Määruse resolutsiooni p 3 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 252 lg 7 ja § 204 lg 1).
Filip-Artur Hiienurm (taotleja) esitas 10. oktoobril 2023 Tartu Vanglale avalduse, milles väljendab rahulolematust kambri nr 1066 tingimuste osas. Taotleja põhjendab, et ta paigutati nimetatud kambrisse 6. oktoobril 2023. Kambris on trelluks, mistõttu on tavapärase kambriga võrreldes kinnipeetava liikumisruum kambris piiratum. Vangla ei ole põhjendanud vajadust paigutada taotleja sellisesse kambrisse. Taotleja tunneb end ebainimlikult kohelduna.
2.Tartu Vangla selgitas taotlejale 12. oktoobri 2023. a vastusega nr 2-3/1788-2, et alates
6.oktoobrist 2023 on tema suhtes kohaldatud käskkirjaga nr 2-23/1-2/393 täiendavaid julgeolekuabinõusid ning alates nende kohaldamisest paikneb ta 3. üksuses. Tartu Vangla eelvangistushoone 1. ja 2. osakonnas on kambreid, kuhu on paigaldatud vahetrellid. Kambrid vastavad normidele.
3.Taotleja esitas 30. oktoobril 2023 Tartu Vanglale vaide vangla 6. oktoobri 2023. a käskkirja nr 2-23/1-2/393 kehtetuks tunnistamiseks. Taotleja leiab, et julgeolekuabinõude kohaldamine,
3-23-2399 nende kestus ja paigutamine kambrisse nr 1066 ei ole õiguspärased. Taotleja väljendab kambri nr 1066 tingimuste (sh vahetrellide olemasolu) osas rahulolematust.
4.Taotleja esitas 26. oktoobril 2023 Tartu Halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse, milles heidab vanglale ette seda, et vangla lukustab tema kambris nr 1066 vahetrellukse. Taotleja märgib, et vangla ei ole põhjendanud, miks ta trellukse lukustab. Trellukse lukustamise tõttu on taotlejal kambris liikumiseks vähem ruumi kui teistel kinnipeetavatel. Taotleja palub, et kohus keelaks esialgse õiguskaitse korras Tartu Vanglal sulgeda ja lukustada kambri nr 1066 vahetrellust või kohustaks Tartu Vanglat hoidma ust avatuna. Esialgse õiguskaitse taotluses on esitatud ka taotlus riigilõivu tasumisest vabastamiseks.
5.Tartu Vangla esitas 1. novembril 2023 kohtule seisukoha esialgse õiguskaitse taotluse kohta ja taotlusega seonduvad dokumendid. Vangla leiab, et esialgse õiguskaitse taotlus ei ole lubatav. Taotleja ei ole esitanud vanglale taotlust jätta kambri nr 1066 trelluks lukustamata. Seega ei ole vangla teinud taotleja osas ka sellist negatiivse sisuga otsust, mida taotleja saaks vaidemenetluse korras vaidlustada. Taotleja 30. oktoobri 2023. a vaidest ei nähtu, et viimane sooviks vaidlustada trelluste lukustamist ning esitaks sellega seonduvaid nõudeid. Esialgse õiguskaitse taotlus ei ole ka sisuliselt põhjendatud. Taotleja paikneb kambris, kus on sisetrellid, mis loovad kambriukse ja kambri sisemuse vahele turvaala. Taotleja paikneb kambris üksinda, mistõttu ei saa isikliku ruumi ebapiisavus kõne alla tulla. Vahetrellide olemasolu ning nende lukustamisega kaasnev ebameeldivus ja negatiivne tunne ei ole käsitletav sellise pöördumatu kahjuliku tagajärjena, mis õigustaks esialgse õiguskaitse kohaldamist.
KOHTU SEISUKOHT
6.Riigilõivuseaduse§ 60 lg 6 kohaselt tasutakse halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel riigilõivu 20 eurot. Taotleja on riigilõivu tasumisest vabastamiseks esitanud menetlusabi taotluse, mille lahendamiseks võtab kohus haldusasja materjalide juurde HKMS § 62 lg 2 alusel väljavõtte taotleja vanglasisesest vabakasutuskontost ajavahemiku 26. juuni kuni 25. oktoober 2023 kohta. Taotleja vanglasisese isikukonto väljavõttest nähtub, et taotlejal puuduvad rahalised vahendid riigilõivu tasumiseks (HKMS § 112 lg 1 p 1, Riigikohtu üldkogu 12. aprilli 2016. a otsus asjas nr 3-3-1-35-15). Kuigi esialgse õiguskaitse taotluse eduväljavaated on kasinad, peab kohus menetlusökonoomia põhimõttest lähtuvalt mõistlikuks vabastada taotleja HKMS § 110 lg 1 p 1 alusel täielikult riigilõivu tasumisest esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel.
7.HKMS § 249 lg 1 kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. HKMS § 249 lg-st 3 tulenevalt arvestab kohus esialgse õiguskaitse määruse tegemisel avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi. HKMS § 249 lg-st 2 lähtudes on esialgse õiguskaitse taotluse esitamine lubatud ka vaidemenetluse ajal.
8.Taotleja esitas vanglale 10. oktoobril 2023 avalduse, milles väljendas rahulolematust seoses kambri nr 1066 trelluksega. Vangla on avalduse 12. oktoobri 2023. a vastusega nr 2-3/1788-2 lahendanud ning taotleja on pärast seda esitanud vanglale 30. oktoobril 2023 vaide, milles väljendab uuesti rahulolematust kambri nr 1066 vahetrellide osas. Seega ei saa praeguses menetlusstaadiumis nõustuda vangla seisukohaga, et esialgse õiguskaitse taotluse sisuline lahendamine ei ole põhjendatud. Arvestades esialgse õiguskaitse taotluse lahendamise
3-23-2399 kiireloomulisust ning asjaolu, et vangla menetluses on vaie, milles taotleja on teinud etteheiteid ka kambri nr 1066 tingimuste osas (sh trellukse kasutamisele), peab kohus esialgse õiguskaitse taotlust lubatavaks (HKMS § 249 lg 2).
9.Esialgse õiguskaitse kohaldamisel peab isikut ähvardama tagajärg, mille kõrvaldamine põhiasjas tehtava hilisema vaideotsusega või kohtulahendiga on võimatu või ebamõistlikult raske (Riigikohtu halduskolleegiumi 27. juuni 2017. a määrus asjas nr 3-3-1-19-17, p 15). Kohtu hinnangul ei ähvarda taotlejat sellised tagajärjed, mis õigustaksid esialgse õiguskaitse kohaldamist. Vastavalt vangistusseaduse § 45 lg-le 1 peab kinnipeetava kamber vastama ehitusseadustiku alusel eluruumile kehtestatud üldistele nõuetele, mis tagavad kinnipeetavale kambris elutegevuseks vajaliku õhuhulga ja selle ringluse, valguse ja temperatuuri. Kambris peab olema aken ja kunstlik valgustus, mis kindlustab ruumi piisava valgustatuse. Kambri suurus ja kambri sisustusse kuuluvate esemete loetelu kehtestatakse vangla sisekorraeeskirjas. Vastavalt justiitsministri 30. novembri 2000. a määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ § 6 lgle 6 on kinnipeetavale kambris ette nähtud vähemalt 3 m2 põrandapinda. Kuigi kambri nr 1066 ehituslikuks eripäraks võrreldes tavapärase Tartu Vangla kambriga on see, et selles paiknevad seespool ukse juures vahetrellid, mis välistavad kambris paiknevate kinnipeetavate poolt kambriukse ja trellide vahele jääva ala kasutamise võimaluse, ei nähtu haldusasja materjalidest, et kamber oleks eelviidatud õigusnormidega vastuolus ning et taotleja liikumisruumi oleks kambris õigusvastaselt piiratud. Ka haldusasjas nr 3-20-1890 oli vaidluse all kinnipeetava paiknemine Tartu Vangla vahetrellidega kambris ning kohtud ei pidanud kambris olevat pinda õigusvastaselt väheseks (Tartu Halduskohtu 24. märtsi 2022. a otsus ja Tartu Ringkonnakohtu
15.detsembri 2022. a otsus). Taotlejale on tagatud õigusaktides sätestatud nõuetele vastavad kambri tingimused. Pelgalt asjaolu, et taotleja peab viibima vahetrellidega kambris ning et neid trelle lukustatakse, ei saa põhjustada taotlejale selliseid ebamugavusi, mis õigustaks esialgse õiguskaitse kohaldamist vaidemenetluse ajal. Tegemist on ebameeldivusega, mis kaasneb paratamatult vanglas kinnipidamisega.
10.Eeltoodust tulenevalt puudub taotlejal esialgse õiguskaitse vajadus ning kohus jätab FilipArtur Hiienurme esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata.
(allkirjastatud digitaalselt) Juhan Siider
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.