Enefit Power AS-i kaebus Konkurentsiameti 31.08.2023 korraldusele nr 10976785
Menetlusosalised
Kaebaja Enefit Power AS, esindajad vandeadvokaadid Martin Triipan, Martin Mäesalu ja Kevin Gerretz ning vandeadvokaadi abi Alan Paas Vastustaja Konkurentsiamet, esindajad MP ja KR
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 13.10.2023 määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
Enefit Power AS-i määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Jätta Enefit Power AS-i määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 13.10.2023 määruse haldusasjas nr 3-23-2123 resolutsiooni p 5 muutmata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale ei saa edasi kaevata (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 235 lg 1, § 252 lg 7).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Enefit Power AS (kaebaja) tegeleb elektrienergia, soojuse ja vedelkütuste tootmisega ning tema ainuaktsionäriks on Eesti Energia AS. Alates 23.09.2022 on kaebaja kohustatud müüma universaalteenuse osutamiseks elektrienergiat, samuti tekkis kaebajal kohustus tasuda Konkurentsiametile (KA) järelevalvetasu konkurentsiseaduse (KonkS) § 531 lg 4 ja lg 5 p 5 kohaselt.
Kaebaja esitas 26.09.2022 KA-le universaalteenuse osutamiseks müüdava elektrienergia tootmishinna kooskõlastamise taotluse, kuid KA jättis 29.09.2022 otsusega nr 7-3/2022-136 taotletud tootmishinna 181,83 €/MWh kooskõlastamata ja kehtestas kaebajale ajutise tootmishinna 154,08 €/MWh. Ka uue, 24.10.2022 esitatud taotluse universaalteenuse tootmishinna 172,59 €/MWh kooskõlastamiseks jättis KA 28.04.2023 otsusega nr 7-3/2023069 rahuldamata, märkides selles, et jätkuvalt kehtib 29.09.2022 otsusest tulenev tootmishind
3-23-2123 154,08 €/MWh. Pärast vaidemenetluse läbimist vaidlustas kaebaja 28.04.2023 otsuse Tallinna Halduskohtus, poolelioleva menetluse nr on 3-23-1695.
3.KA andis 31.08.2023 korralduse nr 10976785, mille alusel oli Enefit Power AS-l kohustus tasuda hiljemalt 30.09.2023 järelevalvetasu 1 251 100,03 eurot, mille hulka kuulus ka 29.09.2022 otsusega nr 7-3/2022-136 seonduv järelevalvetasu 1 179 207,52 eurot.
4.Enefit Power AS esitas Tallinna Halduskohtule 26.09.2023 kaebuse, milles taotles 31.08.2023 korralduse tühistamist 1 179 207,52 euro osas. Lisaks taotles kaebaja esialgse õiguskaitse korras selles summas järelevalvetasu korralduse kehtivuse peatamist. Vaidlustatud korraldus on motiveerimata, KA ei ole lähtunud kehtivast järelevalvetasu regulatsioonist ning on rikkunud uurimispõhimõtet. Järelevalvetasu määramise regulatsioon on vastuolus põhiseadusega (PS), sest see ei sätesta järelevalvetasu aluseks oleva müügitulu täpsemat arvutamise viisi ning määratav järelevalvetasu riivab ebaproportsionaalselt kaebaja omandipõhiõigust ja ettevõtlusvabadust. Esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmise korral peab kaebaja maksma ebamõistlikult suurt järelevalvetasu, mis võtab selle summa ettevõtte likviidsest käibevahendite rahavoost välja. See kahjustaks ettevõtte majandustegevust ja elektrienergia tootmise suutlikkust. Ebaproportsionaalne on nõuda järelevalvetasu tasumist kohe. PS-ga vastuolus olevate sätete kohaldamist ei saa hiljem tagasi pöörata. Kaebaja majanduslik olukord on viimasel ajal oluliselt halvenenud, sh seoses kohustusega müüa reguleeritud tootmishinnaga elektrienergiat universaalteenuse osutamiseks. Praeguses turuolukorras on elektritootmine kaebaja jaoks kahjumlik, 2023. a-l on kaebaja puhaskahjumiks üksnes füüsilise toodangu põhjal prognoositud 87,9 miljonit eurot. Ehkki kaebajal õnnestub prognooside järgi teenida 2023. a-l kasumit, on selle põhjuseks varasemad erakordselt kõrged elektrihinnad elektri ettemüügil Põhjamaadesse. Tõenäoliselt ei õnnestu kaebajal 2024. a-l sama kasumlikke tehinguid teha. Järelevalvetasu maksmise kohustus süvendab niigi rasket majanduslikku olukorda. Kaebaja puhaskahjum 2022. a-l oli 27 miljonit eurot, 2021. a-l moodustas puhaskasum 83 miljonit eurot ehk võrreldes üleeelmise aastaga vähenes tegevuse finantstulemus 110 miljoni euro võrra. Negatiivne mõju tuli olulisel määral universaalteenusest. Ettevõtte ärikulud olid 2022. majandusaastal kokku 1 021 miljonit eurot ja 2021. majandusaastal 562 miljonit eurot. Kulude suurenemine oli tingitud universaalteenuse osutamiseks vajaliku elektritoodangu koguse suurendamise vajadusest. Tööjõukulud moodustasid nt 2022. a aruandeaastal 56 miljonit eurot, mis on 13 miljonit eurot rohkem kui 2021. a-l ning kasvu põhjuseks oli inimeste arvu suurenemine seoses tootmise kasvuga. Järelevalvetasu maksmiseks kohustamine oleks vastuolus KonkS-s sätestatud järelevalvetasu eesmärgiga. Investeerimismahukates valdkondades, sh energeetikatööstuses, planeerivad ettevõtted oma tegevusi pikalt ette. Igasugune täiendav kulu tähendab suhteliselt intensiivset varaliste õiguste riivet. Kaebaja ettevõtlusvabaduse ja omandiõiguse kahjustamise ohule vastanduvat avalikku huvi ei esine. Järelevalvetasu maksmine üksnes lükkub edasi. Puudub põhjuslik seos järelevalvetasu maksmise ning KA poolt avalike ülesannete täitmise suutlikkuse vahel. Avalikes huvides on vältida kaebaja kui universaalteenuse osutaja finantsseisu edasist kahjustamist. Kaebuse rahuldamisel ja kaebajale raha tagastamisel on see inflatsiooni tõttu kaotanud märkimisväärselt väärtust. Seadusest tulenev intress ei korvaks inflatsiooniga kaasnevat väärtuse vähenemist. Samuti ei näe seadus ette kaebaja krediidiga seotud kulude hüvitamist.
Halduskohus kohaldas 27.09.2023 määrusega esialgset õiguskaitset kuni 16.10.2023.
KA palus 05.10.2023 seisukohas esialgne õiguskaitse tühistada.
Kaebus on põhjendamatu. Seaduse järgi tuleb järelevalvetasu arvutamisel võtta aluseks iga kalendriaasta 15. juuli seisuga antud kehtiv haldusakt. KA-l puudub sellest nõudest 2(7)
3-23-2123 kõrvalekaldumiseks diskretsiooniõigus. Iga ettevõtja müügitulu suuruse ümberarvutamine 15. juuli seisuga oleks ka võimatu, sest nt 2022. a augustis esitas KA järelevalvetasu korraldused 158 ja 2023. a augustis 166 ettevõtjale. Kõik ettevõtjad täitsid kohustuse, sh tasus kaebaja muus osas peale vaidlustatava summa korraldusega nõutud järelevalvetasu. KA pole kellegi müügitulu 15. juuli seisuga ümber arvutanud. KA ei saa jätta korraldust esitamata või esitada seda seaduses sätestatust erinevalt. Järelevalvetasu arvutamise aluseks olev 29.09.2022 otsus on kehtiv haldusakt, kaebaja ei vaidlustanud seda ning on otsust rohkem kui aasta täitnud. 29.09.2022 otsusega seonduvad etteheited on asjakohatud. Vastuolu PS-ga puudub. Esialgse õiguskaitse kohaldamine ei ole vajalik, eesmärgipärane ega proportsionaalne. Kaebus on ilmselgelt perspektiivitu. Valitseb ülekaalukas avalik huvi, et ettevõtja tasuks majandusregulatsiooni kulu, mis tema tegevusega on kaasnenud ja mille tasumise kohustus on talle seadusega pandud. Kui haldusorgan on tegevused juba teinud ja riigieelarvest on kulud kantud, loob esialgse õiguskaitse korras kulu ajatamine ebavõrdse olukorra nende ettevõtjatega, kes on järelevalvetasu õigeaegselt tasunud. Kuna järelevalvetasu eesmärgiks on reguleerimisele kuuluvate sektorite tugevama järelevalve kohaldamine, mille kaudu tagatakse tarbijatele kvaliteetne teenus põhjendatud hinnaga, kahjustaks järelevalvetasu maksmata jätmine oluliselt tarbijate heaolu. Järelevalvetasu võimaldab arendada konkurentsi energiasektoris ning kliimaneutraalsuse eesmärgi saavutamist tarbijale vähem koormaval moel. Lisaks tagatakse sellega KA-le lisanduvate ülesannete täitmine ning tugevdatakse KA võimekust. Vaba konkurents toimib seeläbi tõhusamalt. Kaebaja ei ole ettevõte, kes ei suudaks järelevalvetasu maksta. Samuti ei teki kaebajale järelevalvetasu maksmisest kahju, sest järelevalvetasu ei saa käsitada kahjuna. Kuna järelevalvetasu laekub riigieelarvesse, on pärast tasu maksmist ja olukorra muutumist kaebajal võimalus tasu riigilt tagasi saada.
7.Tallinna Halduskohus jättis 13.10.2023 määrusega kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata alates 17.10.2023 (resolutsiooni p 5). Kaebajal puudub esialgse õiguskaitse vajadus. Kaebaja ei väida, et tal puuduvad vahendid 1 179 207,52 euro tasumiseks või see põhjustaks talle pöördumatuid tagajärgi. Kuigi kaebaja leiab, et ta ei saa enam teha sama kasumlikke tehinguid, võrreldes 2023. a talvel elektri ettemüügiga Põhjamaadesse, ei veena see, et 2023. a kasum poleks piisav kahjumi korvamiseks ja järelevalvetasu maksmiseks. On tõsi, et 1 179 207,52 euro tasumise kohustus on suhteliselt intensiivne varaliste õiguste riive ning igasugune rahaline kohustus mõjutab finantsseisu halvemuse poole. Siiski pole pelgalt kahjulik mõju esialgse õiguskaitse vajaduse jaatamiseks piisav, kui sellega ei kaasne pöördumatuid ega raskesti kõrvaldatavaid tagajärgi. Kui kaebaja võidab kohtuvaidluse, saab ta alusetult makstud raha tagasi koos intressiga. Kui vastustaja õigusvastase tegevusega on kaasnenud täiendavat kahju, saab kaebaja nõuda selle hüvitamist. Kui möönda kaebajal esialgse õiguskaitse vajadust, jääb taotlus ikkagi rahuldamata. Kaebust ei saa praeguses menetlusstaadiumis pidada ilmselgelt perspektiivituks, kuid kaebaja huvid esialgse õiguskaitse kohaldamiseks ei ole ülekaalukad. Ei ole usutav, et kaebaja satuks järelevalvetasu maksmisel raskustesse, millest tekiks oht avalikule huvile universaalteenuse osutaja toimimiseks. Vastukaaluks esineb avalik huvi selle vastu, et riigieelarvesse laekuks maksed KA tegevuse rahastamiseks järelevalve valdkonnas. Seaduse järgi rahastatakse järelevalvetasu laekumisest KA järelevalvetööd eriseadustega reguleeritud turgude üle, et tagada tarbijatele katkematu, turvaline ja kvaliteetne teenus majanduslikult põhjendatud hinna eest, edendades samas nende turgude jätkusuutlikku arengut. KonkS-i muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirja kohaselt finantseeritakse KA kui majandusregulaatori tegevust järelevalvetasudest, mida maksavad reguleerivad ettevõtjad. KA täiendava rahastamise eesmärgiks on reguleerimisele kuuluvatele sektoritele tugevama järelevalve kohaldamine, mille kaudu tagatakse tarbijatele kvaliteetne teenus põhjendatud hinnaga. Lisaks tagatakse sellega KA-le lisanduvate ülesannete täitmine ning tugevdatakse KA 3(7)
3-23-2123 võimekust. Asjaolu, et elektrituruseaduse ja KonkS-i muutmise seaduse eelnõu seletuskirja kohaselt peeti universaalteenuse kasutuselevõtuga seoses vajalikuks kahe täiendava ametikoha loomist ning sellega kaasnev kulu kaetakse järelevalvetasust, ei tähenda, et järelevalvetasu kasutatakse vaid kahe ametniku töötasu maksmiseks. Kogutavad järelevalvetasud ei ole mõeldud üksnes universaalteenuse jaoks, vaid laiemalt KA järelevalvetegevuse tõhususe tõstmiseks. Kuigi kaebaja viidatud analoogia maksude laekumises seisneva avalikku huvi käsitleva kohtupraktikaga on kohane (s.o esialgne õiguskaitse lükkab maksu üksnes edasi ja maksu kohene laekumine pole vajalik), kaalub praegusel juhul avalik huvi kaebaja õigused üles. Kui KA tegevuse tarbeks on kulutused riigieelarvest juba kantud, siis on oluline saada ettevõtjatelt ka õigeaegselt järelevalvetasud, millega on arvestatud. Samuti tekitab esialgse õiguskaitse andmine ebavõrdse olukorra turul, sest teised ettevõtjad tasusid järelevalvetasud. Järelevalvetasu mittelaekumine seab ohtu KA järelevalvetegevuse ja sellest tulenevalt tarbija kui nõrgema poole huvid.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
8.Enefit Power AS esitas Tallinna Ringkonnakohtule 16.10.2023 määruskaebuse (täiendatud 22.10.2023), milles taotles halduskohtu 13.10.2023 määruse resolutsiooni p 5 tühistamist ja 26.09.2023 esitatud esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamist. Kui kohus ei rahulda 26.09.2023 esialgse õiguskaitse taotlust täies ulatuses, palus kaebaja peatada 31.08.2023 korralduse kehtivus osas, milles kaebajat kohustatakse tasuma järelevalvetasu 274 483,04 eurot ületavas osas. Lisaks palus kaebaja tagada määruskaebus ja peatada kuni määruskaebuse lahendamiseni 31.08.2023 korralduse kehtivus osas, milles kaebajat kohustatakse tasuma järelevalvetasu 1 179 207,52 eurot. Kohus ei arvestanud oluliste vigadega järelevalvetasu arvestamisel. Ehkki järelevalvetasu regulatsioon näeb ette selle arvutamise müügitulu põhjal, ei ole KA universaalteenuse osutamiseks toodetud elektrienergia müügitulu järelevalvetasu määramiseks välja arvutanud ning KA sõnul regulatsioon seda ei võimaldagi. Selle asemel kohustatakse kaebajat tasuma järelevalvetasu, võttes aluseks elektrienergia kogused, mille tootmine ei ole realistlik. Selliselt on järelevalvetasu arvutamise aluseks võetud müügitulu ligikaudu 3 korda suurem tegelikust kaebaja poolt seni perioodil oktoober 2022 kuni august 2023 universaalteenuse tootmisega teenitud müügitulust. Ühtlasi on ka 31.08.2023 korraldusega nõutav järelevalvetasu 904 724,48 euro võrra suurem, võrreldes tegelike andmete põhjal prognoositava universaalteenuse 2023. a müügitulu põhjal arvutatud summaga (274 483,04 eurot). Järelevalvetasu peaks olema arvutatud lähtuvalt hinnaregulatsioonile alluva teenuse või toote müügitulust, kuid KA on järelevalvetasu arvutanud kaebaja tootmiseseadmete maksimaalse tootmisvõimekuse alusel. Järelevalvetasu regulatsioon ei ole kooskõlas PS §-ga 113, sest see ei määra kindlaks, millise perioodi müügitulu põhjal järelevalvetasu arvestatakse. Nende argumentidega tuleb esialgse õiguskaitse kohaldamisel arvestada. Kohus on hinnanud kaebaja õiguskaitsevajadust üksnes selle põhjal, kas kaebajal on piisavad vahendid, et järelevalvetasu ära maksta. Kohus on kahjuliku tagajärje kõrvaldamise võimalusena alusetult viidanud kohtuvaidluse võidu korral makstud raha tagasisaamisele koos intressiga. Isegi kui eelnevat jaatada, on kohtu järeldus õiguskaitsevajaduse puudumise kohta ekslik. Nimelt pole arvestatud, et ebaproportsionaalselt suur järelevalvetasu mõjutab negatiivselt ettevõtte tegevust ja konkurentsivõimet, eriti arvestades kaebaja väga negatiivseid majanduslikke väljavaateid. Elektritootmine on kaebaja jaoks praegu kahjumlik. Selgelt põhjendamatu järelevalvetasu maksmine suurendab ohtu, et kaebaja ei ole võimeline pikemaajaliselt jätkama. Puudub realistlik võimalus käibekapitali hankimiseks nt pangalaenu vormis. Kohus on jätnud arvestamata, et isegi kui kaebaja kohtuvaidluse võidab ja tal tekib õigus nõuda järelevalvetasu (osalist) tagastamist, on see summa kaotanud inflatsiooni tõttu märkimisväärse osa oma väärtusest. 4(7)
3-23-2123 Kohus ei ole põhjendanud sellise avaliku huvi olemasolu, mis õigustaks kaebaja õiguste rikkumist. Määruses ei ole selgitatud, millises ulatuses jääks KA kulutused vaidluse all olevast summast katmata ja miks peaks eksisteerima ootus, et KA eelarvet finantseerib ca 30% ulatuses üks ettevõtja. Kuna universaalteenuse tootmise üle järelevalve teostamisega kaasnes KA-le täiendav kulu üksnes kahe töötaja palgafondi võrra, ei sea vaidlustatud järelevalvetasu mittelaekumine ohtu KA järelevalvetegevust. Kohus ei ole kontrollinud, millises summas on KA kulutusi kandnud ja kas need on proportsionaalsed, võrreldes kaebajalt nõutud järelevalvetasu summaga. Ka kohus on möönnud, et kogutavad järelevalvetasud ei ole sihtotstarbeliselt mõeldud üksnes universaalteenuse jaoks, vaid laiemalt KA järelevalvetegevuse tõhustamisele. Seega saab KA makstavast järelevalvetasust rahastada mistahes järelevalvetegevuse kulusid. Esialgne õiguskaitse peaks pakkuma kaitset taoliste ebaproportsionaalsete rahaliste kohustuste täitmise eest. Põhjendatud võiks olla tasuda järelevalvetasu õiglases ja proportsionaalses ulatuses (võttes aluseks tegelikkuses universaalteenusena müüdud elektrienergia). Selline põhjendatud järelevalvetasu oleks 274 483,04 eurot. Sellises summas järelevalvetasu ei seaks kaebajat liialt suurtesse raskustesse, kuid tagaks samal ajal KA-le piisava rahastuse ja järelevalveliste eesmärkide täitmise võimaluse. Lisaks on kohus tuginenud väitele, et esialgse õiguskaitse kohaldamine tekitaks ebavõrdse olukorra turul, kus teised ettevõtjad tasusid järelevalvetasud. Tegemist on meelevaldse väitega. Esiteks on kaebaja tasunud järelevalvetasu vaidlustamata osas (st 71 792, 51 eurot), mis ületab kõikide posti-, sadama- ja lennujaamateenuseid osutavate ettevõtete poolt makstavaid järelevalvetasusid. Teiseks ei ole kohus selgitanud, millist turgu ta silmas peab, mille tõttu ei ole kohtu arutluskäik jälgitav ega kontrollitav. Kolmandaks on kaebaja ainus Eestis tegutsev ettevõte elektriturul, kes on elektrituruseaduse § 766 lg 1 alusel kohustatud müüma elektrienergiat universaalteenuse osutamiseks KA määratud tootmishinnaga. Kaebaja olukord järelevalvetasu maksmisel ei ole võrreldav teiste ettevõtetega. Sealjuures puudub kaebajal erinevalt teistest ettevõtetest võimalus lõpetada teenuse osutamine ja seega vabaneda järelevalvetasu maksmise kohustusest. Kaebaja peab riigi poolt seatud kohustusest tulenevalt läbima KA kooskõlastamismenetluse ega saa vältida KA-le kulude tekkimist. Kaebaja ei soovi järelevalvetasu üle kaubelda. KA selgitus järelevalvetasu kasutamise eesmärkidest ja asjaoludest on esitatud ühekülgselt. Universaalteenuse regulatsioon ei ole sätestatud kaebaja huvides ega tema tegevusest tulenevalt ning erineb oluliselt teistest hinnaregulatsioonile allutatud valdkondadest. Kaebajal on õigus pöörduda enda õiguste rikkumise korral kohtusse.
9.Ringkonnakohus võttis 17.10.2023 määrusega määruskaebuse menetlusse, kohustas KA-d vastama määruskaebusele hiljemalt 20.10.2023 ning tagas kaebaja määruskaebuse ja keelas KA-l 31.08.2023 korralduse sundtäitmisega seotud toimingute tegemise kuni 27.10.2023.
10.KA esitas 20.10.2023 ja 24.10.2023 vastuse määruskaebusele, paludes jätta määruskaebus rahuldamata. KA jäi varasemate seisukohtade juurde ja nõustus halduskohtu määruse põhjendustega. Kaebus on perspektiivitu. Järelevalvetasu laekumise vastu on oluline avalik huvi. Kaebajat saab võrrelda teiste rahastamiskohustusega ettevõtjatega, kellel on kohustus maksta järelevalvetasu. Kõiki nimetatud ettevõtteid koheldakse ühetaoliselt.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
11.Halduskohus jättis 13.10.2023 määrusega kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata alates 17.10.2023 (resolutsiooni p 5). Kaebaja esitas 16.10.2023 määruskaebuse ringkonnakohtule, kes rahuldas 17.10.2023 määrusega kaebaja taotluse määruskaebuse tagamiseks ja keelas KA-l 31.08.2023 korralduse nr 10976785 sundtäitmisega seotud toimingute tegemise kuni 27.10.2023.
12.Ringkonnakohus jätab kaebaja määruskaebuse rahuldamata ja halduskohtu 13.10.2023 määruse resolutsiooni p 5 muutmata. 5(7)
3-23-2123
13.Kohus võib kohaldada esialgset õiguskaitset, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks (HKMS § 249 lg 1 ls 1). Esialgse õiguskaitse vajaduse jaatamine ei eelda üksnes eriti raskeid ja pöördumatuid tagajärgi kaebaja õigustele (nt äriühingu puhul majandustegevuse täielik seiskumine või püsiva maksejõuetuse tekkimine). Samuti ei pea kahjulike tagajärgede saabumine olema esialgse õiguskaitse määruse tegemise ajal kindel, vaid arvestada tuleb ka kahjulike tagajärgede saabumise ohuga. Sellel, kui tõsised tagajärjed ähvardavad kaebajat esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmise korral, võib olla tähtsus põrkuvate huvide kaalumisel.
14.Kaebaja peab esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmise korral maksma KA 31.08.2023 korraldusega nõutud 1 179 207,52 euro suuruse järelevalvetasu. Kui kaebaja ei täida seda kohustust, võib KA anda korralduse sundtäitmiseks täitemenetluse seadustikus ettenähtud korras (KonkS § 534). Kaebaja iseenesest ei eita, et tal oleks võimalik oma käibevahendite arvelt järelevalvetasu ära maksta, kuid ta väidab, et käibevahendite vähenemisega sellises mahus halveneks oluliselt tema majanduslik seisund ja seeläbi konkurentsivõime. Kaebaja on välja toonud, et elektritootmine on tema jaoks praegu kahjumlik tegevus. Kaebaja väitel on tema prognoositav puhaskahjum (füüsilise toodangu põhjal) 2023. a-l 87,9 miljonit eurot. Kuigi 2023. a-l tekkiva kahjumi hoiavad kokkuvõttes ära varem sõlmitud kasumlikud tehingud, ei õnnestu kaebaja hinnangul 2024. a-l enam nii kasumlikke tehinguid teha. Samal ajal on viimastel aastatel oluliselt suurenenud kaebaja ärikulud. Kaebuse rahuldamise korral tuleb küll vaidlusalune järelevalvetasu kaebajale tagastada ja kaebajal on võimalik nõuda tagastatavalt summalt intressi, kuid see ei pruugi täielikult kõrvaldada kohtumenetluse ajal tekkinud negatiivseid tagajärgi. Kahju hilisem hüvitamine võib olla põhimõtteliselt võimalik, kuid on praktikas keeruline. Seega ei saa välistada kaebajal esialgse õiguskaitse vajadust.
15.Kohus arvestab esialgse õiguskaitse määruse tegemisel ka avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiivi ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi (HKMS § 249 lg 3).
16.Praegu ei saa kaebust hinnata ilmselgelt perspektiivituks. Kaebaja väidab, et KA on arvutanud järelevalvetasu valesti või kui järelevalvetasu on arvutatud õigesti, on asjassepuutuvad KonkS-i normid vastuolus PS-ga. Neid seisukohti tuleb hinnata asja sisulise lahendamise käigus. Vastustaja on esitanud esialgsed vastuväited kaebusele, kuid vastustajal on halduskohtu 13.10.2023 määruse kohaselt kaebusele vastamiseks aega kuni 13.11.2023. Menetlus on seega alles algstaadiumis.
17.Eeltoodu ei anna siiski alust esialgse õiguskaitse kohaldamiseks, sest kaebaja õiguste riive ei ole väga intensiivne ja esialgse õiguskaitse kohaldamise vastu räägib avalik huvi.
18.Kaebaja soovib vältida oma majandusliku seisu halvenemist kohtumenetluse ajal. Arvestades kaebaja menetlusdokumentides toodud majandusnäitajaid ja seda, et vähemalt 2023. a-l prognoosib kaebaja kasumit, ei avaldaks 1 179 207,52 euro suuruse järelevalvetasu maksmine kaebajale lähiajal nii intensiivset mõju, et see märkimisväärselt raskendaks kaebajal oma tegevuse jätkamist või tekitaks ohu, et kaebaja äritegevus lõpeks sootuks. Kui kohtuotsus tehakse kaebaja kasuks, on kaebajal võimalus nõuda järelevalvetasu tagastamist. Praegu pole täpselt teada, kui pikaks kujuneb kohtuvaidlus ja kui suur on sel ajal inflatsioon, kuid igal juhul on kaebajal riigivastutuse seaduse § 23 p 1 alusel võimalik nõuda tagastatavalt summalt intressi 6% aastas. Kui kohtumenetlus kestab pikalt ja kaebaja majanduslik seis muutub sel ajal oluliselt, võib kaebaja esitada uuesti esialgse õiguskaitse taotluse.
19.Kaebaja huvile vastandub avalik huvi, et riigile laekuksid järelevalvetasud, millest KonkS § 531 lg 3 kohaselt rahastatakse KA järelevalve alast tegevust eriseadustega reguleeritud turgude üle, et tagada tarbijatele katkematu, turvaline ja kvaliteetne teenus majanduslikult põhjendatud hinna eest, edendades samas nende turgude jätkusuutlikku arengut. Seega sõltub 6(7)
3-23-2123 järelevalvetasudest KA võimekus täita tõhusalt temale seadusest tulenevaid ülesandeid, mis arendab ja vajadusel kaitseb konkurentsi, kuid millest saavad kokkuvõttes kasu ka tarbijad (vt ka eelnõude seletuskirjad kaebuse lisades 8 ja 11 ning halduskohtu määruse p 17). Kaebaja peab ebaproportsionaalseks, et tema poolt tasutav järelevalvetasu moodustab ligikaudu 30 % KA eelarvest. Samas KA määras sellise suurusega järelevalvetasu KonkS § 532 lg 1 alusel. Kuigi ringkonnakohus märkis eespool, et kaebust ei saa pidada ilmselgelt perspektiivituks, ei ole seni kohtule esitatud seisukohtade põhjal alust järeldada ka seda, et vaidlustatud korraldus on ilmselgelt õigusvastane. Kaebajat saab praegu esialgse õiguskaitse kohaldamisel võrrelda teiste KonkS § 531 lg-s 5 ja lg 8 p-s 1 nimetatud rahastamiskohustusega ettevõtjatega. Kaebajalt nõutava järelevalvetasu summa võib küll olla oluliselt suurem kui teistel rahastamiskohustusega ettevõtjatel, kuid KA seisukoha järgi arvutatakse kõigi nimetatud ettevõtjate järelevalvetasu samade põhimõtete alusel, arvestades konkreetse ettevõtja müügitulu. KA on selgitanud, et kõik teised rahastamiskohustusega ettevõtjad on järelevalvetasu KA määratud suuruses tähtaegselt tasunud. Esialgse õiguskaitse kohaldamisega saaks kaebaja seega eelise, sest erinevalt teistest rahastamiskohustusega ettevõtjatest saaks tema kasutada kohtumenetluse ajal vaidlusaluse järelevalvetasu suurust summat oma majandustegevuses. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu määruse põhjendustega, mis puudutavad võrdlust maksude laekumisega. Kaebajalt nõutakse järelevalvetasu 2022. a müügitulu alusel ning majandusregulatsiooniga seotud kulud on riigieelarvest juba kantud.
20.Eespool toodud kaalutlustel pole esialgse õiguskaitse taotlust põhjendatud rahuldada ka osaliselt.
21.Eelneva põhjal jääb määruskaebus rahuldamata ning halduskohtu 13.10.2023 määruse resolutsiooni p 5 muutmata. Selle tulemusel kaotab kehtivuse ka kaebaja määruskaebuse tagamiseks kohaldatud abinõu, s.o KA-le pandud keeld teha 31.08.2023 korralduse nr 10976785 sundtäitmisega seotud toiminguid.
(allkirjastatud digitaalselt)
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.