1.Võtta haldusasja materjalide juurde väljavõte X vabakasutuskontost ajavahemiku 12. juuni kuni 11. oktoober 2023. a kohta.
2.Vabastada X esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel riigilõivu tasumise kohustusest.
3.Jätta X esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.
4.Asendada määruse avaldamisel taotleja nimi tähemärgiga.
Edasikaebamise kord
Määruse resolutsiooni p 3 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Muus osas määruse peale määruskaebust esitada ei saa.
Muud selgitused
Määrus tõlgituna vene keelde toimetatakse kätte taotlejale.
Viru Vangla kinnipeetav X esitas 12. oktoobril 2023 Tartu Halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse. Taotleja selgitas, et räägib teisipäeviti valvuritele, et enne, kui K. Venela võtab täitmiseks ravimite pinalid ära, ütleksid nad K. Venelale, et ta jätaks taotlejale tableti, mille ta peab võtma lõuna ajal. K. Venela võtab ravimipinali ära ja ei jäta tablette, mida taotleja peab võtma lõuna ajal. X palub kohtul kontrollida K. Venela tegevusi. Esialgse õiguskaitse eesmärk on kohustada K. Venelat suhtuma oma kohustustesse vastutustundlikult. Koos esialgse õiguskaitse taotlusega esitas X menetlusabi taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks.
2.Tartu Halduskohus jättis 17. oktoobri 2023. a määrusega Xi esialgse õiguskaitse taotluse käiguta, andes selles esinevate puuduste kõrvaldamiseks 3-päevase tähtaja.
3.Tartu Halduskohtusse saabus 24. oktoobril 2023 Xi puuduste kõrvaldamise avaldus. Taotleja märkis, et esialgse õiguskaitse meetmena palub ta vanglale ettekirjutuse tegemist, et peatataks oht elule ja tervisele, sest ilma nende ravimiteta tunneb taotleja valu.
4.Vastusena kohtunõudele esitas Viru Vangla 27. oktoobril 2023 seisukoha Xi esialgse õiguskaitse taotluse kohta, paludes jätta esitatud esialgse õiguskaitse taotlus läbi vaatamata või rahuldamata. Ka edastas vangla taotlusega seonduvad kohtueelse menetluse dokumendid.
Viru Vangla selgitas, et selleks, et kinnipeetavad, kellele on määratud ravim lõunaks, oma ravimi saaksid, jäetakse teisipäeva lõunane ravim eraldi pakendiga üksusesse, samamoodi tegutsetakse ka taotleja puhul. Kuigi vangla teeb kõik endast oleneva, et pinalid oleksid täidetud õigesti, ei saa inimlikke eksimusi täielikult välistada, kuid kui patsient neist korrektselt teavitab, saab sellised probleemid ka jooksvat lahendada. Vangla meditsiiniosakonna poolt on korraldatud ravimipinali toitmise ajaks lõunase ravimi jätmine osakonda. Vangla meditsiiniosakonnale on veelkord üle rõhutanud taotluses tõstatatud probleemide eelkirjeldatud lahendused. Lisaks märkis vangla, et vangla hinnangul puudub asjakohane vaidemenetlus. Kuigi taotleja on oma 10. oktoobri 2023. a pöördumise pealkirjastanud vaidena, ei vasta see haldusmenetluse seaduses sätestatud vaide nõuetele ning on oma olemuselt info vangla töökorralduse võimalike puudujääkide kohta.
KOHTU SEISUKOHT
5.Vastavalt riigilõivuseaduse § 60 lg-le 6 tasutakse halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel riigilõivu 20 eurot. Taotleja on esitanud menetlusabi taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks. Kohus võtab Xi menetlusabi taotluse lahendamiseks haldusasja materjalide juurde halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 62 lg 2 alusel väljavõtte tema vabakasutuskontost ajavahemiku 12. juuni – 11. oktoober 2023. a kohta.
6.Kuna Xi vanglasisese isikukonto väljavõttest esialgse õiguskaitse taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu kohta (s.o 12. juuni – 11. oktoober 2023) nähtub, et lähtudes HKMS § 112 lg 1 p-st 1 ja Riigikohtu üldkogu 12. aprilli 2016. a kohtuotsusest nr 3-3-1-35-15 ei suuda taotleja oma majandusliku seisundi tõttu 20 euro suurust menetluskulu tasuda, on menetlusabi andmise majanduslikud eeldused täidetud. Kuigi esialgse õiguskaitse taotluse eduväljavaated on kasinad, peab kohus menetlusökonoomiast lähtuvalt mõistlikuks vabastada taotleja HKMS § 110 lg 1 p 1 alusel täielikult riigilõivu tasumisest esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel.
7.HKMS § 249 lg 1 kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. HKMS § 249 lg-st 3 tulenevalt arvestab kohus esialgse õiguskaitse määruse tegemisel avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi. HKMS § 249 lg-st 2 lähtudes on esialgse õiguskaitse taotluse esitamine lubatud ka vaidemenetluse ajal.
8.Esmalt märgib kohus sarnaselt 17. oktoobri 2023. a määruses märgitule, et esialgse õiguskaitse taotluse raames ei saa taotleja nõuda abstraktselt vanglaametniku kohustamist suhtuda oma ametikohustustesse vastutustundlikult. Seega ei saa samamoodi esialgse õiguskaitse meetmena kohustada vanglat peatama taotleja elu ja tervise ohtu seadmine. Esialgse õiguskaitse raames saab kaebaja nõuda abinõu kohaldamist, mis seondub konkreetse haldusakti või toiminguga. Kuna kohtule arusaadavalt on Xi eesmärk, et talle jäetaks teisipäeviti ravimipinali vahetamise ajal lõunane ravim, tõlgendab kohus, et taotleja on esitanud esialgse õiguskaitse taotluse, milles ta nõuab Viru Vangla kohustamist jätta taotlejale ravimipinali äravõtmisel tema lõunane ravim.
9.Võttes arvesse, et kohtuasja materjalidest nähtuvalt on taotleja esitanud Viru Vanglale
10.oktoobril 2023 pöördumise, mis on pealkirjastatud vaidena ning milles taotleja heidab ette, et K. Venela ei jäta talle pinali äravõtmisel lõunast ravimit, siis on kohtu hinnangul olemas vaidemenetlus, mille raames saab esitada esialgse õiguskaitse taotluse. Vaatamata sellele, et
vangla hinnangul on eelnimetatud pöördumine oma olemuselt info vangla töökorralduse võimalike puudujääkide kohta, pole kohtu hinnangul välistatud, et tegemist on vaidega, millel esinevad puudused.
10.Selleks, et kohus saaks rahuldada esialgse õiguskaitse taotluse, peab taotlejal esinema esialgse õiguskaitse vajadus. Esialgse õiguskaitse vajaduse hindamisel tuleb arvestada abinõu kohaldamata jätmise vahetut ning faktilist mõju isiku olukorrale (Tartu Ringkonnakohtu 12. mai 2014. a määrus haldusasjas nr 3-14-50441, p-d 10-11). Esialgse õiguskaitse vajadus tähendab eelkõige ohtu, et esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisel saabuvad taotleja jaoks pöördumatud või hiljem raskesti kõrvaldatavad tagajärjed.
11.Kohus leiab, et taotlejal puudub esialgse õiguskaitse vajadus. Olukorras, kus vangla meditsiiniosakond on taotleja lõunase ravimi jätnud ravimipinali täitmise hetkeks osakonda, piisab taotlejal lõunase ravimi saamiseks sellest, kui ta teavitab oma soovist vanglaametnikku. Kui siiski taotleja lõunast ravimit pole osakonda jäetud, tuleb taotlejal sellest meditsiiniosakonda viivitamatult teavitada. Seega on kohtu hinnangul taotlejale tagatud ravimipinali äravõtmisel lõunase ravimi manustamise võimalus ning esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisega ei kaasne taotlejale pöördumatuid tagajärgi.
12.Eeltoodud põhjendustele tuginedes jätab kohus Xi esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata.
13.Kohus asendab avaldatavas määruses taotleja nime tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3, § 179 lg 4).
(allkirjastatud digitaalselt) Kadri Palm kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.