Xi kaebus Tallinna Kesklinna Valitsuse 26.07.2022 otsuse nr 22254839344 tühistamiseks, Tallinna Kesklinna Valitsuse 27.07.2022 otsuse nr 22254874005 tühistamiseks osas, milles kaebaja sai taotletust vähem toetust, Tallinna Kesklinna Valitsuse 29.08.2022 vastuse nr 5-4/3803-3 tühistamiseks ja Tallinna Kesklinna Valitsuse kohustamiseks vaadata 26.07.2022 esitatud taotlused uuesti läbi
Menetlusosalised
Xi kaebus Tallinna Kesklinna Valitsuse 25.08.2022 otsuse nr 22255490448 tühistamiseks, Tallinna Kesklinna Valitsuse 29.08.2022 otsuste nr 22255539342 ja 22255539549 tühistamiseks osas, milles kaebaja sai taotletust vähem toetust, Tallinna Kesklinna Valitsuse 02.09.2022 vastuse nr 5-4/4280-2 tühistamiseks ja Tallinna Kesklinna Valitsuse kohustamiseks vaadata 25.08.2022 esitatud taotlused uuesti läbi Kaebaja – X Vastustaja – Tallinna linn, esindaja Kristel Tina
Asja läbivaatamine
Lihtmenetluses
RESOLUTSIOON
1.Jätta kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 19.01.2023.
X (kaebaja) esitas 26.07.2022 Tallinna Kesklinna Valitsuse sotsiaalhoolekande osakonnale sotsiaaltoetuste taotluse sissetulekust sõltuva toetuse maksmiseks (põlve ortoosid 62,40 eurot ja ravimid 29,04 eurot) ja taotluse toimetulekutoetuse maksmiseks 2022 juuli eest ning erijalatsite ostmise hüvitamiseks (36 eurot).
2.Tallinna Kesklinna Valitsus (vastustaja) tegi 26.07.2022 otsuse nr 22254839344, millega jättis kaebajale 2022 juuli eest toimetulekutoetuse määramata.
3.Tallinna Kesklinna Valitsus tegi 27.07.2022 otsuse nr 22254874005, millega määras kaebajale toetuse ravimikulude osaliseks hüvitamiseks summas 7 eurot ja abivahendite ostmisega seotud kulude hüvitamiseks summas 50 eurot, kokku 57 eurot.
4.Kaebaja esitas 25.08.2022 Tallinna Kesklinna Valitsuse sotsiaalhoolekande osakonnale taotluse sissetulekust sõltuva toetuse maksmiseks (abivahend 35,40 eurot, ravimid 16,88 eurot, elekter, gaas, eluasemekulud 154,90+194,56 eurot, pesu 9,95 eurot) ja taotluse toimetulekutoetuse maksmiseks 2022 augusti eest.
5.Tallinna Kesklinna Valitsus tegi 25.08.2022 otsuse nr 22255490448, millega jättis kaebajale toimetulekutoetuse 2022 augusti eest määramata.
6.Tallinna Kesklinna Valitsus tegi 29.08.2022 otsused nr 22255539342 ja 22255539549, millega määras toetuse ravimikulude osaliseks hüvitamiseks summas 7 eurot ja abivahendi ostmisega seotud kulude hüvitamiseks 26 eurot, kokku 33 eurot.
7.Kaebaja esitas Tallinna Kesklinna Valitsusele 26.08.2022 e-kirja, milles palus kirjalikku vastust ja selgitusi ravimitoetuse maksmise kohta 26.07.2022 esitatud taotluse alusel. Oma taotlusega soovis kaebaja toetust seoses abivahendite, ravimite ja jalanõude ostuga.
8.Tallinna Kesklinna Valitsus koostas 29.08.2022 kaebaja pöördumisele vastuse nr 5-4/3803-3, milles selgitas Tallinna linna eelarvest makstavate sissetulekust sõltuvate toetuste maksmise otsusega ja 26.07.2022 toimetulekutoetuse otsusega seonduvat.
9.Kaebaja esitas 01.09.2022 Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Kesklinna Valitsuse otsuse nr 5-4/3803-3 tühistamiseks ja Tallinna Kesklinna Valitsuse kohustamiseks maksta ravimitoetust, eluasemekulude, gaasi ja elektri toetusi ning elatise maksmise toetust (haldusasi nr 3-22-1852).
10.Tallinna Kesklinna Valitsus koostas 02.09.2022 kaebaja 25.08.2022 taotlusele vastuse nr 54/4280-2, milles selgitas Tallinna linna eelarvest makstavate sissetulekust sõltuvate toetuste maksmise otsusega ja 25.08.2022 toimetulekutoetuse otsusega seonduvat.
11.Kaebaja esitas 06.09.2022 Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Kesklinna Valitsuse vale otsuse tühistamiseks, Tallinna Kesklinna Valitsuse kohustamiseks tegema uus otsus invaliidile toetuse määramiseks söögi, esmatarvete, eluasemekulude, elektri ja gaasi maksmiseks ning Tallinna Kesklinna Valitsuse sotsiaalhoolekande osakonna juhataja karistamiseks korduva varastamise eest (haldusasi nr 3-22-1885).
12.Tallinna Halduskohus võttis 12.10.2022 määrusega menetlusse kaebused nõudes Tallinna Kesklinna Valitsuse 26.07.2022 otsuse nr 22254839344 tühistamiseks, Tallinna Kesklinna Valitsuse 27.07.2022 otsuse nr 22254874005 tühistamiseks osas, milles kaebaja sai taotletust vähem toetust, Tallinna Kesklinna Valitsuse 29.08.2022 vastuse nr 5-4/3803-3 tühistamiseks ja Tallinna Kesklinna Valitsuse kohustamiseks vaadata 26.07.2022 esitatud taotlused uuesti läbi ja nõudes
2(8)
Tallinna Kesklinna Valitsuse 25.08.2022 otsuse nr 22255490448 tühistamiseks, Tallinna Kesklinna Valitsuse 29.08.2022 otsuste nr 22255539342 ja 22255539549 tühistamiseks osas, milles kaebaja sai taotletust vähem toetust, Tallinna Kesklinna Valitsuse 02.09.2022 vastuse nr 5-4/4280-2 tühistamiseks ja Tallinna Kesklinna Valitsuse kohustamiseks vaadata 25.08.2022 esitatud taotlused uuesti läbi. Kohus liitis kaebused ühte menetlusse ning haldusasja numbriks jäi nr 3-22-1852.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
Kaebaja seisukoht
13.Kaebaja seisukohad on kokkuvõtvalt järgmised. 13.1 Tegemist on raske inimõiguste rikkumisega, kuna raske puudega isik on jäetud 0 euroga suremispiirile Euroopa Liidus 2022. aastal. Otsused on vastuolus põhiseaduse § 28 ja § 10-ga, kuna isik jäeti ilma retseptiravimitest ning raha ei jätkunud toidu ja eluasemekulude kandmiseks. Juulis 2022 pidi kaebajal jääma peale eluasemekulude tasumist kätte 200 eurot toidu ostuks, kuid jäi 0 eurot. 13.2 Riik on pannud omavalitsustele õiguse ja kohustuse selleks, et maksta toetusi nii, et peale eluasemekulude maksmist jääks vähemalt 200 eurot söögi ja esmatarvete ostuks. Sotsiaalkomisjoni juhataja ei tunne seadust. Vastustaja seisukoht
14.Vastustaja leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. Vastustaja põhjendused on kokkuvõtvalt järgmised. 14.1 Vastustaja lähtus kaebajale sissetulekust sõltuva toetuse summade määramisel mitmest asjaolust, arvestades haldusmenetluses kehtivat põhimõtet kohelda kõiki abivajajaid võrdselt ning seejuures lähenedes kaebaja küsimusele juhtumipõhiselt. Vastustaja lähtus toetuse määramisel asjalust, et eluasemekulusid kompenseeritakse riikliku toimetulekutoetusega jooksva kuu kuludokumentide alusel, kuna sotsiaalhoolekandelise abi andmise kord ja sotsiaaltoetuste maksmise tingimused ja kord eluasemekulude kompenseerimist täiendavalt Tallinna linna eelarvest makstava toetuse arvelt ette ei näe. 14.2 Kaebajale jäi peale perioodide juuli ja august 2022 netosissetulekust (millest on maha arvatud makstud elatis summas 100 eurot kuus) jooksval kuul juulis 2022 (summas 154,90) ja augustis 2022 ( summas 182,52) tasumisele kuuluvate eluasemekulude mahaarvamist kasutada juulis 2022 summa 251,33 eurot ja augustis summas 207,38 eurot. Seega jäi kaebajale kasutada vastavalt juulis 2022 summas 51,33 eurot ja augustis 2022 summas 7,38 eurot rohkem, kui 2022 riigieelarve seaduse § 2 lg 6 punktiga 3 kehtestatud toimetulekupiiri määr (200 eurot kuus), mis on ette nähtud inimese minimaalseteks tarbimiskulutusteks toidule, riietusele ja jalanõudele ning muudele kaupadele ja teenustele, esmavajaduste rahuldamiseks, samuti ravimitele. Seega puudus alus kaebajale 2022 juuli ja augusti eest toimetulekutoetuse määramiseks, kuna kaebaja sissetulek pärast makstud elatise ja jooksva kuu eluasemekulude mahaarvamist oli suurem kui 200 eurot. 14.3 Kui isikul on rahalisi vahendeid piiratud hulgal, siis ei ole mõistlik teha rahalisi võimalusi ületavaid oste ega tekitada eluasemekulude võlgnevust. Seetõttu on kaebajale korduvalt soovitatud pöörduda majandamisnõustaja poole. Kaebaja on teinud endale korduvalt majanduslikult kahjulikke otsuseid ning jätnud seetõttu eluasemekulud õigeaegselt tasumata. Kaebajal on väärarusaam nagu võiks ta rahalised vahendid 3(8)
planeerimata ära kulutada ning kui raha otsas, siis peaks vastustaja talle igal kuul täiendavalt maksma 200 eurot. 14.4 27.07.2022 seisuga, enne sissetulekust sõltuva toetuse määramise otsuse tegemist oli kaebajale käesoleval aastal määratud Tallinna linna eelarvest sissetulekust sõltuvaid toetusi summas 238 eurot. 26.08.2022 seisuga oli määratud toetuste summa 296 eurot, ehk sissetulekust sõltuvate toetuste kalendriaasta maksimaalmäära ületavas summas. 14.5 Kaebaja on juba alates 2010 aastast Tallinna linna eelarvest makstavate sissetulekust sõltuvate toetuste saaja. Viimasel viiel aastal on kaebajale makstud toetusi kalendriaasta maksimaalmäära ületavas summas. See võib rikkuda võrdse kohtlemise põhimõtet.
KOHTU PÕHJENDUSED
15.Kohus leiab, et kaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata.
16.Sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) § 14 lg 2 sätestab, et kohaliku omavalitsuse üksus võib korraldada sotsiaalteenuseid ja maksta täiendavaid sotsiaaltoetusi kohaliku omavalitsuse üksuse eelarvest kohaliku omavalitsuse üksuse kehtestatud tingimustel ja korras. Seega on vastustaja õigesti märkinud, et kohalikul omavalitsuse üksusel on õigus otsustada, millistel tingimustel täiendavaid sotsiaaltoetusi kohaliku omavalitsuse üksuse eelarvest maksta.
17.Viidatud SHS sättele tuginedes on Tallinna Linnavolikogu 07.10.2021 kehtestanud määruse nr 26 „Sotsiaaltoetuste maksmise tingimused ja kord“ (edaspidi kord). Korra § 4 lõige 3 sätestab, et sissetulekust sõltuvaid toetusi makstakse: 1) toimetuleku tagamiseks; 2) lasterikka pere lastele Eesti Vabariigi aastapäevaks; 3) toimetulekutoetust saava pere lastele kooliminekuks; 4) eluruumi kohandamise kulu hüvitamiseks. Korra § 14 lg 2 kohaselt on peamiseks sissetulekust sõltuvaks toetuseks toetus toimetuleku tagamiseks. Seda makstakse muu hulgas tervise säilitamise, taastamise ja abivahenditega seotud kulude osaliseks või täielikuks hüvitamiseks; õnnetusjuhtumite ja muude erakorraliste juhtumitega seotud väljaminekute osaliseks või täielikuks hüvitamiseks ja lapse hariduse ning huvi- ja sporditegevusega seotud kulutuste osaliseks või täielikuks hüvitamiseks. Korra § 14 lg 4 sätestab, et dokumentaalselt tõendatavad kulud, mis ei ole tekkinud rohkem kui üks kalendrikuu tagasi, hüvitatakse sissetulekust sõltuva toetuse maksmisel täielikult või osaliselt.
18.Tallinna Linnavolikogu 7. oktoobri 2021 määruse nr 24 „Sotsiaalhoolekandelise abi andmise kord“ (edaspidi abi andmise kord) § 14 lg 2 kohaselt lähtutakse kuni 1. jaanuarini 2023 sissetulekust sõltuva toetuse määramisel järgmistest tingimustest: toetust on õigus saada juhul, kui perekonna netosissetulek esimese pereliikme kohta on väiksem kehtivast töötasu alammäärast kuus ja iga järgmise pereliikme kohta väiksem kui 80% kehtivast töötasu alammäärast kuus; perekonna sissetulek arvestatakse taotlusele eelnenud kolme kuu keskmise netosissetuleku järgi; perekonna sissetuleku hulka arvestatakse ka taotlejast eraldi elava perekonnaliikme sissetulekud juhul, kui ta on taotlejaga või taotlejaga koos elava perekonnaliikmega abielus või on perekonnaseaduse järgi kohustatud ülal pidama taotleja või taotlejaga koos elava perekonnaliikme alaealisi lapsi; perekonna sissetuleku hulka ei arvata riigija linnaeelarve vahenditest makstavaid ühekordseid sotsiaaltoetusi.
19.SHS § 133 lg 1 järgi on toimetulekutoetuse arvestamise aluseks üksi elava isiku või perekonna kõigi liikmete eelmise kuu netosissetulek, millest arvestatakse maha makstud elatis, jooksval kuul tasumisele kuuluvad eluasemekulud ning kehtestatud toimetulekupiir. Sama paragrahvi lõike 7 kohaselt eluasemekulude tasumisel varem tekkinud võlgnevust ei arvata toimetulekutoetuse arvestamisel jooksval kuul tasumisele kuuluvate eluasemekulude hulka ja see ei kuulu katmisele toimetulekutoetuse arvelt. SHS § 131 lg 2 kohaselt on toimetulekutoetust õigus saada üksi elaval isikul või perekonnal, kelle kuu netosissetulek pärast sotsiaalhoolekande 4(8)
seaduse § 133 lõigetes 5 ja 6 sätestatud tingimustel arvestatud eluasemekulude mahaarvamist on alla kehtestatud toimetulekupiiri.
20.Abi andmise korra § 10 lg 3 kohaselt võib abi määramisest keelduda, kui esineb vähemalt üks järgmistest asjaoludest: 1) taotluses on tahtlikult esitatud ebaõigeid andmeid; 2) inimene ei vasta abi andmist täpsemalt reguleerivas õigusaktis sätestatud tingimustele; 3) inimene keeldub mõjuva põhjuseta abivajaduse hindamisest ja/või koostööst, sealhulgas kodukülastusest ja/või lisateabe esitamisest; 4) taotlejal või temaga koos elaval ülalpidamist saama õigustatud lapsel või muul abi vajaval alanejal või ülenejal sugulasel, kes ei ole võimeline ennast ise ülal pidama, on õigus saada elatist, kuid taotleja keeldub elatise saamise kohta dokumenti esitamast või elatist sisse nõudmast; 5) taotleja või tema perekonna omandis või kasutuses olevate vahendite abil on võimalik tagada tema või perekonna toimetulek; 6) abivajaduse katab riigi toetus või teenus või linna muu toetus või teenus. Sissetulekust sõltuv toetus
21.Kaebaja esitas 26.07.2022 vastustajale taotluse Tallinna linna eelarvest sissetulekust sõltuva toetuse saamiseks seoses abivahendite ja ravimite ostuga. Taotluse juurde olid lisatud Südameapteegi 7.07.2022 arve, Sportland Outlet 7.07.2022 kviitung, OÜ ITAK 21.07.2022 arve ja Telia Eesti maksekviitung (dtl lk 45-47).
22.Kaebaja esitas 25.08.2022 vastustajale taotluse Tallinna linna eelarvest sissetulekust sõltuva toetuse saamiseks seoses abivahendi, ravimite ja pesu ostuga ning elektri, gaasi ja eluasemekuludega. Taotlusele olid lisatud Kristiine apteegi 4.08.2022 arve, Prisma Peremarket AS 22.08.2022 arve, Empatrax OÜ 18.08.2022 arve, OÜ Kivilinna Perearstikeskuse tõend ja Tallinna Kesklinna Sotsiaalkeskuse 17.08.2022 arve toidu omaosaluse kohta (dtl 64-66). Samuti esitas kaebaja oma pangakonto väljavõtted perioodi 1.04.2022-25.08.2022 kohta (dtl 6-10).
23.Kuivõrd kaebaja elukohaks on Tallinna linn ja vastustaja on tuginedes Töötukassa ja Sotsiaalkindlustusameti andmetele tuvastanud, et tema taotlustele eelnenud kolme kuu keskmine netosissetulek oli 26. juuli 2022 taotluse menetlemisel 437,47 eurot ja 25.08.2022 taotluse menetlemisel 444,43 eurot, mis on väiksem kehtivast töötasu alammäärast (2022. aastal 654 eurot) kuus, siis puudub vaidlus selles, et kaebaja oli Tallinna linna eelarvest toetust saama õigustatud isik. Samas sätestab korra § 14 lg 3, et sissetulekust sõltuv toetus on toetus toimetuleku tagamiseks. Tegemist on vajaduspõhise, kulutusi tõendavate dokumentide alusel makstava toetusega, mille eesmärk on leevendada isiku toimetulekut.
24.Tallinna Kesklinna Valitsuse sotsiaalhoolekande osakond otsustas 27.07.2022 otsusega määrata kaebajale toetust ravimikulude hüvitamiseks summas 7 eurot ja abivahenditega seotud kulude hüvitamiseks 50 eurot, st kokku 57 eurot. Otsuse põhjendusi selgitati kaebajale 29.08.2022 kirjaga (dtl 50 ja 51). Nimetatud kirjast selgub, et toetuse määramisel võeti arvesse, et kaebajal jäi juulis 2022 kasutada toimetulekupiirist rohkem rahalisi vahendeid, mida kaebajal oli võimalik kasutada ka ravimite, riiete ja muude esmatarvikute ostuks. Kaebajale jäi juulis 2022 peale toimetulekutoetuse arvestamist kätte 251,33 eurot, st 51,33 eurot rohkem, kui Riigikogu poolt kehtestatud toimetulekupiir (200 eurot). Lisaks saab kaebaja igakuiselt puudega tööealise inimese toetust summas 49,09 eurot, mida on võimalik kasutada ravimite ostuks ja muudeks puudest tingitud kuludeks. Seega on kaebajal vabu vahendeid kokku summas 300,42 eurot. Veel on kaebajal lisaks toitlustamisele võimalik kasutada Toidupanga toiduabi ning seeläbi vähendada igapäevaseid toidukulusid.
25.Kohus nõustub, et nimetatud asjaoludest lähtudes on vastustaja põhjendatult otsustanud määrata kaebajale sissetulekust sõltuva toetuse ravimitele summas 7 eurot ja abivahendite kulutuste 5(8)
hüvitamiseks summas 50 eurot, kuna tegemist on eluks vajalike vältimatute kuludega ning vastustaja on kaebaja taotluse muus osas õiguspäraselt rahuldamata jätnud. Vastustaja on põhjendatult selgitanud, et jalanõude ostmisega seotud kulud ei kuulu kompenseerimisele Tallinna linna eelarvest sissetulekust sõltuvate toetuste vahenditest. Riiete ja esmatarvete ostmise kulud loetakse toimetulekutoetusega seonduvateks kuludeks ning selleks olid kaebajal toimetulekutoetuse mõistes rahalised vahendid olemas. Vastustaja on selgitanud, et kord ei sätesta kohustust arvata sissetulekust sõltuvate toetuste puhul kaebaja sissetulekutest maha makstud elatist, kuid vastustaja leidis, et kaebaja puhul on see tema olukorda arvestades põhjendatud. Samuti märkis vastustaja et kaebajale on tagatud toiduabi.
26.Kohus leiab, et arvestades vastustaja selgitusi kaebajale makstud toetuste ja osutatud abi osas ei ole põhjendatud kaebaja etteheide tema abita jätmise osas. Vastustaja on selgitanud ning põhjendanud, et tõele ei vasta kaebaja väide, et talle jäi 2022 aasta juulis söögi, esmatarvete ja ravimite ostuks 0 eurot. Kaebajal oli rahalisi vahendeid toimetulekupiiri ületavas summas, talle maksti puudega inimese sotsiaaltoetust ning vastustaja toetas ravimite ostmist 7 euroga ja abivahendite ostmist 50 euroga. Lisaks oli kaebajale tagatud soodushinnaga toitlustamine Tallinna Kesklinna Sotsiaalkeskuses ja võimalus kasutada iganädalast Toidupanga abi.
27.Tallinna Kesklinna Valitsuse sotisaalhoolekande osakond otsustas 26.08.2022 otsusega määrata kaebajale toetust ravimikulude hüvitamiseks summas 7 eurot ja abivahendite ostmisega seotud kulude hüvitamiseks summas 26 eurot, st kokku 33 eurot. Kaebajale selgitati kirjalikult otsuse aluseks olevaid asjaolusid 2.09.2022 kirjaga (dtl 69 ja 70). Selgitustest nähtuvalt jäi kaebajal augustis 2022 peale toimetulekutoetuse arvestamist kätte 207,38 eurot, st rohkem, kui Riigikogu poolt kehtestatud toimetulekupiir (200 eurot). Lisaks saab kaebaja igakuiselt puudega tööealise inimese toetust summas 49,09 eurot. Seega on kaebajal vabu rahalisi vahendeid kokku summas 256,49 eurot. Lisaks on kaebajal võimalik kasutada Euroopa Liidu ja Toidupanga toiduabi ning vähendada seeläbi igapäevaseid toidukulusid. Otsuse tegemise aja seisuga oli kaebajale 2022 aastal makstud sissetulekust sõltuvaid toetusi summas 295 eurot (sh toitlustamine), st 45 eurot rohkem, kui on sissetulekust sõltuvate toetuste kalendriaasta maksimaalmäär tööealisele inimesele. Korra § 1 lg 2 kohaselt kehtestab sotsiaaltoetuste määrad Tallinna Linnavalitsus. Sissetulekust sõltuvate toetuste summa ühe isiku kohta kalendriaastas on piiratud. Sissetulekust sõltuvate toetuste kalendriaasta maksimaalmäär tööealisele inimesele on Tallinna Linnavalitsuse 20.10.2021 määruse nr 35 „Sotsiaaltoetuste määrad“ § 1 punkti 4 kohaselt 250 eurot.
28.Kohus nõustub, et nimetatud asjaoludest lähtudes on vastustaja põhjendatult otsustanud määrata kaebajale sissetulekust sõltuva toetuse ravimitele summas 7 eurot ja abivahendite kulutuste hüvitamiseks summas 33 eurot, kuna tegemist on eluks vajalike vältimatute kuludega ning vastustaja on kaebaja taotluse muus osas õiguspäraselt rahuldamata jätnud. Vastustaja on põhjendatult selgitanud, et pesu ostmisega seotud kulud ja eluasemekulud ei kuulu kompenseerimisele Tallinna linna eelarvest sissetulekust sõltuvate toetuste vahenditest. Riiete ja esmatarvete ostmise kulud ning eluasemekulud loetakse toimetulekutoetusega seonduvateks kuludeks ning selleks olid kaebajal toimetulekutoetuse mõistes rahalised vahendid olemas. Eluasemekulusid kompenseeriti riikliku toimetulekutoetusega jooksva kuu kuludokumentide alusel.
29.Kaebaja väide, et Tallinna linna tegevus ning vaidlustatud otsused on vastuolus PS § 28 lõikega 2, ei ole põhjendatud. Nagu kohus eelnevalt analüüsis, ei vasta tõele kaebaja väide, et tema kui invaliid on igasuguse abita jäetud. Kohtu hinnangul on kaebajale määratud põhjendatud ulatuses sissetulekust sõltuv toetus ja tagatud toiduabi nii Euroopa Liidu toidupaki jagamise kui ka Toidupanga kaudu. Lisaks on kaebajale tagatud soodushinnaga toitlustamine Tallinna Kesklinna Sotsiaalkeskuses.
30.Vastustaja on oma kirjaliku vastuse punktides 39 kuni 41 ka välja toonud, et kaebaja on alates 6(8)
2010 aastast olnud linna eelarvest makstavate sissetulekust sõltuvate toetuste saajaks, sh on viiel kalendriaastal makstud kaebajale toetust toetuse maksimaalmäära ületavas summas. Kohus nõustub vastustajaga, et pidev toetuse maksmine ühele isikule piirmäära ületavas summas võib tuua kaasa olukorra, kus mõni teine isik saab seeläbi toetust väiksemas ulatuses. Selline vastustaja käitumine rikuks aga võrdse kohtlemise põhimõtet ning kahjustaks teiste abi saada soovivate isikute õigusi. Eeltoodust järelduvalt ei nähtu kohtule, et vastustaja oleks otsuste tegemisel teinud kaalutlusvigu. Vastustaja on kõiki asjaolusid arvestades maksnud kaebajale järjepidevalt sissetulekust sõltuvalt toetust ning teinud seda isegi suuremas mahus kui vastavad õigusaktid ette näevad (kalendriaasta maksimaalmäär on 250 eurot aastas, kuid juba 04.07.2022 seisuga oli kaebajat toetatud 223 euroga). Tallinna Halduskohus selgitas 08.10.2020 otsuses asjas nr 3-18-164, et „SHS § 15 lgst 1 tulenevalt on kohalikul omavalitsusel kohustus selgitada välja abi saamiseks kohaliku omavalitsuse poole pöördunud isiku abivajadus ning sellele vastav abi. Selle kaudu on kohalikele omavalitsustele antud diskretsiooniõigus, mille teostamisel on kohalikul omavalitsuses kohustus hinnata kahte asjaolu, esiteks peab hindama abivajadust ehk selgitama välja, milline meede on isikule sobivaim ning teiseks, kuidas antud meedet rakendada ehk milline on parim viis meetme täitmiseks. Seejuures tuleb rõhutada, et SHS § 15 lg-s 2 sätestatud tervikliku lähenemise põhimõte tähendab ühtlasi, et isikule tuleb anda abi, mis on vajalik, mitte tingimata aga abi, mida taotleja soovib – sageli vajalik ja soovitu ei kattu“ (viidatud otsuse p 33.2). Nimetatust tulenevalt ei olnud vastustajal kohustus kaebaja taotlusi kaebaja soovitud kujul ja mahus rahuldada. Kaebajale vastustaja poolt antud rahalise toetuse ja muude osutatud abimeetmete osas on „vajaliku abi“ kriteerium kohtu hinnangul täidetud.
31.Tõele ei vasta ka kaebaja väide, et tegelikkuses talle ravimite eest otsustes märgitud toetust ei makstud. Vastustaja on kaebajale 29.08.2022 ja 2.09.2022 vastustes selgitanud, et teostatud ülekanded kaebaja pangakontole sisaldasid ka määratud hüvitist ravimikulude eest. Kaebaja ei ole vastupidist ka tõendanud.
32.Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et kaebaja suhtes 27.07.2022 tehtud otsus ja 29.08.2022 tehtud otsused on õiguspärased ning nende tühistamiseks puudub alus. Toimetulekutoetus
33.Kaebaja esitas 26.07.2022 vastustajale riikliku toimetulekutoetuse taotluse perioodi juuli 2022 eest. Taotluse juurde lisas kaebaja Tallinn, Cccccccc korteriühistu juuli 2022 arve ja pangakonto väljavõtte. Vastustaja poolt Eesti Töötukassa andmebaasi tehtud päringust selgus, et kaebaja sissetulekuks toimetulekutoetuse mõistes oli juunis 2022 töövõimetoetus summas 506,23 eurot. Vastavalt kaebaja esitatud korteriühistu arvele oli juulis 2022 kaebaja poolt tasumisele kuuluvad eluasemekulud 155,90 eurot (dtl 54) ja pangakontolt nähtuvalt maksis kaebaja 3 juunil 2022 elatist summas 100 eurot (dtl 56).
34.Kaebaja esitas 25.08.2022 vastustajale riikliku toimetulekutoetuse taotluse perioodi august 2022 eest. Taotluse juurde lisas kaebaja Tallinn, Cccccccc korteriühistu augusti 2022 arve ja pangakonto väljavõtte. Vastustaja poolt Eesti Töötukassa andmebaasi tehtud päringust selgus, et kaebaja sissetulekuks toimetulekutoetuse mõistes oli juulis 2022 töövõimetoetus summas 498,90 eurot. Vastavalt kaebaja esitatud korteriühistu arvele olid augustis 2022 kaebaja poolt tasumisele kuuluvad eluasemekulud 194,56 eurot (dtl 74) ja pangakontolt nähtuvalt maksis kaebaja 7 juulil 2022 elatist summas 100 eurot (dtl 75).
35.Vastustaja 14.11.2022 vastuse punkti 35 kohaselt jäi kaebajale peale perioodide juuli ja august 2022 netosissetulekust (millest on maha arvatud makstud elatis summas 100 eurot kuus) jooksval kuul juulis 2022 (summas 154,90) ja augustis 2022 ( summas 182,52) tasumisele kuuluvate eluasemekulude mahaarvamist kasutada juulis 2022 summa 251,33 eurot ja augustis summas 207,38 eurot. Kulutuste suurused on tõendatud kaebaja poolt esitatud korteriühistu arvete ja kaebaja 7(8)
pangakonto väljavõtetega (dtl 54, 56, 74,75). Seega jäi kaebajale kasutada raha vastavalt juulis 2022 summas 51,33 eurot ja augustis 2022 summas 7,38 eurot rohkem, kui 2022 riigieelarve seaduse § 2 lg 6 punktiga 3 kehtestatud toimetulekupiiri määr (200 eurot kuus), mis on ette nähtud inimese minimaalseteks tarbimiskulutusteks toidule, riietusele ja jalanõudele ning muudele kaupadele ja teenustele esmavajaduste rahuldamiseks, samuti ravimitele (vt Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi lahend nr 5-20-1). Seega puudus vastustajal õiguslik alus kaebajale 2022 juuli ja augusti eest toimetulekutoetuse määramiseks, kuna kaebaja sissetulek pärast makstud elatise ja jooksva kuu eluasemekulude mahaarvamist oli suurem, kui 200 eurot.
36.Vastustaja on põhjendatult juhtinud tähelepanu asjaolule, et olukorras, kus isikul on rahalisi vahendeid piiratud hulgal, ei ole mõistlik teha rahalisi võimalusi ületavaid oste ega tekitada seeläbi eluasemekulude võlgnevust. Kaebajale on korduvalt soovitatud pöörduda majandamisnõustaja poole. Kohus peab põhjendatuks vastustaja selgitust, mille kohaselt on väär kaebaja arusaam, nagu võiks ta planeerimata ära kulutada talle riigi poolt makstava igakuise töövõimetoetuse puudega tööealise inimese toetuse ning kui raha on otsas, siis on vastustaja kohustus maksta talle täiendavalt toetust 200 eurot. Sotsiaalhoolekande ülesandeks on isikule toimetulekuraskuste ennetamiseks ja kõrvaldamiseks abi osutamine, mis ei tähenda seda, et isikul tekiks õiguspärane ootus toetusele olukorras, kus ta oma toimetulekut ebakohaste majanduslike otsusega ise on raskendanud. Olukorras, kus isikul on rahalisi vahendeid piiratud ulatuses, ei saa ta loota kohaliku omavalitsuse abile juhul, kui ta on oma rahalised vahendid eluks ebavajalikele ostudele ära kulutanud.
37.Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et vastustaja 26.07.2022 ja 25.08.2022 otsused, millega jäeti kaebajale toimetulekutoetus määramata, on õiguspärased. Kaebaja muud nõuded
38.Kuivõrd kohus leidis, et kaebaja suhtes tehtud otsused on õiguspärased, siis puudub alus kohustada vastustajat kaebaja taotlusi uuesti läbi vaatama.
39.Kaebaja taotleb Tallinna Kesklinna Valitsuse 29.08.2022 kirja nr 5-4/3803-3 (dtl 49 ja 50) ja 02.09.2022 kirja nr 5-4/4280-2 (dtl 69 ja 70) tühistamist. Kohus leiab, et nimetatud kirjade puhul ei ole tegemist haldusaktidega. Tegemist on vastustaja vastustega, milles on vastatud kaebaja pöördumistele selgituste saamiseks seoses tema suhtes varasemalt tehtud haldusaktidega. Nimetatud selgitustes on vastustaja küll täiendanud kaebaja suhtes tehtud haldusaktide motivatsiooni, kuid kirjades ei sisaldu ühtki kaebaja õigusi ja kohustusi puudutavat otsustust. Seega ei saa kohus nimetatud kirju ka tühistada. Kuivõrd kirjad ise ei tekita kaebajale õigusi ja kohustusi, siis ei ole kohtul alust ka tuvastada nimetatud haldustoimingute õigusvastasust. Eeltoodust tulenevalt jääb kaebus ka nimetatud osas rahuldamata.
MENETLUSKULUD
40.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus teeb otsuse kaebaja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kaebaja kanda. Vastustaja ei ole menetluskulusid tõendavaid dokumente kohtule esitanud, mistõttu jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda (HKMS § 108 lg 1 ja § 109 lg 1). /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Nurm kohtunik
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.