A.K kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 17.06.2022 otsuse nr 4.2-1/6066-4 tühistamise
Menetlusosalised ja nende esindajad Asja läbivaatamise viis
RESOLUTSIOON
Kaebaja A.K, esindaja vandeadvokaat Aldo Vassar Vastustaja Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja Irina Punko Kirjalik menetlus
1.Jätta A.K kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 27.11.2023 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab
menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
1.Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) 17.06.2022 otsusega nr 4.2-1/6066-4: 1) tunnistati kehtetuks A.K nimele väljastatud relvaloa nr DL10003796; 2) kohustati A.K relvad, laskemoona ja tulirelvapassi relvaloa kehtetuks tunnistamise otsuse teatavakstegemisele järgneval tööpäeval politseile üle andma; 3) kohustati A.K relvad ja laskemoona kolme kuu jooksul võõrandama või alustama võõrandamist. Otsuse põhjendus: „RelvS § 43 lg 3`1 sätestab, et PPA võib tunnistada soetamisloa või relvaloa kehtetuks, kui loa omaja on enda või teise isiku turvalisust ohustava eluviisi või käitumise tõttu sobimatu seda liiki relva soetama või omama. A.K on nii enda kui teise isiku turvalisust ohustava eluviisi ja käitumise tõttu sobimatu tulirelvi omama. Relvaluba on oma olemuselt eriõigus, mille isikule andmise üheks põhiliseks aluseks on isiku kõrge usaldusväärsus avaliku võimu silmis. Relva näol on tegemist kõrgema ohuallikaga, mistõttu eeldab relvaloa olemasolu loa omajalt isegi keskmisest vastutustundlikumat käitumist. A.K käitumine ei ole olnud vastutustundlik ega relvaomanikule kohane. See on olnud ennast ja teisi ohustav. Ta on alkoholi tarvitanuna sattunud korduvalt konfliktsituatsioonidesse, olnud ise nii kahtlustatav kui kannatanu vägivallakuritegudes. Talle on korduvalt kutsutud politsei joobes oleku ja ebaadekvaatse käitumise tõttu. Ka on tema käitumise tõttu saanud viga näiteks jalgrattur. 24.05.2022 aset leidnud juhtum, kus A.K tuikus avalikus kohas, oli silmnähtavalt tugevas alkoholijoobes ja ei olnud võimeline ise koju minema, näitab üheselt, et isik tarvitab jätkuvalt alkoholi, satub alkoholi tarvitanuna abitusse seisundisse ja on selliselt ohuks nii iseendale kui teistele. Tema ennast ja teisi ohustav käitumine ei ole seega minevik, vaid see jätkub. Isik, kes tarvitab alkoholi ja kes käitub alkoholi tarvitanuna ettearvamatult või kes satub alkoholi tarvitamise tulemusena abitusse seisundisse, ei ole relvaomanikuna usaldusväärne. Sellise isiku puhul ei ole välistatud, et ta võib alkoholi tarvitanuna käia ettearvamatult ümber ka tulirelvaga. Selles, et A.K oli 24.05.2022 tugevas alkoholijoobes, ei ole põhjust PPA Põhja prefektuuril kahelda. Seda on kinnitanud väljakutsele reageerinud politseiametnik. Isiku enda antud selgitused juhtunu kohta ei ole aga eluliselt usutavad ja isik ei ole ise esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et tema seisund 24.05.2022 oli tingitud näiteks mõnest tervisehäirest. A.K-ga seotud juhtumid näitavad, et ta on isikuks, kellel kaob alkoholi tarvitades kriitiline kontroll oma käitumise üle ja kes ei suuda siis ümbritsevale adekvaatselt reageerida. Tema käitumine just alkoholi tarvitanuna muutub ettearvamatuks. Kuna isik ise eitab alkoholi tarvitamist ja ei näe endal süüd üheski talle etteheidetud teos, siis on oht, et ta võib sellist ennast ja teisi ohustavat käitumist jätkata. Arvestades isiku varasemat tausta, sh viiteid agressiivsele käitumisele ja korduvaid konfliktsituatsioonidesse sattumisi, samuti asjaolu, et isik tarvitab endiselt alkoholi, ei ole välistatud, et mõnes järgmises konfliktsituatsioonis, olles taas tarvitanud alkoholi, võib A.K väärkasutada ka tulirelva, kui see peaks juhtuma tal käeulatuses olema. Ka on oht, et isik võib alkoholi tarvitanuna näiteks tulirelva ära kaotada ning see võib sattuda isikute kätte, kes ei oska või ei taha sellega ohutult ümber käia.
PPA-l lasub vastutus, et relva omaks isik, kes käitub õiguskuulekalt ja kelle käitumine on eeskujuks teistele. A.K ei vasta relvaloa omajale seatud kõrgendatud nõudmistele. Tema käitumine ei ole olnud õiguskuulekas ega eeskujulik ning ta ei pea kinni ühiskonnas kehtestatud reeglitest. Ta on isikuks, kes alkoholi tarvitanuna käitub ettearvamatult, olles oma käitumise ja eluviisiga ohuks nii endale kui teistele isikutele. Seetõttu ei ole ta enam relvaomanikuna usaldusväärne. PPA Põhja prefektuur ei pea A.K joodikuks, vaid isikuks, kelle käitumine alkoholi tarvitades muutub ettearvamatuks. PPA Põhja prefektuur võtab arvesse A.K vastuväidetes toodud isikut positiivselt iseloomustavat teavet ja jahiseltsilt saadud positiivset iseloomustust, kuid see ei muuda PPA Põhja prefektuuri seisukohta ega kaalu üles A.K-le etteheidetud tegusid. Kuigi relvaloa kehtetuks tunnistamine tähendab A.K-le, et ta ei saa enam vallata tulirelvi jahipidamise ning enese ja vara kaitseks, peab haldusorgani hinnangul lisaks relvaomaniku eneseteostuse õigusele kaitsma ka isikute õigust elule, tervisele ja avalikule korrale. Teiste isikute õigus elule, tervisele ja avalikule korrale kaaluvad üles A.K õiguse eneseteostusele. Tuginedes eeltoodule leiab PPA Põhja prefektuur, et A.K nimele väljastatud relvaluba tuleb kehtetuks tunnistada, see on kohane meede teiste isikute turvalisuse ja avaliku korra kaitse tagamiseks“ (dtl 11-12).
2.A.K esitas Tallinna Halduskohtule 18.07.2022 kaebuse PPA 17.06.2022 otsuse nr 4.2-1/6066-4 tühistamiseks.
3.Kohus võttis kaebuse 16.08.2022 menetlusse ja määrati vastustajaks PPA.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
4.Kaebuse põhjendus. 4.1 PPA otsuses on toodud välja PPA andmebaasis kajastatud 11 juhtumit. Kõik juhtumid peale viimase jäävad aega, mis eelnes kaebaja relvaloa väljastamisele. Enamus juhtumitest leidsid aset aastatel 2002 kuni 2009. Käesolevas asjas on PPA tühistanud relvaloa pärast seda, kui isik tuikus avalikus kohas ja oli oht, et ta võib kukkuda. Kaebaja on seisukohal, et ainuüksi eeltoodust tulenevalt on tegemist täiesti arusaamatu ja absurdse otsusega. 4.2 Senise kohtupraktika näitel on etteheidetavad teod ja rikkumised olnud piisavalt tõsised, mis annavadki aluse relvaloa kehtetuks tunnistamiseks. Kui näiteks tulirelva kasutatakse põhjendamatult konflikti olukorras, ähvardatakse kedagi, juhtimisõiguseta mootorsõiduki juhtimine – sellistel juhtudel ongi loogiline, et tegemist on süstemaatilise käitumisega või isikuomadustega, mis annavad aluse pidada relvaloa omajat ohtlikuks. 4.3 On täiesti normaalne, et vabal ajal inimesed mõnikord tarvitavad alkoholi ning käivad näiteks linnas pidutsemas, mistõttu on täiesti loogiline, et satutakse ka joobeseisundis avalikku ruumi ja mõnikord ka tuikudes. Selles, et inimesed mõnikord alkoholi tarvitavad ja nö „rihma lõdvaks lasevad“, ei ole mitte midagi taunimisväärset, ebaseaduslikku või ohtlikku. PPA on ekslikult jõudnud järeldustele, et kaebaja on enda
või teise isiku turvalisust ohustava eluviisi või käitumise tõttu sobimatu relva omama. Sellest tulenevalt on otsus õigusvastane.
5.Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata ja esitab sellele järgmised vastuväited. 5.1 HMS § 4 lg 2 kohaselt tuleb kaalutlusõigust teostada kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve. RelvS § 36 lg 4 p 3 kohaldamisel on kaalumise aluseks isiku eluviis või käitumine, et anda hinnang sellele, kas esineb küllaldane alus järeldada, et isik võib ohustada enda või teiste isikute turvalisust ja on seetõttu sobimatu relva omama. RelvS ei nõua, et PPA peaks tuvastama, kas ja miks on relvaomanikul probleemid alkoholi tarbimisega. PPA hindab, kas ja kuidas alkoholi tarvitamine mõjutab relvaomaniku käitumist ja eluviisi ning sellest lähtuvaid ohte temale endale ja teistele. 5.2 PPA kahtlused isiku usaldusväärsuse suhtes, kes on mitmel korral õigusvastaselt käitunud on asjakohased ja põhjendatud. Kaebaja vastutustundetu ja kaaskodanikele ohtlik käitumine ei ole ajas muutunud. Isikule, keda ei saa seetõttu usaldada, ei saa usaldada ka relva, sest puudub kindlus selles, et vastutustundetu isik relva õiguspäraselt käsitleb. Relvaloa kehtetuks tunnistamiseks ei pea veenvalt põhjendama seda, et isik suure tõenäosusega asub edaspidi käituma viisil, mille tulemusena võivad realiseeruda mingisugused konkreetsed relvast lähtuvad ohud. Relvaloa kehtetuks tunnistamiseks piisab sellest, kui varasema käitumise pinnalt ei ole põhjust isikut relvaloa kui eriõiguse andmiseks piisavalt usaldusväärseks pidada.
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
6.Kohus leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. PPA 17.06.2022 otsuse nr 4.2-1/6066-4 on õiguspärane ja selle tühistamiseks puudub alus. PPA on kaalutlusõigust õiguspäraselt teostanud, pole lähtunud asjakohatutest kaalutlustest ega jätnud vajalikke asjaolusid tähelepanuta. Kohus nõustub nimetatud otsuse põhjendustega ega pea vajalikuks neid oma otsuses korrata (vt HKMS § 165 lg 2). Täiendavalt märgib kohus vastuseks kaebusele järgmist: 6.1 Kaebaja relvaluba on tunnistatud kehtetuks RelvS § 43 lg-le 31. RelvS § 43 lg 31 eesmärk on kaitsta inimeste turvalisust, tervist ja elu. Sellele vastandub kaebaja vaba eneseteostuse õigus. Kohtupraktikas on leitud, et kuigi turvalisuse tagamine ei eelda alati relva kasutamist, on relvaga turvalisuse tagamine enese ja vara kaitsmise üks lubatud viise ning seega kuulub turvalisuse tagamine enese ja vara kaitse eesmärgil põhiseaduse § 19 lg-s 1 sätestatud üldise vabaduspõhiõiguse kaitsealasse (vt Riigikohtu 26.03.2009 otsus haldusasjas nr 3-4-1-16-08, p 24). Haldusmenetluse seaduse § 4 lg 2 kohaselt tuleb kaalutlusõigust teostada kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve. RelvS § 43 lg 3 1 kohaldamisel on kaalumise aluseks isiku eluviis või käitumine, et anda hinnang sellele, kas esineb küllaldane alus järeldada, et isik võib ohustada enda või teiste isikute turvalisust ja on seetõttu sobimatu relva omama.
6.2 Kaevatavas otsuses on viidatud järgmistele politseiandmebaasi kannetele kaebaja kohta: 2002 sõimas kaebaja ebatsensuursete sõnadega kasiino töötajaid. Samal aastal oli ta süüdistatav seoses sellega, et lõi teist isikut ning võttis temalt ära passi, mobiiltelefoni, pangakaardi, sularaha ja autojuhiload; 2004 oli kaebajal konflikt isikuga, kes möödasõidul pritsis teda poriga. Kaebaja toimetati kainenema; 2005 tuigerdas kaebaja joobnud olekus avalikus kohas; 2006 toimetati kaebaja raviasutusse, kuna oli saanud noahaava selja ja kopsu piirkonda. Kaebaja oli alkoholijoobes; 2007 oli kaebajal konflikt teise isikuga ja väidetavalt lõi teist isikut rusikaga näkku. Kaebaja oli kahtlustatav, menetlus lõpetati; 2008 oli kaebaja kannatanu Koplis tekkinud konfliktis. Kaebaja oli alkoholijoobe tunnustega; 2009 oli kaebaja joobes ja ebaadekvaatse käitumisega ning aeti baarist välja. Samal aastal oli kaebaja joobes Pirita teel, takistas jalgrattateel jalgratturi sõitmist, mistõttu viimane kukkus; 2017 sai politsei väljakutse Mahtra tänavale. Kaebaja oli joobes, ei tahtnud söögikohast lahkuda. Kaebaja toimetati jaoskonda; 2018 kaotas kaebaja baaris ära oma rahakoti, oli joobes; 24.05.2022 tuikus kaebaja avalikus kohas ja oli oht, et võib kukkuda. Kaebaja oli joobes ja politsei toimetas ta koju. 6.3 Kaebaja väitel ei viibinud ta 24.05.2022 avalikus kohas tugevas alkoholijoobes, vaid ta oli joonud ühe klaasi õlut (dtl 82). Vastustaja on esitanud väljavõtte oma andmebaasist, millest nähtuvalt on kaebaja kohta tehtud nimetatud kuupäeval järgmine kanne: „Mees päikese käes, tuigub, võib kukkuda ja ennast vigastada. Palutakse politseil kontrollida“ (dtl 92). Arvestades kaebajaga seotud varasemaid juhtumeid (vt käesoleva otsuse p 6.2), aga samuti asjaolu, et ka käesoleval aastal on kaebaja kohta politseiandmebaasis järgmine kanne: „Turva tõstis bussist välja isiku, kes kaotab pidevalt teadvust. Oletatavalt tarvitanud narkootikume“ (dtl 93), ei ole kohtul alust kahelda kaebaja kohta 24.05.2022 tehtud kande õigsuses. Uus kanne ei olnud küll kaevatava otsuse aluseks, kuid kinnitab käesoleva vaidluse kontekstis kaebaja suhtes tehtud prognoosotsuse õigsust. 6.4 Seega on vastustaja kohtu hinnangul õigesti leidnud, et kaebaja on oma käitumise tõttu sobimatu relva omama. Relv on kõrgendatud ohu allikas ja selle käitlejale on seatud kõrgendatud nõudmised. Avalik huvi on suunatud sellele, et tulirelvad oleksid vaid selliste isikute valduses, kes vastavad neile kõrgendatud nõudmistele. Kaebaja sellistele nõudmistele ei vasta. Isik, kes viib ennast seisundisse, milles võib ohustada ennast ja teisi, pole relvaomanikuna usaldusväärne. Kaebaja soov omada relva ei kaalu üles selliste põhiseaduslike alusväärtuste nagu inimeste elu ja tervis kaitsmise vajaduse.
7.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kaebus jääb rahuldamata jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda. Vastustaja ei ole menetluskulude väljamõistmist kaebajalt taotlenud.
/allkirjastanud digitaalselt/ Andreas Paukštys
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.