5.Jõustunud kohtulahendi avaldamisel Riigi Teatajas tuleb X ja Yi nimed, auto registrimärk ccc ja W ning Q kinnistu nimed asendada tähemärgiga.
EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED
Otsuse peale võib Tartu Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 30. novembril 2023. Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).
3-22-2726
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) teisaldas 27. juunil 2022 W kinnistul, Keeni külas, Otepää vallas asuva Xle kuuluva mootorsõiduki Audi 80 riikliku registrimärgiga ccc valvega parklasse asukohaga Jaama 75, Võru linn (digitaalse kohtutoimiku lehekülg (dtl) 34, 12; foto sõiduki paiknemisest enne teisaldamist dtl 109).
2.Kaebaja esitas 30. detsembril 2022 Tallinna Halduskohtule kaebuse PPA 27. juuni 2022. a toimingu peale, millega PPA teisaldas sõiduki tasulisse parklasse, ja PPA 26. augusti 2022. a kirja peale, millega tehti hoiatus hoiulevõetud sõiduki realiseerimiseks (dtl 1-9). Samuti esitas kaebaja heastamisnõude PPA kohustamiseks tagastada kaebajale mainitud sõiduk.
3.Tartu Halduskohus rahuldas 8. veebruari 2023. a määrusega kaebaja taotluse kaebetähtaja ennistamiseks, võttis kaebuse menetlusse, tunnistas vastustajaks PPA ning kohustas vastustajat kaebusele vastama ja esitama seisukoha esialgse õiguskaitse kohaldamise kohta (dtl 90-94).
4.PPA esitas 13. veebruaril 2023 vastuse, milles teatas, et sõiduk Audi 80 asub alates
7.veebruarist 2023 Kagu politseijaoskonna territooriumil Võrus, aadressil Räpina mnt 20a (dtl 95-96). Kaebajat on teavitatud võimalusest sõiduk sealt kätte saada, kusjuures otsust sõiduki hävitamiseks tehtud pole. PPA-l ei ole vastuväiteid esialgse õiguskaitse kohaldamiseks.
5.Tartu Halduskohus keelas 14. veebruari 2023. a määrusega PPA-l esialgse õiguskaitse korras hoiulevõetud sõiduki müümise ja hävitamise kuni kohtuotsuse jõustumiseni käesolevas haldusasjas (dtl 97-100).
6.PPA esitas 10. märtsil 2023 vastuse kaebusele (dtl 104-108).
7.Tartu Halduskohus kaasas 5. juuni 2023. a määrusega menetlusse kolmanda isikuna Yi ja andis kolmandale isikule võimaluse kaebusele vastamiseks (dtl 113-115).
8.Kolmas isik esitas 30. juunil 2023 vastuse kaebusele (dtl 118-120). Kolmas isik nõustus kaebusega ning palus kohtul kaebus rahuldada.
9.Kaebaja esitas 18. septembril 2023 vastuväite PPA vastusele (dtl 129-131) ja menetluskulude nimekirja koos kuludokumendiga (dtl 132-134).
10.PPA esitas 3. oktoobril 2023 täiendava seisukoha (dtl 139-142).
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
11.Kaebaja taotleb PPA kohustamist tuua W realiseerimise keelamist, väites järgmist:
kinnistule tagasi sõiduk ning sõiduki
1) PPA on õigusvastaselt teisaldanud mootorsõiduki tasulisse parklasse Jaama 75 Võru. 2) Tee oleks saanud vabastada ka ilma sõiduki teisaldamiseta. Vastustaja ei järginud seaduses sätestatud proportsionaalsuse põhimõtteid. 3) Vastustaja on rikkunud otstarbekuse põhimõtet. Politsei ei kontrollinud Q kinnistu omaniku õigust kasutada W kinnistu erateed. Tee, mida Q kinnistu omanik omavoliliselt kasutab, asub W kinnistu maal ning selle kasutamise osas ei ole W
3-22-2726 kinnistu omanik sõlminud Q kinnistu omanikuga kirjalikku kokkulepet, mis annaks Q kinnistu omanikule õiguse kasutada W kinnistule jäävat teed. 4) Q kinnistu piirneb avalikult kasutatava Vori-Hüti teega, mistõttu kinnisasjal on olemas vajalik juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt. W kinnistu omanik teatas 18. aprillil 2022 Q kinnistu omanikule, et sulgeb tee ning palus Q kinnistu omanikul lõpetada W kinnistul asuva tee omavoliline kasutamine alates 17. maist 2022. Selgitati, et sellest kuupäevast tee suletakse ning Q kinnistul tuleb kasutada kinnistule juurdepääsuks avalikult kasutatavat Vori – Hüti teed. 5) W kinnistu omanik otsustas sulgeda eratee sõiduautoga Audi 80, sellepärast, et Q kinnistu omanik sulges juurdepääsu W kinnistu hooneteni ning paigaldas tee tõkkeks põllutööriista. Tee tõkestamisel käis kohapeal W kinnistu omaniku nõudel politsei. Politsei jättis paigaldatud põllutööriistad eemaldamata ning soovitas sulgeda ka Q kinnistu omanikule W kinnistule jääv teeosa. Enne tee sulgemist otsiti kompromissi tee kasutamise osas. Kuna kokkulepet ei saavutanud, siis otsustati tee sulgeda sõiduautoga. Vastustaja ei ole Q ja W kinnistu omanikke kohelnud võrdselt ning eelistab Q kinnistu omanikku. 6) Asjaõigusseaduse (AÕS) § 68 lg 1 kohaselt on omand isiku täielik õiguslik võim asja üle. Seega oli W kinnistu omanikul õigus eraomandis olev tee sulgeda mootorsõidukiga. Eratee sulgemist ei saa käsitleda korrakaitseseaduse (KorS) § 52 lg 1 p 1 korrarikkumise või vahetu ohu tõrjumisena. 7) Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (KeÜS) § 32 lg 1 kohaselt teise isiku omandis oleval maatükil võib viibida üksnes omaniku loal. W kinnistu maa (tee) oli tähistatud eramaa siltidega ning teel viibimine võis toimuda ainult omaniku loal. 8) Liiklusseaduse (LS) § 72 lg-st 5 tulenevalt ei ole W kinnistu omanikul kohustust lubada Q kinnistu omanikul kasutada W kinnistu erateed. LS-ist tulenevalt ei ole mootorsõidukiga eratee sulgemine ja erateel parkimine keelatud tegevus. Erateele ei laiene LS-is sätestatud nõuded. 9) AÕS § 156 lg 1 kohaselt omanikul, kelle kinnisasjale puudub vajalik juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt või kinnisasja eraldi seisvalt osalt, on õigus nõuda juurdepääsu üle võõra kinnisasja. Juurdepääsu asukoht, kasutamise tähtaeg ja tasu määratakse kokkuleppel. Kui kokkulepet ei saavutata, määrab juurdepääsu ja selle kasutamise tasu kohus. Antud juhul on PPA pädevust ületades sekkunud pooltevahelisse tsiviilvaidlusse ning soosinud Q kinnistu omaniku ebaseaduslikku ja omavolilist tegevust. 10) W kinnistu eratee oli tähistatud eratee siltidega ning vastustajal puudus KorS § 50 lgst 1 tulenevalt õigus siseneda valdaja nõusolekuta kinnistule. Tegelikult puudus kõrgendatud oht ja korrarikkumine. Korrarikkumisena ei saa kindlasti käsitleda eraomaniku õigust paigaldada (parkida) kinnisasjale sõidukit ja püstitada tee takistusi. 11) Kuigi vastustajal oli juurdepääs registriandmetele, millest oli näha nii auto omanik kui ka omaniku kontaktandmed, ei peetud vajalikuks sõiduki omanikku sõiduki teisaldamisest teavitada. Samuti ei uuritud, kas sõiduauto on töökorras või mitte. Kuna kinnistu omanikku ega sõiduki omanikku ei olnud kohal, jäi täitmata KorS § 50 lg-s 3 sisalduv nõue, et valdusesse tuleb võimaluse korral siseneda valdaja või muu õigustatud isiku juuresolekul. 12) Kuigi vastustaja pidi viivitamatult KorS § 52 lg 3 alusel teavitama kaebajat ja W kinnisasja omanikku mootorsõiduki hoiule võtmisest ja väljastama neile hoiule võtmise protokolli, edastati protokoll kaebajale alles 26.augustil 2022. 13) Vastustaja 27. juuni 2022 kell 12.02 koostatud vallasasja hoiule võtmise protokolli ei ole koostatud 27. juunil 2022, vaid protokolli asuti koostama alles peale kaebaja
3-22-2726 telefonivestlusi piirkonnapolitseinik K. Kuntusega. Nimetatud tegevus ei ole õiguspärane ega ei ole kooskõlas KorS § 52 lg-ga 3. 14) Vastustaja ei ole protokolli koostades selgitanud välja tegelikku asjaolu, et tee asub W kinnistu maal ning Q kinnistu omanikul puudus õigus anda korraldusi võõra kinnisasja kohta. 15) Vallasasja hoiule võtmise protokollis on täpsustamata milles seisnes „vahetu ohu tõrjumine” ja „korrarikkumine” tegelikult. 16) Mootorsõiduk ei ole töökorras ning selle äratoomine Võru hoiukohast toob endaga kaasa täiendavaid kulutusi kaebajale. 17) Päästeseaduse (PäästeS) § 132 lg 2 kohaselt võib päästeasutus valdaja nõusolekuta siseneda tema valduses olevale piiratud või tähistatud kinnisasjale, ehitisse, eluruumi ja ruumi, sealhulgas avada uksi, väravaid ning kõrvaldada muid takistusi, kui see on vajalik päästetööks või demineerimistööks. Seega ei ole asjakohane vastustaja seisukoht, et sõiduki teisaldamise vajadus tulenes sellest, et operatiivsõidukitel st päästeasutusel puudub juurdepääs Q kinnistule. 18) Sõiduki teisaldamise menetlus on läbi viidud kaebajat ära kuulamata, millega vastustaja kohtles kaebajat haldusmenetluses objektina, mitte isikuna, kelle seisukohad väärivad ärakuulamist ja arvestamist.
12.Vastustaja vaidleb kaebusele vastu ning leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. Vastuseks kaebusele märkis vastustaja järgmist. 1) Sõiduk teisaldati KorS § 52 lg 1 p 1 alusel ning kaebajale selgitati korduvalt vastates tema pöördumistele nii elektrooniliselt kui telefoni teel (dtl 61, 75), et korrarikkumine seisnes eelkõige operatiivsõidukite tee kasutamise takistamises. Lisaks oli sõiduk W kinnistu erateele paigutatud kurvile risti viisil, kus sellele oleks võinud otsa sõita näiteks operatiivsõiduk, eriti just õhtusel või öisel ajal (dtl 109). 2) Vahemikul 25.-27. juunil 2022 tehti politseile mitmeid väljakutseid seoses tee blokeerimisega, mis on registreeritud politsei infosüsteemis. Politsei käis kohal mõlema kinnistu omanikuga vestlemas ja asjaolusid selgitamas. Samuti võttis politsei ühendust sõiduki omanikega asjaolude selgitamiseks. 3) 25. juunil 2022 kuulus vaidlusalune sõiduk kolmandale isikule, kes ei olnud teadlik, et tema sõiduk oli selliselt teele ette paigutatud ning politsei pöördumise peale andis ta sõiduki valdajale ehk W kinnistu omanikule korralduse sõiduk ümber paigutada. 4) 26. juunil 2022 tehti politseisse uus pöördumine, sest sõidukit ei olnud ümberpaigutatud ja naabril oli vajadus läbida teed, et järgmisel hommikul arsti juurde minna. Samal kuupäeval on sõidukile vormistatud omanikuvahetus (dtl 110-112), mis hetkest alates on sõiduki omanikuks kaebaja. 5) 27. juuni 2022 varahommikul tegi naaber uue pöördumine politseisse, kuivõrd tal oli reaalne vajadus läbida teed, et arsti juurde pääseda. Kohal käinud piirkonnapolitseinik võttis ühendust sõiduki uue omaniku ehk kaebajaga, selgitamaks asjaolusid. Kaebaja keeldus sõiduki tee pealt eest liigutamisest. Samuti võeti ühendust W kinnistu omanikuga (kelle maal sõiduk asus) ehk sõiduki valdajaga, kes samuti keeldus sõidukit liigutamast. Nii kaebaja kui sõiduki valdaja jäid oma seisukoha juurde, et sõidukit ei liigutata, et naaber ei saaks seda teed sõidukiga läbimiseks kasutada. 6) Politsei infosüsteemis on juhtumi raames fikseeritud, et enne teisaldamist käis teisaldamise otsustanud piirkonnapolitseinik Otepää vallavalitsuses ja selgitas välja, et tee, millel sõiduk asus, kuulub W kinnistu omanikule. Samuti tehti kindlaks, et tee kasutamisega seoses puuduvad kinnistusraamatus servituudid ja muud kirjalikud
3-22-2726 kokkulepped – seda selgitati ka osapooltele koos soovitusega kokkuleppe sõlmimiseks pöörduda kohtusse. 7) Samas ei ole kinnistute omandiküsimus käesolevas vaidluses oluline, kuna sellel ei olnud sõiduki teisaldamise otsuse tegemisel muud rolli, kui asjaolu, et esialgu paluti kinnistu omanikul sõiduki valdajana sõiduk kinnistule ümber paigutada selliselt, et erateed oleks vajadusel võimalik läbida operatiivsõidukil ja see ei kujutaks endast ohtu pimedal ajal, kuivõrd sõiduk asus ristipaigutatuna kurvi peal. Antud korraldusest kinnistu omanik sõiduki valdajana kui ka kaebaja sõiduki omanikuna mõlemad keeldusid, mistõttu võeti vastu otsus sõiduki teisaldamiseks. 8) Kaebaja väide, et politsei on eelnevalt andnud W kinnistu omanikule soovituse talle kuuluva eratee naabri kiuste sulgeda, on paljasõnaline ja ei vasta tõele. Politsei ei sekku tsiviilvaidlustesse (v.a erandjuhul avalikes huvides ohu tõrjumiseks) ega anna ühekülgset, st üht või teist osapoolt soosivat nõu. Kaebaja sõiduk teisaldati korrarikkumise kõrvaldamiseks, kuna sõiduki jätmisel kinnistule selliselt nagu see oli sinna paigutatud oli oht, et vajadusel (sh ohuolukorras) ei saa operatiivsõiduk kõnealust erateed kuidagi läbida. Potentsiaalse ohuolukorra esinemisel ei ole mõistlik eeldada, et operatiivsõiduk kasutab talle seadusega antud eriõigust takistuse kõrvaldamiseks kinnisasjale sisenemiseks. Operatiivsõidukil ei ole iseseisvat võimekust sellise takistuse eemaldamiseks ning antud juhul tuleks kohale kutsuda puksiir, et sõidukit tee pealt eest liigutada. Olukorras, kus teed võib olla vajalik läbida tuletõrjeautol näiteks tulekahju kustutamiseks või kiirabil elu päästmiseks võib juba paariminutiline viivitus takistuse eemaldamiseks viia traagiliste tagajärgedeni isiku varale, tervisele või lausa elule. 9) Arvestades, et kõnealune sõiduk ei ole töökorras ega liigu, siis selle eemaldamine tee pealt kiireloomulises ohuolukorras võtaks selgelt liiga palju aega ning takistaks elutähtsa teenuse osutamist. Kaebaja on nii oma kaebuses kui ka pöördumistes PPA-le tunnistanud, et sõiduk oli teele paigutatud, et tahtlikult naabritel takistada tee kasutamist, seega oli tee sulgemise eesmärk selgelt pahatahtlik. 10) Sõiduki hoiule võtmisel on selle säilimise garanteerimiseks vajalik sõiduki paigutamine valvega hoiukohta. Sõiduk teisaldati Jaama 75, Võru linnas asuvasse tasulisse valvega parklasse, mis oli sündmuspaigale lähim KorS § 52 lg 2 tingimustele vastav parkla. Erandkorras teisaldati sõiduk kohtumenetluse ajaks kulude vähendamise eesmärgil ümber Kagu politseijaoskonna territooriumile aadressil Räpina mnt 20a, Võru linn. 11) Kaebaja on õigesti viidanud, et AÕS § 68 lg 1 kohaselt on omand isiku täielik võim asja üle, kuid AÕS § 68 lg 2 näeb ette erandi, mille kohaselt võib omandiõigust kitsendada seaduse või teiste isikute õigustega. LS § 72 lg 5 kohaselt peab eratee omanik lubama erateed kasutada alarmsõidukil – tegemist on talumiskohustusega. Olukorras, kus teed võib olla vajalik operatiivsõidukil läbida ohuolukorras, kaalub potentsiaalne oht isikute elule või tervisele üle kaebaja õigused sõiduki omanikuna. Samuti kaalub potentsiaalne oht isiku tervisele üle omandiõiguse olukorras, kus teisel isikul on tarvis kasutada erateed arsti juurde liikumiseks. 12) 26. augustil 2022 tegi PPA kaebajale kirjaliku hoiatuse (dtl 69), milles märkis, et kaebajal on aega üks kuu oma sõidukile järele minemiseks, vastasel juhul sõiduk realiseeritakse KorS § 53 alusel. Hoiatuse tegemise aluseks oli KorS § 53 lg 6. Sõidukile järele minemise eelduseks oli märgitud teisaldus- ja hoiukulude eelnev tasumine, kuid sellest nõudest PPA loobus 2. novembril 2022 kaebajale edastatud e-kirjaga, kus kinnitati, et sõiduki teisaldus- ja hoiukulud jäävad PPA kanda (dtl 75). 13) Kaebajale anti võimalus oma sõidukile järele minna ilma täiendavate kohustusteta ning selle võimaluse teostamiseks pikendati talle antud tähtaega korduvalt. 2. novembri 2022. a e-kirjas kaebajale selgitati ka, et KorS ei näe PPA-le ette kohustust viia hoiule võetud vallasasi omanikule või tema näidatud kohta. KorS § 52 lg 4 näeb üksnes ette
3-22-2726 kohustuse tagada omanikule võimaluse saada asi tagasi peale hoiule võtmise asjaolude ära langemist. Seaduse sõnastusest nähtub, et kohustus korrarikkumise kõrvaldamiseks hoiule võetud asjale järele minemiseks on omanikul endal.
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
13.Praeguses asjas on kaebaja esitanud kaebuse PPA kohustamiseks tuua Võru tasulisest parklast W kinnistule tagasi sõiduk registreerimismärgiga ccc ning PPA keelamiseks nimetatud sõidukit realiseerida. Kaebaja hinnangul on PPA õigusvastaselt teisaldanud mootorsõiduki tasulisse parklasse. Sõiduk asus W kinnistul ning selle paigaldamise eesmärk oli lõpetada tee omavoliline kasutamine Q kinnistu omaniku poolt.
14.Vastustaja leiab, et 27. juuni 2022. a sõiduki teisaldamise toiming ja 2. novembril 2022 tehtud otsus on õiguspärased, sest on proportsionaalsed, motiveeritud, kaalutlusvigadeta ning seetõttu puudub alus nende õigusvastaseks tunnistamiseks. Samuti puudub alus PPA kohustamiseks sõiduki tagasitoomiseks W kinnistule või mistahes kaebaja näidatud kohta, kuivõrd kehtiv seadus sellist kohustust ette ei näe. Arvestades, et sõiduki teisaldamine oli õiguspärane, PPA on kaebaja sõidukit hoiustanud oma kulul ligi 9 kuud ja kaebajal on olnud terve see aeg võimalus oma sõidukile järele minna, siis on PPA-l õigus sõiduk KorS § 53 lg 1 p 5 ja lg 5 alusel hävitada.
15.Hinnanud poolte väiteid ja kogutud tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, leiab kohus, et kaebus on põhjendatud ning tuleb rahuldada. PPA 27. juunil 2022. a sõiduki teisaldamine
16.Kaebaja on selgitanud, et W kinnistu omanik otsustas sulgeda eratee sõiduautoga sellepärast, et Q kinnistu omanik sulges juurdepääsu W kinnistu hooneteni ning paigaldas tee tõkkeks põllutööriista (ader-kultivaator). Poolte vahel ei ole vaidlust, et W ja Q kinnistud ei kuulu kaebajale. Küll aga on kaebaja sõiduki registreerimismärgiga ccc omanik. Kinnistusraamatu väljavõttest nähtuvalt kuulub W kinnistu kolmandale isikule, s.o Y (dtl 116117).
17.Tee kasutamist reguleerib erinormina KeÜS § 33 lg 1, mille järgi avalikult kasutatavaid teid ja erateid võib kasutada igaüks seadustes sätestatud ulatuses. Teoreetiliselt on olemasoleva eratee alusele kinnistule võimalik seada sundvalduse abil kohaliku omavalitsuse kasuks piiratud asjaõigus, mis omakorda võimaldab määrata eratee avalikuks kasutamiseks. Vaidlust ei ole, et praegusel juhul ei ole teele sundvaldust seatud, samuti puuduvad kolmanda isiku eratee kasutamisega seoses kinnistusraamatus servituudid ja muud kirjalikud kokkulepped.
18.Kui omanik ei ole maatükki piiranud või tähistanud viisil, millest ilmneb tema selge tahe keelata või piirata võõraste viibimist maatükil, võib igaüks eeldada, et omanik lubab maatükil viibimist. Praegusel juhul oli erateele paigaldatud kaebaja sõiduk selliselt, et sellest oli selgelt aru saada, et kinnisasja omanik soovib võõraste eratee kasutamist piirata. Erateed võivad kinnisasja omaniku loata kasutada alarmsõidukid (sõiduk ja maastikusõiduk, millega täidetakse kiireloomulisi ameti- või tööülesandeid või ülesannet, mille kestel on vaja hoiatada teisi liiklejaid sellise sõiduki kohalolust (LS § 84 lg 1 p 1)) ja erakorralise või sõjaseisukorra ajal ka Kaitseväe sõidukid. Muudel sõidukitel peab eratee omanik lubama LS § 72 lg 5 alusel erateed ajutiselt kasutada ainult juhul, kui samasse kohta mõistlikult juurdepääsu võimaldav avalikult kasutatav tee on avarii või loodusõnnetuse tagajärgede likvideerimiseks suletud. Kaebaja on
3-22-2726 väitnud, et Q kinnistu piirneb avalikult kasutatava Vori-Hüti teega, mistõttu kinnisasjal on olemas vajalik juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt. Vastustaja ei ole sellele vastu vaielnud. AÕS § 156 lg 1 sätestab, et omanikul kelle kinnisasjale puudub vajalik juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt või kinnisasja eraldi seisvalt osalt, on õigus nõuda juurdepääsu üle võõra kinnisasja. KeÜS § 33 lg 3 annab avalikkusele õiguse tee või raja kasutamiseks vaid jalgsi, jalgrattaga või muul sarnasel viisil ega hõlma tee kasutamist mootorsõidukitega. Kohus selgitab, et juhul kui omanik piirab raja või tee kasutamist KeÜS § 33 lg 3 vastaselt, võib isik, kelle liikumine on takistatud, pöörduda hagiga tsiviilkohtusse ja nõuda tee kasutamise lubamist.
19.Vastustaja leiab, et olukorras, kus teed võib olla vajalik operatiivsõidukil läbida ohuolukorras, kaalub potentsiaalne oht isikute elule või tervisele üle kaebaja õigused sõiduki omanikuna. Samuti kaalub potentsiaalne oht isiku tervisele üle omandiõiguse olukorras, kus teisel isikul on tarvis kasutada erateed arsti juurde liikumiseks. PPA teisaldas vaidlusaluse sõiduki KorS § 52 lg 1 p 1 alusel. Kohtu hinnangul oli selline tegevus õigusvastane, kuna praegusel juhtumil ei olnud olukord avaliku korra kaitsega hõlmatud.
20.KorS § 4 lg 2 kohaselt on eraõiguse normide järgimine ja isiku subjektiivsete õiguste ning õigushüvede kaitstus avaliku korra osa niivõrd, kuivõrd kohtulikku õiguskaitset ei ole võimalik õigel ajal saada ja ilma korrakaitseorgani sekkumiseta ei ole õiguse realiseerimine võimalik või on oluliselt raskendatud ning kui ohu tõrjumine on avalikes huvides. See tähendab, et oma õiguste kaitsmine on eelkõige igaühe enda kohustus ning isikul on võimalik pöörduda tsiviilkohtusse. KorS § 4 lg-st 2 nähtub, et PPA sekkumiseks peaksid esinema samaaegselt järgmised eeldused: 1) kohtulikku õiguskaitset ei ole võimalik õigel ajal saada; 2) ilma PPA sekkumiseta ei ole õiguse realiseerimine võimalik või on oluliselt raskendatud; 3) ohu tõrjumine avalikes huvides. Kui vähemalt üks neist eeldustest täidetud ei ole, on PPA sekkumine välistatud. Praegusel juhtumil ei olnud KorS § 4 lg 2 eeldused täidetud. Seega ei olnud asjakohane kohaldada ka KorS § 52.
21.Kuigi sõiduki hoiukohta teisaldamise aktist ja vallasasja hoiulevõtmise protokollist nähtub, et sõiduk teisaldati KorS § 52 lg 1 p 1 alusel vahetu ohu tõrjumiseks ja korrarikkumise lõpetamiseks, põhjusel, et „sõiduk takistab operatiivsõidukitel, kui ka Q pererahval arsti juurde pääsemist“, on PPA 29. juuli 2022. a vastuses nr 2.1-3/22061-2 viidanud veel sellele, et sõiduk oli pargitud langusele selliselt, et sellele võib mitte märkamisel otsa sõita, eriti just õhtusel ja öisel ajal liikudes, mistõttu võib isikutele tekkida varaline kahju, samuti sattuda ohtu isikute elu või tervis“ (dtl 34). Vastuses kaebusele selgitas PPA, et kaebajale selgitati korduvalt vastates tema pöördumistele nii elektrooniliselt kui telefoni teel, et korrarikkumine seisnes eelkõige operatiivsõidukite tee kasutamise takistamises. Lisaks oli sõiduk W kinnistu erateele paigutatud kurvile risti viisil, kus sellele oleks võinud otsa sõita näiteks operatiivsõiduk, eriti just õhtusel või öisel ajal.
22.KorS-st ei nähtu, et PPA võiks riikliku järelevalve meetmeid kohaldada abstraktses ohuolukorras. Vaidlust ei ole, et praegusel juhtumil ei kasutanud alarmsõiduk erateed. PPA viitas oma selgitustes potentsiaalsele ohule, aga tegelikkuses ei olnud ühelgi alarmsõidukil probleeme erateele seatud takistusega.
23.Seega oli PPA poolt sõiduki teisaldamine ja hoiule võtmine KorS-iga vastuolus. Eelnevast tulenevalt on põhjendatud kaebaja nõue PPA kohustamiseks tuua W kinnistule tagasi sõiduk. Riigivastutuse seaduse (RvastS) § 11 lg 1 kohaselt võib kannatanu avaliku võimu kandjalt rahalise hüvitise asemel nõuda kehtetuks tunnistatud või vastavas osas muudetud haldusakti või
3-22-2726 toimingu õigusvastaste tagajärgede kõrvaldamist. Heastamisnõude puhul on olemuselt tegemist eriliiki kohustamisnõudega (vt Riigikohtu 24. aprilli 2018. a määrus asjas nr 3-17-725, p 12). Kuna heastamiskaebus on kohustamiskaebuse eriliik, laieneb sellele HKMS § 41 lg 3. Selle sätte kohaselt võib kohus ka heastamiskaebuse rahuldamisel kirjutada asutusele ette konkreetse tegevuse – selles asjas on selleks konkreetseks tegevuseks sõiduki W kinnistule tagasi viimine. Vastustaja viide KorS § 52 lg-le 4 ei ole asjakohane.
26.augustil 2022 kaebajale tehtud hoiatus
24.Asja materjalidest nähtub, et PPA teisaldas 27. juunil 2022 sõiduki ja viis selle vallasja protokolli ja sõiduki hoiukohta teisaldamise akti nr AA0162073 (dtl 12) kohaselt aadressile Jaama 75, Võru, Võru maakond. Aktist nähtub, et teisaldamine tehti põhjusel, et kaebajale kuuluv sõiduk asus kruusateel, mis viis Q kinnistule.
25.LS § 92 lg 2 p-de 1-8 kohaselt võib sõiduki teisaldada valvega hoiukohta siis, kui sõiduk on pargitud nii, et see on ohtlik teistele liiklejatele või häirib oluliselt liiklust; nii, et see kahjustab teed või haljasala; selleks keelatud kohas nii, et see segab tee, haljasala, hoonete või rajatiste hooldustöid; puudega inimese sõiduki parkimiskohale liikumispuudega või pimedat inimest teenindava sõiduki parkimiskaardita; kõnniteel, ohutussaarel või eraldusribal, välja arvatud liikluskorraldusvahendiga tähistatud parkimiskohtades; õue ja teega külgneva ala sissesõidul, samuti garaaži kasutamist takistav sõiduk garaaži sissesõidul; teisaldamist tähistava liiklusmärgiga märgistatud alale õigusvastaselt; ühissõidukirajale. Sõiduki hoiukohta teisaldamise aktist nähtub, et vaidlusalusel juhtumil ei olnud ühegi nimetatud LS § 92 lg-s 2 sätestatud olukorraga tegemist, õiguslikuks aluseks sõiduki teisaldamisel oli KorS § 52. KorS § 52 lg 1 p 1 sätestab, et politseil või seaduses sätestatud juhul muul korrakaitseorganil on õigus võtta vallasasi hoiule vahetu ohu tõrjumiseks või korrarikkumise kõrvaldamiseks. Nagu kohus eelnevalt märkis, ei olnud selles asjas asjakohane kohaldada KorS §-i 52.
26.KorS § 53 lõiked 5 ja 6 sätestavad, et kui võib eeldada, et asja ei ole võimalik müüa avalikul enampakkumisel ega muul viisil, või kui kohtutäituril ei õnnestu vara müüa, korraldab korrakaitseorgan asja hävitamise või pöörab selle riigi omandisse. Enne asja müümist, hävitamist või riigi omandisse pööramist teavitab korrakaitseorgan sellest tuvastatud omanikku või seaduslikku valdajat. PPA on 26. augusti 2022. a otsuses nr 1.11-11/208-1 märkinud, et sõiduk on toimetatud hoiukohta politsei korraldusel ning sõiduki juhil, omanikul või valdajal on LS § 92 lg-st 12 tulenev kohustus sõiduki teisaldamise ja hoidmise eest tasuda. Samuti selgitas PPA, et kaebajale kuuluvat sõidukit ei ole senini hoiukohast ära toimetatud ning sõiduki teisaldamise ja hoiustamise eest ei ole tasutud ega ole sõlmitud sõiduki hoidmiseks hoiukohaga lepingut. Seetõttu on kaebaja kohustatud 26. septembriks 2022 teenuse eest tasuma ja sõiduki hoiukohast ära toimetama või sõlmima hoiukohaga lepingu teenuse edasiseks kasutamiseks (seda kuupäeva pikendas PPA esmalt 7. oktoobrini 2022 (dtl 30), siis 10. novembrini 2022 (dtl 31) ja siis kuni 23. novembrini 2022 (dtl 52)). Nimetatud kohustuste tähtajaks täitmata jätmisel korraldab PPA KorS § 53 alusel hoiulevõetud sõiduki müümise või hävitamise hoiukulude katteks.
27.LS § 92 lg 12 sätestab, et sõiduki valvega hoiukohta või politseiasutusse toimetamise ning seal hoidmise ja valvamise kulud hüvitab selle juht, omanik või valdaja sama paragrahvi lõike 14 alusel kehtestatud korras ja määrades. LS § 92 lg 13 kohaselt vabastatakse sõiduki juht, omanik või valdaja sama paragrahvi lõikes 12 nimetatud kulutuste hüvitamisest, kui tema tegevuses puudus süüteokoosseis. Asja materjalidest nähtub, et kuigi 26. augusti 2022. a otsuses nõuti kulude tasumist, on PPA sellest nõudest hiljem loobunud. PPA on 2. novembri 2022. a
3-22-2726 vastuses kaebajale selgitanud, et teisalduse- ja hoiukulud jäävad ikkagi PPA kanda (dtl 75). PPA ei põhjendanud, miks ta 2. novembril 2022 teisalduse- ja hoiukulude väljamõistmise osas oma seisukohta muutis. Ainus põhjendus on täiendav asjaolude uurimine. Kohus leiab, et kuna PPA võttis kaebaja sõiduki hoiule KorS § 52 lg 1 p 1 alusel, olukorras, kus juhtum ei olnud avaliku korra kaitsega hõlmatud ja sõidukit ei oleks tohtinud teisaldada, siis pole ka kaebajalt kulude väljanõudmine põhjendatud. Seetõttu on õigusvastane ka kaebajale tehtud PPA
26.augusti 2022. a hoiatus.
28.Kaebaja taotles ühe nõudena seda, et kohus keelaks vastustajal sõiduki realiseerimise. HKMS § 45 lg 1 kohaselt võib keelamiskaebuse esitada üksnes juhul, kui on põhjust arvata, et vastustaja annab haldusakti või teeb toimingu, mis rikub kaebaja õigusi, ning õigusi ei saa tõhusalt kaitsta haldusakti või toimingu hilisemal vaidlustamisel. RVastS § 5 lg 1 sätestab, et isik võib nõuda haldusakti andmata jätmist või halduse toimingu sooritamata jätmist, kui haldusakt või toiming rikuks tema õigusi ja tooks tõenäoliselt endaga kaasa tagajärje, mida ei saaks kõrvaldada haldusakti või toimingu hilisemal vaidlustamisel. Kuna kaebajale kuuluva sõiduki teisaldamine ja hoiule võtmine on olnud õigusvastane, siis ei tohi PPA-l hoiulevõetud sõidukit KorS § 53 alusel ka hävitada. Eelnevast tulenevalt keelab kohus vastustajal hoiulevõetud sõiduki realiseerimise. Menetluskulud ja muud menetluslikud otsustused
29.HKMS § 158 lg 5 kohaselt määrab kohus otsuses kindlaks menetluskulude jaotuse ja menetlusosalistelt väljamõistetavad menetluskulud. HKMS § 108 lg 1 sätestab, et menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Selle sätte alusel kannab kaebaja menetluskulud vastustaja.
30.HKMS § 109 lg 1 sätestab, et menetluskulude väljamõistmiseks esitatakse kohtule enne kohtuvaidlusi menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid. Kohtule on 18. septembril 2023 esitatud menetluskulude nimekiri ja kuludokument, mille kohaselt on kaebajal esindaja Jesse Consulting MTÜ ning kaebajal on tekkinud menetluskulu summas 720 eurot (dtl 132-134). Kaebaja palub vastustajalt välja mõista menetluskulud summas 720 eurot ning kohtukuluna kantud riigilõivu.
31.Kohus nõustub vastustajaga, et kaebajale ei saa menetluskulusid (välja arvatud riigilõiv) vastustajalt välja mõista, kuna kaebajal ei ole kohtumenetluse käigus esindajat olnud. Kohtuga on suhelnud vaid kaebaja, kes ei ole üheski pöördumises näidanud, et tal on esindaja. Eeltoodust tulenevalt ei saa kaebaja taotleda õigusabikulude väljamõistmist vastustajalt, kuivõrd tal ei ole neid tekkinud. Sellist seisukohta toetab ka Riigikohtu 22. oktoobri 2012. a otsus asjas nr 3-3-146-12. Samuti on kohtumenetluses levinud põhimõte, et väljamõistetavate menetluskulude suurus peab olema menetlusosalistele ettenähtav (Riigikohtu 15. oktoobri 2013. a otsus asjas nr 3-3-1-35-13, p 32). Praegusel juhul kaebaja kasuks menetluskulude väljamõistmine läheks selle põhimõttega selgelt vastuollu.
32.Õige on ka vastustaja seisukoht, et kaebaja esitatud volikirjast nähtuvalt ei saa kaebaja kui Jesse Consulting MTÜ juhatuse liige ehk füüsiline isik olla enda kui füüsilise isiku esindaja kohtumenetluses ega nõuda esinduskulusid. Nii seadusest kui tehingust tulenev esindusõigus eeldab kahe eraldiseisva õigussubjekti – esindaja ja esindatava olemasolu (tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 117).
3-22-2726
33.Eelnevast tulenevalt mõistab kohus PPA-lt kaebaja kasuks välja menetluskulud summas 20 eurot (riigilõiv). Ülejäänud osas jäävad menetluskulud poolte endi kanda.
34.HKMS § 175 lg 1 näeb ette jõustunud kohtuotsuse avaldamise arvutivõrgus, otsus avaldatakse elektroonilises Riigi Teatajas. Jõustunud kohtulahendi avaldamisel Riigi Teatajas tuleb X ja Y nimed, auto registrimärk ccc ja W ning Q kinnistu nimed asendada tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3).
(allkirjastatud digitaalselt) Kadri Palm kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.