Sotsiaalõigus › Muu sotsiaalõigus

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

nr

123031334

otsustati

lõpetada

Xle

KAEBUSE ESITAJA NÕUDED JA PÕHJENDUSED

sellest, mis on seaduse eesmärgist lähtuvalt mõistlik ja mis on seaduse mõttega kooskõlas. Vaidlus puudutab põhimõttelist küsimust: nimelt ei tohi inimene töötuna arveloleku ajal töötada, välja arvatud seaduses sätestatud tööampsud, mida võib ühes kuus olla kuni 8. Töötukassa otsuses on väidetud, et töötamine ei ole ajutine, kuna see on pidev ja regulaarne. Kaebaja märgib, et ajutise töötamise defineerimisel ei ole eriti tõlgendusruumi, sest selle sätestab täpselt TTTS § 42. Kaebaja annab endaga seotud mittetulundusühingus (MTÜ X Keeltekool) vähesel määral keeletunde. Keelekursus, mille üle vaidlus käib, kestis 13.02.2023 – 05.05.2023, aga kindlasti tuleb arvestada, et kursuse kestuse ja inimese töötamise vahele ei saa võrdusmärki panna. Töötukassa haldusakt rikub kaebaja õigusi ja seal esitatud väide, et võlaõigusliku lepingu periood kestab üle 8 päeva, mistõttu töötamine ei vasta ajutise töötamise nõuetele, on vale ning eksitamine tahtlik, kuna otsuse koostaja teab, et töötamine toimub tegelikult ühepäevaste tööampsudena. Vaidlusalune keelekursus kestab 13.02.2023 - 05.05.2023, mis on tõesti kaheksast päevast pikem periood. Haldusakti koostaja on segi ajanud keelekursuse perioodi ja füüsilise isiku – X üksikud tööampsud. Nende vahele võrdusmärgi paigutamine on meelevaldne ja vastuolus töötuna arveloleku põhimõtete ning eesmärkidega.

see tähendab regulaarset puhkamist. Ka igal aastal ühel päeval töötamist saaks lugeda regulaarseks töötamiseks. TTTS § 42 lg 2 sätestab, et tööampsud võivad toimuda kuni kaheksal päeval kalendrikuus. Oluline ei ole, mitu päeva järjest töötatakse, kas töötatakse sama tööandja juures jne. Samuti ei ole oluline, millise regulaarsusega tööampsud toimuvad, kui need ei ületa 8 päeva kuus. Samuti võib regulaarsus täiesti puududa, aga töötuna arvel olla ei saa ikkagi: sest kui inimene töötab kuus nt 9 päeva jutti, siis ei loe seadus sellist töötamist enam ajutiseks ning sestap puudub alus töötuna arvelolekuks. Seejuures ei ole oluline, kuidas need 9 päeva kujunevad (kas 9 päeva jutti, või näiteks 3x3 päeva 30-päevase perioodi jooksul). Järelikult on väär ajutist töötamist seostada tööampsude regulaarsusega. Kaebaja on talitanud vastavalt kehtivale seadusele ja töötukassa enda koostöökokkulepetele (vt selgitust dtl 15-16). Oma töövahenduskonsultanti teavitas ta tööampsudest aegsasti (kohtumisel 03.02.2023, eraldi teatega 06.02.2023 ning igal tööampsu päeval veel täiendavalt), kõik kanded töötamise registris on tehtud õigeaegselt, ampsud on registreeritud ühepäevaste ampsudena, töötasu suurus päevas 35 eurot. Veebruaris 2023 tegi kaebaja kokku 5 tööampsu ja töötasu suuruseks oli 175 eurot. Märtsis 2023 jätkas ta ühepäevaste tööampsudega (mis ei ületanud kaheksat) ja tasu suurus oli endiselt 35 eurot päevas. Kaebaja soovib kohtu tähelepanu juhtida sellele, et tegelikult ei ole töötukassale võõras tööampsude mõistlik tõlgendus, sest töötukassa kodulehel on rubriik Tööampsude KKK1, kus on järgmine küsimus ja vastus (dtl 22): Kas töötuna registreeritud juhatuse liige saab oma ettevõttes teha joogatreeninguid tööampsuna (kuni kaheksa päeva kuus)? Jah, töötamine peab olema registreeritud töötamise registris ja kui vastab tööampsu (ajutise töötamise) tingimustele, siis võib teha. Ülaltoodud küsimus ja vastus on täpselt analoogne kaebaja olukorraga, sest vaevalt, et mainitud joogatreeningud toimuvad suvaliselt. Kaebajale on jäänud mulje, et võibolla see tingiski vaide (mis iseenesest ei puuduta keerulist vaid põhimõttelist küsimust) lahendamise korduva edasilükkamise. Kuna eelnevalt oli kujundatud seisukoht töötuna arvelolek kindlasti lõpetada, vajas töötukassa lihtsalt rohkem aega, et leida argumente, mis toetaksid tema muidu nõrgavõitu teooriat. Tähelepanu väärib, et töötukassa vastuse projektis, otsuses ning ka vaideotsuses jäetud targu mainimata, et kõnealuse kahe ja poole kuu pikkuse eesti keele kursuse lepingu poolteks on töötukassa ühelt poolt ning MTÜ X Keeltekool teiselt poolt. On väga oluline fakt, et teiseks lepingu pooleks oli MTÜ Keeltekool, mitte füüsiline isik X. See asjaolu oli kaebajaga tegelenud töötukassa ametnikule hästi teada, sest ta kirjutas oma kevadises e-kirjas järgmist: ... Keeltekool on Eesti Töötukassa koolituskaardi partner. Andmete täpsustamisel on selgunud, et töötukassa on suunanud inimesi MTÜ X Keeltekooli Tartu kooli Eesti keele A2taseme eksamiks ettevalmistav kursusele,... Ülaltoodu tähendab mh seda, et kui kaebaja oleks nt haigestunud vm isiklikul põhjusel pidanud eemal olema, oleks täiesti loogiliselt kõne alla tulnud, et selleks korraks otsitakse asendusõpetaja, kes on võimeline sama kursust juhendama. Järelikult on õige, et kursus kestis vaid õpilase jaoks 13.02.2023 - 05.05.2023. Õpetaja (kes ei pidanud tingimata olema kaebaja

https://www.tootukassa.ee/et/artikkel/tooampsude-kkk

vaid vajadusel ka teine inimene) töö oli kindlatel päevadel kohale tulla ja kavas olev teemakohtumine läbi viia. Kui keeleõpetajale kohaselt vaidlusküsimusele filoloogiliselt läheneda, saab koguni öelda, et kõik tähtajalised tööd on ajutised tööd. Ajutine on tuletatud sõnast aeg ja eesti keele seletav sõnaraamat kinnitab ajutise tähendust mingi kindla perioodi puhul. Seega kursus ise oli ajutine töö. Keelekursus sisaldas nii kontakttunde kui ka iseseisvat tööd igaks kohtumiseks. Iseseisva töö tegi õpilane ilma õpetajata. Järelikult kestis kursus õpilase jaoks 13.02.2023 – 05.05.2023.

Erinevalt 17.03 otsusest toodi vaideotsuses arveloleku lõpetamise täiendavaks põhjuseks asjaolu, et kaebaja on keeltekooli juhataja (juhatuse liige). Mainiti, et kuna kaebaja ise on oma keeltekooli juhatuse liige, sai ta meelevaldselt TÖR-is oma töö ampsudena vormistada. Muus organisatsioonis, kus ta poleks juhatuses, oleks tema töötamine väidetavalt vormistatud kolmekuulise kestvus-lepinguna. See väide on alusetu. Taolistes olukordades ei kasutata sugugi tingimata kestvuslepinguid. Kaebajale teadaolevalt on suhteliselt levinud ka selline käsunduslepingu vorm, mis näeb välja umbes nagu arve, kuhu saab kirjutada isikuandmed, töö sisu ja summa. Selliseid saab vabalt sõlmida ühe päeva kaupa.

VASTUSTAJA SEISUKOHT

Seega töötuna arveloleku eesmärk töötuse korral on töö leidmine ja selleks ajaks kompenseeritakse osaliselt isiku sissetulekud ning osutatakse tööturuteenuseid. TTTS § 42 reguleerib ajutist töötamist. Vastustaja nõustub kaebajaga, et antud juhul tuleb TTTS § 42 kitsast tõlgendusest kaugemale vaadata ning lähtuda sellest, mis on seaduse eesmärgist tulenevalt mõistlik ja mis on seaduse mõttega kooskõlas. Seadusandja soov on võimaldada töötuna arveloleku ajal lühiajalist töötamist nn teha tööampse, mitte töötada pikemaajaliselt. Tööampsude eesmärk on ka täiendava sissetuleku võimaldamine, kuid eelkõige on eesmärk vältida olukorda, kus töötuna arvel olevatel isikutel kaoks side tööturuga, väheneksid oskused ja tööharjumus. Vastustaja selgitab, et vaidlust ei ole poolte vahel selles, et keelekursus MTÜ-s X Keeltekool kestis 13.02.2023 – 05.05.2023 ning kaebaja teavitas igakordselt töötukassast enne töötamise päeva ning tegi vastavad kanded töötamise registrisse (TÖR-i). Töötasu suurus päevas oli 35 eurot. Vastustaja selgitab, et MTÜ X Keeltekool on (80175877) asutatud 2002 aastal, mille ainuke juhatuse liige on X. Äriregistrile 27.02.2023 esitatud 2022. aasta majandusaasta aruande kohaselt on MTÜ-s neli liiget ning aruandest nähtub, et MTÜ X Keeltekool oli 2022 aastal tegus ettevõtja, mh aruandes on toodud, et kokku õppis 2022. aastal keeltekoolis umbes 182 inimest, õppemaksu näol laekus 84478 eurot. Kaebaja tööleping MTÜ-s X Keeltekool lõppes 27.01.2023 töölepingu seaduse (TLS) § 89 lg 1 alusel koondamise tõttu ning 28.01.2023 võttis kaebaja ennast töötuna arvele ja taotles hüvitist. MTÜ X Keeltekool on vastustaja koolituskaardi partner, st töötuna arvel olevad isikud saavad registreerida koolitusele MTÜ-sse X Keeltekool, mille eest töötukassa MTÜ-le X Keeltekool tasub. Vastustaja on perioodil 13.02.2023-05.05.2023 MTÜsse X Keeltekool A-2 tasume eesti keele koolitusele suunanud kokku 19 isikut (ühe isiku koolituse maksumus 320 eurot). Kusjuures koolitusele suunatud 4 isiku puhul on 01.02. ja 02.2023 töötukassale registreerimisteated väljastanud kaebaja ja kaebaja on märgitud ka koolituse kontaktisikuks. Kaebaja registreeris isikuid 13.02.2023-05.05.2023 koolitusele ja viis selle läbi. Lisaks selgitab vastustaja, et TTTS 6 lg 5 p 4 1 kohaselt võib MTÜ juhatuse liige töötuna arvel olla, kui ta ei saa juhatuse liikme tasu. Juhatuse liige saab töötuna arveloleku ajal täita enda seadusest tulenevaid juhatuse liikme ülesandeid, kuid ei või teostada selles ühingus toiminguid või tegevusi, mis ületavad juhatuse liikme tegevuse piire. Sellisel juhul on tegemist töötamisega. MTÜ või äriühingu juhatuse liikmel ei ole TTTS järgi keelatud enda ühingus tööampse teha, kuid antud juhul ei ole tegemist tööampsudega TTTS mõttes. TÖR andmetest nähtub, et kaebaja töötas VÕS lepingute alusel MTÜ-s X Keeltekool järgmiselt: 13.02.2023, 15.02.2023, 20.02.2023, 22.02.2023, 27.02.2023, 01.03.2023, 06.03.2023, 10.03.2022, 13.03.2023, 15.03.2023. Pärast arveloleku lõpetamist kaebaja jätkas teenuse osutamist MTÜ-s X Keeltekool (20.03., 22.03., 27.03., 29.03., 03.04, 05.04. jne), millest kaebaja vastustajat ka jätkuvalt igakordselt teavitas ja tegi kanded TÖRi (lisatud). Kursused toimusid üldjuhul iganädalaselt esmaspäeviti ja kolmapäeviti. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 619 järgi käsunduslepinguga kohustub üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud. VÕS § 628 lg 1 sätestab, et kui käsundisaajale maksmisele kuuluv tasu on määratud ajavahemike järgi tuleb tasu maksta vastava ajavahemiku möödumisel.

TÖR andmetel ja kaebaja selgituste kohaselt on tegemist kestva võlaõigusliku lepingulise suhtega. Kaebaja on võtnud lepingulise kohustuse (mida kinnitavad ka enne kursuse algust väljastatud registreerimisteated) perioodil 13.02.2023-05.05.2023 osutada teenust MTÜ-le X Keeltekool ning siinjuures ei ole tähtis, millistel päevadel ja mis ulatuses seda tehakse. TTTS ning TKindlS muutmise seaduse eelnõu 206SE seletuskirjas on selgitatud, et töötu võib teha tööd kuni kaheksa kalendripäeva järjest või üksikute päevade kaupa. Arvestus on päevapõhine ning töötamise tunde ei loeta. Kui inimene töötab kaheksal kalendripäeval iga päev kaks tundi, siis arvestatakse töötatud päevi, sõltumata töötamise tundidest. Ühe kuu kohta võib sõlmida näiteks ühe 8-päevase lepingu või ka 8 ühepäevast lepingut, seadus seda ei piira. Pikemaajalisema või regulaarse töötamise puhul on tegemist juba täishõivega ja siis on põhjendatud töötuna arveloleku ja töötushüvitise maksmise lõpetamine. Kui töösuhte aluseks olev leping on sõlmitud pikema kestusega kui kaheksa kalendripäeva, siis ei ole algusest peale tegemist ajutise töötamisega ning töötuna arvelolek lõpetatakse töötamise esimesest päevast. Lisaks märgib vastustaja, et kaebaja kui MTÜ X Keeltekool juhatuse liige sai ise otsustada, kuidas keelekursuse perioodil enda töötamise kohta TÖRi kanne teha. Kaebaja vormistas perioodil 13.02.2023-05.05.2023 teenuse osutamise tööampsudena, kuigi tegelikkuses osutas kaebaja teenust käsunduslepingu alusel alates 13.02.2023 kuni 05.05.2023. Seega kaebaja töötamise kestus ületab kaheksat kalendripäeva, mistõttu ei saa seda lugeda ajutiseks töötamiseks. Tegemist oli pikemaajalise ja regulaarse töötamisega ning juba varem planeeritud 13.02.2023- 05.05.2023 kursuse läbiviimisega. Võttes arvesse kõike eeltoodut on kaebaja töötuna arveloleku lõpetamine TTTS § 7 lg 1 p 3 ja § 6 lg 5 p 3 alusel õiguspärane, kuna ei olnud tegemist ajutise töötamisega TTTS mõttes. 6.3. Töötuskindlustuse seaduse (TKindlS) § 6 lg 1 p 1 ja p 2 kohaselt on õigus töötuskindlustushüvitisele kindlustatul, kes on töötuna arvele võetud TTTS § 6 kohaselt ja kellel on töötuskindlustusstaaži vähemalt 12 kuud töötuna arvele võtmisele eelnenud 36 kuu jooksul. Kaebaja vastas kindlustushüvitise saamise tingimustele ning vastustaja 28.01.2023 otsusega määrati kaebajale hüvitis. TKindlS § 13 lg 1 p 1 järgi töötuskindlustushüvitise maksmine lõpetatakse enne määratud perioodi lõppemist töötuna arveloleku lõpetamise päevale järgnevast päevast arvates, kui kindlustatu töötuna arvelolek lõpetatakse TTTS § 7 lõike 1 punktide 1, 3 ja 7–12 alusel. Kaebaja töötuna arvelolek lõpetati TTTS § 7 lg 1 p 3 alusel, mistõttu on kaebajale töötuskindlustushüvitise maksmine TKindlS § 13 lg 1 p 1 alusel 17.06.2023 otsusega lõpetatud õiguspäraselt.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

periood kestab üle kaheksa kalendripäeva ning tegemist ei ole ajutise töötamisega TTTS-i § 42 mõttes, mille korral töötuna arvelolekut ei lõpetata. Eeltoodu alusel ja juhindudes TTTS-i § 7 lg 1 p 3 lõpetada X töötuna arvelolek.“ Vaideotsuses märkis ETK täiendavalt lisaks ülal viidatud otsuses toodule mh, et: „ /.../ TÖR andmetel ja vaide esitaja selgituste alusel on tegemist kestva võlaõigusliku lepingulise suhtega. Vaide esitaja on võtnud lepingulise kohustuse perioodil 13.02.2023-05.05.2023 osutada teenust ning siinjuures ei ole tähtis, millistel päevadel ja mis ulatuses seda tehakse. /.../ Vaide esitaja kui MTÜ X Keeltekool juhatuse liige sai ise otsustada, kuidas sellel perioodil enda töötamise kohta TÖRi kanne teha. Vaide esitaja vormistas perioodil 13.02.202305.05.2023 teenuse osutamise tööampsudena. Tegelikkuses osutab vaide esitaja teenust käsunduslepingu alusel alates 13.02.2023 kuni 05.05.2023, seega vaide esitaja töötamise kestus ületab kaheksat kalendripäeva, mistõttu ei saa seda lugeda ajutiseks töötamiseks. Vaide esitaja on teenust osutanud käsunduslepingu alusel ning see ei ole ajutine töötamine TTTS § 42 mõttes. Võttes arvesse kõike eeltoodut on vaide esitaja töötuna arveloleku lõpetamine TTTS § 7 lg 1 p 3 ja § 6 lg 5 p 3 alusel õiguspärane, kuna ei olnud tegemist ajutise töötamisega TTTS mõttes. /.../“

17.06.2023

otsusega

nr

123031334

töötuskindlustushüvitise maksmise.

(dtl

37-38)

lõpetas

Eesti

Töötukassa

Laurimäe, M., Piirits, M., Koppel, K., Melesk, K. ja Masso, M. (2019). Töötuskindlustuse põhimõtete analüüs vaesuse ennetamiseks ja tööturul osalemise toetamiseks. Poliitikauuringute Keskus Praxis. Analüüsis toodi välja, et võimalike negatiivsete mõjude ärahoidmiseks on soovitatud, et töötamine oleks ajaliselt piiratud.

paindlikult ka puhkust. Töötamist loetakse ajutiseks, kui selle igakordne kestus ei ületa viit kalendripäeva. Kui kokkulepitud töötamise kestus on pikem kui viis kalendripäeva, siis ei ole tegemist ajutise, vaid tavapärase töötamisega, mis juhul töötuna arvelolek lõpetatakse. Inimene saab ajutisel töötamisel jääda töötuna arvele ning ta võib samal ajal saada töötushüvitisi ja töötasu. Töötuskindlustushüvitise ja töötutoetuse maksmise periood ajutise töötamise aja võrra ei pikene. Kui töötuskindlustushüvitis on määratud näiteks 180 kalendripäevaks, siis vaatamata sellele, et inimene on töötuskindlustushüvitise saamise ajal teinud tööampse, makstakse hüvitist ikka kuni 180 kalendripäeva. TTTS § 42 lõikes 2 sätestatakse lubatud ajutise töötamise aeg. Selleks, et vähendada hõivest töötusesse liikumist ning suurendada töötusest täishõivesse liikumist, on lubatud töise tulu saamine ajaliselt piiratud2. Töötu võib töötuna arveloleku ajal ajutiselt töötada kuni viiel päeval kalendrikuus, aga mitte rohkem kui 12 kalendrikuul 24-kuulise ajavahemiku jooksul. See tähendab, et töötu võib teha tööd näiteks kuni viis kalendripäeva järjest või üksikute päevade kaupa. Arvestus on päevapõhine ning töötamise tunde ei loeta. Kui inimene töötab viiel kalendripäeval iga päev kaks tundi, siis arvestatakse töötatud päevi, sõltumata töötamise tundidest. Ühe kuu kohta võib sõlmida näiteks ühe 5-päevase lepingu või ka viis ühepäevast lepingut, seadus seda ei piira. Töötamine päevades võib mõnel juhul tähendada kaheksa tundi tööd päevas ja teisel juhul kolm tundi tööd. Pikemaajalisema või regulaarse töötamise puhul on tegemist juba täishõivega ja siis on põhjendatud töötuna arveloleku ja töötushüvitise maksmise lõpetamine. Uuesti töötuna registreerides on võimalik kasutada eelnevalt kasutamata jäänud töötuskindlustushüvitise või töötutoetuse päevi. Kui töösuhte aluseks olev leping on sõlmitud pikema kestusega kui viis kalendripäeva, siis ei ole algusest peale tegemist ajutise töötamisega ning töötuna arvelolek lõpetatakse töötamise esimesest päevast. Seda ka juhul, kui töötamise päevad langevad erinevatesse kuudesse ja ühes kalendrikuus töötatud päevade arv ei ületa 5 päeva. Näiteks sõlmitakse leping kehtivusega 27.05-03.06.2020. Lepingu kohaselt töötas inimene küll mais kolm päeva ja juunis kolm päeva, kuid TÖR-s on see registreeritud ühe töötamisega (ühe lepingu kehtivus). Töötuna arvelolek tuleks antud näitel lõpetada esimest töötamise päevast ehk 27. maist 2020. Maksukorralduse seaduse § 251 lõike 4 kohaselt kantakse erinevat liiki töötamised töötamise registrisse (edaspidi TÖR). Lepingu kehtivusaega kontrollitakse TÖR-st, kus peavad olema

juba praegu andmed töötamise alguse ja lõpu kohta. Töötamise kontroll maksu- ja tolliameti ning töötukassa andmekogude vahel toimub praegu ja ka tulevikus automatiseeritult. Tööampsusid võib teha mitte rohkem kui 12 kalendrikuul 24-kuulise ajavahemiku jooksul. Igast ajutisest töötamisest vaadatakse tagasi järjestikust 24 kalendrikuud, sõltumata töötuna arveloleku kordadest, ning loetakse kokku kõik kuud, mil isik sel ajavahemikul oli töötuna arvel ja tegi tööampse. 24-kuuline periood on nn rulluv periood, järgmist tööampsu saab teha, kuni sellele eelneva 24 kuu sees on ajutisi töötamisi vähem kui 12 kuul.“. Eelnõu menetluse käigus muudeti lubatud töötamise päevade arvu kuus viielt kaheksale. Kohus analüüsinud asjas kogutud tõendeid, poolte seisukohti ning ülal viidatud seaduse teksti ning seletuskirja leiab nõustudes kaebajaga, et töötukassa on käesoleval juhul õigusvastaselt lõpetanud kaebaja töötuna arveloleku TTTS-i § 7 lg 1 p 3 alusel koosmõjus § 6 lg 5 p 3. TTTS § 7 lg 1 p 3 sätestab, et Eesti Töötukassa teeb otsuse isiku töötuna arveloleku lõpetamise kohta käesoleva seaduse § 6 lõike 5 punktides 2–11 loetletud juhtudel, välja arvatud käesoleva

seaduse §-s 42 nimetatud ajutise töötamise korral. TTTS § 6 lg 5 p 3 sätestab, et isikut ei võeta töötuna arvele, kui ta töötab töölepingu alusel, töövõtu-, käsundus- või muu teenuse osutamiseks sõlmitud võlaõigusliku lepingu alusel või osutab teenust või müüb kaupa ettevõtlustulu lihtsustatud maksustamise seaduse tähenduses või on avalikus teenistuses. 10. Kohus leiab arvestades kaebaja töötamist 13.02.2023, 15.02.2023, 20.02.2023, 22.02.2023, 27.02.2023 (so viiel päeval veebruaris); 01.03.2023, 06.03.2023, 13.03.2023, 15.03.2023 (neljal päeval märtsis) ja asjaolu, et vaidlustatud otsuse tegi töötukassa 17.03.2023, tuleb kaebaja töötamist eelpoolmainitud ajal käsitleda kui töötamist tööampsudena ning antud juhul tuli seetõttu kohaldada TTTS §-s 42 nimetatud ajutise töötamise regulatsiooni. Vastustaja ei ole ümber lükanud ega tõendanud, et tegemist oleks olnud kestvuslepinguga, mis on pikem kui TTTS § 42 sätestatud kaheksa päeva järjest (vt TTTS § 42 lg 1) või, et kaebaja oleks ületanud ühes kuus lubatud töötamise päevade arvu 8 (vt TTTS § 42 lg 2). Vastustaja on tuginenud oma otsuses eelkõige kaebaja poolt 16.03.2023 selgitusele, kus kaebaja selgitas, et asjaolu, et kursus kestab 13.02.2023 – 05.05.2023, ei tähenda, et kaebaja teeb oma ettevõttes kahe ja poole kuu jooksul tööd. Tööd on kaebajal maksimaalselt 2 korda nädalas 2 akadeemilist tundi korraga, sest kursus toimub vaid kaks korda nädalas. Vastustaja tõi vaidlustatud otsuses oma põhiargumentatsioonina välja, et kaebaja viitas seletuskirjas asjaoludele, mis kinnitavad, et ta on keeltekooli Eesti keele A2-taseme eksamiks ettevalmistava kursuse koolitaja perioodil 13.02.2023 - 05.05.2023. Antud tegevus ei ole vastustaja arvates käsitletav ajutise töötamisena, kuna tegevus on pidev ja regulaarne ehk ei ole ajutise iseloomuga. Kuna lepingu periood kestab üle kaheksa kalendripäeva ning tegemist ei ole ajutise töötamisega TTTS-i § 42 mõttes. Kohus vastustaja seisukohaga ei nõustu. Esiteks vaidlust ei ole selles, et kursuse pakkujaks on MTÜ X keeltekool juriidilise isikuna, kes pakub vastavat koolitust kestusega 13.02.202305.05.2023. Koolituse kestvust ei saa võrdsustada kaebaja töötamise kestvusega olukorras, kus kaebajaga ei ole sõlmitud kestvuslepingut, mis ületaks TTTS § 42 sätestatud 8 järjestikuse päeva piirmäära ning kaebaja on õpetamise teenust pakkunud tööampsudena, mis nähtub selgelt ka TÖR kannetest (vt dtl 48-49). Lisaks on isik tööampsude tegemisest vastustajat nõuetekohaselt teavitanud ja selles osas vaidlus poolte vahel puudub. Asjaolu, et tööampsud on regulaarsed, ei saa veel iseenesest kaasa tuua töötuna arveloleku lõpetamist, kuivõrd TTTS § 42 lg 2 sellist piirangut ajutise töötamise määratlemisele ei sätesta. Kohus nõustub siinkohal ka kaebaja mõttekäiguga selles osas, miks seadusandja regulaarsuse mõistet siinkohal ei kasutanud. Kui tööampsude regulaarsus oleks määrav, siis tekiks koheselt ebavõrdne kohtlemine erinevate isikute suhtes – näiteks isiku, kes teeb tööamspu kord nädalas ehk regulaarselt ja isiku vahel, kes näiteks teeb 3 tööamspu ühes nädalas kuu alguses ja 5 tööamspu näiteks kuu viimasel nädalal, ehk kes teeb tööampsud ebaregulaarselt. Kohus leiab, et TTTS § 42 sisustamisel tuleb lähtuda seaduse sõnastusest ning seaduse sätte eesmärgist, milleks on tagada töötule töötuse perioodil piisav majanduslik toimetulek, mis ei tekita samas töötuslõksu ning motiveerib töötut tööturule naasma. Samuti ei saa kohelda isikuid erinevalt lähtuvalt sellest, et kas tööamps on vormistatud töötuna registreeritud juhatuse liikme ja temale kuuluva juriidilise isiku vahel või ettevõtte, mis kuulub kellelegi teisele ja kelle juhatuse liige ei kattu tööampsu tegijaga. Seega asjaolu, et MTÜ X Keeltekool juhatuse liige, kelleks on kaebaja, sai ise otsustada, kuidas keelekursuse perioodil enda töötamise kohta TÖRi kanne teha, ei saa kaasa tuua seda, et TÖR kandeid käsitletakse

teistmoodi kui need on vormistatud. Seejuures kohus kordab, et vastustaja ei ole tõendanud (sh pole vastustaja ilmselt ka haldusmenetluses vastavaid tõendeid kogunud, kuivõrd kohus kohustas vastustajat esitama kõik haldusmenetluse materjalid), et kaebajaga oleks vormistatud käsundusleping perioodiks 13.02.2023 kuni 05.05.2023 (mis ületaks 8 päeva). Vastupidi vastustaja on korduvalt märkinud, et kaebaja töötamine oli vormistatud tööampsudena ühe päeva kaupa. Nagu kohus ülal tuvastas, siis kuude lõikes 8 päeva piirangut töötamisel antud juhul ei ületatud, millest tulenevalt tuleb kaebaja töötamist käsitleda kui ajutist töötamist TTTS § 42 lg 1 ja 2 mõttes. Eeltoodust tulenevalt on Eesti Töötukassa 17.03.2023 otsus nr TA23-0041777 ja selle suhtes 19.05.2023 tehtud vaideotsus nr 66 õigusvastased ja kohus tühistab need.

vastustajal teha vajalikud toimingud ja anda välja vastavad haldusaktid, mis lõpetavad kaebaja töötuna arveloleku tuginedes õigele alusele ning ajale. Kaebaja pidi lähtudes kohtule esitatud tõenditest töötuna arvel olema perioodil 12.03.2023-24.09.2023.

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.