Sotsiaalõigus › Muu sotsiaalõigus

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

2(11)

põhjendamata. Jääb arusaamatuks, millistele kaalutlustele tugines ekspertarst kaebaja puude määramisel seoses M. T. Sõmera 25.10.2022 dokumendiga. 7) Vaideotsuses on tuvastatud (lk 5) erinevad tegutsemispiirangud ohutul ringiliikumisel ja kirjaliku teabe vastuvõtmisel ja kirjaliku teabe edastamisel. Kuna tuvastatud on raskele puudele viitavad asjaolud, tuleb ka vaideotsus tühistada. Lisaks sellele ei ole vaideotsuses käsitletud teisi kaebaja piiranguid, millele oli viidatud vaidlustatud otsuses. Ka jääb arusaamatuks, millele tuginedes on vaideotsuses järeldatud, et 0,1 ja 0,2 nägemisteravuse korral isik ei vasta raskele puudele. Vaideotsuses on nägemist hinnatud ainult sõnumite vastuvõtmise raames, aga nägemine ja vaatamine on üldiselt jäetud tähelepanuta. Olukorras, kus isegi prillidega ei ole võimalik nägemist parandada, ei ole põhjendatud pidada seda keskmiseks puudeks. 8) Eesti Töötukassa juhend töövõime hindamise eksperdiarvamuse andmiseks lk 75 oleva tabeli kohaselt oleks tulnud kaebajale määrata raske puue. Juhendi lk 75 oleva tabeli „liikumise valdkonna 1.2. Võtmetegevus: „ohutu ringiliikumine“ kohaselt tuleb 0,1 ja 0,2 nägemise korral määrata isikule arvväärtuseks vähemalt 3. Sotsiaalkaitseministri 29.02.2016 määruse nr 16 „Puude raskusastme tuvastamise tingimused ja kord ning puudega tööealise inimese toetuse tingimused“ § 4 lg 6 p 4 kohaselt tähendab arvväärtus 3, et tegemist on raske piiranguga, mis segab oluliselt isiku igapäevaelu. Juhul, kui kaebaja puuet oleks hinnatud asjakohaste juhendite ja määruse alusel, siis oleks talle määratud raske puue. 90% nägemise kaotanud isiku piiranguid ei saa pidada mõõdukaks. Isiku igapäevaelu on oluliselt segatud. Märkimisväärne on ka see, et M. Elken on eksperthinnangus (lk 5) tuvastanud, et kaebaja punkti väärtus on 4, millest tulenevalt on kaebaja puude raskusaste määratud ebaõigesti.

3(11)

tegevuste elluviimine, muutustega kohanemine ja ohu tajumine ning lävimine ja suhted.

inimestevahelise

2) Võttes aluseks M. Elkeni eksperdiarvamuse, on kaebajal suhtlemise (keel ja kõne, nägemine, kuulmine) valdkonnas nägemise võtmetegevuse sooritamisel esineva piirangu raskusastme arvväärtus 2, mistõttu on näidustatud keskmise puude raskusastme tuvastamine suhtlemise (nägemine) valdkonnas. Vastustaja on teinud dokumendipõhise hindamise. Vastustaja ekspertarst on tutvunud kõigi viimase viie aasta jooksul kaebaja kohta TIS-i kantud terviseandmetega ning andnud kõigile esinevatele piirangutele arvväärtused, mille vastustaja on oma puude raskusastme otsuse tegemisel aluseks võtnud ning arvväärtused on olnud piisavad keskmise puude raskusastme tuvastamiseks, kuid mitte raske puude raskusastme tuvastamiseks. Ekspertarst on põhjendanud, et kaebajal esineb mõõdukas piirang nägemise valdkonnas, mis on põhjustatud silma struktuuride kahjustusest (mõlema silma nägemislangus, nägemisteravused 0,1 ja 0,2, prillid ei korrigeeri, lugemisel kasutab luupi). Piiratud on vaatamine, kirjutatud sõnumite edastamine ja vastuvõtmine, suhtlemine, kommunikatsioonivahendite kasutamine, ohutu ringiliikumine. Ekspertarst on viidanud olulisematele uuringutulemustele. Täpsem nägemisteravuse hindamise metoodiline juhend, millest lähtuvad nii Eesti Töötukassa, kui ka SKA ekspertarstid on juhend töövõime hindamise eksperdiarvamuse andmiseks. Antud juhendi leheküljel 75 on toodud tabel nägemisteravuse hindamise kohta, mille on koostanud silmaarstid Eesti Töötukassale. OD tähistab paremat silma ja OS vasakut silma. Antud tabelist nähtub, et kui nägemisteravuseks on ühel silmal 0,1 ja teisel 0,2, siis on kohane määrata piirangu arvväärtuseks 2. Seda on ka käesoleval juhtumil tehtud. 3) Nägemisfunktsioonide langusega inimese liikumisvõimet tuleb hinnata koos tema tavapärase abivahendi (prillid, kontaktläätsed, valge kepp, juhtkoer vm) kasutamisega. Abivahendite kasutamine võimaldab osaliselt kompenseerida piiranguid (parandada tasakaalu ja koordinatsiooni, vähendada kukkumisriski). Tabelites 2 - 5 toodud kuulmis- ja nägemishäirete (b) raskusastmed ei võrdu automaatselt vastava võtmetegevuse või valdkonna tegutsemispiirangute raskusastmetega, vaid näitavad terviseuuringute tulemuste alusel esinevate nägemis- ja kuulmisfunktsiooni häirete ulatust RFK kategooriate keelde tõlgituna. Seega ei saa tabelis toodud arvväärtusi võtta üks-ühele ja kanda seda üle otse võtmetegevusele. Asjakohaste arvväärtuste omistamine võtmetegevustele nõuab lisaks tabeli lugemise oskusele ka meditsiinilisi eriteadmisi. Antud juhul on kaebaja viidanud üksnes ühe võtmetegevuse arvväärtusele, mis peaks tema hinnangul 2 asemel olema 3 ning leidnud, et seetõttu peaks raske puue olema tuvastatud. Tegemist on aga „ohutu ringiliikumise“ võtmetegevusega, mitte kogu valdkonna skooriga. Isegi, kui omistada „ohutu ringiliikumise“ võtmetegevusele arvväärtus 3, siis liikumise valdkonna võtmetegevuste arvväärtused oleks sellisel juhul 2-3-0. Aritmeetiline keskmine nendest oleks 1,67. Vähemalt keskmise puude raskusastme tuvastamiseks peaks aga aritmeetiline keskmine olema 2,00. Seega ei muudaks otsust ka see, kui kaebaja viidatud võtmetegevus hinnata arvväärtusega 3. 4) Ekspertarst M. Elkeni hinnangus nägemise võtmetegevuse osas viidatud arvväärtus 4 on taotleja enda poolt taotlusel märgitud hinnang, mitte ekspertarsti hinnang. Miskipärast ei kuva SKAIS2-s loodud väljatrükk ekspertarvamusest nägemise võtmetegevuses sama välja nagu mujal väljatrükis ehk puudub väli „ekspertiisi käigus antud punktiväärtus“. Ekspertarst on aga tuvastanud keskmise puude raskusastme, mis tähendab, et arvväärtuseks on olnud 2. Asjaolu, et ekspertarst on lisanud arvväärtuseks 2, nähtub SKAIS2-st ekspertiisi vaate alt, millest ei saa väljatrükki teha, aga millest vastustaja edastab kuvatõmmise. 5) SKA ekspertarst ei osuta ekspertiisi tehes tervishoiuteenust. Seetõttu ei pruugi ka ekspertarst olla kantud tervishoiutöötajate registrisse. Ekspertarst M. Elkenil on läbitud 4(11)

arstiõpe, kuna vastasel korral ta ei saaks anda SKA-le ekspertarvamusi. Ekspertarsti ametijuhendi punkti nr 7 „Ametikohale esitatavad nõuded“ all on kehtestatud, et ekspertarstil peab olema magistrikraad või sellele vastav kvalifikatsioon arstiõppe valdkonnas 6) Vastustaja küsis vaidemenetluse käigus täiendavat selgitust ekspertarst I. Vippilt, kes oma 24.05.2023 arvamuses on nõustunud ekspertarst M. Elkeni ekspertarvamusega ning selgitanud, et tuvastatud keskmine puude raskusaste on korrektne ning kõrgema puude raskusastme tuvastamiseks objektiivsed terviseandmed alust ei anna. 7) Kaebaja on ka 14.10.2022 esitanud SKA-le taotluse puude raskusastme tuvastamiseks ja puuetega inimeste sotsiaaltoetuste saamiseks. Kuna tegemist oli ühistaotlusega, siis toetus vastustaja otsust tehes Eesti Töötukassa ekspertiisile ja töövõime hindamise otsusele. Eesti Töötukassa määratud ekspertarst Laura Last leidis 31.10.2022 ekspertiisis, et: Liikumise valdkonnas olid kaebaja võtmetegevustes esinevad piirangud arvväärtustega 0, 3 ja 0 ehk aritmeetiliseks keskmiseks oli 1,00; suhtlemise valdkonnas oli nägemisfunktsioonis esinevad piirangud hinnatud arvväärtusega 2; üheski muus valdkonnas ekspertarst piiranguid ei tuvastanud. SKA tegi 02.11.2022 Eesti Töötukassa ekspertiisile ja otsusele tuginedes kaebaja suhtes keskmise puude raskusastme tuvastamise otsuse nr P26O-2022-79370. Seega ka Eesti Töötukassa ekspertiis leidis sarnaselt SKA ekspertarstidele (M. Elken ja I. Vipp), et keskmise puude raskusastmele vastav piirang on kaebajal üksnes nägemisfunktsioonis ning see piirang ei küündi raske puude raskusastmeni. 01.11.2022 on Eesti Töötukassa hinnanud kaebaja töövõimet ning 10.03.2023 on kaebaja esitanud taotluse puude raskusastme tuvastamiseks. Järgides rangelt n-ö ühe ukse põhimõtet ja hoides kokku ressursse ja vältimaks mitme hindamise tellimist, olnuks vastustajal õigus ka käesolev vaidlustatud puude raskusastme tuvastamise otsus siduda Eesti Töötukassa ekspertarvamuse ja töövõime hindamise otsusega, kuna taotlusele eelneva 6 kuu jooksul oli töövõime hindamine läbi viidud (PISTS § 23 lg 8). Sellisel juhul oleks samuti tuvastatud keskmine puue suhtlemise (nägemine) valdkonnas. Kuna aga vastustaja oli juba korra Eesti Töötukassa otsusele ja ekspertiisile tuginedes puude raskusastme tuvastamise otsuse teinud, siis viis vastustaja läbi täiendava ekspertiisi. 8) Kaebaja poolt välja toodud vaideotsuse leheküljel 4 on ühes lauses tegemist näpuveaga, kus „nägemisfunktsiooni“ asemel on ekslikult kirjutatud „vaimne funktsioon“. Kogu ülejäänud vaideotsusest on selgelt aru saada, et keskmisele puude raskusastmele vastav piirang on tuvastatud suhtlemise valdkonnas nägemise funktsiooni osas. Oleks meelevaldne tühistada vaideotsus ühe näpuvea tõttu, mis asja sisulist otsustamist pole mõjutanud. 9) Objektiivseid terviseandmeid hinnates on kolm erinevat ekspertarsti jõudnud järeldusele, et kaebajal ei esine rasket puude raskusastet, vaid keskmine puude raskusaste. Eriarsti jälgimise all olek ning isikul tuvastatud diagnooside ja talle määratud ravimite hulk ei ole puude raskusastme tuvastamise aluseks. Puue ei ole haigus, vaid terviseseisundist põhjustatud takistus ühiskonnaelus osalemiseks teistega võrdsetel alustel. Puude raskusastme esinemist hinnatakse ravimite kasutamise foonil. Ravimid aitavad isiku seisundit kompenseerida ning on täiesti normaalne, et isik ka järgib talle määratud ravi. Nefroloogi sissekannetele tuginemisele on viidatud nii M. Elkeni kui ka I. Vippi ekspertarvamuses. Seega on väär kaebaja väide nagu poleks dr. Margit Muliini sissekandeid ekspertarstide poolt arvestatud. I. Vipp on ka silmaarsti tuvastatut arvesse võtnud ning kohaldanud korrektselt puude raskusastme tuvastamise metoodikat. 10) Vastustaja ei oska arvata, keda kaebaja enda õigeks perearstiks peab, kuid sellel pole antud asjas ka sisulist tähtsust. Kaebaja TIS andmetest ilmneb, et perearst M. T. Sõmera on kaebaja kohta sissekande teinud 25.10.2022, suunates kaebaja oftalmoloogi vastuvõtule. 5(11)

Samuti on kaebaja kohta teinud sissekandeid T. Talijärv. Vastustaja peab kõige reaalsemaks, et tegemist on olnud perearsti asendamise olukorraga. Oluline on, millised terviseandmed on raviarstid kaebaja kohta TIS-i kandnud ja mida need andmed sisaldavad. Kui kaebajal on sissekannete osas pretensioone, siis tuleks tal pöörduda raviteenuse osutaja poole ja küsida, miks tema kohta kaks perearsti on sissekandeid teinud, kui talle endale teadaolevalt on tal ainult üks perearst. 11) Piirangud võtmetegevustel ei tähenda, et igapäevane tegutsemine või ühiskonnaelus osalemine oleks piiratud. Võtmetegevustele antakse eksperdi poolt arvväärtused ja iga nullist suurem arvväärtus tähendab juba piirangu olemasolu, kuid arvväärtused summeeritakse ja sellest võetakse aritmeetiline keskmine, mis siis iseloomustab alles seda, kas ühiskonnaelus osalemine või igapäevane tegutsemine on raskendatud, piiratud või täielikult takistatud. Antud juhul ei esine kaebajal ühiskonnaelus või igapäevases tegutsemises selliseid piiranguid, mis küündiksid raske puude raskusastet tuvastada võimaldava lävendini ja ekspertarvamustele tuginedes on vastustaja leidnud, et kaebaja igapäevases tegutsemises või ühiskonnaelus osalemises esineb raskusi.

KOHTU PÕHJENDUSED

§ 2 lg 21 sätestab, et PISTS alusel tuvastatakse 16-aastasel kuni vanaduspensioniealisel inimesel (tööealine inimene) lähtuvalt igapäevastest tegutsemis- ja ühiskonnaelus osalemise piirangutest sügava, raske või keskmise raskusastmega puue. Sügav puue on inimesel, kellel igapäevane tegutsemine või ühiskonnaelus osalemine on täielikult takistatud, raske puue on inimesel, kellel igapäevane tegutsemine või ühiskonnaelus osalemine on piiratud ja keskmine puue on inimesel, kellel igapäevases tegutsemises või ühiskonnaelus osalemises esineb raskusi (PISTS § 2 lg 21 p-d 1-3).

arvväärtusega 2 (mõõdukas piirang) ning võtmetegevust „seismine ja istumine“ arvväärtusega 0 (tegevuspiirang puudub). Liikumise valdkonna võtmetegevuste sooritamisel esinevate piirangute raskusastmete arvväärtuste aritmeetiline keskmine on kaebajal 1,33, mis ei too kaasa puude raskusastme tuvastamist nimetatud valdkonnas. Kaebaja on arvamusel, et võtmetegevust „ohutu ringiliikumine“ on hinnatud valesti arvväärtusega 2, kuna Eesti Töötukassa poolt kinnitatud töövõime hindamise eksperdiarvamuse andmiseks koostatud juhendi lk-l 75 oleva tabeli „liikumise valdkonna 1.2. Võtmetegevus: „ohutu ringiliikumine“ kohaselt tuleb 0,1 ja 0,2 nägemise korral määrata isikule arvväärtuseks vähemalt 3 (st tegemist on raske piiranguga, mis segab oluliselt isiku igapäevaelu) ja seetõttu tulnuks tal tuvastada raske puude raskusaste. Kaebajaga selles osas nõustuda ei saa. Esiteks, vastustaja on välja toonud asjakohased põhjendused selle kohta, et vastava juhendi tabelites toodud arvväärtusi ei saa võtta üks-ühele ja kanda seda üle otse võtmetegevusele. Teiseks, isegi kui omistada võtmetegevusele „ohutu ringiliikumine“ arvväärtus 3, kujuneks liikumise valdkonna võtmetegevuste arvväärtused 2-3-0 ja aritmeetiline keskmine nendest oleks 1,67. Kuna keskmise puude raskusastme tuvastamiseks peaks aritmeetiline keskmine olema 2, siis kõnealuse võtmetegevuse hindamine arvväärtusega 3 ei mõjutaks kuidagi vaidlustatud otsust ega tooks kaasa liikumise valdkonnas raske puude raskusastme tuvastamist. 13.2 Suhtlemise (nägemine) valdkonna võtmetegevust nägemisfunktsioon hindas ekspertarst arvväärtusega 2 (mõõdukas piirang), mistõttu on kaebajal näidustatud keskmise puude raskusastme tuvastamine suhtlemise (nägemine) valdkonnas. Kaebaja on märkinud, et eksperthinnangus on vastava punkti väärtus 4 ja seega on puude raskusaste tuvastatud valesti. SKA on siinkohal õigesti selgitanud ja see nähtub ka ekspertarst M. Elkeni hinnangust, et 4 on „punkti väärtus taotlusel“ – st kaebaja on ise hinnanud oma taotluses kõnealust võtmetegevust väärtusega 4. Teadmata põhjustel ei nähtu ekspertarsti poolt võtmetegevusele antud arvväärtus 2 vastustaja 26.07.2023 menetlusdokumendile lisatud eksperthinnangu väljatrükist, kuid see nähtub siiski selgelt vastustaja poolt 06.10.2023 esitatud infosüsteemist SKAIS2 tehtud kuvatõmmisest (dtl 275). Seega on SKA otsuse tegemisel õigesti lähtunud sellest, et ekspertarst on hinnanud võtmetegevust nägemisfunktsioon arvväärtusega 2. 13.3 Teadvusel püsimine ja enesehoolduse valdkonna võtmetegevust „teadvusel püsimine ärkveloleku ajal“ hinnati arvväärtusega 2 (mõõdukas piirang), võtmetegevust „soole ja põie kontrollimine“ arvväärtusega 0 (tegevuspiirang puudub) ning võtmetegevust „söömine ja joomine“ arvväärtusega 0 (tegevuspiirang puudub). Kaebajal on teadvusel püsimine ja enesehoolduse valdkonna võtmetegevuste sooritamisel esinevate piirangute raskusastmete arvväärtuste aritmeetiline keskmine 0,67, mistõttu puudus alus puude raskusastme tuvastamiseks nimetatud valdkonnas (vt määrus nr 18 § 6 lg 7). 13.4 Ekspertarst ei tuvastanud kaebajal piiranguid järgmistes valdkondade võtmetegevustes: käeline tegevus, suhtlemine (kuulmine ja kõnelemine), õppimine ja tegevuste elluviimine, muutustega kohanemine ja ohu tajumine ning inimestevaheline lävimine ja suhted.

struktuuride kahjustusest. Koormustaluvus ja liikumistempo langenud, pikema maa läbimisel õhupuudus ja väsimus, nägemine nõrk, kõnnib abivahendita. Piiratud on pikemate vahemaade läbimine, eri tasapindadel ja ohutu liikumine. Kaasneb kerge piirang teadvusel püsimise ja enesehoolduse valdkonnas, mis on põhjustatud kõhunäärme struktuuride kahjustusest (aeg-ajalt hüpoglükeemiad). Piiratud on teadvusel püsimine.“ Vaidemenetluses küsis SKA täiendava selgituse ekspertarst I. Vippilt, kes oma 24.05.2023 arvamuses on kinnitanud, et võttis aluseks kõik tervise infosüsteemis olnud isiku objektiivsed terviseandmed (sh nefroloog dr Margit Muliini poolt 27.01.2023, silmaarst dr Janika Jürgensi poolt 06.01.2023 ja perearst dr Martin Toomas Sõmera poolt 25.10.2022 TIS-i kantud kaebaja tervisliku seisundi kirjeldused). Ekspertarst I. Vipp leidis, et objektiivsetele ja aktuaalsetele terviseandmetele toetuvalt isikul esinevatest tervisehäiretest põhjustatud erinevad struktuurija funktsioonipuuded ei põhjusta tänu rakendatud ja rakendatavale ravile taotlejale sellisel määral püsivaid tegutsemispiiranguid, et taotlejal oleks põhjendatud raske või sügava puude astme tuvastamine, sõltumata sellest, milline puude aste oli isikul tuvastatud varasemalt.

ekspertarst I. Vipp ei ole jõudnud kaebaja tervisandmeid hinnates ekspertarst M. Elkeni hinnangust erinevale arvamusele kaebajal puude raskusastme tuvastamise küsimuses. Eksperdiarvamuse õigsuses kahtlemiseks ei anna alust ka üksnes kaebaja hinnang, et terviseandmete põhjal tuleks mingile piirangule omistada suurem raskusaste. Kaebaja enda hinnang piirangute kohta on eksperdile hindamisel lähtekohaks, kuid eksperdi ülesanne on oma eriteadmisi rakendades anda objektiivne hinnang, kas kaebaja kohta kogutud terviseandmete põhjal on taotluses väidetud piirangute esinemine usutav ja millise raskusastmega piirangutega on tegemist. Halduskohus ei saa asuda eksperdi asemel ise hindama kaebaja terviseseisundit, vaid eksperdiarvamuse õigsuses kahtlemiseks võiks anda põhjust see, kui ekspert oleks võtnud aluseks ebakohase hindamismetoodika, jätnud olulised asjaolud tähelepanuta, teinud tuvastatud asjaoludest ilmselgelt meelevaldseid järeldusi või esineks ratsionaalselt põhjendatud kahtlus eksperdi erapooletuses (nt Tallinna Ringkonnakohtu 03.03.2022 otsus nr 3-21-787, p 14). Selliste asjaolude esinemist praegusel juhul kohtule ei nähtu.

puude raskusastmele vastav piirang on tuvastatud suhtlemise valdkonnas nägemisfunktsiooni osas. Kaebaja poolt välja toodud eksimus ei ole otsustamist mõjutanud. Kohtule ei ole kaebuse ega asja materjalide põhjal ka äratuntav, et vastustaja oleks vaideotsuse tegemisel jätnud arvesse võtmata mingisugused vaide lahendamist mõjutada võinud olulised asjaolud. Asjakohatu on ka kaebaja etteheide, et vaideotsuses (sh vaide osas arvamuse andnud ekspertarst I. Vippi arvamuses) on nimetatud kaebaja perearstina M. T. Sõmera, kuigi tegelikult on kaebaja perearstiks T. Talijärv. Ekspertarst võtab hinnangu andmisel aluseks TIS-i kantud kaebaja terviseandmed. TIS andmetest nähtuvalt perearst M. T. Sõmera on teinud kaebaja kohta sissekande 25.10.2022, suunates ta silmaarsti vastuvõtule (dtl 107). Ekspertarst ei pidanud enne hinnangu andmist välja selgitama, kas kaebaja on 25.10.2022 kande teinud perearsti nimistus, vaid arvestama konkreetse sissekande sisuga. Kohtule ei ole äratuntav, et dr M. T. Sõmera 25.10.2022 sissekandega (suunamine silmaarsti vastuvõtule) arvestamine oli määrav kaebaja vaide rahuldamata jätmisel. Eeltoodu valguses jäävad kaebaja sellekohased etteheited arusaamatuks.

/allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Nurm kohtunik

11(11)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.