Eesistuja Virgo Saarmets, liikmed Oliver Kask ja Kaire Pikamäe
Otsuse tegemise aeg ja koht
9. november 2023, Tallinn
Haldusasja number
3-22-315
Haldusasi
I.W kaebus Tallinna Vangla 20. detsembri 2021. a käskkirja nr 5-2/21/817 ja 24. jaanuari 2022. a vaideotsuse nr 5-15/22/2-2 tühistamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 26. juuli 2022. a otsus
Menetlusosalised
Kaebaja – I.W Vastustaja – Tallinna Vangla, esindaja L.D
Menetluse alus ringkonnakohtus
I.W apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Võtta haldusasja nr 3-22-315 materjalide juurde Tallinna Vangla 26. mai 2022. a menetlusdokumendi lisana 1 haldusasjas nr 3-21-1168 esitatud Tervishoiuteenuse kvaliteedi ekspertkomisjoni 25. novembri 2021. a protokolli nr 81 väljavõte.
Jätta I.W apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 26. juuli 2022. a otsus haldusasjas nr 3-22-315 muutmata.
I.W-le apellatsiooniastmes antud menetlusabi kulud jätta riigi kanda. Menetlusosaliste muud menetluskulud apellatsiooniastmes jätta nende endi kanda.
Otsuse avaldamisel asendada kaebaja nimi tähemärgiga.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule hiljemalt 11. detsembril 2023 (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud kassatsioonkaebusele ja sellega ühiseks läbivaatamiseks võib esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg-d 1 ja 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses
3-22-315 (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tallinna Vangla 16.04.2021 käskkirjaga nr 5-3/21/522 oli kinnipeetav I.W määratud tööle majandustööde abitööliseks 17.04.2021–31.12.2021 tunnitasuga 0,63 eurot, mida makstakse kinnipeetavale vastavalt töötatud tundidele.
2.Tallinna Vangla kolmanda üksuse vanemvalvuri 20.11.2021 ettekande nr 1-21-11394 kohaselt andis ta I.W-le 19.11.2021 kella 20.35 paiku saatmiskava alusel korduvalt korraldusi asuda tööle sektsiooni R2 koristajana, kuid kinnipeetav korraldustele ei allunud, vaid tõi tööst keeldumiseks erinevaid vabandusi. Kinnipeetav väitis, et pea valutab ja jalg on valus, kuid vangla meedik leidis ülevaatuse põhjal, et kinnipeetaval puudub põhjus tööle mitte minna.
3.Tallinna Vangla kolmanda üksuse valvuri 21.11.2021 ettekande nr 1-21-11418 kohaselt andis ta I.W-le 20.11.2021 kella 20.39 paiku korralduse asuda vastavalt saatmiskavale tööle sektsiooni R2 koristajana, millele kinnipeetav vastas, et ta eile juba ütles, et ei kavatse tööle minna. Valvuri küsimusele, miks ta tööst keeldub, vastas I.W, et ei tööta enne kui tingimused paranevad ja tuleb kohtuotsus. Kinnipeetav tööle ei asunud ja rohkem selgitusi ei andnud.
4.Tallinna Vangla tunnistas 20.12.2021 käskkirjaga nr 5-2/21/817 I.W süüdi vangistusseaduse (VangS) § 37 lg 1 rikkumises (ettekanded nr 1-21-11394 ja nr 3-21-11418) ning määras talle VangS § 63 lg 1 p 4 alusel distsiplinaarkaristuseks kartserisse paigutamise kummagi rikkumise eest 5 ööpäevaks (s.o kokku 10 ööpäevaks). Käskkirja kohaselt põhjendas kinnipeetav tööle mitteasumist peamiselt tervislike põhjustega, kuid meditsiinitöötajad leidsid, et kinnipeetav võib töötada majandustöödel või toiduga mitte kokkupuutuval tööl. Kinnipeetav oli viimati arsti vastuvõtul 06.09.2021. Meditsiiniõde vaatas kinnipeetava 19.11.2021 üle, kuid ei andnud töövabastust. Teise keeldumise puhul (20.11.2021) ei tuginenud kinnipeetav tervise aspektile, vaid väitis, et ootab paremaid tingimusi. Seega ei olnud tööst keeldumine õigustatud. Töökohustuse mittetäitmine on vastuolus VangS § 37 lg-ga 1. 19.11.2021 rikkumist tõendavad 20.11.2021 ettekanne nr 1-2111394, videovaatluse kirjeldus, valvuri ja meditsiiniõe ütlused ning tervisekaardi 19.11.2021 väljavõte. 20.11.2021 rikkumist tõendab 21.11.2021 ettekanne nr 1-21-11418. Kinnipeetav on süüliselt rikkunud töötamise kohustust nii 19.11.2021 kui ka 20.11.2021. Sisuliselt on kinnipeetav mõlemal juhul keeldunud töökohustuse täitmisest oma tõekspidamiste tõttu, mitte põhjusel, et tal oleks esinenud mõni töö tegemist reaalselt välistav asjaolu. Kinnipeetav ei saa nõuda endale meelepärast tööd käitises ja peab täitma töökohustust, kui ta on määratud majandustöödele.
5.I.W märkis 23.12.2021 vaides, et vangla ei võimalda tal pääseda arsti juurde ning tal on endiselt probleemid nahaga ja muud terviseprobleemid. 19.11.2021 oli vaide esitaja haige ja meedik käis tema juures. 20.11.2021 ei olnud vaide esitaja paranenud, aga meedik ei käinud.
2(9)
3-22-315
6.Tallinna Vangla jättis 24.01.2022 vaideotsusega nr 5-15/22/2-2 vaide rahuldamata. Vangla lähtus kinnipeetava tööle määramisel mh perearsti 09.03.2021 tõendist, mille kohaselt võib I.W töötada majandustöölisena. VangS § 37 lg 1 piirab kooskõlas põhiseaduse (PS) § 29 lg-ga 2 kinnipeetava õigust valida endale meelepärast tööd. Majandustööde tegemine ei alanda kuidagi inimväärikust, vaid tegemist on elementaarse elulise protsessiga ehk puhtuse hoidmisega, mida iga inimene peaks järgima. Kuivõrd kinnipeetav ei tuginenud 20.11.2021 töö tegemisest keeldumisel tervise aspektile, puudus meditsiinitöötaja kutsumiseks vajadus. Lisaks hindas meditsiinitöötaja väidetavat haigestumist eelmisel päeval, kuid ei andnud töövabastust.
7.I.W esitas Tallinna Halduskohtule 09.02.2022 kaebuse Tallinna Vangla 20.12.2021 käskkirja nr 5-2/21/817 ja 24.01.2022 vaideotsuse nr 5-15/22/2-2 tühistamiseks. Vastustaja püüab muuta kaebaja tõekspidamisi, millega rikutakse PS §-des 10, 18, 19, 39 ja 40 ning VangS §-s 41 sätestatut. Tasu ei saa olla alla 20% kehtestatud palga alammäärast. Veider on, et meedik käis kaebaja juures küll 19.11.2021 ja 21.11.2021, kuid mitte 20.11.2021, ehkki kaebaja põhjendused olid samasugused. Selle kohta tulnuks võtta kambrikaaslaselt tunnistus. Pole arusaadav, miks andis meedik kaebajale valuvaigistit, kui kaebaja oli 19.11.2021 terve. Kaebajal ei ole töö vastu midagi, vaid ta on 19.04.2021 esitanud ise taotluse, et ta määrataks tööle käitisesse, nt komplekteerijana. Seadusandja ei ole ette näinud, et kõik peab käima läbi vangla koristaja ameti. Kuna vangla ei võimalda päriselt tööle asuda, ei instrueeri, ei väljasta tööriideid-jalatseid ning diskrimineerib, kuna kaebajale ei anta töötava kinnipeetava toidulisa, siis saab kaebaja karistamisel olla vaid negatiivne mõju. Kaebaja ei olnud 19.11.2021 rikkumise eest karistust ära kandnud, mistõttu ei saanud vangla teda 20.11.2021 karistada sama (jätkuva) rikkumise eest. Kui iga keeldumist vaadelda eraldi, võiks päevas vormistada tuhat rikkumist. Kaebaja terviseseisund on pidevalt muutunud ja järjekorrad arstide juurde on pikad. Probleemid võivad tekkida nädalaga ja pärast arsti külastust, samuti ei pruugi määratud ravi olla tõhus.
8.Tallinna Vangla palus vastuses jätta kaebus rahuldamata. VangS § 37 lg-st 1 tulenevalt on kinnipeetaval üldine kohustus töötada. Töökohustus võib olla välistatud, kui esinevad VangS § 37 lg 2 p-des 1– 4 toodud asjaolud või on täidetud VangS § 38 lg 22 eeldused. Töövõimelisust hindab arst (VangS § 37 lg 3). Kaebaja oli oma kohustustest teadlik ja tal puudus alus ametnike korraldusi eirata, sõltumata tema subjektiivsest hinnangust korralduse seaduslikkusele. Kaebaja suhtes viidi nii distsiplinaarmenetlus kui ka vaidemenetlus läbi kooskõlas õigusaktidega ning 20.12.2021 käskkiri ja 24.01.2022 vaideotsus on õiguspärased. Kohtumenetluses on korratud varem esitatud väiteid, mistõttu jääb vastustaja vaidlustatud haldusaktides toodud seisukohtade juurde. Koristustöö vanglas on olemuselt lihtne töö, mis ei nõua eriväljaõpet ning ei sea ohtu kellegi elu ja tervist. Koristamisel ei kasutata eriotstarbelisi puhastusvahendeid, vaid tavapärast olmekeemiat. Kaebaja kasutab elukambri koristamisel samu töövõtteid, mida tuleks kasutada osakonna koristamisel. Kinnipeetaval puudub alus tööst keelduda ka siis, kui vangla tegevuses esines puudujääke juhendamise osas. Samuti ei ole alust koristustöödest keelduda, kui vangla ei anna spetsiaalseid tööriideid, sest vanglasisestel koristustöödel puudub selle järele vajadus. Tervisekaardist nähtuvalt on kaebajale olnud tagatud juurdepääs arstiabile. Vanglas viibivate isikute arvukuse tõttu on eriarsti vastuvõtule pääsemiseks teatav ooteaeg tavaline ja järjekorrad esinevad ka väljaspool vanglat. Üksuse siseselt on kinnipeetavatel võimalik pöörduda meediku poole mh ravimiringil või pakilisematel juhtudel paluda ka vanglateenistujatel kutsuda meedik. Tervisekaardi järgi on meditsiinitöötajad teinud sissekanded kaebaja haigusjuhtude dünaamika kohta ning visiitide vahelisel ajal toimunust saab arst informatsiooni tervisekaardi kannetest ja patsiendi enda poolt avaldatust. Kaebaja on kohtule üldsõnaliselt avaldanud, et ravimid ei mõju, kuid selliste muredega tuleks tal pöörduda tervishoiutöötajate poole. 3(9)
3-22-315
9.Tallinna Halduskohus jättis 26.07.2022 otsusega kaebuse rahuldamata. Kaebaja peab distsiplinaarkaristuste määramist õigusvastaseks põhjusel, et vastustaja jättis arvestamata süüd välistava asjaoluga (kaebaja tervis) ning on kaebajat sama rikkumise eest karistanud kaks korda. I.W ei ole vaidlustanud Tallinna Vangla 16.04.2021 käskkirja tööle määramise kohta. Seega oli ta 19.11.2021 ja 20.11.2021 seisuga kehtiva käskkirja alusel määratud majandustööde abitööliseks. Vaidlust ei ole selles, et vanglateenistuse ametnik andis kaebajale 19.11.2021 ja 20.11.2021 korraldused asuda tööle, kuid kaebaja keeldus. Samuti ei ole vaidlust, et 19.11.2021 vaatas tervishoiutöötaja pärast tööle asumisest keeldumist kaebaja üle, kuid 20.11.2021 mitte. Etteheited makstavale töötasule, tööriiete ja juhendamise puudumisele ning toidulisa andmata jätmisele ei saanud olla aluseks keelduda 19.11.2021 ja 20.11.2021 tööle asumise korralduste täitmisest. Kaebajale määratud töötasu 0,63 eurot tunnis ületas VangS § 43 lg-s 2 sätestatud alammäära (2021. aastal 0,35 eurot tunnis). Käskkirja kohaselt on kaebajale väljastatud vangla vorm, mis on täpselt samasugune nagu tööriietus, ja humanitaarabi korras uued jalatsid. Seega ei saa väita, et vangla ei oleks kaebajale väljastanud tööülesannete täitmiseks vajalikku riietust. Lisatoiduga seonduvalt on käskkirjas selgitatud, et toidunormi puhul arvestatakse kinnipeetava ööpäevast toiduenergiavajadust jm asjaolusid. I.W-le on alates 11.05.2018 määratud R4 toidunorm ehk pikkuse lisa. Vangla siseruumides toimuvad koristustööd ei ole sellised tööd, mis eeldaksid eriväljaõpet või põhjalikku juhendamist. Töökorraldust ja töö eest makstavat tasu puudutavad kaebuse väited on asjasse puutumatud, sest kaebaja ei ole vaidlustanud 16.04.2021 käskkirja. Praeguses asjas saab kontrollida, kas kaebajal esines 19.11.2021 ja 20.11.2021 mõjuv põhjus tööst keelduda. Pole alust arvata, et kaebaja olnuks üldise tervisliku seisundi poolest 19.11.2021 ja 20.11.2021 seisuga kinnipeetav, kellelt ei saaks töötamist nõuda. Arsti 08.03.2021 hinnangul võib kaebaja töötada majandustöölisena ja seejuures nähtub arsti sissekandest, et arvesse on võetud ka tema nahaprobleeme. Tervisekaardist ei nähtu, et kaebaja terviseseisund oli 2021. a novembriks sel määral muutunud, et temalt ei saanud enam eeldada töötamist majandustööde abitöölisena. Kaebaja on käinud 08.03.2021–19.11.2021 korduvalt meditsiinitöötajate vastuvõtul, enamasti mitu korda kuus. Seega oli kaebajale arstiabi tagatud. Terviseandmete järgi on kaebaja ka varem keeldunud tervislikel põhjustel tööle minemast (nt 20.03.2021). Kui kinnipeetav nt ootamatult haigestub, võib see olla süüd välistav asjaolu tööle asumisest keeldumisel. Ettekande nr 1-21-11394 kohaselt vaatas meedik kaebaja 19.11.2021 üle, kuid ei tuvastanud põhjust tööle mitte minna. Kaebajale valuvaigisti andmine ei kinnita, et ta oli töötamiseks liiga haige. Valuvaigisti kõrvaldab häiriva valu, mis võimaldabki isikul oma tööülesandeid täita. Kaebaja ei ole väitnud, et 19.11.2021 antud valuvaigisti ei toiminud. Meditsiinitöötaja kinnitas kaebaja töövõimelisust täiendavalt 13.12.2021 menetlustoimingu käigus. Seega on tõendamata, et kaebaja ei saanud tervise tõttu 19.11.2021 tööle asuda. Ettekande nr 1-21-11418 kohaselt ei viidanud kaebaja 20.11.2021 ühelegi terviseprobleemile, mis töötamist takistas ega palunud arstiabi, mistõttu ei ole alust heita ette meediku kutsumata jätmist. Seega on tõendamata mitte ainult see, et kaebaja ei saanud 20.11.2021 tervise tõttu tööle asuda, vaid ka see, et ta 20.11.2021 üldse tugines oma tervisest tulenevatele asjaoludele. Kaebaja seisukohti arvestades jääb mulje, et tööst keeldumise tegelik põhjus oli kaebaja rahulolematus määratud tööga, mitte tema tervislik seisund. Seega on kaebaja tööst keeldumisega rikkunud VangS § 37 lg-t 1. Ei esine ka menetluslikke või vormilisi puudusi, mis annaks alust pidada vaidlustatud käskkirja õigusvastaseks. Kaebajat teavitati distsiplinaarmenetluse alustamisest, talle selgitati menetluse käiku ja menetluslikke õigusi ning kaebaja vastuväidetele on käskkirjas vastatud. Menetlus on läbi viidud ja karistus määratud vastavalt VangS § 64 nõuetele, sh järgitud 4(9)
3-22-315 VangS § 64 lg-s 41 sätestatud tähtaega. Kambrikaaslaselt ütluste võtmata jätmine ei saanud otsust mõjutada, sest ükski objektiivne tõend ei kinnita, et 20.11.2021 keeldus kaebaja tööst terviseseisundi tõttu ja vajas meedikut. Kaebaja 19.11.2021 ja 20.11.2021 keeldumised kujutasid endast kahte erinevat rikkumist, sest vanglaametnikud andsid kaebajale mõlemal päeval konkreetse korralduse asuda tööle ja kaebaja keeldus tööle asumast. Kaebajale määratud karistus (kummagi rikkumise eest 5 ööpäeva kartserit) ei ole ebaproportsionaalne. Tööle asumise korraldusele mitteallumine on raske rikkumine (nt Riigikohtu 10.10.2017 otsus nr 3-15-3133, p 17) ja kartserikaristuse pikkus jääb alammäära lähedale. Kaebajal oli lisaks mitu kehtivat distsiplinaarkaristust, mis olid seotud tööst keeldumisega. Õiguskantsler on 05.10.2016 seisukohas nr 6-1/161019/1604041 leidnud, et ühe kartserikaristuse pikkus ei tohiks ületada täiskasvanutel 14 ööpäeva ning kui erinevate karistuste kogupikkus ületab 14 päeva, siis ei tohiks isik viibida kartseris järjest üle 14 päeva. Praegusel juhul on kaebajale määratud kartserikaristuste kogupikkus alla 14 päeva. Kartserisse paigutamise puhul on küll sisuliselt tegemist üksikvangistusega, kuid see oli praegusel juhtumil põhjendatud. Kaebaja 07.07.2022 seisukohad on esitatud hilinenult ning need ei sisalda midagi sellist, mis annaks alust arvata, et kaebajal oli 19.11.2021 ja 20.11.2021 põhjus tööle asumisest keelduda.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
10.I.W palub 11.08.2022 apellatsioonkaebuses (täiendatud 17.10.2023) tühistada halduskohtu otsus ja uue otsusega rahuldada tema kaebus. Perearst leidis 28.05.2020, et kaebaja võib töötada toiduga mitte kokkupuutuval tööl Juba see näitab, et kaebaja on haige. Vesi, tolm ja mustus ning maski ja kummikinnaste kandmine halvendaks naha olukorda veelgi. Kaebaja tulnuks kõigepealt terveks ravida ja alles seejärel saanuks teda sundida midagi tegema (st algul ravi, siis töö). Kaebaja on nahaprobleemile saanud leevendust alles 2022. a augustis määratud ravi tagajärjel. Ekspertkomisjoni hinnang on kallutatud ja ei ole kohtule siduv. Kui kõik olnuks korras, siis ei oleks I.W kaebus komisjonini üldse jõudnud. Eluliselt ei ole usutav, et kaebajal oli 19.11.2021 ja 21.11.2021 tööst keeldumiseks tervisest tulenev põhjus, kuid 20.11.2021 sellist põhjust ei olnud. Halduskohus ei ole tähele pannud, et kaebajat käidi 21.11.2021 samuti tööle kutsumas, kuid seda ei ole millegipärast rikkumisena fikseeritud. Kui 20.11.2021 juhtumiga seoses ei soovitud kambrikaaslast üle kuulata, saanuks terviseseisundile tuginemises veenduda ka valvuri vormikaamera salvestise põhjal. Kui vanglaametnike ütlused loetakse alati usaldusväärseteks, siis kaotab kohtumenetlus oma mõtte. Halduskohus ei ole üldse käsitlenud küsimust, miks ei olnud kaebajat võimalik kindlustada päris tööga, kuigi selleks olid võimalused täiesti olemas. Vastustaja tõlgendab seadusi endale sobival viisil. Kaebajale oleks alates tema tööle määramisest 17.04.2021 tulnud tagada töötava kinnipeetava toidulisa (st algul söök, pärast töö), kuid vangla on sellest keeldunud, mis kujutab endast kaebaja diskrimineerimist, sest teised kinnipeetavad said nn töölisa kohe alates tööle määramisest, sõltumata sellest, kas neil oli tööpäev või mitte. Tähtsust ei oma, et kaebaja ei ole tööle määramist vaidlustanud, sest kaebaja ei saanud vangla õigusvastast käitumist ette näha. Kuna kaebaja ei saa vangla rikkumiste vastu muul moel võidelda, siis ta PS § 29 alusel streigib ja tööle ei lähe, kuni vangla rikkumised lõpetab. Vangla pidanuks väljastama eraldi tööriietuse ja kuna töötasust võetakse 70% ära, siis on tegelik tunnitasu 0,63 euro asemel 0,177 eurot. 19.11.2021 ja 20.11.2021 rikkumised kujutasid endast vältavat süütegu. Kaebaja selgitas, et ta ei lähe tööle seni, kuni olukord ei muutu ja vangla enda rikkumisi ei kõrvalda. Sõltumata sellest, mitu korda vangla korraldusi andis, kujutavad need ühte ja sama rikkumist. Kaebajale määrati 10 ööpäeva pikkune kartserikaristus sisuliselt üksnes selle eest, et tal pea valutas. 5(9)
3-22-315 Karistus oli maksimumi (14 ööpäeva) lähedane. Valuvaigisti ei ole imerohi, mis kohe kõik korda teeb, vaid kaebaja peavalu lõppes alles tunni möödudes. Kaebaja esitas viimased seisukohad 07.07.2022, sest sai vangla vastuse kätte hilinemisega. Koristustööde tegemiseks oli instrueerimine samuti oluline, sest kaebajale oli see amet võõras ja ta ei tundnud ergonoomilisi töövõtteid. Karistus on mõttetu, sest ei muuda mitte midagi.
11.Tallinna Vangla palub 05.10.2022 vastuses jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ning halduskohtu otsus muutmata, jäädes varasemalt esitatud seisukohtade juurde. Kaebaja tervist jälgiti Tallinna Vanglas pidevalt, kuid tema nahaprobleemid ei takistanud arstide hinnangul koristajana töötamist. Põhjendamatud on väited, et maski ja kummikinnaste kandmine oleks kaebaja tervist halvendanud. Tallinna Vanglas olid COVID-19 haigust põhjustava viiruse tõttu suhtlemis- ja liikumispiiranguid ning kaebaja liikus väljaspool kambrit maskis. I.W ei jätnud muid tegevusi ära põhjusel, et nahaprobleemide tõttu ei saanud ta kanda kaitsemaski. Tervishoiuteenuse kvaliteedi ekspertkomisjoni 25.11.2021 protokolli kohaselt raviti kaebajat Tallinna Vanglas vastavalt tema terviseseisundile ja toideti vangla sisekorra reeglite kohaselt. Vastavalt sotsiaalministri 31.12.2002 määrusele nr 150 „Toidunormid kinnipidamisasutuses“ oli I.W-le määratud toidunorm R4 ja lisatoit lähtuvalt kasvust. Täiendav energiakulu oleks kaebajal tekkinud alles siis, kui ta oleks ka reaalselt tööle asunud. Kaebaja 19.11.2021 ja 20.11.2021 keeldumised olid erinevad rikkumised. Kinnipeetaval ei ole subjektiivset õigust nõuda endale vanglas meelepärast tööd.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
12.Ringkonnakohus leiab, et I.W apellatsioonkaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Halduskohtu vaidlustatud otsus on seaduslik ja põhjendatud ning selle muutmiseks või tühistamiseks puudub alus. HKMS § 201 lg 4 alusel märgib ringkonnakohus, et nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega ja järgib neid ega pea seetõttu vajalikuks kõiki halduskohtu põhjendusi üle korrata.
13.Tallinna Vangla on 05.10.2022 vastuses (p 2.3) viidanud mh Tervishoiuteenuse kvaliteedi ekspertkomisjoni 25.11.2021 protokollile, mille vastustaja on ringkonnakohtule varem esitanud samuti kaebajale tööle asumisest keeldumise eest karistuse määramist puudutanud haldusasjas nr 3-21-1168 (I.W kaebus Tallinna Vangla 20.04.2021 käskkirja nr 5-2/21/247 ning 25.05.2021 vaideotsuse nr 5-15/21/214-2 tühistamiseks). Kuivõrd ekspertkomisjoni hinnang kaebajale Tallinna Vanglas osutatud tervishoiuteenuse kvaliteedile võib omada praeguse asja lahendamisel samuti tähtsust (protokolli kohaselt oli komisjoni käsutuses kaebaja tervisekaart seisuga kuni 23.09.2021), võtab ringkonnakohus viidatud dokumendi HKMS § 62 lg 2 ja § 198 lg 3 alusel asja õigemaks lahendamiseks toimiku juurde. I.W 17.10.2023 seisukohast järeldub, et ekspertkomisjoni hinnang on olnud temale kättesaadav.
14.VangS § 37 lg-st 1 tulenevalt on kinnipeetav üldjuhul kohustatud töötama. See kohustus ei ole siiski absoluutne, vaid kehtib üksnes juhul, kui ei esine VangS § 37 lg-s 2 ja § 38 lg-s 2 2 või muudes asjassepuutuvates seadustes sätestatud asjaolusid (nt töötervishoiu ja tööohutuse seaduse (TTOS) § 1 lg 3 p 1 ja § 14 lg 5 p 4) ning töökohustuse olemasolu eeldab lisaks, et vanglal on üldse võimalik kinnipeetavale sobivat tööd pakkuda (VangS § 38 lg 1) ja kinnipeetavat ei ole töökohustusest ka ajutiselt vabastatud (VangS § 42 lg 1). Kuivõrd vanglas kinni peetava isiku töökohustuse olemasolu ja ulatuse kindlaksmääramiseks tuleb tuvastada ja hinnata hulgaliselt asjaolusid ning kaaluda erinevaid huve, siis tuleb kinnipeetav VangS § 38 lg-te 21 ja 22 ning justiitsministri 07.02.2007 määruse nr 9 „Kinnipeetava tööle võtmise, töölt kõrvaldamise ja töölt vabastamise kord“ § 4 alusel eraldi dokumendiga tööle vormistada. 6(9)
3-22-315 Seega tuvastatakse konkreetse kinnipeetava töökohustus esmajoones just tööle määramise käskkirjas.
15.I.W töövõimelisus majandustöödel oli tuvastatud Tallinna Vangla 16.04.2021 käskkirjaga nr 5-3/21/522, mida kaebaja ei vaidlustanud ning mis oli 19.11.2021 ja 20.11.2021 seisuga jätkuvalt kehtiv. Distsiplinaarmenetluse materjalidest nähtub küll, et kaebaja oli lisanud 16.04.2021 käskkirja kättesaamise kinnitusele märkuse: „Enne probleemide lahendamist palun mitte tülitada“, kuid see ei saa asendada käskkirja vaidlustamist ega piirata käskkirja kehtivust. Sõltumata tööle määramise käskkirja kehtivusest ei saa konkreetsete tööülesannete täitmisele asumise korraldus olla siiski õiguspärane, kui korralduse andmise ajal ilmnevad asjaolud, mis välistavad vanglas kinni peetava isiku töökohustuse. Halduskohus on samas õigesti rõhutanud, et praeguses asjas ei saa vaielda selle üle, millise iseloomuga tööle on kaebaja määratud ja kui suur on selle eest makstava töötasu suurus. Need saanuks olla asjakohased 16.04.2021 käskkirja vaidlustamisel. Vangla arst hindas I.W töövõimelisust majandustöödeks 08.03.2021 ning leidis, et kaebaja võib nahaprobleemidele vaatamata töötada majandustöölisena. Seetõttu ei ole praeguses vaidluses asjakohased mh vastuväited, et koristustööde iseloom (tolm, mustus) ja kasutatavad töö- või kaitsevahendid (vesi, mask, kummikindad) võiksid halvendada kaebaja tervist. Tervisekaardi andmetest ei nähtu, et nahaprobleemid oleksid hiljem süvenenud, vaid pigem vastupidi (nt arsti 06.09.2021 sissekande järgi oli kaebaja näonahk puhas ja ketenduseta). Tervishoiuteenuse kvaliteedi ekspertkomisjoni 25.11.2021 protokolli nr 81 (pkp 33) kohaselt on kaebajal 2019. a-l diagnoositud kroonilist nahahaigust (seborroiline dermatiit) ägenemiste korral Tallinna Vanglas ravitud nõuetekohaselt. Seejuures ei viidanud I.W meditsiiniõe 19.11.2021 sissekande kohaselt tööle asumisest keeldumisel üldse nahaprobleemile, vaid peaja jalavalule.
16.Kaebaja väited seoses eraldi tööriietuse ja töötava kinnipeetava toidulisa mitteandmise ning juhendamise puudumisega on tagantjärele otsitud, sest neile argumentidele ei ole kaebaja 19.11.2021 ja 20.11.2021 tööle asumisest keeldudes tuginenud. Need põhjendused ei oleks ka saanud õigustada töötamise kohustuse mittetäitmist. Toitlustamine vanglas lähtub kinnipeetava ööpäevasest toiduenergiavajadusest, mille hindamisel arvestatakse kinnipeetava vanust, sugu, tehtavat tööd ning kehalise aktiivsuse taset (vt sotsiaalministri 31.12.2002 määruse nr 150 „Toidunormid kinnipidamisasutustes“ § 1 lg 4, § 2 lg-d 1 ja 2). Üle 190 cm pikkusega meessoost kinnipeetavad saavad määruse nr 150 § 4 lg 2 kohaselt lisatoitu, mis on määratud ka kaebajale. Täiendavat toidulisa saaks kaebaja nõuda üksnes siis, kui tema kehalise aktiivsuse tase olnuks senisest kõrgem. Kaebaja kehalise aktiivsuse tase ei tõusnud mitte tööle määramisega, vaid see saanuks tõusta üksnes tööle asumisega. Kuna kaebaja ei ole tööle asunud, siis ei ole asjakohane võrrelda tema olukorda nende kinnipeetavatega, kes töötasid ja said toidulisa ka puhkepäevadel. Siseruumide koristamine tavapäraste koristusvahendite ja olmekeemiaga ei eelda eririietuse väljastamist ega põhjalikku instrueerimist või väljaõpet nii töövahendite kui ka töövõtete osas. Koristamine on igapäevategevus, milleks on eelduslikult teatav kogemus ja vilumus omandatud juba enne vangistusse sattumist. Vajalikud juhised võimalikult kasutatavate puhastusvahendite lahjendamiseks on üldjuhul leitavad toote etiketilt. Kaebaja ei ole ka viidanud, et vangla oleks TTOS §-s 133 sätestatud juhendamisest keeldunud.
17.Seonduvalt 19.11.2021 keeldumisega ei ole vaidlust, et kaebaja tugines pea- ja jalavalule ning meditsiiniõde vaatas kaebaja üle, kuid töövabastust ei andnud. Tervisekaardi 19.11.2021 sissekande ja meditsiiniõe 13.12.2021 ütluste kohaselt kurtis I.W peavalu, mis olevat alanud eelmisel õhtul ja selle leevendamiseks anti paratsetamooli. Lisaks olevat kinnipeetav öelnud, et jalg valutab, kuid samal päeval kella 17.25 ajal toimunud jalutuskäigul 7(9)
3-22-315 ei täheldatud tal raskusi kõndimisel. Ringkonnakohtu hinnangul on vastustaja õigesti leidnud, et kaebajal ei olnud tervisest tulenevat mõjuvat põhjust tööle asumisest keelduda. Kui kaebaja peavalu algas väidetavalt juba eelneval õhtul, siis ei saanud see olla kuigi tugev, sest vastasel korral oleks ta otsinud meditsiinitöötajate abi varem. Asjaolu, et õde andis valuvaigistit, ei tähenda, et peavalu takistas kaebajal tööd teha. Väidetud jalavalu kohta tervisekaardil muud sissekanded puuduvad. Kaebajal on küll diagnoositud nimmevalu (M54.5) ja 28.05.2021 soovitatud järgmised 6 kuud jätkata matil võimlemist, et puus kõndimisel vähem väsiks, samuti on ta kaevanud põlvevalu (22.06.2021) ning kolmel korral vigastanud sportides hüppeliigest (26.07.2021, 08.08.2021 ja 15.08.2021), kuid tervisekaardist nähtuvalt ei olnud tegemist selliste seisunditega, mis saanuks õigustada töötamisest keeldumist veel 19.11.2021 ehk üle kolme kuu hiljem.
18.Ettekandest nr 1-21-11418 nähtuvalt ei põhjendanud kaebaja 20.11.2021 tööle asumisest keeldumist oma terviseseisundiga, vaid viitas üldistavalt sobimatutele töötingimustele. Kaebaja on rõhutanud, et tugines tööle asumisest keeldumisel oma terviseprobleemidele nii 19.11.2021, 20.11.2021 kui ka 21.11.2021, kuid ringkonnakohtu hinnangul ei mõjuta see vaidluse tulemust. Isegi kui kaebaja vastusest, et ta juba eile (st 19.11.2021) ütles, et ei kavatse tööle minna, saaks välja lugeda, et tema 20.11.2021 keeldumise põhjused on samad nagu eelmisel päeval (st pea- ja jalavalu), ei olnud meditsiinitöötaja korduv ülevaatus vajalik, sest kui kaebaja terviseseisund ei tinginud siis töövabastuse andmist, ei oleks seda antud ka nüüd. Terviseseisundi halvenemist 20.11.2021 ei ole kaebaja väitnud ja seda ei kinnita ka tervisekaardi sissekanded. Kaebaja õigusi ei saa rikkuda asjaolu, et vastustaja ei ole tööle asumisest 21.11.2021 keeldumise eest temale distsiplinaarkaristust määranud.
19.Tööle asumisest keeldumist on hinnatud raskeks rikkumiseks (nt Riigikohtu 08.12.2021 otsus nr 3-18-1895, p 19; 10.10.2017 otsus nr 3-15-3133, p 17; 29.09.2015 otsus nr 3-3-2-215, p 26) ja kohtupraktikas ei ole samalaadsete rikkumiste puhul peetud ülemääraseks mh oluliselt pikemaid kartserikaristusi kui 5 ööpäeva. Kaebaja ei ole toonud esile põhjuseid, mis annaksid alust pidada 5 ööpäevaks kartserisse paigutamist tema jaoks ebaproportsionaalselt koormavaks. Kaebaja subjektiivne hinnang, et tema karistamine oleks mõttetu, ei ole asjaolu, mida vangla peaks karistuse määramise otsustamisel arvestama. Tööst keeldumine 19.11.2021 ja 20.11.2021 korralduste alusel ei olnud kestev (vältav) rikkumine, vaid kaks eraldiseisvat rikkumist. Ehkki vastustaja ei ole 20.12.2021 käskkirjas tuginenud VangS § 67 p 1 rikkumisele (st allumatusele), saab kinnipeetav VangS § 37 lg-s 1 sätestatud töökohustust rikkuda vaid olukorras, kus vangla on teda konkreetsel üksikjuhtumil kohustanud tööle asuma. Ühe rikkumisena on käsitatav see, et kaebaja ei asunud tööle 19.11.2021, kuigi valvur andis temale selleks korduvalt korraldusi. Seevastu 20.11.2021 keeldumine tööle asumisest oli käsitatav iseseisva rikkumisena, sõltumata sellest, et kaebaja keeldus tööst väidetavalt samadel põhjustel nagu eelmisel päeval. Seejuures ei saanud vastustaja kaebaja 19.11.2021 keeldumise põhjendustest (pea- ja jalavalu) järeldada, et kaebaja ei kavatsegi üldse töökohustust täita. Kuivõrd Tallinna Vangla 20.12.2021 käskkiri nr 5-2/21/817 on õiguspärane ning 24.01.2022 vaideotsus nr 5-15/22/2-2 ei riku iseseisvalt kaebaja õigusi, siis on halduskohus õigesti jätnud kaebuse tervikuna rahuldamata.
20.Eelneva põhjal ja HKMS § 200 p 1 alusel tuleb I.W apellatsioonkaebus jätta rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 26.07.2022 otsus muutmata.
21.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. HKMS § 109 lg 1 järgi tuleb menetluskulude väljamõistmiseks esitada menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid, mille esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta. 8(9)
3-22-315 Tallinna Halduskohtu 18.02.2022 määrusest ja menetlusabi jätkuvuse põhimõttest (HKMS § 114 lg 2) tulenevalt on I.W olnud apellatsioonkaebuse esitamisel nõutava riigilõivu tasumise kohustusest vabastatud. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad I.W-le apellatsiooniastmes antud menetlusabi kulud HKMS § 108 lg 1 ja § 118 lg 3 alusel riigi kanda. Kaebaja muud võimalikud menetluskulud jäävad HKMS § 108 lg 1 alusel tema enda kanda. Tallinna Vangla ei ole menetluskulude kandmise kohta andmeid esitanud, mistõttu jäävad vastustaja võimalikud menetluskulud apellatsiooniastmes HKMS § 109 lg 1 alusel samuti tema enda kanda.
22.Kuna otsus kajastab kaebaja terviseandmeid, tuleb otsuse avaldamisel asendada kaebaja nimi tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3). (allkirjastatud digitaalselt)
9(9)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.