja materjaliga. Kaebajale on tagatud võimalus tutvuda muude haldusasjas esitatud tõenditega, sealhulgas saab ta tutvuda selgitustega 14. veebruari 2023. a videosalvestiste juurde. Kuna kaebaja oli üks osalisi toimunud intsidendis, peaks talle olema teada turvasalvestiste sisu teda puudutavas osas.
8.Kaebaja on vaidlustanud halduskohtu määrust ka osas, mis puudutab asja läbivaatamist kirjalikus menetluses ja tunnistajate ülekuulamata jätmist. Ringkonnakohus tagastab nimetatud osas kaebaja määruskaebuse ning põhjendab seda alljärgnevalt.
9.HKMS § 203 lg 1 kohaselt võib halduskohtu määruse peale määrusega puudutatud menetlusosaline esitada määruskaebuse, kui määruskaebuse esitamine on seaduse järgi lubatud või kui määrus takistab asja edasist menetlust. Muu määruse kohta võib esitada vastuväite apellatsioonkaebuses, kui seadusest ei tulene teisiti. HKMS § 203 lg 2 järgi kohaldatakse määruskaebuse esitamisele ja menetlemisele apellatsioonkaebuse kohta sätestatut, kui HKMS 19. peatükist ei tulene teisiti. HKMS § 187 lg 1 näeb ette, et pärast apellatsioonkaebuse saamist otsustab ringkonnakohus määrusega selle menetlusse võtmise või sellest keeldumise. Sama paragrahvi lõige 2 näeb ette, et apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumisel tagastatakse apellatsioonkaebus määrusega läbivaatamatult. Apellatsioonkaebuse tagastamisel loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud. HKMS § 187 lg 3 p 6 kohaselt apellatsioonkaebus tagastatakse, kui apellandil ei ole apellatsioonkaebuse esitamise õigust või kui asjas tehtav kohtuotsus ei saaks muutunud asjaolude tõttu enam ilmselgelt mõjutada tema õigusi või kohustusi. Eeltoodust tulenevalt kuulub määruskaebus tagastamisele, kui selle esitajal ei ole määruskaebuse esitamise õigust.
10.Halduskohus leidis, et asjas esitatud seisukohtade ja tõendite põhjal on asja lahendamine võimalik ka kirjalikus menetluses ning puudub vajadus täiendavate tõendite kogumiseks, sh tunnistajate ülekuulamiseks. HKMS §-st 131, kus on sätestatud kirjaliku menetluse eeldused, ei tulene, et juhul, kui halduskohus otsustab asja lahendada kirjalikus menetluses ja loobub asjas istungi korraldamisest, oleks menetlusosalisel võimalik esitada vastavas osas ringkonnakohtule määruskaebust. Ka tunnistajate ülekuulamata jätmine ei ole määruskaebe korras vaidlustatav. Halduskohus on edasikaebamise korda selgitades seda ka selgesõnaliselt märkinud, et määruskaebuse esitamine on lubatav vaid osas, milles halduskohus piiras kaebaja õigust tutvuda turvasalvestistega aset leidnud sündmuse kohta. Nagu ülal märgitud, saab kaebaja lähtudes HKMS § 203 lg-st 1 esitada vastuväited asjas istungi korraldamata jätmise ja tunnistajate ülekuulamata jätmise osas asjas apellatsioonkaebust esitades. Samas ei välistanud halduskohus 27. juuli 2023. a määruses, et kui kohus peaks leidma kirjalikus menetluses, et asja tuleb lahendada kohtuistungil, määrab ta kohtuistungi või korraldab istungi mõne asjas tähtsust omava küsimuse uurimiseks, piirdudes ülejäänud osas kirjalike seisukohtadega vastavalt HKMS § 131 lg 1 p-le 2 ning lg-dele 4 ja 5. Seega on veel võimalus, et halduskohus ise muudab asja läbivaatamise vormi. Juhul, kui ta seda siiski ei tee, saab kaebaja esitada oma vastuväited apellatsioonkaebuses, kui ta seda soovib.
11.Tulenevalt eelnevalt esitatud seisukohtadest tagastab ringkonnakohus kaebaja määruskaebuse HKMS § 187 lg 3 p 6 alusel, kuna kaebajal ei ole määruskaebuse esitamise õigust küsimuses, mis puudutab asjas istungi korraldamata jätmist ja asja tunnistajate ülekuulamata jätmist.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.