Politsei- ja Piirivalveameti taotlus X kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks Taotluse esitaja Politsei- ja Piirivalveamet Puudutatud isik X
Asja läbivaatamise viis
Lihtmenetluses, 2. novembri 2023. a kohtuistungil
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Politsei- ja Piirivalveameti taotlus osaliselt. Anda ametile luba pidada X (sünd. XX XX XXXX) kinni ja paigutada ta kinnipidamiskeskusesse kuni sisenemiskeelu otsuse täitmiseni, kuid mitte kauemaks kui üheks nädalaks praeguse määruse tegemisest arvates (s.o 10. novembrini 2023, k.a).
2.Tõlkida määrus puudutatud isikule vene keelde.
3.Kohustada Politsei- ja Piirivalveametit tutvustama määrust viivitamatult puudutatud isikule ja selgitada, et määruse tõlge vene keelde edastatakse talle pärast selle valmimist.
4.Määruse avaldamisel asendada puudutatud isiku nimi ja sünniaeg tähemärkidega.
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 265 lg 5, § 204).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.X saabus 1. novembril 2023 lennukiga Eestisse Tallinna Lennujaama. Tal oli pikaajaline viisa kehtivusega 20. oktoobrist 2023 kuni 19. oktoobrini 2024. Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) kontrollis piiripunktis X dokumente. Kontrolli tulemusel koostas PPA talle piiril väljastatud sisenemiskeelu otsuse nr 2023/72, mille põhjusteks märgiti alus „E“: puuduvad asjakohased dokumendid, mis õigustaksid reisi eesmärki ja tingimusi. PPA tunnistas X viisa kehtetuks. Kell 14.04 pidas PPA X väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 282 lg 5 alusel 48 tunniks kinni ja toimetas ta kinnipidamiskeskusesse.
2.PPA esitas 2. novembril 2023 Tallinna Halduskohtule taotluse saada luba pidada X kinni ja paigutada ta kinnipidamiskeskusesse kuni tema tagasisaatmiseni, kuid mitte kauemaks kui kaheks nädalaks.
2.1.Kinnipidamine on vajalik sisenemiskeelu otsuse täitmiseks. Seda ei ole võimalik teha 48 tunni jooksul puudutatud isiku kinnipidamisest arvates. Vastutava lennufirma tagasilend Antalyasse, kust X saabus, toimub 4. novembril 2023. Kuna lennureis võib PPA-st sõltumatute asjaolude tõttu ära jääda, taotleb PPA isiku kinnipidamist kuni kaheks nädalaks.
2.2.Tallinna piiripunktis tehtud dokumentide kontrolli käigus selgus, et X ei ole kaasas juhilube. X selgitas, et juhiload on tal kodus. X sõnul käib ta Eestis koolitusel ja tööandja teeb talle juhiload. EVGED Group OÜ esindaja K. J. selgitas, et ootas X veoautojuhina tööle. Kokkulepet koolituse tegemiseks neil ei olnud. Tööandja palus X mitte riiki lubada kuna ilma juhilubadeta ta tööle asuda ei saa. Kui X kuulis, et teda riiki ei lubata, andis ta PPA-le Ruvin OÜ telefoninumbri. Sellest OÜ-st väideti, et X saabub neile tööle ehitajana. X töötamist selle tööandja juures pole aga PPA juures registreeritud.
2.3.X sõnade kohaselt on tema tervislik seisund hea. Tegu ei ole haavatava isikuga VSS § 67 tähenduses. X kinnitas, et ei esine asjaolusid, mis takistaks tal lähteriiki tagasipöördumist.
2.4.Sisenemiskeelu otsuse tegemise korral ei kohaldu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2008/115/EÜ ühiste nõuete ja korra kohta liikmesriikides ebaseaduslikult viibivate kolmandate riikide kodanike tagasisaatmisel (naasmisdirektiiv) kinnipidamise alused. Põgenemisohu kriteeriumid ei ühti juba oma olemuselt riiki sisenemisest keeldumise alustega. Sellegipoolest tuleb sisenemiskeelu otsuse saanud välismaalasi kohelda väljasaadetavatega sarnaselt. Naasmisdirektiivi art 4 lg 4 järgi on neil õigus samadele kinnipidamistingimustele.
2.5.Kinnipidamine on vajalik ja proportsionaalne abinõu, et PPA-l oleks võimalik toimetada X järgmisele tagasilennule kohta, kust ta Eestisse tuli. Kuna X on tehtud sisenemiskeelu otsus, ei saa ta Eestisse siseneda. Tal ei ole seetõttu võimalik oodata tagasilendu mujal kui kinnipidamiskeskuses. Kinnipidamiskeskuses on tagatud VSS §-des 19–192 sätestatud kinnipidamistingimused. Keskuses on kinnipeetavatele tagatud majutus, toitlustus, arstiabi ja võimalus viibida värske õhu käes. Kinnipidamine on lühiajaline.
KOHTU PÕHJENDUSED
3.Kohus kuulas istungil ära X seisukoha kinnipidamise taotluse kohta. X selgitas, et soovib naasta koju niipea kui võimalik. Siiski puuduvad tal rahalised vahendid, et osta lennupilet varasemale lennule, kui 4. novembri 2023. a lend Antalyasse.
4.VSS § 282 lg 5 järgi peab PPA välismaalase sisenemiskeelu otsuse täitmiseks kinni ning kohaldab sama seaduse §-des 19–192 kinnipidamistingimuste ja riikliku järelevalve meetmete kohta sätestatut. Kui sisenemiskeelu otsuse täitmine ei ole 48 tunni jooksul võimalik, taotleb PPA halduskohtult luba välismaalase kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks ja kinnipidamiseks kuni kaheks kuuks (VSS § 282 lg 6). Viimati nimetatud norm annab ka kohtule aluse otsustada sisenemiskeelu saanud inimese kinnipidamiskeskusesse paigutamise, s.o talt vabaduse võtmise üle.
5.PPA selgitas istungil, et X ei ole plaanis teha lahkumisettekirjutust. PPA on seisukohal, et juriidiliselt ei ole X Eestisse lubatud. Teda ei võeta illegaalina arvele ning talle ei seata sisenemiskeeldu Schengeni alale.
6.Naasmisdirektiivi art 2 lg 2 punkti a järgi võib liikmesriik otsustada, et direktiivi ei kohaldata nende kolmandate riikide kodanike suhtes, kelle suhtes rakendatakse sisenemiskeeldu. Liikmesriikidel tuleb aga tagada, et nende kohtlemine ja kaitsetase ei oleks ebasoodsam direktiivi art 8 lg-tes 4 ja 5 (sunnimeetmete kasutamise piiramine), art 9 lg 2 punktis a (väljasaatmise edasilükkamine), art 14 lg 1 punktides b ja d (esmaabi ja haavatavate isikute vajaduste arvessevõtmine) ning art-tes 16 ja 17 (kinnipidamistingimused) sätestatust. Järgida tuleb mittetagasisaatmise põhimõtet (naasmisdirektiivi art 4 lg 4).
7.PPA mõistab VSS §-s 282 sätestatut nii, et Eesti riik on otsustanud sellega mitte kohaldada naasmisdirektiivi sätteid inimese suhtes, kellele on kohaldatud sisenemiskeeldu (ja kellele ei tehta lahkumisettekirjutust). Seda arusaama kinnitab väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse, politsei ja piirivalve seaduse ning riigipiiri seaduse muutmise seaduse (Schengeni acquis’ sätete rakendamine tagasisaatmise valdkonnas) eelnõu 518 SE (XIV koosseis) seletuskirja lk 14.
8.Euroopa Komisjon on selgitanud, et liikmesriigi otsus kasutada erandit ja mitte kohaldada direktiivi piirületusjuhtumite korral peab olema eelnevalt täpsustatud riigisisestes rakendusaktides. Vastasel juhul ei ole sel õiguslikke tagajärgi. Oluline on, et riigisisestes õigusaktides oleks otse või kaudselt öeldud, kas ja kui suures ulatuses liikmesriik erandit kasutab (komisjoni soovitus (EL) 2017/2338, 16. november 2017, millega võetakse kasutusele ühine tagasisaatmise käsiraamat, mida liikmesriikide pädevad asutused peavad kasutama tagasisaatmisega seotud ülesannete täitmisel, p 2 „Kohaldamisala“).
9.VSS §-s 282 ei ole otsesõnu kirjas, et välismaalase puhul, kellele on tehtud sisenemiskeelu otsus, ei kohaldata VSS muid norme ja naasmisdirektiivi sätteid. Kaudselt saab seda siiski järeldada. Tegu on erinormiga, mida saab kohaldada inimeste suhtes, kellele on seatud sisenemiskeeld või kes on vahetult tabatud välispiiri ebaseaduslikul ületamisel (§ 282 lg 10) Normis on eraldi esile toodud tagatised, mida selle normi alusel kinnipidamise puhul kohaldatakse (vt nt § 282 lg-d 5 ja 8).
10.Sisenemiskeelu saanud inimese kinnipidamise lubatavuse otsustamiseks annab VSS
§ 28 kohtule väga vähe pidepunkte. Erinevalt VSS § 23 alusel kinnipidamisest ei ole kohtul inimese VSS § 282 lg 6 alusel kinnipidamiseks loa andmist otsustades võimalik analüüsida, kas tema puhul saaks kohaldada leebemaid järelevalvemeetmeid (VSS § 10 lg 2) ja kas on alust sedastada ohtu, et puudutatud isik põgeneb (VSS § 68). Inimese pikemaajalisem kinnipidamine VSS § 282 lg 6 (ja lg 7) alusel võib seetõttu olla vastuolus põhiseadusega (§ 20 õigus vabadusele ja § 3 seaduslikkuse põhimõte). Mida intensiivsem on normiga lubatav põhiõiguse piirang, seda selgemad ja täpsemad peavad olema piiranguks alust andvad normid (vt Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 31. oktoobri 2022. a otsus asjas nr 5-22-4, p 59).
11.Kohtul tuleb sellises olukorras kinnipidamise lubatavuse üle otsustades lähtuda eeskätt proportsionaalsuse põhimõttest (haldusmenetluse seaduse § 3 lg 2) ja kontrollida, kas kinnipidamistingimused vastavad naasmisdirektiivi art-s 16 sätestatutele.
12.Kohus leiab, et X lühiajaline kinnipidamine on praegusel juhul põhjendatud. Kuna X ei ole saanud õigust Eestisse siseneda, ei ole tal võimalik oodata tagasilendu mujal kui lennujaamas või kinnipidamiskeskuses. Kinnipidamiskeskuse tingimused vastavad naasmisdirektiivi art-s 16 sätestatud nõuetele (vrd VSS § 19). Asjas kogutud andmete põhjal ei ole X terviseseisund selline, mille puhul kaasneks lühiajalise kinnipidamisega tema õiguste ülemäärane riive. Ka ei ole tegu haavatava inimesega VSS § 67 tähenduses.
13.PPA on selgitanud, et X saab tõenäoliselt naasta riiki, kust ta Eestisse saabus,
4.novembril 2023 väljuva lennuga. Luba pidada X kinni kuni kaks nädalat taotleb PPA sellepärast, et lend võib PPA-st olenematutel põhjustel ära jääda või hilineda. PPA pole esile toonud, millised oleksid sellisel juhul järgmised võimalused X Eestist minema saata.
14.Kohus leiab, et VSS § 282 lg 6 alusel saab praegusel juhul anda loa pidada X kinnipidamiskeskuses kinni kõige enam nädala. Pikem kinnipidamine kujutaks endast X vabadusõiguse sedavõrd intensiivset riivet, et selleks loa andmine VSS § 282 lg 6 alusel läheks põhiseadusega vastuollu. Arvestada tuleb ka sellega, et X saabus Eestisse kehtiva viisaga ja tema lühiajaline töötamine Eestis oli PPA-s registreeritud. Probleemid said alguse sellest, et X ei olnud kaasas juhilube. Mis põhjusel see nii oli, seda pole menetluses selgitatud.
15.Eeltoodu põhjal annab kohus PPA-le loa pidada X kinnipidamiskeskuses kinni, kuni kinnipidamise aluste äralangemiseni, aga mitte kauem kui ühe nädala praeguse määruse tegemisest arvates (s.o 10. novembrini 2023, k.a).
16.HKMS § 175 lg 3 alusel tuleb X nimi ja sünniaeg asendada avaldatavas määruses tähemärkidega. Pihel Sarv /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.