X kaebus Tallinna Vangla 22.04.2022 käskkirja nr 52/22/136, 25.04.2022 käskkirja nr 5-1/22/717 ning 22.06.2022 vaideotsuse nr 5-15/22/171-2 ja 22.06.2022 vaideotsuse nr 515/22/171-3 ning Tallinna Vangla 03.10.2022 otsuse nr 537/22/113-4 tühistamiseks koos kahju hüvitamise nõudega
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kaebaja – X, lepinguline esindaja advokaat Simona Vissak Vastustaja – Tallinna Vangla, volitatud esindaja Ann-Enel Valter
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Jätta kaebus rahuldamata.
2.Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda.
3.Avaldatavas kohtuotsuses asendada kaebaja ees- ja perekonnanimi tähemärkidega. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 01.12.2023. Vastuseks menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.
1.Tallinna Vangla määras 22.04.2022 käskkirjaga nr 5-2/22/136 (22.04.2022 käskkiri, dtl 1825) kinnipeetavale X distsiplinaarkaristuseks kokku 4 ööpäeva kartserit seoses Tallinna Vangla avavangla juhi 23.03.2022 käskkirja nr 5-1/22/536 lisa 1 punktide 2 ja 10 rikkumisega (dtl 26-29). Käskkirja kohaselt seisnes rikkumine selles, et X kaldus kõrvale talle 23.03.3022 käskkirjas lubatud liikumistrajektoorist ning tegeles käskkirjas nimetamata kõrvaliste tegevustega, selleks luba omamata. Xle oli Tallinna Vangla avavangla kinnipeetavana antud luba külastada 25.03.2022
3-22-1576 SEB pangakontorit (Tornimäe 2, Tallinn), liikuda seejärel käskkirjas nimetatud marsruudil viivitamata sõidueksamile Transpordiameti Tallinna büroosse (Heli 6, Tallinn (kell 11.00) ning seejärel liikuda käskkirjas nimetatud marsruudil tööle ettevõttesse OÜ Stanbauen aadressil Taverni tee 1-2, Tiskre (Tiskreoja). Tallinna Vangla tuvastas, et X kaldus 23.03.2023 käskkirjas nimetatud marsruudist kõrvale ja tegeles kõrvaliste tegevustega, külastades enne ja peale sõidueksamit kohvikut „Fuud“ asukohaga Lohu 12.
2.Tallinna Vangla otsustas 25.04.2022 käskkirjaga nr 5-1/22/717 (25.04.2022 käskkiri, dtl 3234), paigutada X Tallinna Vangla avavanglast ümber karistuse kandmise jätkamiseks Tallinna Vangla kinnisesse vanglasse.
3.X esitas 23.05.2022 vaide Tallinna Vangla 22.04.2022 käskkirja ja 25.04.2022 käskkirja kehtetuks tunnistamiseks. Tallinna Vangla jättis 22.06.2022 vaideotsusega nr 5-15/22/171-2 (dtl 11-17) ja vaideotsusega nr 5-15/22/171-3 (dtl 35-38) vaide rahuldamata.
4.Tallinna Halduskohtule saabus 22.07.2022 X kaebus Tallinna Vangla 22.04.2022 käskkirja, 25.04.2022 käskkirja ja 22.06.2022 vaideotsuste nr 5-15/22/171-2 ja 5-15/22/171-3 tühistamiseks. Tallinna Halduskohus võttis 19.08.2022 määrusega X kaebuse menetlusse (haldusasi nr 3-221576).
5.X esitas Tallinna Vanglale 03.08.2022 taotluse (dtl 97-102) hüvitada temale tekitatud varaline ja mittevaraline kahju seoses õigusvastaselt määratud distsiplinaarkaristustega ja seitsmeks ööpäevaks kartserisse paigutamisega. Tallinna Vangla jättis 03.10.2022 otsusega nr 5-37/22/1134 (dtl 83-87) kaebaja kahju hüvitamise taotluse rahuldamata. Tallinna Halduskohtule saabus 01.11.2022 X kaebus (täiendatud 19.09.2023) Tallinna Vanglalt kaebaja kasuks temale tekitatud varalise kahju ja mittevaralise kahju hüvitamiseks (haldusasi nr 3-22-2340).
6.Tallinna Halduskohus võttis 09.11.2022 määrusega X hüvitamiskaebuse menetlusse ning liitis haldusasjad nr 3-22-1576 ja nr 3-22-2340 ühte menetlusse, lugedes liidetud haldusasja numbriks 3-22-1576.
7.1.Vastustaja leidis 28.03.2022 distsiplinaarmenetluse alustamise teates (dtl 30), et kaebaja tegevuses esines avavangla juhi loa andmise käskkirja lisa 1 p 10 rikkumine. Vastustaja tegi 18.04.2022 uue distsiplinaarmenetluse alustamise teate (dtl 31), milles avaldas, et kinnipeetava tegevuses on lisaks ka teine rikkumine, s.o loa andmise käskkirja lisa 1 p 2 rikkumine. Mingeid uusi asjaolusid vastustaja esile ei toonud. Esindaja päringule vastas vastustaja, et uue teatise koostamise vajadus tekkis olemasolevatest distsiplinaarmenetluse materjalidest ja algselt jäi tähelepanuta, et kinnipeetava poolt külastatud kohvik asus teisel aadressil. Samas on vaideotsuses vastustaja rõhutanud, et distsiplinaarmenetluse raames on vanglal võimalik süüdistuse sisu muuta, kui ilmnevad uued asjaolud. Nii on vastustaja seisukohad vastuolulised, kuivõrd üheltpoolt viitab vastustaja teatise muutmise vajadusele olukorras, kui ilmnevad uued asjaolud ja teisalt rõhutab, et uus teatis tehti samade materjalide pinnalt.
7.2.Kohvik, mida kaebaja külastas, asus Transpordiametiga samas hoones (dtl 53) ning kaebajal puudus teadmine aadressi erinemisest või söömise keelust. „Keeld tegeleda kõrvaliste tegevustega“ on väga üldine ja kinnipeetavatel ei ole võimalik üheselt mõista, millal on üks tegevus lubatud ja millal keelatud, kuivõrd vangla seisukohad on muutuvad. Olukorras, kui haldusaktist ei selgu õigused ja kohustused, kohustused on vastukäivad või haldusakti ei ole muul objektiivsel põhjusel võimalik täita, on tegemist tühise haldusaktiga (haldusmenetluse seaduse (HMS) § 63 lg 2 p 5). 2(14)
3-22-1576
7.3.Distsiplinaarkaristuse määramise käskkirjast nähtub, et vangla hinnangul on näiteks töökohal söömine lubatud olukorras, kui see toimub samal aadressil, hoolimata sellise tegevuse nimetamata jätmisest loa andmise käskkirjas. Samas, kui kinnipeetav oleks Transpordiametis söömas käinud samal aadressil, siis oleks tegemist endiselt kõrvalise tegevusega. Selliselt on distsiplinaarkaristuse määramise käskkiri vastuoluline ning ebaselge.
7.4.Kaebaja teavitas vanglat, et tema töökoha aadress on muutunud. Loa andmise käskkirjas märgitud objekt aadressil Taverni tee 1-2, Tiskre (Tiskreoja) oli lõpetatud. Uuteks objektide asukohtadeks oli Uuspere ja Künka tee, millised aadressid on üksteisest eemal. Samas ei muutnud vastustaja käskkirjas märgitud töökoha aadressi ning seega kaebajalt oodatigi käskkirjas märgitust erinevat käitumist ehk teisele aadressile minekut kui loa andmise käskkiri ette nägi. See omakorda muudab õigusvastaseks marsruudi rikkumise etteheited kinnipeetavale, kuivõrd kinnipeetaval ei olnudki võimalik etteantud marsruuti objektiivsel põhjusel täita.
7.5.Avavangla kinnipeetavatele ei ole antud mobiiltelefone, et nad saaksid vanglat teavitada söömisvajadusest või marsruudi muutmisest. Varasemalt kinnipeetavale 15.03.2022 käskkirjaga (dtl 55-57) antud luba kiriku külastamiseks sätestas konkreetselt keelu käia kauplustes, erinevates kioskites/bensiinijaamades ning teha sisseoste, välja arvatud vangla loal. Käesoleval juhul aga oli kinnipeetaval keelatud üksnes kauplustes käimine. Olukorras, kui puudub järjepidevus ja selgus keeldude kohaldamisel, ei ole võimalik teha etteheiteid kinnipeetavale, et ta pidi eeldama, et samas majas asuvas kohvikus söömine ettenähtud ajaperioodi sees on keelatud.
7.6.Loa andmise käskkirja kohaselt oli kinnipeetaval kohustus liikuda viivitamata pangakontorist Transpordiametisse, kus ta läheb kl 11.00 sõidueksamile. Pärast sõidueksamit oli kinnipeetaval kohustus liikuda tööle ettevõttesse OÜ Stanbauen OÜ, aadressil Taverni tee 1-2, Tiskre (Tiskreoja), kuhu ta peab jõudma kella 12.45-ks. Kinnipeetava seletustest ja väljasõidutunnistusest nähtub, et kaebaja liikuski pangakontorist viivitamatult Transpordiametisse. Alles pärast Transpordiametis tehtud esimesi toiminguid läks kinnipeetav keha kinnitama samas hoones asuvasse kohvikusse, kuivõrd eksamini oli veel aega. Seega on vastustaja ebaõigelt asunud seisukohale, et kinnipeetav külastas kohvikut enne Transpordiametisse minekut. Kaebaja ei ole kunagi öelnud vastustajale, et käis söömas enne Transpordiametisse minekut. Vastustaja ei ole uurimise käigus välja selgitanud, millal ja kuidas liikus kaebaja kohvikuse. Ka pärast sõidueksamit söömine ei ole käsitletav marsruudi rikkumisena eespool nimetatud põhjustel, sh käskkirjas toodud ebaõige töökoha aadressi tõttu.
7.7.Olukorras, kui kohvik asub samas hoones, on meelevaldne asuda rääkima marsruudist kõrvale kaldumisest pelgalt seetõttu, et üks maja tiib asus juhuslikult teisel aadressil. Oleks tavapäratu, kui hoonesiseselt liikudes oleksid näiteks viidad, mis teavitavad muutunud aadressist või katastriüksusest. Distsiplinaarmenetluse materjalides ei ole tõendeid sellest, et vastustaja oleks distsiplinaarmenetluse käigus välja selgitanud, kas kohvikusse oli võimalik liikuda majasiseselt, mistõttu on uurimine viidud läbi puudulikult. Alles vaideotsuses avaldas vastustaja, et distsiplinaarmenetluse raames jäi märkimata, et majasiseselt ei ole võimalik liikuda kohvikusse, mida olla kinnitanud kohviku omanik. Tegemist on vangla uue väitega, mida ei ole kajastatud menetlustoimingute protokollides.
7.8.Kaebaja andis selgitused (dtl 51-52) pärast esimese distsiplinaarmenetluse alustamise teate saamist, lähtudes talle ette heidetud kõrvalise tegevusega tegelemisest. Pärast uue, s.o 18.04.2022 teate saamist avaldas kaebaja 20.04.2022 vastustajale (dtl 58), et soovib tutvuda materjalidega ja anda selgitusi pärast materjalidega tutvumist. Ebaõige on vaideotsuses esitatud väide, et kinnipeetavale anti selgituste kirjutamiseks aega kuni 20.04.2022 ning et kinnipeetavale edastati kõik materjalid juba 08.04.2022. Alles 20.04.2022 anti vangla poolt kinnipeetavale üle 18.04.2022 koostatud menetlustoimingu protokoll, mille viimase lehekülje lõpust nähtub kinnipeetavale antud õigus selgituste andmiseks kuni 22.04.2022 kella 12-ni. Vastustajal oleks olnud aega käskkirja 3(14)
3-22-1576 andmiseks vähemalt kuni 25.04.2022. Hoolimata eeltoodust ei antud kinnipeetavale võimalust anda täiendavaid selgitusi ja käskkiri distsiplinaarkaristuse määramise kohta tehti 22.04.2022.
7.9.Isegi kui kaebaja teos oleks õiguspäraselt tuvastatud süüteokoosseis, siis on selle eest määratud karistus vastuolus vangistusseaduse (VangS) § 63 lg-s 3 sätestatuga, mille kohaselt on keelatud mitme distsiplinaarkaristuse määramine ühe ja sama distsiplinaarrikkumise eest. Kohviku külastamine söömise eesmärgil on üks tegu. Kartseri määramine kokku neljaks ööpäevaks kaebajale etteheidetud tegevuse eest (kringli ja piruka söömine) on ebaproportsionaalne.
7.10.Distsiplinaarkaristuse määramise käskkirja ja vaideotsuse tühistamisel langeb ära alus, millele tuginedes kinnipeetav ümber paigutati, mistõttu tuleb tühistada ka avavanglast kinnisesse vanglasse ümberpaigutamise käskkiri ja vaideotsus. Vangla ei ole piisavalt põhjendanud kinnipeetava poolt uute õigusrikkumiste toimepanemise tõenäosust ning on jätnud arvestamata asjaolu, et käskkiri, mille rikkumist kinnipeetavale ette heidetakse, ei olnud selge ja üheselt mõistetav.
8.Ebaõigelt tuvastatud distsiplinaarrikkumise alusel mõistetud karistus ja avavanglast ümberpaigutamine kinnisesse vanglasse on kaebajale toonud kaasa nii varalise kui mittevaralise kahju.
8.1.Mittevaralise kahju hüvitamise nõue summas 350 eurot on väärikuse alandamise ja alusetult vabaduse võtmise eest. Senises kohtupraktikas on leitud, et isiku kartserisse paigutamisega kaasneb intensiivne vabadusõiguse täiendav piirang RVastS § 9 lg 1 tähenduses. Kinnipeetava õigusvastaselt kartseris hoidmisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamise kohaseks vahendiks on üldjuhul rahaline hüvitis. Võttes arvesse kohtupraktikat, rikutud õiguse olulisust, välja selgitatud asjaolusid, riive intensiivsust ning analoogia korras süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse § 5 ja § 10 lg-t 2 hindas kinnipeetav mittevaralise kahju suurust hinnanguliselt 350 eurole (50 eurot ühe ööpäeva kohta).
8.2.Kinnipeetava suhtes õigusvastaselt distsiplinaarrikkumise alustamise, distsiplinaarkaristuse määramise ja avavanglast kinnisesse vanglasse ümberpaigutamisega tekitati kinnipeetavale varaline kahju. Varalise kahju moodustavad haldusmenetluses kantud õigusabikulud summas 2162,70 eurot ja saamata jäänud töötasu perioodi mai 2022 kuni aprill 2023 eest kogusummas 8786 eurot. Kohtueelses menetluses tekkinud õigusabikulud on käsitletavad varalise kahjuna, mille hüvitamist saab nõuda poolelt, kelle õigusvastase tegevusega kahju tekitati. Kinnipeetavale tekkinud kahju on põhjuslikus seoses vangla tegevusega.
8.3.Olukorras, kui isik viibib kinnipidamisasutuses on praktikas tavapärane, et arved (dtl 103105) edastatakse kolmandale isikule, kes arved kinnipeetava eest tasub, kuivõrd kinnipeetaval endal võimalus ülekannete teostamiseks puudub. Arvete tasumist tõendavates maksekorraldustes (dtl 111-116) on samuti märge, et arve tasutakse Xle osutatud õigusteenuste eest. Samuti edastati vanglale tõendina kaebaja ja tema ema kinnitus (dtl 117) selle kohta, et kaebajal on kohustus hüvitada viimase poolt tasutud arvetega seonduv kulu. Kohtupraktika kohaselt ei välista varalise kahju tekkimist kaebajale asjaolu, et arved on tasunud kolmas isik.
8.4.Kuivõrd vangla poolne distsiplinaarmenetluse algatamine tõi kaasa kinnipeetava põhjendamatu ümberpaigutamise avavanglast kinnisesse vanglasse alates 25.03.2022, siis kaotas kinnipeetav töökoha ettevõttes OÜ-s Stanbaun, kus tal oli võimalik töötada avavanglas viibides ja teenida sissetulekut igakuiselt Eesti Vabariigis sätestatud miinimumpalga ulatuses. Käskkiri oli kehtiv kuni 2023.a aprill. Kaebaja kaotas õigusvastase distsiplinaarkaristuse määramise tõttu võimaluse viibida avavanglas ning teenida sissetulekut käskkirja kehtivuse ajal. Samuti puudus kaebajal võimalus avavanglasse ümberviimise taotlemiseks kuni distsiplinaarkaristus oli kehtiv. Sellest tulenevalt ei ole kinnipeetav saanud teenida sissetulekut eelviidatud töökohas alates 2022.a 4(14)
3-22-1576 aprillist kuni 2023.a aprillini, mistõttu on kinnipeetaval tekkinud varaline kahju sel perioodil saamata jäänud tulu näol kokku summas 8786 eurot. Vastustaja seisukohad
9.Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata. Tühistamiskaebuse rahuldamiseks ei ole alust.
9.1.Kinnipeetava liikumine oli määratletud käskkirja punktis 3, mille kohaselt liikumine pidi toimuma ühistranspordiga või Kivinuka peatusest bussiga nr 24A Taksopark peatusesse, Taksopark peatusest bussiga nr 122 kell 12:27 Vana-Rannamõisa tee peatusesse ja edasi pidi kinnipeetav liikuma jalgsi sihtkohta ning tööle jõudmise ajaks märgiti hilisemalt kell 12:45. Kaebaja selgituste kohaselt külastas ta enne eksamit kohvikut, kuna arvas, et peale eksami ja muude toimingute tegemist ei pruugi olla enam aega. 18.04.2022 koostatud menetlustoimingu protokollis on kontrollitud rikkumise asjaolusid, millest nähtuvalt tehti kindlaks, et kaebaja külastas kohvikut kahel korral. Kohvik ja Transpordiamet asuvad eri aadressil ning sissepääs kohvikusse on eraldi uksest, seetõttu ei oma tähtsust, kas kinnipeetav käis kohvikus enne või pärast Transpordiameti külastamist, kuna kaebajal ei olnud luba külastada kohvikut. Hoonestuskompleksi ehituslikud eripärad ei ole vastutusest vabastavad. Kaebajal oli võimalik pöörduda 23.03.2022 käskkirja osas selgituste saamiseks vanglaametnike poole, kuid seda ta ei teinud. Samuti oli kaebajal võimalik enne käskkirja koostamist paluda luba Transpordiameti kõrval asuvas kohvikus einestamas käia ning avavangla oleks kaalutlenud antud soodustuse andmise osas.
9.2.Otstarbetu on ära märkida käskkirjade lisasse kõik aadressid, mida kinnipeetavatel on keelatud külastada, selline halduspraktika muudatus tooks kaasa ebamõistlikult pikad ja arusaamatud haldusaktid. Lisaks on väljaspool vanglat tööl käivate kinnipeetavate lõunapausid erinevalt korraldatud tööandjate poolt, seetõttu ei ole mõistlik Tallinna Vangla avavanglal eraldi soodustuse raames tuua välja töökohal söömist.
9.3.Inspektor-üksuse juhi abi (S. Ugaste) võttis ühendust kinnipeetava tööandjaga, täpsustamaks töökoha aadressi muutust. Tööandja andis teada, et objekt on sama (Tiskreoja uusarendus), kus kinnipeetav viibib ja reaalselt töökoha aadress ei muutu, lisaks ei olnud teada veel teiste objektide aadresse. Tuginedes tööandja antud informatsioonile jäi koostatud käskkirjas märgitud aadressiks Taverni tee 1-2, kuna ei kinnitatud teiste objektide aadresse. 25.03.2022 ettekandesse (dtl 42) märgiti aadress käskkirjalt ning eraldi täpsustust ei tehtud, kuna tegu oli suure ehitusplatsiga, kus oli mitu eri objekti.
9.4.Tallinna Vangla on vastuses (dtl 50) kaebaja esindajale selgitanud, et uue distsiplinaarmenetluse alustamise teatise koostamise vajadus tekkis johtuvalt olemasolevatest distsiplinaarmenetluse materjalidest, kuna algselt jäi tähelepanuta, et kohvik, mida kinnipeetav külastas, asus teisel aadressil. Seetõttu oli vajalik uue teatise koostamine kinnipeetava teavitamiseks lisa 1 p 2 rikkumise osas.
9.5.Tallinna Vangla ei ole rikkunud kaebaja õigust anda selgitusi, 20.04.2022 tutvus kaebaja distsiplinaarmenetluse protokolliga ning 21.04.2022 kuupäevaga on kaebaja esitanud oma vastuväited sellele. Esialgsed menetluse materjalid edastati 08.04.2022 ning 18.04.2022 menetlustoimingu protokoll ei olnud antud materjalide hulgas, kuna ei seda ei olnud veel koostatud. Ühe lehekülje pikkuse menetlustoimingu protokolliga tutvumine ning selle osas vastuväited esitada kahe päeva jooksul oli kaebajale võimetekohane. Kaebajal oli õigus esitada vastuväiteid hiljemalt 22.04.2022 kell 12:00-ks. Samal päeval käskkirja koostamine ja väljaandmine ei ole tavatu ega seadusevastane. Kaebaja teabenõue distsiplinaarmenetluse tõenditega tutvumiseks täideti koheselt ja ta sai soovitud koopiad kätte 22.04.2022. 5(14)
3-22-1576
9.6.Meelevaldne on kaebaja väide, et vangla on määranud karistuse ühe teo eest kaks korda. Tallinna Vangla 23.03.2022 käskkirja nr 5-1/22/536 lisa 1 p 2 kohaselt on väljaspool vanglat liikuv kinnipeetav kohustatud liikuma vaid ettenähtud marsruudil sellest kõrvale kaldumata ning teavitama esimesel võimalusel vanglat marsruudi muutusest või muudest soodustuse käskkirja lubatud tegevuste muudatustest. Kaebaja rikkus seda nõuet, minnes kohvikusse FUUD kas enne või pärast Transpordiameti külastamist. Lisa 1 p 10 kohaselt on väljaspool vanglat liikuval kinnipeetaval keelatud tegeleda kõrvaliste tegevustega, milleks oli kohvikus söömine, kuna kohviku külastamiseks luba vangla ei andnud.
9.7.Kaebajal tuli arvestada, et vabadusekaotusliku karistuse määramisel tuleb tal viibida vangistuses kinnises vanglas kogu temale määratud karistuse aja ja avavanglas viibimine on üksnes võimalus, mis ei pruugi rakenduda kõigile kinnipeetavatele. VangS § 21 lg 1 kohaselt võib kinnipeetava avavanglast ümber paigutada kinnisesse vanglasse, kui kinnipeetav ei täida käesoleva seaduse või vangla sisekorraeeskirjade nõudeid või paneb toime uusi õiguserikkumisi. Kinnipeetava ümberpaigutamine avavanglast kinnisesse vanglasse on lubatud ka siis, kui see on vajalik vangistuse täideviimise eesmärkide saavutamiseks. Tegemist on kaebajal teise toimepandud samalaadse liikumiseeskirjade rikkumisega avavanglas viibides. Vanglateenistus vastutab vanglas, sh avavanglas karistust kandvate isikute võimaliku mõju eest üldisele avalikule julgeolekule laiemalt. Seejuures omab tähtsust põhimõtteline ohu realiseerumise võimalus, mitte see, kas kõik võimalikud ohud realiseeruvad. Avalikkusel on ootus, et vanglas viibivate isikute üle teostatakse järelevalvet ja isikute suhtes, kes viibivad avavanglas, on vanglateenistusel piisav usaldus. Kui isiku suhtes pole alust olla kindel selles, et ta ei pane toime uusi õigusrikkumisi, siis tuleb teda käsitleda kui potentsiaalselt ohtu kujutavat isikut.
10.Vastustaja palub jätta ka hüvitamiskaebuse rahuldamata.
10.1.Distsiplinaarmenetlused on läbi viidud kooskõlas menetlusnormidega ja X süü on tõendatud. Käskkirjad on antud kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalsed, kaalutlusvigadeta, vastavad vorminõuetele ja neil ei esine tühise haldusakti tunnuseid. Kehtivate käskkirjade alusel karistuse kandmiseks kartserisse paigutamine ei olnud õigusvastane.
10.2.Tallinna Vangla 04.03.2022 käskkirjaga nr 5-2/22/89 (dtl 145-149) tunnistati kaebaja süüdi Tallinna Vangla avavangla üksuse juhi Tõnis Sepp 03.02.2022 käskkirja nr 5-1/22/230 lisa 1 punktide 12 ja 2 rikkumise toimepanemise eest ja karistuseks määrati 3 ööpäeva kartserit, mille täitmisele pööramine lükati edasi tingimisi katseajaga 4 kuud. Ka sel juhul ei liikunud kaebaja käskkirjaga määratud marsruudil ega teavitanud vanglat marsruudi muutusest; samuti käis ta omavoliliselt Circle K täisteenindusjaamas, kus tal ei olnud luba viibida ning sisseoste sooritada. Tallinna Vangla võttis 22.04.2022 käskkirjas nr 5-2/22/136 arvesse, et kaebajale määrati 04.03.2022 distsiplinaarkaristus samalaadse rikkumise toimepanemise eest, mis oli raskendav asjaolu. Kartserikaristus võib põhjustada ebameeldivusi, kuid need kaasnevadki paratamatult kartserikaristusega. Vangla ei põhjusta isikule rohkem kannatusi või ebameeldivusi kui need, mis paratamatult kaasnevad vanglas kinnipidamisega. Kohtupraktika kohaselt ei ole ka isiku õigusvastane kartseris hoidmine iseenesest inimväärikust alandav.
10.3.Riigikohus käsitles 13.01.2016 otsuses nr 3-3-1-76-15 vaidemenetluse kulude hüvitamist riigivastutuse seaduse alusel (p 12): „Vaidemenetluse kuludega seoses on kolleegium menetluskulude jagamisel asunud seisukohale, et halduskohtumenetluses saab välja mõista ainult halduskohtumenetluses kantud menetluskulusid, mitte haldusmenetluses kantud õigusabikulusid (Riigikohtu halduskolleegiumi otsus asjas nr 3-3-1-20-11, p 18). Asjas nr 3-3-1-93-04 käsitles kolleegium vaidemenetluse kulude hüvitamist riigivastutuse seaduse alusel. Kolleegium leidis, et kuna vaidemenetlus oli vabatahtlik ja kohtumenetluses kohtukulude jagamine üldteada, oli kaebajal võimalik vältida kulutusi, mis seisnesid vaidemenetluse õigusabikuludes. Seetõttu polnud haldusaktiga tekitatud kahju vältimatu ning haldusakti ja kahju vahel puudub põhjuslik seos. 6(14)
3-22-1576 Vaidemenetluse õigusabikulude hüvitamine oleks vastuolus vaidemenetluse olemusega – vaidemenetluse üks eesmärke on anda isikule võimalus kaitsta oma õigusi võimalikult lihtsas, kiires ja odavas menetluses. Vaidemenetlusele laieneb haldusmenetluse uurimispõhimõte ja haldusorgani selgitamiskohustus. Seega saab igaüks ka õigusabi kasutamata esitada vaide sellest sõltumata, kas tal on vastavaid eriteadmisi ja kogemusi. Kui vaie ei vasta HMS §‐s 76 esitatud nõuetele, peab haldusorgan HMS § 78 alusel aitama puudused kõrvaldada või andma selleks isikule 10-päevase tähtaja. Pealegi tooks kannatanu õigusabikulude hüvitamise võimalus kaasa ka võimaluse hüvitada haldusorgani sellised kulutused (otsuse p‐d 13–14).“
10.4.Kaebaja on varasemalt suutnud iseseisvalt vaide esitada vangla poolt pakutud vaide blanketile (dtl 150-153). Vanglas on võimalik esitada taotlusi ja vaideid ka blanketile, mis lihtsustab kinnipeetava jaoks pöördumise esitamist vanglale. Samuti oli kaebajal võimalus esitada taotlus riigilt õigusabi saamiseks ise kulusid kandmata. Kaebajal oli võimalik vältida õigusabikulude tekkimist vaidemenetluses. Advokaadibüroo Legalt OÜ on arve nr 1090 esitanud ja arve on tasunud kaebaja ema. Seega ei ole käesoleva hetke seisuga Xle õigusabikuludega seonduvalt varalist kahju ka tekkinud.
10.5.Tallinna Vangla avavangla juhi Tõnis Sepa 28.03.2022 käskkirjaga nr 5-1/22/548 paigutati X ajutiselt distsiplinaarmenetluse ajaks ja võimaliku kinnisesse vanglasse ümberpaigutamise ajaks kinnisesse vanglasse (dtl 155-156). 29.03.2022 käskkirjaga nr 5-1/22/552 tunnistati kehtetuks Xle antud luba, mille alusel ta võis väljaspool vanglat järelevalveta OÜ-s StanBauen töötada (dtl 158161). 25.04.2022 käskkirja nr 5-1/22/717 alusel paigutati ta edasiseks karistuse kandmiseks alaliselt kinnisesse vanglasse. Käskkirja nr 5-1/22/552, millega tunnistati kehtetuks järelevalveta väljaspool vanglat töötamise luba, kaebaja vaidlustanud ei ole. Kuna X jäi OÜ-s StanBauen töötamise õigusest ilma enda, mitte vangla õigusvastase käitumise tulemusel, siis ei ole talle tekkinud saamata jäänud tulu näol varalist kahju, mis tuleks Tallinna Vanglal talle hüvitada. 27.05.2022 käskkirjaga nr 5-3/22/643 (dtl 162-164) lubati kinnipeetav käitisesesse tööle alates 30.05.2022 kuni 31.08.2022.
KOHTU PÕHJENDUSED
11.Analüüsinud menetlusosaliste seisukohti ja esitatud tõendeid leian, et kaebus tuleb jätta tervikuna rahuldamata.
12.VangS § 67 p 1 kohaselt on kinnipeetav julgeoleku tagamiseks vanglas kohustatud täitma vangla sisekorraeeskirju ja alluma vanglateenistuse ametnike seaduslikele korraldustele. Vanglaametniku korralduse täitmata jätmine saab olla õigustatud üksnes juhul, kui korraldus vastab tühise haldusakti tunnustele ning korralduse tühisus on ilmselge (nt Riigikohtu 29.09.2015 otsus nr 3-3-2-1-15, p 17) või, kui esineb mõni VangS § 37 lg-s 2 sätestatud alustest (nt Riigikohtu 22.01.2015 otsus nr 3-3-1-53-14, p 15).
13.Tallinna Vangla 23.03.2022 käskkirjaga nr 5-1/22/536 (punkt 1) lubati kaebaja 25.03.2022 kella 07:40-st kuni kella 19:30-ni väljapoole avavanglat SEB panga Tornimäe kontorisse aadressil Tornimäe 2, Tallinn; Transpordiameti Tallinna büroosse, aadressile Heli 6, Tallinn ja järelevalveta töötamiseks väljaspool vanglat ettevõttesse OÜ StanBauen OÜ, aadressil Taverni tee 1-2, Tiskre (Tiskreoja). Käskkirja punkti 3 kohaselt: „Peale pangatoimingute tegemist liigub kinnipeetav viivitamata Maanteeametisse, aadressile Heli 6, Tallinn. Liikumine toimub ühistranspordiga või Tornimäe peatusest bussiga nr 15 kell 09:43 Estonia peatusesse, kust sõidab edasi bussiga nr 24A kell 09:55 Kivinuka peatusesse. Kivinuka peatusest kõnnib jalgsi sihtkohta. Kinnipeetav läheb Transpordiameti Tallinna büroosse 25.03.2022 kell 11:00 sõidueksamile. Kinnipeetav on kohustatud ise hommikul enne Transpordiametisse minekut küsima valvurilt oma isikutõendavat dokumenti. Peale Maanteeameti külastamist liigub kinnipeetav tööle ettevõttesse OÜ StanBauen OÜ, aadressil Taverni tee 1-2, Tiskre (Tiskreoja). Liikumine toimub ühistranspordiga või 7(14)
3-22-1576 Kivinuka peatusest bussiga nr 24A Taksopark peatusesse, Taksopark peatusest sõidab bussiga nr 122 kell 12:27 Vana-Rannamõisa tee peatusesse ja kõnnib jalgsi sihtkohta. Tööle jõuab kinnipeetav hiljemalt kella 12:45-ks“. Nimetatud käskkirja Lisas 1 olid sätestatud keelud ja kohustused, millest kinnipeetaval tuli väljaspool vanglat liikumisel kinni pidada (sh punktis 2 sätestatud kohustus liikuda vaid ettenähtud marsruudil sellest kõrvale kaldumata ja punktis 10 sätestatud keeld tegeleda kõrvaliste tegevustega ning teavitama esimesel võimalusel vanglat marsruudi muutusest või muudest soodustuse käskkirjas lubatud tegevuste muudatustest).
14.Poolte vahel ei ole vaidlust, et kaebajale tutvustati eelmärgitud käskkirja valvuri (K. Pajunurme) poolt 24.03.2022 ja kaebaja andis tutvumise kohta samal päeval enda allkirja, samuti sai kaebaja enda kätte ühe eksemplari käskkirjast. Pooltel on vaidlus ennekõike selle üle, kas kaebaja on talle etteheidetud rikkumised (s.o 22.03.2022 loa andmise käskkirja alusel 25.03.2022 väljaspool vanglat liikumisel kõrvalise tegevusega tegelemine ja etteantud marsruudist kõrvalekaldumine ilma vanglat sellest teavitamata) toime pannud ja kas need rikkumised on kaebajale etteheidetavad.
15.Leian, et vastustaja on õigesti tuvastanud, et kaebaja on toime pannud loa andmise käskkirja lisa 1 p-s 10 nimetatud rikkumise, st kaebaja tegeles väljaspool vanglat liikumiseks saadud loaga mittehõlmatud ehk kõrvalise tegevusega.
15.1.Ma ei nõustu kaebajaga, et distsiplinaarrikkumine tugineb tühisel haldusaktil, kuna selle lisas 1 nimetatud keeld tegeleda kõrvaliste tegevustega, on äärmiselt üldine ja sellest ei selgu õigused/ kohustused (st keeld kohvikus süüa). Esmalt tuleb tähele panna, et Tallinna Vangla 23.03.2022 käskkirja näol on tegemist kaebajale võimaldatud soodustusega ning vanglateenistuse ülesanne on tagada kinnipeetava poolt soodustuse korras väljaspool vanglat viibimise ajal õiguskorra kaitse. Seetõttu ka kõik liikumised ja tegevused väljaspool avavanglat on sätestatud väljaspool avavanglat liikumist lubavas käskkirjas ning kinnipeetaval, keda vangla on usaldanud teatud tegevusteks vanglast väljapoole, tuleb rangelt kinni pidada käskkirjas määratletud lubatud tegevustest, sh käskkirjas etteantud kellaaegadest ja asukohtadest. Vaidlus puudub, et kaebaja jaoks ei olnud 23.03.2022 käskkirja näol tegemist esmakordse loaga liikuda väljaspool vanglat. Kaebaja on korduvalt saanud võimaluse väljaspool vanglat liikumiseks ja ta on igakordselt vastava käskkirjaga (mille lisas on märgitud kinnipeetava keelud ja kohustused) tutvumist oma allkirjaga kinnitanud. Seega kaebajal pidanuks juba olema kujunenud arusaam sellest, kas tema jaoks on mõne keelu või kohustuse sisu ebaselge ning sellisel juhul võimalike rikkumiste vältimiseks kõik kahtlused vanglalt selgituste küsimisega kõrvaldama.
15.2.Praegusel juhul oli 23.03.2022 käskkirjas selgelt välja toodud, et kaebajal on lubatud 25.03.2022 minna SEB panga Tornimäe kontorisse (aadressil Tornimäe 2, Tallinn); Transpordiameti Tallinna büroosse (aadressil Heli 6, Tallinn) ja järelevalveta töötamiseks väljaspool vanglat ettevõttesse OÜ StanBauen OÜ (aadressil Taverni tee 1-2, Tiskre (Tiskreoja)). Ka olid käskkirja lisas 1 välja toodud kohustused ja keelud, millest kinnipeetav peab väljaspool vanglat liikumisel kinni pidama (sh keeld tegeleda kõrvaliste tegevustega). Kaebajale anti luba väljaspool vanglat liikumiseks vaid selleks, et kaebaja saaks 25.03.2022 külastada konkreetset pangakontorit, seejärel minna Transpordiametisse eksamit tegema ja peale seda suunduda töökohale. Kuna käskkirjas ei olnud välja toodud, et kaebaja võib minna enne ja/või pärast Transpordiametis eksami sooritamist kohvikusse „FUUD“, on tegemist kaebajale antud loaga mittehõlmatud ehk kõrvalise tegevusega. Kaebajale ei saanud jääda eeltoodust tulenevalt mõistetamatuks, et tal ei olnud lubatud käia vangla poolt selgelt välja toodud toimingute vahelisel ajal kohvikus, kui ta sellest vanglale teada andnud ei ole.
15.3.Asjassepuutumatu on kaebaja viide Riigikohtu lahendis nr 3-15-443 (p 13) väljendatud seisukohale, mille kohaselt, kui adressaadilt oodatavat tegu ei ole ettekirjutuses võimalik täpselt kirjeldada, peab ettekirjutus määratlema vähemalt eesmärgi ehk olukorra, mis tuleb ettekirjutuse 8(14)
3-22-1576 täitmisega saavutada. Vanglalt ei saa oodata, et ta igas loa andmise käskkirjas tooks üksikasjalikult välja kõikvõimalikud tegevused, mida käsitatakse kõrvaliste tegevustena. Kui käskkirjas on kirjas konkreetsed toimingud, milleks kinnipeetavale luba anti, ongi kõik käskkirjas nimetamata tegevused üldjuhul kõrvalised tegevused. Eeltoodut arvestades ei ole asjakohane ka kaebaja viide Tallinna Ringkonnakohtu lahendile nr 3-20-1219 (p 11) ja sellest tehtud järeldusele, justkui pidanuks vastustaja käskkirjas sätestatud kõrvaliste tegevustega tegelemise keeldu tõlgendama kaebaja kasuks. Käskkiri ei olnud ebaselge või mitmeti tõlgendatav selles osas, milliste toimingute tegemiseks kaebajale väljaspool vanglat liikumise luba anti. Kohtul puudub (sh kaebaja selgituste alusel) põhjus pidada 23.03.2022 loa andmise käskkirja ilmselgelt tühiseks.
15.4.Kaebaja väidetest ei nähtu, et tal puudus konkreetsel päeval võimalus muul ajal, nt töökohale saabudes, lõunasööki süüa. Samas, kui selline olukord ka esines, pidi see olema 23.03.2022 käskkirjas ära märgitud ajakava (kell 11.00 eksam Transpordiametis ja kell 12.45 saabumine töökohale) arvestades kaebajale piisavalt ettenähtav ja ta saanuks vajadusel teha vanglale ettepaneku täiendada käskkirja loaga sel päeval minna kuskile söögikohta lõunat sööma enne töökohale jõudmist. Vangla saanuks sellisel juhul kaaluda käskkirjas ka lõunasöögiks sobiva võimaluse (konkreetse söögikoha ja kellaaja) välja toomist. Kuna kaebaja pidi olema väljaspool töökohta lõunasöögi söömise vajadusest teadlik juba enne 25.03.2022 (vanglast väljaspool toimingute tegema asumist), ei ole kohane rikkumist õigustada ka sellega, et vangla ei anna avavangla kinnipeetavatele kaasa mobiiltelefone. Seejuures nähtub asja materjalidest, et kaebaja külastas kohvikut kahel korral (ühel korral ostis saiakese ja kohvi ning teisel korral suppi) – korduvat kohviku külastamist ei saa õigustada üksnes vajadusega süüa lõunasööki (s.o üks põhitoidukord).
15.5.Sõltumata sellest, kas kaebaja külastas kohvikut enne või pärast Transpordiametis käimist või mõlemal juhul, ei olnud kaebaja vastavat tegevust (kohviku külastamist) kooskõlastanud Tallinna Vanglaga ja tegemist oli seega kõrvalise tegevusega. Arvestades, et kaebaja oli ka varasemalt pannud toime distsipliinirikkumise avavanglas karistuse täideviimisele iseloomulikus olukorras (lühiajalisel väljasõidul) ja talle määrati selle eest 04.03.2022 distsiplinaarkaristus (dtl 145-149), on kohatu asuda oma tegevust õigustama sisuliselt sellega, et kaebaja ei pidanud teadma, et ta ei või Transpordiametisse eksamit tegema minnes kahel korral külastada ka läheduses asuvat kohvikut. Juba tulenevalt eelmisest karistusest (ja selle määramisel kohaldatud katseajast) pidi kaebaja olema soodustuse korras väljaspool vanglat liikumisel iseäranis hoolas ja hoiduma mis tahes tegevusest, mis ei olnud eelnevalt vanglaga kooskõlastatud ja mille tegemiseks puudus hädavajadus.
15.6.Asjakohatu on kaebaja viidatud asjaolu, et väljaspool vanglat on töökohal söömine lubatud, kuigi ka sellisel juhul ei ole sellist luba käskkirjas eraldi välja toodud. Olukord, kus kinnipeetav sööb lõunat vanglale teadaoleval töökoha aadressil (kus kinnipeetav peab viibima reeglina kogu tööpäeva), ei ole võrreldav praeguse olukorraga, kus kinnipeetav käis korduvalt kohvikus vangla käskkirjas nimetamata ja seega vanglale teadmata asukohas. Kohtu hinnangul tuleb praegusel juhul ka mõista, et kaebajat ei karistatud „piruka/kringli söömise eest“, nagu püüab väita kaebaja. Antud juhul on määrav, et külastades 25.03.2022 korduvalt kohvikut „FUUD“, kaldus kaebaja väljaspool vanglat liikumisel kõrvale loa saamise käskkirjas lubatud tegevustest. Kui kaebaja soovis enne eksamile või töökohale minemist kohvikus süüa, tulnuks see eelnevalt vanglaga kooskõlastada. Kaebaja seda ei teinud ning seega tegeles kaebaja 23.03.2022 käskkirjas antud loaga mittehõlmatud ehk kõrvalise tegevusega.
15.7.Ka kaebaja toodud võrdlus tualettruumi külastamisega ei ole ilmselgelt kohane. Erinevalt tualettruumi külastamisest ei saa kohtu hinnangul väita ja kaebajagi ei ole väitnud, et 25.03.2022 esines kaebajal kahel korral kohviku külastamiseks mingisugune vääramatu vajadus ja ilma kohviku korduva külastamiseta oleksid kaebajale kaasnenud mingisugused üleelamised. Selge on 9(14)
3-22-1576 see, et vastustaja ei saa reguleerida seda, millal võib kinnipeetav külastada tualetti ja eelduslikult keegi ei hakka ka otsima tualetis käimiseks võimalusi väljastpoolt külastatavat asutust või töökohta. Kohviku külastamise/väljaspool töökohta söömise vajadus on kinnipeetavale aga ettenähtav ja vanglat sellisest vajadusest teavitamisel saanuks vastustaja otsustada – kas, mis kell ja millisesse kohvikusse kaebajat lubada. Kaebaja puhul on tegemist kinnipeetavaga, kes peab täitma vangla korraldusi ja kelle tegevuste üle peab vanglal olema kontroll – juba ainuüksi seetõttu ei saa kaebaja poolt väljaspool vanglat vastustajale teadmata aegadel ja kohas kohviku külastamist pidada sedavõrd tühiseks seigaks, et seda mitte käsitada distsiplinaarrikkumisena. Vangla usaldas kaebajat piisavalt, et lubada ta ilma järelevalveta väljapoole vanglat eelnevalt kokkulepitud kohtadesse konkreetseid toiminguid tegema, kuid kaebaja kuritarvitas vangla usaldust ja seda lühikese aja jooksul juba teistkordselt (eelmine karistus oli määratud 04.03.2022).
16.Lisaks Tallinna Vangla 23.03.2022 käskkirja lisa 1 p 10 rikkumisele tuvastas vastustaja ka punkti 2 rikkumise, s.o ettenähtud marsruudist kõrvalekaldumine sellest vanglat teavitamata. Ma ei nõustu kaebajaga, et vastustaja sellekohane järeldus on meelevaldne ja kaebaja tegelikult marsruudist kõrvale ei kaldunud.
16.1.Väljaspool avavanglat toimuvad liikumised reguleeritakse eraldi käskkirjadega selleks, et vanglateenistusel oleks teave, kus täpselt kinnipeetavad viibivad ja millega tegelevad. Vastasel juhul võib ohtu sattuda nii vangla kui ka ühiskonna julgeolek üldisemalt. Kaebajal tuli 23.03.2022 käskkirja kohaselt peale pangatoimingute tegemist liikuda viivitamata Transpordiametisse, aadressile Heli 6. Seejuures on käskkirjas täpselt välja toodud, et liikumine toimub ühistranspordiga või Tornimäe peatusest bussiga nr 15 kell 09:43 Estonia peatusesse, kust sõidab edasi bussiga nr 24A kell 09:55 Kivinuka peatusesse ning Kivinuka peatusest tuleb kõndida jalgsi sihtkohta (Transpordiameti Tallinna büroo, Heli 6). Kuna kaebaja läks enne Transpordiametisse eksamile minemist kohvikusse (vt kaebaja 28.03.2022 selgitused, dtl 51), siis eiras ta etteantud marsruuti. Samuti on 23.03.2022 käskkirjas toodud, et peale Transpordiameti külastamist liigub kinnipeetav tööle ettevõttesse OÜ StanBauen OÜ, liikudes ühistranspordiga või Kivinuka peatusest bussiga nr 24A Taksopark peatusesse, Taksopark peatusest bussiga nr 122 kell 12:27 Vana-Rannamõisa tee peatusesse ja kõnnib jalgsi sihtkohta. Käskkirjast ei saanud jääda selgusetuks, et kaebajal tuleb pärast Transpordiameti külastamist suunduda otse töökohale (olles kohal hiljemalt 12:45). Alusetu on kaebaja väide, et eelkirjeldatud tööle liikumise trajektoor oli üldine (detailselt määratlemata). Kinnipeetav ei saa lähtuda eeldusest, et kõiki kohti, mida ei ole käskkirjas keelatuna eraldi ära märgitud ja mis jäävad töökoha trajektoorile, on tal lubatud külastada. Lähtuda tuleb reeglist, et kinnipeetaval ei ole lubatud külastada kohti, mida ei ole käskkirjas tema liikumistrajektooril konkreetselt ära märgitud (sh mille külastamiseks hädavajadust ei esine ja millest vanglat teavitatud ei ole).
16.2.Kaebaja on omistanud ülemäärase tähtsuse asjaolule, et kaebaja poolt külastatud kohvik asus n-ö Transpordiameti hoone teises tiivas ja kaebaja ei pidanud teadma, et kohviku registrijärgne aadress erineb Transpordiameti omast. Vastustaja on distsiplinaarmenetluse käigus lisaks Transpordiameti ja kohviku „FUUD“ aadresside erinevusele välja selgitanud, et konkreetsesse kohvikusse minemiseks pidi kaebaja väljuma Transpordiametist ja minema hoone nurga taha, kus asub kohviku ainus sissepääs (vt ka kaarti dtl 53). Seega pidi kaebaja aduma, et Transpordiameti hoone nurga taga asuvasse kohvikusse minnes ta ei viibi Transpordiametis ehk vanglale teadaolevas asukohas. Kuna kaebaja kaldus kõrvale käskkirjas etteantud liikumissuunistest (asukohtadest) ilma sellest vanglat teavitamata, on vastustaja õigesti tuvastanud 23.03.2022 käskkirja lisa 1 punkti 2 rikkumise.
16.3.Mõistetamatuks jääb kaebaja väide, et pärast sõidueksamit söömine ei ole käsitletav marsruudi rikkumisena muu hulgas käskkirjas toodud ebaõige töökoha aadressi tõttu, mis kohustas kaebajat toime panema õigusrikkumist ja takistas käskkirja objektiivselt täitmast. Vastustaja on 10(14)
3-22-1576 vaideotsuses selgitanud, et ta suhtles pärast kaebajapoolset teavitust töökoha aadressi muutusest kaebaja tööandjaga, kes kinnitas, et reaalselt töökoha aadress ei muutu ja veel ei olnud siis kinnitatud ka uute objektide täpsed aadressid. Vangla sai loa andmise käskkirjas töökoha aadressi märkimisel tugineda kaebaja tööandja poolt antud informatsioonile. Asjaolu, et väidetaval rikkumise päeval (s.o 25.03.2022) oli objekt loa andmise käskkirjas märgitud aadressil (Taverni tee 1-2, Tiskre (Tiskreoja)) lõpetatud ja kaebaja pidi minema uuele objektile (samas elamurajoonis, kuid teisel tänaval), ei oma vaidlustatud distsiplinaarkaristuse käskkirja õiguspärasuse hindamisel aga tähtsust. Kaebajale ei ole vangla poolt ette heidetud seda, et ta ei järginud käskkirjas toodud töökoha aadressi. Vaidlust ei ole ka selles, et kaebaja teadis, millisele objektile ta peab tööle minema ja et sinna ta ka jõudis. Seetõttu on väited õigusrikkumise toimepanemiseks kohustamisest ja käskkirja täitmise võimatusest asjakohatud.
17.Tegemist ei olnud ka ühe teo (kohviku külastamine söömine eesmärgil) eest kahe eraldi karistuse määramisega. Antud juhul vastustaja tuvastas, et kaebaja rikkus kahte erinevat 23.03.2022 käskkirja lisas 1 sätestatud kohustust/keeldu (punktid 2 ja 10). Kaebaja kaldus kahel korral kohvikut „FUUD“ külastades kõrvale loa andmise käskkirjas ära toodud lubatud tegevustest ilma sellest vanglat teavitamata (st tegeles kõrvalise tegevusega) ning seda tehes muu hulgas eiras loa andmise käskkirjas määratletud marsruuti (läks kohvikusse, kuigi oli kohustatud suunduma Kivinuka bussipeatusest otse Transpordiametisse ja seejärel Transpordiametist otse töökohale). Kahel korral, mil kaebaja külastas kohvikut „FUUD“, puudus seega vanglal kontroll kaebaja asukoha ja tegevuste üle. Kusjuures kaebaja enda väited selles osas on ka vastuolulised, kuna ühelt poolt kaebaja väidab kaebuses, et talle on määratud mitu distsiplinaarkaristust ühe ja sama rikkumise eest, kuid teisalt tugineb sellele, et kõrvaline tegevus ja marsruudi rikkumine on erilaadsed rikkumised (vt kaebuse p 2.19).
18.Kohtule ei nähtu, et vastustaja oleks rikkunud kaebaja õigust anda distsiplinaarmenetluses selgitusi. Vaidlust ei ole, et 28.03.2022 alustati distsiplinaarmenetlust üksnes loa andmise käskkirja lisa 1 p 10 rikkumise (s.o kõrvalise tegevusega tegelemine) osas ning 18.04.2022 koostas vastustaja täiendavalt distsiplinaarmenetluse teate ka loa andmise käskkirja lisa 1 p 2 rikkumise (s.o marsruudist kõrvalekaldumine) kohta, kuna selgus, et selle punkti rikkumine jäi esialgses distsiplinaarmenetluse alustamise teatises esitamata ja vastustajale selgusid kohviku külastamisega seoses uued asjaolud. Asja materjalidest nähtuvalt võimaldati kaebajale esitada oma selgitusi ja vastuväiteid mõlema rikkumise osas. Kaebaja on esitanud vanglale oma vastuväited loa andmise käskkirja lisa 1 p 10 rikkumise osas 28.03.2022. Uut distsiplinaarmenetluse teatist loa andmise käskkirja lisa 1 p 2 rikkumise kohta tutvustati kaebajale 18.04.2022 ning vastava rikkumise kohta koostatud distsiplinaarmenetluse protokolliga sai kaebaja tutvuda 20.04.2022. Kaebajale anti võimalus esitada vastuväiteid hiljemalt 22.04.2022 kell 12:00. Kaebaja volitatud esindaja S. Vissak esitas vanglale vastuväited 21.04.2022 ning samal päeval esitas oma vastuväited distsiplinaarmenetluse protokollile ka X (dtl 77). Kaebaja on neis vastuväidetes muu hulgas märkinud, et „ei ole toime pannud mitte kumbagi rikkumist“ – järelikult sai kaebaja vastuväiteid esitades aru, et 18.04.2022 alustati tema suhtes distsiplinaarmenetlust uue rikkumise (s.o marsruudist kõrvalekaldumine) osas ja ta on sellele vastu vaielnud. Ka 22.04.2022 distsiplinaarkaristuse käskkirjas on käsitletud ja vastatud kaebaja (esindaja) esitatud vastuväidetele mõlema rikkumise osas. Seetõttu pole alust väita, justkui kaebaja sai anda selgitusi üksnes esimese rikkumise kohta. Kaebaja ei ole ka välja toonud, milliseid uusi väiteid või tõendeid ta oleks veel tahtnud vanglale distsiplinaarmenetluses esitada, mida kaebaja või tema esindaja ei saanud teha. Kaebaja sai täiendavalt vastuväiteid ja tõendeid esitada ka vaidemenetluses. Asjaolu, et vastustaja koostas distsiplinaarkaristuse käskkirja 22.04.2022, kuigi võinuks seda teha kuni 25.04.2022, ei saanud seega eraldiseisvalt mõjutada kaebaja õigusi.
19.VangS § 63 lg 1 p 4 kohaselt võib VangS, vangla sisekorraeeskirjade või muude õigusaktide nõuete süülise rikkumise eest kinnipeetavale kohaldada distsiplinaarkaristusena kartserisse 11(14)
3-22-1576 paigutamist kuni 45 ööpäevaks. Kaebajale määrati 22.04.2022 käskkirjaga distsiplinaarkaristuseks 2 ööpäeva kartserit Tallinna Vangla 23.03.2022 käskkirja lisa 1 punkti 10 rikkumise eest ning 2 ööpäeva kartserit 23.03.2022 käskkirja lisa 1 punkti 2 rikkumise eest, s.o kokku 4 ööpäeva kartserit. VangS § 63 lg 3 kohaselt võetakse distsiplinaarkaristuse valikul arvesse vangistuse täideviimise eesmärki, mille kõrval hinnatakse ka muid olulisi asjaolusid (nt karistuse vastavus, vastutust raskendavad ja kergendavad asjaolud, kehtivate distsiplinaarkaristuste olemasolu). Minu hinnangul on vangla karistuse määramisel võtnud arvesse kohaseid asjaolusid ning määratud karistust ei ole alust pidada ebaproportsionaalseks.
19.1.Vangla on distsiplinaarkaristuse käskkirjas asjakohaselt arvestanud sellega, et avavanglas toimub intensiivsem kinnipeetavate vabanemiseelne taasühiskonnastamine ja väga suurt rõhku pannakse distsipliinile ja korra järgimisele, et soodustada kinnipeetavate edaspidist õiguskuulekat käitumist. Väljaspool avavanglat toimuvad liikumised reguleeritakse käskkirjadega, et vanglateenistusel oleks teave, kus täpselt kinnipeetavad viibivad, kellega võivad suhelda, millist marsruuti kasutada jms. Väljaspool avavanglat järelevalveta liikumiseks antud käskkirja mittetäitmine toob kaasa olukorra, kus vanglateenistusel puudub ülevaade kinnipeetava tegevusest ning efektiivse järelevalve teostamine kinnipeetavate üle muutub võimatuks. Kaebaja kuritarvitas vanglateenistuse usaldust, kuna ei täitnud tema suhtes kehtestatud regulatsiooni. Vangla usalduse kuritarvitamine on raske distsipliinirikkumine ja ühtlasi võimalikuks ohuks vangla julgeolekule.
19.2.Lisaks on vangla arvestanud, et kaebajal juba on samalaadse rikkumise eest üks kehtiv distsiplinaarkaristus (s.o antud juhul raskendav asjaolu). Nimelt tunnistati kaebaja Tallinna Vangla 04.03.2022 käskkirjaga nr 5-2/22/89 süüdi Tallinna Vangla 03.02.2022 käskkirja nr 5-1/22/230 „Kinnipeetava X lubamine lühiajalisele väljasõidule“ lisa 1 p-de 12 ja 2 rikkumise toimepanemise eest ja karistuseks määrati 3 ööpäeva kartserit, mille täitmisele pööramine lükati edasi tingimisi katseajaga 4 kuud. Rikkumine seisnes sarnaselt praeguse olukorraga selles, et kaebaja ei liikunud käskkirjaga määratud marsruudil ega teavitanud vanglat marsruudi muutusest ning käis omavoliliselt Circle K täisteenindusjaamas, kus tal ei olnud luba viibida ning sisseoste sooritada. Seega on kaebaja praegusel juhul pannud tema suhtes kohaldatud katseaja jooksul toime samalaadsed distsiplinaarrikkumised. Eelnevat arvestades on kohatu väita, et kaebajale „kringli ja piruka söömise“ eest määratud kartserikaristus on ilmselgelt ebaproportsionaalne. Rõhutan veel kord, et kaebaja rikkumine ei seisnenud „söömises“ kui sellises, vaid selles, et ta ilma vanglat teavitamata kaldus etteantud marsruudist kõrvale ja tegeles kõrvalise tegevusega ehk kaebaja kuritarvitas juba teistkordselt väljaspool vanglat liikumisel vangla usaldust. See, et kaebaja üritab pisendada toime pandud rikkumise tõsidust (olukorras, kus ta on juba samalaadse rikkumise varasemaltki toime pannud), näitab kohtu hinnangul kaebaja ükskõikset suhtumist vanglas (sh avavanglas) kehtivasse korda. Asja materjalidest ei nähtu, et määratud karistus ei oleks kooskõlas vangistuse täideviimise eesmärgiga ega muid asjaolusid, mis lubaksid pidada määratud karistust ilmselgelt ülemääraseks.
20.Õiguspärane on ka Tallinna Vangla 25.04.2022 käskkiri, millega kaebaja paigutati ümber karistuse kandmise jätkamiseks kinnisesse vanglasse.
20.1.VangS § 21 lg 1 võimaldab vangistusseaduse või sisekorraeeskirja nõudeid rikkuva või uusi õiguserikkumisi toimepaneva avavangla kinnipeetava paigutada ümber kinnisesse vanglasse. Justiitsministri 25.02.2008 määrusega nr 9 kinnitatud „Täitmisplaani“ § 17 lg 2 p 1 kohaselt peab avavanglasse paigutatav kinnipeetav vastama järgmistele tingimustele: kinnipeetaval ei ole kehtivat distsiplinaarkaristust, mis oleks määratud töökohustuse täitmisest keeldumise, tubakatoodete või süütamisvahendite korra nõuete rikkumise, vanglateenistuse ametniku seaduslikule korraldusele mitteallumise eest, sidepidamisvahendite või nende tarvikute keelatuse eest või vangla kodukorras selleks mitte ettenähtud ajal ja kohas viibimise eest ning on piisavalt alust oletada, et kinnipeetav ei pane toime uut õiguserikkumist. 12(14)
3-22-1576
20.2.Erialakirjanduses on selgitatud, et „uute õigusrikkumistena“ ei tule mõista vaid väär- või kuriteona karistatava teo toimepanemist, vaid kinnipeetava vastutusvõimet tervikuna iseloomustavaid tunnuseid (L. Madise jt. Vangistusseadus. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura, 2014, § 20 kommentaar 4.1, lk 74). VangS § 21 lg 1 kohaldamist on peetud võimalikuks ka näiteks korduva kohusetundetu suhtumise korral oma kohustustesse (vt samas, lk 76). Ka kohtupraktikas on leitud, et kinnipeetava kinnisesse vanglasse ümberpaigutamiseks võib põhimõtteliselt anda piisava aluse ka tema hooletu suhtumine vangla kehtestatud reeglite järgimisse (Tallinna Ringkonnakohtu 08.07.2016 määrus nr 3-16-1186, p 13). Ümberpaigutamist ei saa automaatselt tingida ainuüksi kinnipeetava distsiplinaarkorras karistamise fakt, vaid vangla peab põhjendama, miks ei ole avavanglas karistuse kandmise jätkamine konkreetsel juhul õigustatud. Selliseks põhjuseks võib samas olla ka kinnipeetava suhtes usalduse kaotus, mis seondub tema poolt toimepandud distsipliinirikkumise iseloomu ja selle toimepanemise asjaoludega. Avavanglas on kontroll ja järelevalve kinnipeetavate igapäevaelu ja tegevuste üle väiksem kui kinnises vanglas, mistõttu on nii vangla kui ka avalikkuse julgeoleku tagamiseks vajalik, et miinimumini oleks viidud võimalike uute õigusrikkumiste toimepanemise oht (vt Tartu Ringkonnakohtu 22.04.2021 otsus nr 3-20-178, p 14). Kuna ümberpaigutamine ei ole distsiplinaarkaristuse liik, ei ole välistatud nende meetmete koosrakendamine.
20.3.Vastustaja on vaidlusaluses käskkirjas piisaval määral ära näidanud kinnipeetava ümberpaigutamist põhjendavad asjaolud. Vastustaja selgitas nii 25.04.2022 käskkirjas kui ka selle kohta koostatud vaideotsuses, et vanglal puudub 25.03.2022 aset leidnud rikkumiste tõttu kaebaja suhtes usaldus selleks, et ta võiks oma karistuse kandmist avavanglas jätkata. Kaebaja poolt toime pandud rikkumiste asjaolusid arvestades puudub vanglateenistusel veendumus, et X täidab edaspidi nõuetekohaselt talle vangla käskkirjadega pandud kohustusi ning järgib avavanglas ja väljaspool avavanglat liikumisel kehtivat korda. Vangla on seejuures tuginenud sellele, et kaebaja oli juba ka varasemalt toime pannud samalaadse distsiplinaarrikkumise (karistus määrati 04.03.2022). Kuna siis oli tegemist kaebaja esimese sedalaadi rikkumisega, võimaldas vangla kaebajal avavanglas vangistust jätkata (peatades distsiplinaarmenetluse ajaks kaebaja liikumised väljaspool avavanglat). See aga ei tähenda, et edasiste rikkumiste korral peaks samuti kaebajal võimaldama karistuse kandmist jätkata avavanglas. Arvestades, et avavanglas on kontroll ja järelevalve kinnipeetavate igapäevaelu ja tegevuste üle väiksem kui kinnises vanglas ning kinnipeetaval on tulenevalt ulatuslikumast liikumisvabadusest ka suuremad võimalused kehtestatud korra eiramiseks, siis peab vangla olema avavanglasse paigutatud kinnipeetavate ühiskonnaohutuses ja õiguskuulekas käitumises veendunud. Praegusel juhul kaebaja rikkumisi arvestades vanglal selline veendumus puudub. Kohtule ei nähtu, et vangla oleks rakendanud kaalutlusõigust ilmselgelt vääralt.
20.4.Tuleb arvestada, et vanglateenistus vastutab vanglas karistust kandvate isikute võimaliku mõju eest avalikule julgeolekule ning seejuures ei oma tähtsust, kas kõik võimalikud ohud realiseeruvad, vaid oluline on nende põhimõtteline realiseerumise võimalus. Avalikkusel on ootus, et vanglas viibivate isikute üle teostatakse piisavat järelevalvet ja isikute suhtes, kes viibivad avavanglas, on vanglateenistusel piisav usaldus (vt ka Tartu Ringkonnakohtu 22.04.2021 otsus nr 3-20-178, p 14.4). Kaebajale on antud eelteave avavanglas kehtivast korrast (22.04.2022 distsiplinaarkaristuse käskkirjast nähtuvalt kinnitas kaebaja avavangla kodukorraga tutvumist 23.09.2021) ja tal oli võimalik oma käitumist ka vastavalt suunata. Avavanglast kinnisesse vanglasse paigutamine on antud juhul kaebaja enda tegude tagajärg. Oluline on silmas pidada, et kaebaja ümberpaigutamise näol ei ole tegemist tema suhtes täiendavate piirangute kohaldamisega, vaid üksnes temale varasemalt kohaldatud soodusrežiimi lõpetamisega (vt Tallinna Ringkonnakohtu 08.07.2016 määrus nr 3-16-1186, p 13).
20.5.Kaebajat on 22.04.2022 teavitatud kinnisesse vanglasse ümberpaigutamise menetluse alustamisest ning kaebaja esitas kirjalikud vastuväited vanglale 25.04.2022. Seega kaebaja on enne 13(14)
3-22-1576 haldusakti andmist nõuetekohaselt ära kuulatud. Vaidlustatud käskkirjas leidis vastustaja, et kinnipeetava vastuväidetest ei nähtu asjaolusid, mis mõjutaksid otsustust avavanglaosakonnast kinnisesse osakonda tagasipaigutamise osas. Kohtule ei nähtu, et ümberpaigutamise otsustamisel ei oleks järgitud menetlusnõudeid.
21.Kokkuvõttes olen seisukohal, et nii Tallinna Vangla 22.04.2022 käskkiri nr 5-2/22/136 kui ka 25.04.2022 käskkiri nr 5-1/22/717 on õiguspärased ja puudub alus nende tühistamiseks. Kuivõrd 22.06.2022 vaideotsused kaebaja õigusi eraldiseisvalt ei riku, puudub alus ka nende tühistamiseks.
22.Vanglale esitatud kahju hüvitamise taotlusest nähtuvalt nõuab kaebaja hüvitist põhjusel, et Tallinna Vangla 22.04.2022 ja 25.04.2022 käskkirjad on tema hinnangul õigusvastased.
22.1.Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg 1 sätestab, et isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, võib nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada sama seaduse §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. Kuna eelnevalt tuvastasin, et Tallinna Vangla 22.04.2022 ja 25.04.2022 käskkirjasid (mille alusel kaebajale määrati kartserikaristus ja ta paigutati karistuse kandmise jätkamiseks ümber kinnisesse vanglasse) pole alust pidada õigusvastasteks, ei ole täidetud kahju hüvitamise peamine eeldus (haldusorgani õigusvastane tegevus).
22.2.Kahju hüvitamise nõuded jäävad seega samuti rahuldamata.
23.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebaja menetluskulud jäävad viidatud sättest tulenevalt tema enda kanda. Vastustaja pole menetluskulude väljamõistmise taotlust ega kuludokumente esitanud ning vastustaja võimalikud menetluskulud jäävad vastustaja enda kanda (HKMS § 109 lg 1).
24.Vastavalt kaebaja taotlusele asendatakse avaldatavas kohtuotsuses kaebaja ees- ja perekonnanimi tähemärkidega (HKMS § 175 lg 3). /allkirjastatud digitaalselt/ Maret Hallikma
14(14)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.