X kaebus Tallinna Vangla poolt perioodil 27.01.2022– 05.02.2022 isolatsioonis hoidmisega tekitatud mittevaralise kahju 1000 eurot hüvitamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – X Vastustaja – Tallinna Vangla, esindaja Ann-Enel Valter
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 29.09.2022 otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
Tallinna Vangla apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Tallinna Vangla apellatsioonkaebus.
2.Tühistada Tallinna Halduskohtu 29.09.2022 otsus haldusasjas nr 3-22-834 ning teha asjas uus otsus, millega jätta X kaebus rahuldamata.
3.Esimese ja teise kohtuastme menetluskulud jätta poolte enda kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 08.12.2023. Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab
3-22-834 menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.X esitas 13.04.2022 Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Vangla poolt perioodil 27.01.2022 kuni 05.02.2022 isolatsioonis hoidmisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks 1000 eurot. Kaebaja ei saanud käia jalutamas ja tööl. Kirikus võis küll kaebajaga samaaegselt viibida COVID-positiivne isik, kuid kaebajal temaga lähikontakti ei olnud. Seega oli õigusvastane jalutamise piiramine. Kaebaja palus korduvalt, et teda testitaks. Testimist kaebajale ei võimaldatud. Isolatsioon lõpetati ilma testita. Selline vangla tegevus on meelevaldne. Vabas õhus jalutamise eesmärk on kaitsta kaebaja tervist. Töötamise piiranguga kadus liikumine ka väljaspool kitsaid kambritingimusi. Kaebajal oli sellel perioodil ärevus ja peavalud. Vangla kahjustas kaebaja tervist.
2.Tallinna Vangla palus jätta kaebus rahuldamata. Tallinna Vangla ei ole õigusvastaselt tegutsenud ning vangla tegevuse tulemusel ei ole kaebajale tekkinud kahju. Kaebaja oli 23.01.2022 jumalateenistusel COVID-19 positiivse kinnipeetavaga lähikontaktis. Nakkusohu leviku tõkestamist reguleerisid Tallinna Vangla direktori 26.01.2022 käskkiri nr 1-1/22/6 ja 31.01.2022 käskkiri nr 1- 1/22/9. Vastavalt 31.01.2022 käskkirja nr 1-1/22/9 p-le 1.10 jäetakse eneseisolatsiooni vang, kes on vanglasse vastu võetud või kelle COVID-19 haigust põhjustava viiruse test on olnud positiivne või kes on positiivse testi andnud isiku lähikontaktne või kelle osas on kahtlus nakatumisele. Lähikontaktse määramisel lähtus Tallinna Vangla terviseameti juhendist. Kaebaja väide, et teda ei testitud isolatsiooni ajal, ei ole asjakohane. Eneseisolatsiooni kohustuse eesmärk on, et haigestunud isik või potentsiaalne nakkusekandja ei kannaks nakkust edasi uutele isikutele. Selle täitmiseks peab isik vältima vahetuid kontakte. Isolatsiooni kohaldamine ja jalutuskäikude ära jätmine oli õiguspärane. Vangistusseaduse (VangS) § 55 lg 2 ja § 93 lg 5 annab vangile õiguse tunniseks jalutuskäiguks värskes õhus, kuid arvestades, et jalutuskäigule saatmise puhul ei ole võimalik järelevalvetoimingute tegemiseks vältida vahetut füüsilist kontakti vanglaametnikega ning läbitakse eri ruume, on võimalus, et nakkusekandja võib nakatada nii ametnikke kui veel terveid kaasvange.
3.Tallinna Halduskohus rahuldas 29.09.2022 otsusega kaebuse osaliselt ning tunnistas Tallinna Vangla direktori 26.01.2022 käskkirja nr 1-1/22/6 ja 31.01.2022 käskkirja nr 11/22/9 ajavahemikus 27.01.2022 kuni 05.02.2022 kaebajat jalutuskäigule mittelubamist puudutavas osas õigusvastaseks. Vaidlusalusel perioodil kaebaja tööle mittelubamine, samuti nagu ka kaupluse kasutamise, kokkusaamiste ja ühistegevuse keelamine, oli nakkusohu leviku piiramiseks põhjendatud, seda piirangut õigustas väga kaalukas avalik huvi. Järgnevalt on vaatluse all küsimus, kas põhjendatud oli ka keeld värskes õhus jalutada. VangS § 55 lg 2 näeb ette, et kinnipeetavatel on õigus viibida jalutuskäigul värskes õhus vähemalt üks tund päevas. Tallinna Vangla direktori 26.01.2022 käskkirjaga nr 1-1/22/6 ja 31.01.2022 käskkirjaga nr 1-1/22/9 nakkusohu leviku tõkestamiseks seatud piirangud seati VangS § 41 lg 2 alusel koostoimes VangS § 69 lg-ga 1 ja lg 2 p-ga 1. VangS § 41 lg 2 võimaldab vangla julgeoleku tagamiseks seada vangla sees piiranguid. Sellised piirangud saavad hõlmata ka üldiselt VangS-ga kinnipeetavatele antud õiguste piiramist. Kuid üldklausli kasutamine kinnipeetavatele seadusega ette nähtud õiguste piiramiseks saab olla vaid erandlik ja lühiajaline. VangS § 69 lg 1 näeb piirangud ette üksnes kinnipeetavast lähtuva ohu korral. Nakkushaiguse leviku piiramiseks kinnipeetava suhtes täiendavate julgeolekuabinõude 2(5)
3-22-834 kohaldamine, kui pole andmeid konkreetse kinnipeetava nakkusohtlikkuse kohta, ei ole selle sätte alusel võimalik. Käesoleval juhul puudusid vastustajal andmed kaebaja nakkusohtlikkuse kohta. Üksnes asjaolu, et kaebaja viibis 23.01.2022 vanglakabelis jumalateenistusel ühes ruumis ühe COVID-19 positiivse kinnipeetavaga, ei anna alust lugeda kaebaja nakkusohtlikuks. Vanglakabeli näol pole tegemist väikese ruumiga ning vastustaja pole väitnud, et kaebaja oli haigestunud kinnipeetava kõrval või temaga lähidistantsilt suhelnud. Piirang ei olnud proportsionaalne. Keeld värskes õhus jalutada on ülemäärane ja võib kvalifitseeruda kinnipeetavate lubamatu kohtlemisena põhiseaduse § 18 ja Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni art 3 mõttes. Kuna vangla töötajad saavad igapäevaselt isikukaitsevahendeid kasutades puutuda kinnipeetavatega kokku võimalikult ohutult, on põhjendamatu jätta ära samu ettevaatusabinõusid kasutades kinnipeetavate kambri kaupa või väiksemas grupis igapäevane viimine jalutuskäigule. Kinnipeetavate sulgemine teadmata ajaks kambritesse ilma võimaluseta viibida värskes õhus ei vasta Eesti ega rahvusvahelistele nõuetele. Jalutuskäike saab korraldada kambrite või väiksemate gruppide kaupa. Võimalus on korraldada jalutamine suuremal õuealal. Vastustaja ei ole veenvalt ära näidanud, et kaebajale (nagu ka teistele kinnipeetavatele) ei saanud pakkuda värskes õhus jalutuskäigu võimalust vähemasti üle päeva või muul sagedusel. On üldteada, et värskes õhus viibimine tugevdab immuunsust. Selle võimaluse äravõtmine ei teeninud seetõttu kinnipeetavate tervise tugevdamise eesmärki. Tallinna Vangla direktori 26.01.2022 käskkiri nr 1-1/22/6 ja 31.01.2022 käskkiri nr 1-1/22/9 on õigusvastased osas, millega kaebaja jäi ilma VangS § 55 lg-s 2 sätestatud õigusest. Jättes kaebaja ilma võimalusest viibida värskes õhus, on vastustaja alandanud süüliselt kaebaja inimväärikust (vt riigivastutuse seaduse (RVastS) § 9 lg 1). Piirangute kohaldamise õigusvastasuse tuvastamine kohtuotsuse resolutsioonis on kaebajale tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks praeguses olukorras piisav. Hüvitise rahas maksmata jätmist õigustab asjaolu, et piirangute kohaldamise ajal oli vähe teaduslikku teavet COVID-19 viiruse leviku võimalike tagajärgede kohta, ning asjaolu, et kaebaja jättis kasutamata ka RVastS §-s 3 sätestatud haldusakti (Tallinna Vangla direktori eelnimetatud käskkirjade) kehtetuks tunnistamise nõude esitamise võimaluse. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
4.Tallinna Vangla palub apellatsioonkaebuses Tallinna Halduskohtu 29.09.2022 otsuse tühistada osas, millega halduskohus kaebuse rahuldas. Vastustaja jääb halduskohtus avaldatud seisukohtade juurde. Otsus on vastuolus varasema kohtupraktikaga. Tallinna Halduskohus leidis 23.09.2022 otsuses nr 3-22-930, et jalutuskäikude ärajätmine eneseisolatsooni ajaks oli asjakohane piirang, sest viiruse laialdane levik vanglas ohustaks vangla julgeolekut. Vaidlus puudutas kaebaja kambrikaaslast, kes viibis isolatsioonis samal ajal ja sama kaua. Kuigi kaebaja ei saanud isolatsiooni ajal värskes õhus viibida, tuli samasuguseid ebamugavusi koroonaviiruse tõttu taluda isikutel ka tavaühiskonnas, sest kõigil nakatunutel oli kohustus jääda koju eneseisolatsiooni. Jalutuskäikude mittevõimaldamist on peetud põhjendatuks ja vajalikuks koroonaviiruse leviku tõkestamise meetmeks ka olukorras, mil kinni peetavatel isikutel ei olnud nakkuskahtlust (lahendid haldusasjades 3-20-628, 3-20-766, 3-20-1067, 3-21-1045). Nt pidas kohus õiguspäraseks jalutamise õiguse piiramist kokku 44 päeval. Perioodil, millal kaebaja viibis isolatsioonis, oli Tallinna Vanglas COVID-19 puhang. Kui 26.01.2022 seisuga oli Tallinna Vanglas nakatunud 21 teenistujat ja 5 kinni peetavat isikut, 3(5)
3-22-834 siis 03.02.2022 seisuga oli COVID-19 viirusega nakatunud 103 kinni peetavat isikut ja 26 teenistujat. Seonduvalt COVID-19 viiruse puhanguga olid ka lähikontaktsed teenistujad koduses isolatsioonis vältimaks viiruse suuremat levikut, mistõttu ei olnud saadaval suuremat inimressurssi jalutuskäikude erilaadseks korraldamiseks, kuna vanglateenistujate vähenenud koosseisu tõttu tehti pingutusi igapäevase olme tagamiseks. Tallinna Vangla direktor on 31.01.2022 käskkirjas nr 1-1/22/9 põhjendanud eneseisolatsiooni kohustuse eesmärki, et haigestunud isik või potentsiaalne nakkusekandja ei kannaks nakkust edasi uutele isikutele. Selle täitmiseks peab isik vältima vahetuid kontakte. VangS § 55 lg 2 ja § 93 lg 5 annab vangile õiguse tunniseks jalutuskäiguks värskes õhus, kuid tuleb arvestada, et jalutuskäigule saatmise puhul ei ole võimalik järelevalvetoimingute tegemiseks vältida vahetut füüsilist kontakti vanglaametnikega. Vanglateenistujate võimalik nakatumine ja haigestumine raskendab oluliselt vangla julgeoleku tagamist.
5.X ei esitanud apellatsioonkaebusele oma seisukohta.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Apellatsioonkaebus on põhjendatud. Ringkonnakohus rahuldab Tallinna Vangla apellatsioonkaebuse ning teeb asjas uue otsuse, millega jätab Xi kaebuse rahuldamata, lähtudes alljärgnevatest põhjendustest.
7.Kuna X pole halduskohtu otsusele apellatsioonkaebust esitanud, on ringkonnakohtus vaidluse all üksnes küsimus, kas Tallinna Vangla direktori 26.01.2022 käskkiri nr 1-1/22/6 ja 31.01.2022 käskkiri nr 1-1/22/9 on õigusvastased osas, mis puudutab kaebaja ajavahemikus 27.01.2022–05.02.2022 jalutuskäigule mittelubamist.
8.Riigikohus on 12.09.2023 otsuses haldusasjas nr 3-21-884 leidnud, et VangS § 55 lg-s 2 sätestatud kinnipeetava värskes õhus jalutamise õigus pole absoluutne. VangS § 41 lg 2 järgi võib kohaldada konkreetse seadusest tuleneva piirangu puudumise korral selliseid kinnipeetavate õiguste piiranguid, mis on vajalikud vangla julgeoleku kaalutlustel. Ka nakkushaiguse epideemiline levik võib ohustada vangla julgeolekut. Vanglas viibivate isikute massilise haigestumise korral koroonahaigusesse oleks ohtu sattunud vangla toimimine ning kõigi vanglas viibivate isikute elu ja tervis. Üldise aluse (VangS § 41 lg 2) kohaldamine kinnipeetavale seadusega ette nähtud õiguste piiramiseks saab olla siiski erandlik ja lühiajaline. VangS § 41 lg 2 kohaldamisel peab arvestama proportsionaalsuse põhimõttega. VangS § 41 lg 2 kolmanda lause kohaselt peavad piirangud vastama täideviimise eesmärgile ja inimväärikuse põhimõttele ega tohi moonutada seaduses sätestatud teiste õiguste ja vabaduste olemust. Piirangu eesmärk kaitsta vangla toimimist ning kõikide vanglas viibivate isikute elu ja tervist oli legitiimne. Seda õigustas väga kaalukas avalik huvi koroonahaiguse levikut igati takistada ja inimeste massilist haigestumist vältida. Koroonahaigus oli eriti ohtlik riskirühmadele, kelle hulka kuulus ka arvestatav osa kinnipeetavatest. Meede oli samuti eesmärgi saavutamiseks sobiv. Kinnipeetavate liikumise (sh jalutamisvõimaluse) piiramine viib võimalike kontaktide tekkimise tõenäosuse miinimumini ning langetab oluliselt nakatumisriski. Riigikohus leidis, et piirang oli vajalik, arvestades muu hulgas asjaoluga, et haldusasjas nr 321-884 toimus jalutuskäikude keelamine 2020. a kevadel ehk koroonaepideemia algusfaasis. Praeguses vaidluses tuleb hinnata, kas vaidlusalune piirang oli vajalik veel ka 2022. a alguses.
9.Tallinna Vangla direktori 31.01.2022 käskkirja nr 1-1/22/9 p 1.10 kohaselt jäeti eneseisolatsiooni muu hulgas kinnipeetav, kes on olnud positiivse testi andnud isiku lähikontaktne. Vaktsineeritud vangi, kes oli positiivse testi andnud lähikontaktne, kuid kelle 4(5)
3-22-834 nakatumise osas kahtlust ei esine, ei isoleeritud (käskkirja p 2.2). Kaebaja oli vaktsineerimata ning 23.01.2022 jumalateenistusel puutus ta kokku COVID-19 viirusesse nakatunud kinnipeetavaga. Direktor põhjendas piirangute jätkumist viiruse leviku kasvuga nii Eestis kui mujal maailmas. Nakatumine ja surmajuhtumite arv püsib kõrgel. 20.01.2022 seisuga hinnati koroonaviiruse riskitase Eestis väga kõrgeks. Tallinna Vanglas oli 26.01.2022 seisuga nakatunud 21 teenistujat ja 5 vangi, 28.01.2022 seisuga 21 teenistujat ja 19 vangi ning 31.01.2022 seisuga 23 teenistujat ja 30 vangi. Vangla apellatsioonkaebusest nähtub, et 03.02.2022 seisuga oli nakatunud juba 26 teenistujat ja 103 kinnipeetavat. Eeltoodu kinnitab, et vanglas oli ajal, mil kaebaja pidi viibima eneseisolatsioonis, haiguspuhang. Ringkonnakohtu hinnangul on vangla direktor 31.01.2022 käskkirjas asjakohaselt leidnud, et vahetute kontaktide vältimine oli vajalik, et haigestunud isikud või potentsiaalsed nakkusekandjad ei kannaks nakkust uutele isikutele. Jalutuskäigule saatmise puhul ei ole võimalik vältida vahetut füüsilist kontakti vanglaametnikuga ning erinevate ruumide läbimist. Esmased võimalikud kaitsevahendid (maskid ja kindad), ei välista nakatumisvõimalust täielikult. Vangla direktori sellise hinnangu õigsust kinnitab asjaolu, et vaatamata isikukaitsevahendite kasutamisele, kasvas nakatunute arv pidevalt nii teenistujate kui kinnipeetavate seas.
10.Tallinna Vangla direktori 31.01.2022 käskkirja nr 1-1/22/9 p-i 3.8 kohaselt rakendati isolatsioonimeetmeid COVID-19 viiruse peiteperioodi lõpuni või nakkusohu lõppemiseni. Kaebaja suhtes kohaldati isolatsioonimeetmeid 10 päeva. Asjaoludest ei nähtu, et nimetatud periood oleks olnud ülemäärane. Põhjendatud pole kaebaja etteheide, et teda ei testitud. Kaebajat ei käsitatud nakatununa, vaid lähikontaktsena.
11.Kokkuvõtlikult märgib ringkonnakohus, et värskes õhus jalutamise äravõtmine 10 päevaks riivas kaebaja õigusi, kuid see ei kaalu üles piirangu kehtestamise eesmärki tagada vangla toimimine ning vanglas viibivate isikute elu ja tervise kaitse. Vangla pidi ära hoidma koroonahaiguse edasise vanglasisese leviku.
12.Kuna apellatsioonkaebus on põhjendatud ja halduskohtule esitatud kaebus jääb rahuldamata, jäävad esimese teise kohtuastme menetluskulud kaebaja kanda (HKMS § 108 lg 1). Vastustaja ei ole menetluskulude hüvitamist taotlenud. (allkirjastatud digitaalselt)
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.