Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Kaire Pikamäe, Monika Laatsit ja Oliver Kask
Otsuse tegemise aeg ja koht
08.11.2023, Tallinn
Haldusasja number
3-22-834
Haldusasi
X kaebus Tallinna Vangla poolt perioodil 27.01.2022– 05.02.2022 isolatsioonis hoidmisega tekitatud mittevaralise kahju 1000 eurot hüvitamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – X Vastustaja – Tallinna Vangla, esindaja Ann-Enel Valter
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 29.09.2022 otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
Tallinna Vangla apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 08.12.2023. Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva ( lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses ( lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks ( lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist ( lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab
3-22-834 menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
3-22-834 kohaldamine, kui pole andmeid konkreetse kinnipeetava nakkusohtlikkuse kohta, ei ole selle sätte alusel võimalik. Käesoleval juhul puudusid vastustajal andmed kaebaja nakkusohtlikkuse kohta. Üksnes asjaolu, et kaebaja viibis 23.01.2022 vanglakabelis jumalateenistusel ühes ruumis ühe COVID-19 positiivse kinnipeetavaga, ei anna alust lugeda kaebaja nakkusohtlikuks. Vanglakabeli näol pole tegemist väikese ruumiga ning vastustaja pole väitnud, et kaebaja oli haigestunud kinnipeetava kõrval või temaga lähidistantsilt suhelnud. Piirang ei olnud proportsionaalne. Keeld värskes õhus jalutada on ülemäärane ja võib kvalifitseeruda kinnipeetavate lubamatu kohtlemisena põhiseaduse § 18 ja Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni art 3 mõttes. Kuna vangla töötajad saavad igapäevaselt isikukaitsevahendeid kasutades puutuda kinnipeetavatega kokku võimalikult ohutult, on põhjendamatu jätta ära samu ettevaatusabinõusid kasutades kinnipeetavate kambri kaupa või väiksemas grupis igapäevane viimine jalutuskäigule. Kinnipeetavate sulgemine teadmata ajaks kambritesse ilma võimaluseta viibida värskes õhus ei vasta Eesti ega rahvusvahelistele nõuetele. Jalutuskäike saab korraldada kambrite või väiksemate gruppide kaupa. Võimalus on korraldada jalutamine suuremal õuealal. Vastustaja ei ole veenvalt ära näidanud, et kaebajale (nagu ka teistele kinnipeetavatele) ei saanud pakkuda värskes õhus jalutuskäigu võimalust vähemasti üle päeva või muul sagedusel. On üldteada, et värskes õhus viibimine tugevdab immuunsust. Selle võimaluse äravõtmine ei teeninud seetõttu kinnipeetavate tervise tugevdamise eesmärki. Tallinna Vangla direktori 26.01.2022 käskkiri nr 1-1/22/6 ja 31.01.2022 käskkiri nr 1-1/22/9 on õigusvastased osas, millega kaebaja jäi ilma VangS § 55 lg-s 2 sätestatud õigusest. Jättes kaebaja ilma võimalusest viibida värskes õhus, on vastustaja alandanud süüliselt kaebaja inimväärikust (vt riigivastutuse seaduse (RVastS) § 9 lg 1). Piirangute kohaldamise õigusvastasuse tuvastamine kohtuotsuse resolutsioonis on kaebajale tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks praeguses olukorras piisav. Hüvitise rahas maksmata jätmist õigustab asjaolu, et piirangute kohaldamise ajal oli vähe teaduslikku teavet COVID-19 viiruse leviku võimalike tagajärgede kohta, ning asjaolu, et kaebaja jättis kasutamata ka RVastS §-s 3 sätestatud haldusakti (Tallinna Vangla direktori eelnimetatud käskkirjade) kehtetuks tunnistamise nõude esitamise võimaluse. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
3-22-834 siis 03.02.2022 seisuga oli COVID-19 viirusega nakatunud 103 kinni peetavat isikut ja 26 teenistujat. Seonduvalt COVID-19 viiruse puhanguga olid ka lähikontaktsed teenistujad koduses isolatsioonis vältimaks viiruse suuremat levikut, mistõttu ei olnud saadaval suuremat inimressurssi jalutuskäikude erilaadseks korraldamiseks, kuna vanglateenistujate vähenenud koosseisu tõttu tehti pingutusi igapäevase olme tagamiseks. Tallinna Vangla direktor on 31.01.2022 käskkirjas nr 1-1/22/9 põhjendanud eneseisolatsiooni kohustuse eesmärki, et haigestunud isik või potentsiaalne nakkusekandja ei kannaks nakkust edasi uutele isikutele. Selle täitmiseks peab isik vältima vahetuid kontakte. VangS § 55 lg 2 ja § 93 lg 5 annab vangile õiguse tunniseks jalutuskäiguks värskes õhus, kuid tuleb arvestada, et jalutuskäigule saatmise puhul ei ole võimalik järelevalvetoimingute tegemiseks vältida vahetut füüsilist kontakti vanglaametnikega. Vanglateenistujate võimalik nakatumine ja haigestumine raskendab oluliselt vangla julgeoleku tagamist.
3-22-834 nakatumise osas kahtlust ei esine, ei isoleeritud (käskkirja p 2.2). Kaebaja oli vaktsineerimata ning 23.01.2022 jumalateenistusel puutus ta kokku COVID-19 viirusesse nakatunud kinnipeetavaga. Direktor põhjendas piirangute jätkumist viiruse leviku kasvuga nii Eestis kui mujal maailmas. Nakatumine ja surmajuhtumite arv püsib kõrgel. 20.01.2022 seisuga hinnati koroonaviiruse riskitase Eestis väga kõrgeks. Tallinna Vanglas oli 26.01.2022 seisuga nakatunud 21 teenistujat ja 5 vangi, 28.01.2022 seisuga 21 teenistujat ja 19 vangi ning 31.01.2022 seisuga 23 teenistujat ja 30 vangi. Vangla apellatsioonkaebusest nähtub, et 03.02.2022 seisuga oli nakatunud juba 26 teenistujat ja 103 kinnipeetavat. Eeltoodu kinnitab, et vanglas oli ajal, mil kaebaja pidi viibima eneseisolatsioonis, haiguspuhang. Ringkonnakohtu hinnangul on vangla direktor 31.01.2022 käskkirjas asjakohaselt leidnud, et vahetute kontaktide vältimine oli vajalik, et haigestunud isikud või potentsiaalsed nakkusekandjad ei kannaks nakkust uutele isikutele. Jalutuskäigule saatmise puhul ei ole võimalik vältida vahetut füüsilist kontakti vanglaametnikuga ning erinevate ruumide läbimist. Esmased võimalikud kaitsevahendid (maskid ja kindad), ei välista nakatumisvõimalust täielikult. Vangla direktori sellise hinnangu õigsust kinnitab asjaolu, et vaatamata isikukaitsevahendite kasutamisele, kasvas nakatunute arv pidevalt nii teenistujate kui kinnipeetavate seas.
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.