Kaire Pikamäe (eesistuja), Monika Laatsit ja Oliver Kask
Otsuse tegemise aeg ja koht
02.11.2023, Tallinn
Haldusasja number
3-22-1852
Haldusasi
X kaebus Tallinna Kesklinna Valitsuse 26.07.2022 otsuse nr 22254839344 tühistamiseks, 27.07.2022 otsuse nr 22254874005 osaliseks tühista-miseks ja 29.08.2022 vastuse nr 5-4/3803-3 tühistamiseks ning Tallinna Kesklinna Valitsuse kohustamiseks vaadata 26.07.2022 taotlused uuesti läbi X kaebus Tallinna Kesklinna Valitsuse 25.08.2022 otsuse nr 22255490448 tühistamiseks, 29.08.2022 otsuste nr 22255539342 ja 22255539549 osaliseks tühistamiseks ja 02.09.2022 vastuse nr 5-4/4280-2 tühistamiseks ning Tallinna Kesklinna Valitsuse kohustamiseks vaadata 25.08.2022 taotlused uuesti läbi
Menetlusosalised
Kaebaja – X Vastustaja – Tallinna linn, volitatud esindaja KT
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 20.12.2022 otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
X apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Jätta rahuldamata X taotlus Tallinna linnalt dokumentide väljanõudmiseks.
Jätta X apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 20.12.2022 otsus haldusasjas nr 3-22-1852 muutmata.
Jätta apellatsioonimenetluse menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 04.12.2023. Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse
3-22-1852 esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.X (kaebaja) esitas 26.07.2022 Tallinna Kesklinna Valitsuse sotsiaalhoolekande osakonnale sotsiaaltoetuste taotluse sissetulekust sõltuva toetuse maksmiseks (põlveortoosid 62,40 eurot ja ravimid 29,04 eurot) ja taotluse toimetulekutoetuse maksmiseks 2022. a juuli eest ning erijalatsite ostmise hüvitamiseks (36 eurot).
2.Tallinna Kesklinna Valitsus jättis 26.07.2022 otsusega nr 22254839344 kaebajale 2022. a juuli eest toimetulekutoetuse määramata. Perekonna sissetulek pärast sotsiaalhoolekandeseaduse (SHS) § 133 lg-tes 5 ja 6 sätestatud tingimustel arvestatud eluasemekulude mahaarvamist ületab toimetulekupiiri 51,33 euro ulatuses.
3.Tallinna Kesklinna Valitsus määras 27.07.2022 otsusega nr 22254874005 kaebajale toetuse ravimikulude osaliseks hüvitamiseks ja abivahendite ostmisega seotud kulude hüvitamiseks 57 eurot.
4.Kaebaja esitas 25.08.2022 Tallinna Kesklinna Valitsuse sotsiaalhoolekande osakonnale taotluse sissetulekust sõltuva toetuse maksmiseks (abivahend 35,40 eurot, ravimid 16,88 eurot, elekter, gaas, eluasemekulud 154,90 + 194,56 eurot, pesu 9,95 eurot) ja taotluse toimetulekutoetuse maksmiseks 2022. a augusti eest.
5.Tallinna Kesklinna Valitsus jättis 25.08.2022 otsusega nr 22255490448 kaebajale toimetulekutoetuse 2022. a augusti eest määramata. Perekonna sissetulek pärast SHS § 133 lgtes 5 ja 6 sätestatud tingimustel arvestatud eluasemekulude mahaarvamist ületab toimetulekupiiri 7,38 euro ulatuses.
6.Tallinna Kesklinna Valitsus määras 29.08.2022 otsusega nr 22255539342 ravimikulude osaliseks hüvitamiseks toetuse 7 eurot ja 29.08.2022 otsusega nr 22255539549 abivahendi ostmisega seotud kulude hüvitamiseks toetuse 26 eurot.
7.Kaebaja esitas Tallinna Kesklinna Valitsusele 26.08.2022 e-kirja, milles palus kirjalikku vastust ja selgitusi ravimitoetuse maksmise kohta 26.07.2022 esitatud taotluse alusel.
8.Tallinna Kesklinna Valitsus vastas kaebaja pöördumisele 29.08.2022 vastusega nr 54/3803-3. Vastuses selgitati, et toetuse ja selle suuruse määramisel arvestatakse taotleja konkreetset vajadust, taotleja ja tema perekonnaliikmete sissetulekut, varanduslikku seisu ja eluasemekulusid, linna eelarves kalendriaastaks toetuste maksmiseks ette nähtud vahendite kogumahtu ning toetuste maksimaalmäära. Kaebajale määrati 27.07.2022 toetust ravimikulude osaliseks hüvitamiseks 7 eurot ja abivahenditega seotud kulude hüvitamiseks 50 eurot. Mõlemad toetused maksti ühe summana ja ühe ülekandega. Seega ei ole keeldutud ravimitoetuse maksmisest. Ühtlasi võimaldati kaebajale 2022. a augustis soodushinnaga toitlustamist Tallinna Kesklinna Sotsiaalkeskuses (Tallinna linna eelarvest makstavate 2(7)
3-22-1852 sissetulekust sõltuvate toetuste vahenditest), sest tegemist on esmavajadusega. Toetuse määramisel lähtuti asjaolust, et 2022. a juulis jäi kaebajale kasutada toimetulekupiirist rohkem raha, mida on võimalik kasutada ravimite, riiete ja muude esmatarvete ostuks. Lisaks saab kaebaja iga kuu puudega tööealise inimese toetust 49,09 eurot, mida ei loeta sissetulekuks toimetulekutoetuse arvestamisel, aga loetakse sissetulekuks Tallinna linna eelarvest sissetulekutest sõltuva toetuse määramisel ja mida on võimalik kasutada ravimite ostuks ja muudeks puudest tingitud kuludeks. Kaebajal on võimalik kasutada ka Toidupanga toiduabi. Tallinna linna eelarvest sissetulekust sõltuvate toetuste vahenditest ei kompenseerita jalanõude otsmisega seotud kulusid. Riiete ja esmatarvete ostmise kulud loetakse toimetulekutoetusega seonduvateks kuludeks.
9.Tallinna Kesklinna Valitsus selgitas 02.09.2022 vastuses nr 5-4/4280-2 kaebaja 25.08.2023 taotlustega seonduvat. Kaebajale määrati 26.08.2022 ravimikulude osaliseks hüvitamiseks 7 eurot ja abivahendi ostmisega seotud kulude hüvitamiseks 26 eurot. Ühtlasi võimaldati kaebajale 2022. a septembris soodushinnaga toitlustamist Tallinna Kesklinna Sotsiaalkeskuses. Toetuse määramisel lähtuti asjaolust, et 2022. a augustis jäi kaebajale kasutada toimetulekupiirist rohkem raha, mida on võimalik kasutada ka ravimite, riiete ja muude esmatarvete ostuks. Lisaks saab kaebaja iga kuu puudega tööealise inimese toetust 49,09 eurot. Kaebajal on võimalik kasutada ka Euroopa Liidu ja Toidupanga toiduabi. Toetuse otsuse tegemise ajal on kaebajale 2022. a-l makstud sissetulekust sõltuvaid toetusi (sh toitlustamine) 295 eurot ehk 45 eurot rohkem, kui on sissetulekust sõltuvate toetuste kalendriaasta maksimaalmäär tööealisele inimesele. Tallinna linna eelarvest sissetulekust sõltuvate toetuste vahenditest ei kompenseerita pesu otsmisega seotud kulusid.
10.X esitas 01.09.2022 ja 06.09.2022 Tallinna Halduskohtule kaebused, mille halduskohus liitis ühte menetlusse. Halduskohus võttis kaebused menetlusse nõuetes tühistada Tallinna Kesklinna Valitsuse 26.07.2022 otsus nr 22254839344, 27.07.2022 otsus nr 22254874005 osas, milles kaebaja sai taotletust vähem toetust, ja 29.08.2022 vastus nr 5-4/3803-3 ning kohustada Tallinna Kesklinna Valitsust vaatama 26.07.2022 taotlused uuesti läbi; ning nõuetes tühistada Tallinna Kesklinna Valitsuse 25.08.2022 otsus nr 22255490448, 29.08.2022 otsused nr 22255539342 ja 22255539549 osas, milles kaebaja sai taotletust vähem toetust, ja 02.09.2022 vastus nr 5-4/4280-2 ning kohustada Tallinna Kesklinna Valitsust vaatama 25.08.2022 taotlused uuesti läbi. Kaebuse kohaselt on tegemist raske inimõiguste rikkumisega, kuna raske puudega isik on jäetud Euroopa Liidus 2022. aastal 0 euroga suremispiirile. Otsused on vastuolus põhiseaduse (PS) §dega 28 ja § 10, kuna isik jäeti ilma retseptiravimitest ning raha ei jätkunud toidu ja eluasemekulude kandmiseks. 2022. a juulis pidi kaebajal jääma peale eluasemekulude tasumist kätte 200 eurot toidu ostuks, kuid jäi 0 eurot. Tallinna Kesklinna Valitsus väidab, et maksis juulis ka ravimite toetust, kuid tegelikult ei ole seda makstud. Riik on pannud omavalitsustele õiguse ja kohustuse selleks, et maksta toetusi nii, et peale eluasemekulude maksmist jääks vähemalt 200 eurot söögi ja esmatarvete ostuks.
11.Tallinna linn palus jätta kaebus rahuldamata. Vastustaja lahendas kaebaja taotlusi juhtumipõhiselt. Eluasemekulusid kompenseeritakse riikliku toimetulekutoetusega jooksva kuu kuludokumentide alusel, kuna Tallinna linna õigusaktid ei näe ette eluasemekulude kompenseerimist täiendavalt Tallinna linna eelarvest makstava toetuse arvelt. Vastustaja juhindus toimetulekutoetuse arvestamisel ka Tallinna Linnavolikogu 16.12.2021 määrusega nr 32 „Toimetulekutoetuse määramisel aluseks võetavate eluasemekulude piirmäärad“ (määrus nr 32) kehtestatud piirmääradest. Kaebajale jäi pärast netosissetulekust (millest on maha arvatud makstud elatis 100 eurot kuus) jooksval kuul tasumisele kuuluvate eluasemekulude mahaarvamist kasutada 2022. a juulis 251,33 eurot ja 3(7)
3-22-1852 augustis 207,38 eurot. Seega jäi kaebajale kasutada juulis 51,33 eurot ja augustis 7,38 eurot rohkem kui kehtestatud toimetulekupiiri määr (200 eurot kuus). Seega puudus alus kaebajale 2022. a juuli ja augusti eest toimetulekutoetuse määramiseks. Kui isikul on raha piiratud hulgal, siis ei ole mõistlik teha rahalisi võimalusi ületavaid oste ega tekitada eluasemekulude võlgnevust. Seetõttu on kaebajale korduvalt soovitatud pöörduda majandamisnõustaja poole. Kaebaja on teinud korduvalt majanduslikult kahjulikke otsuseid ja jätnud seetõttu eluasemekulud õigeaegselt tasumata. 27.07.2022 seisuga oli kaebajale 2022. a-l määratud Tallinna linna eelarvest sissetulekust sõltuvaid toetusi 238 eurot ja 26.08.2022 seisuga 296 eurot, mis ületab sissetulekust sõltuvate toetuste kalendriaasta maksimaalmäära. Kaebaja on juba alates 2010. a-st Tallinna linna eelarvest makstavate sissetulekust sõltuvate toetuste saaja. Viimasel viiel aastal on kaebajale makstud toetusi kalendriaasta maksimaalmäära ületavas summas. See võib rikkuda võrdse kohtlemise põhimõtet. Kaebajale on tagatud igakuiselt (v.a juulis, kui toitlustamist ei toimu) soodushinnaga toitlustamine Tallinna Kesklinna Sotsiaalkeskuses, mis võimaldab vähendada igapäevaseid toidule tehtavaid kulutusi ning mille omaosalus on kaebajale 1 euro toidukord (tööpäevadel). Kaebaja ühe toidukorra kulu Tallinna Kesklinna Valitsusele on 1,30 või 1,80 eurot, mis arvatakse samuti sissetulekust sõltuvate toetuste kalendriaasta maksimaalmäära arvestusse. Kaebaja oli taas Euroopa Liidu toiduabi paki (~15 kg toiduaineid) saajate nimekirjas, kuid enda sõnul ta toiduabi ei vaja ning ei ole seda toidupakki ka hiljem soovinud kätte saada. Vastustaja on kaebajale selgitanud võimalust kasutada ka iganädalast Toidupanga toiduabi. Ka sellest on kaebaja keeldunud.
12.Tallinna Halduskohus jättis 20.12.2022 otsusega kaebuse rahuldamata ja menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. SHS § 133 lg 1 järgi on toimetulekutoetuse arvestamise aluseks üksi elava isiku või perekonna kõigi liikmete eelmise kuu netosissetulek, millest arvestatakse maha makstud elatis, jooksval kuul tasumisele kuuluvad eluasemekulud ning kehtestatud toimetulekupiir. Jooksval kuul tasumisele kuuluvate eluasemekulude hulka ei arvata eluasemekulude tasumisel varem tekkinud võlgnevust (SHS § 133 lg 7). SHS § 131 lg 2 kohaselt on toimetulekutoetust õigus saada üksi elaval isikul või perekonnal, kelle kuu netosissetulek pärast SHS § 133 lg-tes 5 ja 6 sätestatud tingimustel arvestatud eluasemekulude mahaarvamist on alla kehtestatud toimetulekupiiri. SHS § 14 lg 2 sätestab, et kohaliku omavalitsuse üksus võib korraldada sotsiaalteenuseid ja maksta täiendavaid sotsiaaltoetusi kohaliku omavalitsuse üksuse eelarvest kohaliku omavalitsuse üksuse kehtestatud tingimustel ja korras. SHS § 14 alusel kehtestatud Tallinna Linnavolikogu 07.10.2021 määruse nr 26 „Sotsiaaltoetuste maksmise tingimused ja kord“ (määrus nr 26) § 4 lg 3 p 1 järgi makstakse sissetulekust sõltuvaid toetusi mh toimetuleku tagamiseks ja § 14 lg 2 järgi on peamiseks sissetulekust sõltuvaks toetuseks toetus toimetuleku tagamiseks, mida makstakse muu hulgas tervise säilitamise, taastamise ja abivahenditega seotud kulude osaliseks või täielikuks hüvitamiseks; õnnetusjuhtumite ja muude erakorraliste juhtumitega seotud väljaminekute osaliseks või täielikuks hüvitamiseks ja lapse hariduse ning huvi- ja sporditegevusega seotud kulutuste osaliseks või täielikuks hüvitamiseks. Määruse nr 26 § 14 lg 4 sätestab, et dokumentaalselt tõendatavad kulud, mis ei ole tekkinud rohkem kui üks kalendrikuu tagasi, hüvitatakse sissetulekust sõltuva toetuse maksmisel täielikult või osaliselt. Tallinna Linnavolikogu 07.10.2021 määruse nr 24 „Sotsiaalhoolekandelise abi andmise kord“ (määrus nr 24) § 14 lg 2 kohaselt lähtutakse kuni 01.01.2023 sissetulekust sõltuva toetuse määramisel mh järgmistest tingimustest: toetust on õigus saada juhul, kui perekonna netosissetulek esimese pereliikme kohta on väiksem kehtivast töötasu alammäärast kuus ja iga järgmise pereliikme kohta väiksem kui 80% kehtivast töötasu alammäärast kuus; perekonna sissetulek arvestatakse taotlusele eelnenud kolme kuu keskmise netosissetuleku järgi; perekonna sissetuleku hulka ei arvata riigi- ja linnaeelarve vahenditest makstavaid ühekordseid sotsiaaltoetusi. Määruse nr 24 § 10 lg 3 p 6 kohaselt võib abi määramisest keelduda, kui abivajaduse katab riigi toetus või teenus või linna muu toetus või teenus. 4(7)
3-22-1852 Vastustaja määras 27.07.2022 ja 26.08.2022 otsustega põhjendatult kaebajale sissetulekust sõltuva toetuse ravimitele 7 eurot ja abivahendite kulutuste hüvitamiseks vastavalt 50 ja 33 eurot ning jättis muus osas taotlused õiguspäraselt rahuldamata. Vastustaja on põhjendatult selgitanud, et jalanõude ja pesu ostmisega seotud kulud ei kuulu kompenseerimisele Tallinna linna eelarvest sissetulekust sõltuvate toetuste vahenditest. Riiete ja esmatarvete ostmise kulud loetakse toimetulekutoetusega seonduvateks kuludeks ning selleks oli kaebajal toimetulekutoetuse mõistes raha olemas. Eluasemekulusid kompenseeriti riikliku toimetulekutoetusega jooksva kuu kuludokumentide alusel. Kaebajale on tagatud toiduabi. Vastustaja on selgitanud ning põhjendanud, et tõele ei vasta kaebaja väide, et talle jäi 2022. a juulis söögi, esmatarvete ja ravimite ostuks 0 eurot. Kaebajal oli raha toimetulekupiiri ületavas summas, talle maksti puudega inimese sotsiaaltoetust ning vastustaja toetas ravimite ja abivahendite ostmist. Kaebaja väide, et Tallinna linna tegevus ning vaidlustatud otsused on vastuolus PS § 28 lg-ga 2, ei ole põhjendatud. Tõele ei vasta kaebaja väide, et tema kui invaliid on igasuguse abita jäetud. Kaebajale on määratud sissetulekust sõltuv toetus põhjendatud ulatuses ja tagatud toiduabi nii Euroopa Liidu toidupaki jagamise kui ka Toidupanga kaudu. Lisaks on kaebajale tagatud soodushinnaga toitlustamine Tallinna Kesklinna Sotsiaalkeskuses. Tõele ei vasta ka kaebaja väide, et tegelikkuses talle ravimite eest otsustes märgitud toetust ei makstud. Vastustaja on kaebajale 29.08.2022 ja 2.09.2022 vastustes selgitanud, et tehtud ülekanded kaebaja pangakontole sisaldasid ka määratud hüvitist ravimikulude eest. Kaebaja ei ole vastupidist ka tõendanud. Võib nõustuda vastustajaga, et pidev toetuse maksmine ühele isikule piirmäära ületavas summas võib tuua kaasa olukorra, kus mõni teine isik saab seeläbi toetust väiksemas ulatuses. Selline vastustaja käitumine rikuks aga võrdse kohtlemise põhimõtet ning kahjustaks teiste abi saada soovivate isikute õigusi. Seega ei nähtu, et vastustaja oleks otsuste tegemisel teinud kaalutlusvigu. Vastustaja on kõiki asjaolusid arvestades maksnud kaebajale järjepidevalt sissetulekust sõltuvalt toetust ning teinud seda isegi suuremas mahus, kui vastavad õigusaktid ette näevad. Sissetulekust sõltuvate toetuste kalendriaasta maksimaalmäär tööealisele inimesele on Tallinna Linnavalitsuse 20.10.2021 määruse nr 35 „Sotsiaaltoetuste määrad“ § 1 p 4 kohaselt 250 eurot, kuid juba 04.07.2022 seisuga oli kaebajat toetatud 223 euroga. SHS § 15 lg-st 1 tulenevalt on kohalikul omavalitsusel kohustus selgitada välja abi saamiseks kohaliku omavalitsuse poole pöördunud isiku abivajadus ning sellele vastav abi. Selle kaudu on kohalikele omavalitsustele antud diskretsiooniõigus, mille teostamisel on kohalikul omavalitsuses kohustus hinnata kahte asjaolu: esiteks peab hindama abivajadust ehk selgitama välja, milline meede on isikule sobivaim, ning teiseks, kuidas antud meedet rakendada ehk milline on parim viis meetme täitmiseks. Seejuures tuleb rõhutada, et SHS § 15 lg-s 2 sätestatud tervikliku lähenemise põhimõte tähendab ühtlasi, et isikule tuleb anda abi, mis on vajalik, mitte tingimata aga abi, mida taotleja soovib – sageli vajalik ja soovitu ei kattu. Seega ei olnud vastustajal kohustust kaebaja taotlusi kaebaja soovitud kujul ja mahus rahuldada. Vastustaja antud rahalise toetuse ja muude osutatud abimeetmete osas on vajaliku abi kriteerium täidetud. Kokkuvõttes on 27.07.2022 ja 29.08.2022 otsused sissetulekust sõltuva toetuse määramise kohta õiguspärased ning nende tühistamiseks puudub alus. Vastustaja poolt Eesti Töötukassa andmebaasi tehtud päringust selgus, et kaebaja sissetulekuks toimetulekutoetuse mõistes oli 2022. a juunis töövõimetoetus 506,23 eurot ja juulis 489,90 eurot. Vastavalt kaebaja esitatud korteriühistu arvele olid kaebaja poolt tasumisele kuuluvad eluasemekulud 2022. a juulis 154,90 eurot ja augustis 194,56 eurot. Pangakonto väljavõttelt nähtuvalt maksis kaebaja 03.06.2022 ja 07.07.02022 elatist 100 eurot. Kulutuste suurused on tõendatud kaebaja esitatud korteriühistu arvete ja kaebaja pangakonto väljavõtetega. Seega jäi kaebajale kasutada 2022. a juulis 51,33 eurot ja augustis 7,38 eurot rohkem kui 2022. a riigieelarve seaduse § 2 lg 6 p-ga 3 kehtestatud toimetulekupiiri määr (200 eurot kuus), mis on ette nähtud inimese minimaalseteks tarbimiskulutusteks toidule, riietusele ja jalanõudele ning 5(7)
3-22-1852 muudele kaupadele ja teenustele esmavajaduste rahuldamiseks, samuti ravimitele. Sotsiaalhoolekande ülesandeks on isikule toimetulekuraskuste ennetamiseks ja kõrvaldamiseks abi osutamine, mis ei tähenda seda, et isikul tekiks õiguspärane ootus toetusele olukorras, kus ta oma toimetulekut ebakohaste majanduslike otsusega ise on raskendanud. Olukorras, kus isikul on raha piiratud ulatuses, ei saa ta loota kohaliku omavalitsuse abile juhul, kui ta on oma raha eluks ebavajalikele ostudele ära kulutanud. Eelnevast tulenevalt on 26.07.2022 ja 25.08.2022 otsused, millega jäeti kaebajale toimetulekutoetus määramata, õiguspärased. Kuna kaebaja suhtes tehtud otsused on õiguspärased, puudub alus kohustada vastustajat kaebaja taotlusi uuesti läbi vaatama. Tallinna Kesklinna Valitsuse 29.08.2022 kiri nr 5-4/3803-3 ja 02.09.2022 kiri nr 5-4/4280-2 ei ole haldusaktid, vaid vastustaja vastused, milles on vastatud kaebaja pöördumistele selgituste saamiseks seoses tema suhtes varem tehtud haldusaktidega. Neis kirjades ei sisaldu ühtki kaebaja õigusi ja kohustusi puudutavat otsustust. Seega ei saa kohus nimetatud kirju ka tühistada. Kuna kirjad ise ei tekita kaebajale õigusi ja kohustusi, ei ole alust ka tuvastada nende õigusvastasust.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
13.X palub apellatsioonkaebuses halduskohtu otsus tühistada. Halduskohtu otsus ei tugine tõenditele. Otsus on vastuolus PS §-ga 28. Eesti riik on pannud kohalikule omavalitsusele kohustuse aidata inimest selleks, et tal jääks vähemalt 200 eurot toidu ja esmatarvete ostmiseks. Halduskohus ei ole aru saanud sellest, et üksi elaval täielikult töövõime kaotanud invaliidil on õigus saada toetust elektri ja gaasi, ravimite ja eluasemekulude eest tasumiseks. Ametnikud on seadnud ohtu kaebaja elu ja tervise, sest tal ei jäänud raha ravimite ja toidu ostmiseks. Raske puudega isik on jäetud suremispiirile.
14.Tallinna linn palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata, jäädes oma varasemate seisukohtade juurde ja nõustudes halduskohtu otsuse põhjendustega. Tõele ei vasta kaebaja väide, et talle ei ole kaheksa kuud elektri, gaasi ega muid toetusi makstud. Vastustaja tõi vastuses kaebusele välja, millist abi on ta kaebajale pakkunud. Kaebajale on makstud Tallinna linna eelarvest sissetulekust sõltuvaid toetusi ja energiatoetust, lisaks on talle pakutud toiduabi, suunatud majandamisnõustaja juurde ning soovitud läbi viia tema terviklikku abivajaduse hindamist.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
15.Kaebaja taotleb apellatsioonkaebuses, et ringkonnakohus nõuaks vastustajalt välja dokumendid, mis viisid vale otsuse tegemiseni ja jätsid kaebaja suremispiirile. Kaebaja taotlus ei ole põhjendatud. Ringkonnakohtu hinnangul on vastustaja esitanud 14.09.2022 ja 14.11.2022 vastuse lisadena halduskohtule kõik asjasse puutuvad dokumendid, sh kaebaja 26.07.2022 ja 25.08.2022 esitatud taotlused koos lisadega. Vastustaja esitatud dokumentidelt nähtuvad andmed, mille alusel on vastustaja vaidlusalused otsused teinud. Kaebaja ei ole vastustaja esitatud dokumente ega neist nähtuvaid andmeid kahtluse alla seadnud. Samuti ei ole kaebaja täpsustanud, millised asjasse puutuvad dokumendid on väidetavalt esitama jäetud. Eeltoodust tulenevalt jääb kaebaja taotlus dokumentide väljanõudmiseks rahuldamata (HKMS § 62 lg 2, § 189 lg 3).
16.Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata. Halduskohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning selle tühistamiseks ei ole alust. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega neid kordamata (HKMS § 201 lg 4). Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
6(7)
3-22-1852
17.Vastustaja on õigesti leidnud, et kaebaja ei vastanud 2022. a juulis ja augustis toimetulekutoetuse saamise tingimustele, sest kaebaja netosissetulek oli pärast lubatud mahaarvamisi toimetulekupiirist suurem. Vastustaja on seejuures õigesti võtnud arvesse kaebaja sissetulekuid ning arvestanud sellelt maha elatise ja lubatud eluasemekulud. Eluasemekulude hulka on arvestatud mh kulutused elektrile, soojusenergiale või küttele ning vee soojendamisele. Kuigi 2023. a augusti toimetulekutoetuse taotluse lahendamisel on vastustaja võtnud elektrienergia tarbimise kulu arvesse tegelikust väiksemas mahus (72,04 euro asemel 60 eurot), on vastustaja seda teinud õiguspäraselt. Asja materjalidest nähtuvalt elab kaebaja üksi ning taotluse lahendamise ajal kehtinud määruse nr 32 redaktsiooni § 1 p 11 järgi oli elektrienergia tarbimisega seotud eluasemekulu piirmäär 60 eurot üksi elava inimese või perekonna esimese liikme kohta kuus. Puudub põhjus pidada määruse nr 32 § 1 p-s 11 sätestatud piirmäära põhiseadusega vastuolus olevaks. SHS-st ei tulene, et piirmäärad peavad vastama tegelikule kulule. Piirmäär tuleb kehtestada arvestusega, et see tagab inimese inimväärse äraelamise. Vastustaja kehtestatud piirmäär 60 eurot üksi elava inimese kohta katab eelduslikult isiku mõistliku tarbimise. Kuna kaebaja netosissetulek oli pärast lubatud mahaarvamisi 2022. a juulis 251,33 eurot ja augustis 207,38 eurot, on põhjendamatu kaebaja väide, et talle ei ole tagatud 200 euro olemasolu toidu ja esmatarvete ostmiseks.
18.Vastustaja ei ole jätnud kaebajat abita, kui ei määranud sissetulekust sõltuvat toetust kaebaja soovitud ulatuses. Tegemist on vastustaja kaalutlusotsusega ja ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et vastustaja ei ole toetuse määramisel kaalutlusvigu teinud. Vastustaja on asjakohaselt võtnud arvesse, et kaebaja netosissetulek ületas kehtestatud toimetulekupiiri. Eelduslikult katab toimetulekupiirile vastav summa kulutused muu hulgas keskmise inimese minimaalselt vajalikele ravimitele (vt ka Riigikohtu 05.05.2020 otsus nr 5-20-1). Samuti on vastustaja asjakohaselt arvestanud asjaoluga, et kaebaja saab täiendavalt igakuiselt puudega tööealise inimese toetust 49,09 eurot, mis on mõeldud ravimite ja muude puudest tingitud lisakulude, sh abivahenditega seotud kulude katmiseks (vt puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse § 7 lg 1). Ühtlasi on kaebajale pakutud soodushinnaga toitlustamist Tallinna Kesklinna Sotsiaalkeskuses. Lisaks on vastustaja kohtumenetluses selgitanud, et ta oli 2022. a-l kaebajale määranud sissetulekutest sõltuvate toetuste vahenditest toetusi kalendriaasta maksimaalmäära ületavas summas ning talle maksti energiakulude kallinemise osaliseks katmiseks energiatoetust 2022. a märtsis 55,49 eurot ja mais 90,31 eurot. Seejuures on vastustaja selgituse kohaselt kaebajale korduvalt pakutud nt toiduabi ja majandamisnõustamist, kuid kaebaja on olnud huvitatud eelkõige rahaliste toetuste saamisest, mitte muudest meetmetest, mis võiksid aidata tema elujärge parandada. Kokkuvõttes on kaebaja etteheited, et talle ei ole antud toetusi ning tema elu ja tervis on seatud ohtu, alusetud.
19.Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda (HKMS § 108 lg 1). Vastustaja ei ole menetluskulude hüvitamist taotlenud, mistõttu jäävad ka Tallinna linna võimalikud menetluskulud HKMS § 109 lg 1 alusel tema enda kanda. (allkirjastatud digitaalselt)
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.