3.Asendada avaldatavas otsuses kaebaja nimi tähemärgiga
EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED
Otsuse peale võib Tartu Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 27.11.2023 (k.a). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
1.03.11.2021 esitas X Sotsiaalkindlustusametile tööraamatu, abielutunnistuse ja avalduse ametniku staaži kohta pensioniõigusliku staaži sisestamiseks sotsiaalkaitse infosüsteemi.
3-22-2704 14.02.2022 edastas Riigi Tugiteenuste Keskus X teenistuslehe koopia, mille kohaselt nimetati X ametisse 01.02.2000, selle kuupäeva seisuga puudus X l avaliku teenistuse staaž. X andis ametivande 27.03.2000. 11.03.2022 edastas Narva Linnaarhiiv arhiivikoopiad Narva Linnavalitsuse Linnamajandusameti arhiivifondist, töölepingust nr 4/93; Narva Linnavalitsuse arhiivifondist, määrusest nr 133 01.02.1994 ja määrusest nr 233 15.03.1994. Narva Linnavalitsuse 01.02.1994 määrusega nr 133 kinnitati Narva Linnavalitsuse struktuur, kuhu kuulus ka Linnamajandusamet. Narva Linnavalitsuse 15.03.1994 määrusega nr 233 kinnitati Narva Linnavalitsuse Linnamajandusameti põhikiri. Põhikirja p-i 1.1. kohaselt on Linnamajandusamet isemajandamise põhimõttel tegutsev munitsipaalettevõte, mis allub Linnavalitsusele. Linnamajandusamet on iseseisev juriidiline isik, mis omab arveid pangaasutustes, pitsatit, iseseisvat bilanssi (põhikirja p 1.3.). Ameti põhiülesanneteks on kohaliku omavalitsuse territooriumide, liikluse infrastruktuuri ja linnavalgustuse korrashoid, heakorrastamine ja remont (põhikirja p 2.1.). 2 Narva Linnavalitsuse Linnamajandusameti 28.02.2000 käskkirjaga nr 3 vormistati töölepingu alusel tööle võetud X teenistusse võetuks Narva Linnamajandusameti vanemspetsialisti heakorrastuse alal ametikohale nimetamise teel alates 01.veebruarist 2000.a. 25.07.2022 edastas Narva Linnavalitsus vastuse päringule ja täiendavad dokumendid X avaliku teenistuse staaži kohta. Vastusest päringule selgub, et Narva Linnavalitsus oli otsustanud, et vaatamata sellele, et Narva linna Täitevkomitee Kommunaalmajanduse Osakond, hilisema nimetusega Narva Linnamajandusamet olid ametlikult Narva Linnavalitsusse kuuluvad struktuuriüksused, omistati neile staatus „isemajandav“, mis sisuliselt tähendas, et Kommunaalmajandusosakond, hilisema nimetusega Linnamajandusosakond ei liigitu kuni 31.03.2013 kehtinud avaliku teenistuse seaduse § 2 lõike 3 punkti 2 ja punkti 3 alla. /.../. 01.02.2000 avatakse Linnamajandusameti töötajatele ametniku teenistuslehed ja töötajad võetakse teenistusse ja nimetatakse ametikohale. X nimetati alates 01.02.2022 Narva Linnamajandusameti heakorrastuse spetsialisti ametikohale (ametnik). Kuna Narva Linnavalitsus oli liigitanud Kommunaalmajandusameti ja Linnamajandusameti eelnevalt isemajandavaks organisatsiooniks, siis ametisse nimetatud teenistujatele varasemat avalikku teenistusstaaži arvesse ei võetud. 2000.a-l tunnistati Linnamajandusamet vastavalt avaliku teenistuse seaduse § 2 lõikele 3 punktile 2 ja punktile 3 ametiasutuseks (Narva Linnavolikogu 12.01.2000 otsus nr 51/7 kinnitatud Narva ametiasutuste struktuur ja teenistujate koosseisud ning Narva Linnavolikogu 29.06.2000 määrusega nr 38/16 kinnitatud Narva Linnamajandusameti põhimäärus).
2.Sotsiaalkindlustusameti 25.07.2022 otsusega nr TR064609 otsustati „mitte arvata X avaliku teenistuse staaži hulka töötamist Narva Linnavalitsuse Kommunaalmajanduse Valitsuses vaneminseneri ametikohal ajavahemikul 23.09.1986 – 31.01.2000. Avaliku teenistuse staaži hulka seisuga 01.02.2000 oli arvatud töötamine Narva Linnavalitsuse Linnamajandusametis 01.02.2000 – 30.11.2003 ning Narva Linnavalitsuse Linnavara- ja Majandusametis 01.12.2003 – 27.10.2008. X avaliku teenistuse staaži hulka ei saa arvata töötamist Narva Linnavalitsuses 23.09.1986 – 31.01.2000, kuna X ei olnud seisuga 01.01.1996 teenistusse nimetatud, vaid oli tööle vormistatud käskkirjade alusel. X oli nimetatud teenistusse Narva Linnavalitsuse Linnamajanduseametisse alates 01.02.2000 ning andis ametivande 27.03.2000. Linnamajandusameti põhimääruses, kinnitatud Narva Linnavalitsuse 15.04.1994 määrusega nr 233, seisab, et Linnamajandusamet on isemajandav organisatsioon, kelle tegevuseks on teenuste osutamine, mis sisuliselt tähendas, et Kommunaalmajandusosakond, hilisema nimetusega Linnamajandusosakond ei liigitu kuni 31.03.2013 kehtinud avaliku teenistuse seaduse § 2 lõike 3 punkti 2 ja punkti 3 alla. Eeltoodust tulenevalt kooskõlas ATS v.r § 182 puudub X l avaliku teenistuse staaž enne Narva Linnavalitsuse Linnamajandusametisse teenistusse asumist 01.02.2000“.
3-22-2704
3.15.08.2022 esitas X taotluse määrata talle ennetähtaegne vanaduspension alates 09.08.2022.
4.Sotsiaalkindlustusameti 09.09.2022 otsusega nr 1 määrati X le ennetähtaegne vanaduspension alates 09.08.2022. Pensioni määramisel on võetud arvesse X avaliku teenistuse staaži 8 aastat 8 kuud 27 päeva.
5.05.10.2022 esitas X vaide. Vaide esitaja taotleb tunnistada kehtetuks Sotsiaalkindlustusameti 25.07.2022 otsus nr TR064609 ja 09.09.2022 otsus nr 1 ning teha uus otsus, millega arvestada tema avaliku teenistuse staaži hulka töötamise aeg Narva linna Täitevkomitee Kommunaalmajanduse Osakonnas, hiljem Narva Linnamajandusametis perioodil 23.09.1986-31.01.2000 ja suurendada vanaduspensioni 25%. Vaide esitaja pole nõus talle määratud pensioniga, nimelt avaliku teenistuse staažiga.
6.SKA 28.11.2022 vaideotsusega nr 5.2-3/43933-4 jäeti kaebaja vaie rahuldamata.
7.Kaebaja esitas 27.1.2023 kaebuse Tartu Halduskohtule paludes tühistada SKA otsused.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
8.Kaebaja leiab, et tema kaebus põhineb Rahandusministeeriumi riigihalduse ja avaliku teenistuse osakonna 3.11.2021 vastusel, mida SKA ei arvestanud. Nimetatud vastuses avaliku teenistuse staaži arvestamise kohta on leitud, et kaebaja töötamine „ selles asutuses vastab avalikule teenistusele“ ning seetõttu pole kaebaja nõus vastustaja seisukohtadega. Alates 1986.aastast kaebaja töötas linnavalitsuse kommunaalteenistuses, mille staatus on muutunud, aga spetsialistide töö ei muutunud. 1990.aastal töötas ta ühistute tegevuse kontrolli insenerina. Alates 1995.aastast oli ta amet linna heakorra spetsialist, hiljem, pärast edutamist, ta töötas linna heakorra vanemspetsialistina. Kaebaja märgib, et ta on viis aastat Eesti Kodukaunistamise Ühenduse Keskjuhatuse liikmeks kuulunud Narva Linnavalitsuse esindajana. Kodukaunistamis liikumise patroon on Eesti Vabariigi president. Kaebaja märgib, et otsus tehti alles 25.7.2022, kui otsustati mitte arvata avaliku teenistuse staaži hulka töötamist Narva Linnavalitsuse Kommunaalmajanduse Valitsuses vaneminseneri ametikohal ajavahemikul 23.09.1986 – 31.01.2000. Kaebaja esitas SKAle vaide ning 28.11.2022 vaideotsusega jäeti kaebaja vaie rahuldamata. SKA tegi 9.9.2022 otsuse, millega määrati ennetähtaegne vanaduspension alates 09.08.2022 eluaegselt. Kaebaja palub Sotsiaalkindlustusameti 25.07.2022 otsus nr TR064609, 09.09.2022 otsus nr 1, 28.11.2022 vaideotsus tühistada ning teha uus otsus, millega arvestada tema avaliku teenistuse staaži hulka töötamise aeg Narva linna Täitevkomitee Kommunaalmajanduse Osakonnas, hiljem Narva Linnamajandusametis perioodil 23.09.1986-31.01.2000 ja suurendada vanaduspensioni 25%.
9.Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata.
KOHTU PÕHJENDUSED
10.Kaebaja on vaidlustanud SKA otsused. Rahandusministeeriumi poolt antud seisukohast.
Kaebaja
leiab,
et
SKA
peaks
lähtuma
11.Vastustaja on arvamusel, et X ei olnud ATSv.r. § 163 järgi teenistusse nimetatud, siis ei tekkinud teenistussuhet ning X ei olnud perioodil 23.09.1986-31.01.2000 avalik teenistuja ATSv.r. mõttes.
3-22-2704 Eeltoodud põhjenduste alusel ei saa X avaliku teenistuse staaži hulka arvata töötamist Linnamajandusametis perioodil 23.09.1986 – 31.01.2000.
12.Enne 01.04.2013 kehtinud avaliku teenistuse seaduse (edaspidi ATSv.r) § 182 lg 1 kohaselt arvutatakse isikule, kes käesoleva seaduse jõustumisel on teenistuses, teenistusstaaži §-des 153–156 sätestatud korras. Paragrahvi 153 punktis 1 sätestatud tegevuse hulka arvatakse enne käesoleva seaduse jõustumist riigi või kohaliku omavalitsuse ametiasutustes töötatud aeg ja nimetatud asutustele allunud ettevõtetes, asutustes ja organisatsioonides ametikohtadel, mis eeldasid avaliku võimu ülesannete täitmist, töötatud aeg, välja arvatud teenistusaeg endise NSV Liidu julgeolekuorganites või relvajõududes.
13.ATSv.r. § 2 lg 1 kohaselt on ametiasutus riigi või kohaliku omavalitsuse eelarvest finantseeritav asutus, kelle ülesandeks on avaliku võimu teostamine. Sama paragrahvi lõike 3 p 4 alusel on kohaliku omavalitsuse ametiasutuseks, milles töötamist loetakse avalikuks teenistuseks, linnavalitsuse ametid. Ametiasutuse mõiste ei hõlma riigiasutusi, ettevõtteid ja organisatsioone, kes ei teosta riiklikku juhtimist, koordineerimist ja kontrolli, vaid teostavad teatud majanduslike, sotsiaalsete ja muude funktsioonide täitmist.
14.Halduskohus nõustub vastustaja seisukohaga, et Vabariigi Valitsuse 02.01.1996 määrusega nr 1 kehtestati „Nende endiste Eesti NSV ametiasutuste loetelu kinnitamine, kus töötatud aeg arvestatakse avaliku teenistuse staaži hulka.“ Munitsipaalettevõtet loetelus sätestatud ei ole. Määruses sisalduva märkuse järgi ei loeta ametiasutuseks kaubandusvalitsusi, varustusvalitsusi, teenindusvalitsusi, elamute valitsusi ja teisi analoogilisi asutusi, kelle peamiseks ülesandeks oli teenindamine ja tootmine. Selleks, et lugeda kaebaja töötamine kõnealustel perioodidel avalikuks teenistuseks peaks ta olema täitnud avalik-õiguslikke ülesandeid riigieelarvest finantseeritavas, täidesaatvat riigivõimu teostanud (täidesaatva riigivõimu volitustega) asutuses (Tartu Halduskohtu 14.05.2014 otsus haldusasjas nr 313-1966, p 19). Narva Linnamajandusameti põhikirja kohaselt on Linnamajandusamet isemajandamise põhimõttel tegutsev munitsipaalettevõte, iseseisev juriidiline isik, mis omab arveid pangaasutustes, pitsatit, iseseisvat bilanssi, ning kelle põhiülesanneteks on kohaliku omavalitsuse territooriumide, liikluse infrastruktuuri ja linnavalgustuse korrashoid, heakorrastamine ja remont.
15.Varasemalt on kohtud leidnud, et kui munitsipaalettevõtte põhiülesandeks ei ole täidesaatva riigivõimu teostamine, vaid majandustegevus põhikirjas märgitud ülesannete täimiseks, ei saa munitsipaalettevõtet käsitleda linnavalitsuse struktuurüksusena. Töötamist iseseisva majandustegevusega munitsipaalettevõttes ei saa lugeda teenistuseks kohalikus omavalitsusüksuses. (Tallinna Halduskohtu 30.04.2008 otsus haldusasjas nr 3-08-147, lk 4-5).
16.Narva Linnavolikogu 12.01.2000 otsusega nr 51/7 kinnitati Narva ametiasutuste struktuur ja teenistujate koosseisud. Alles Narva Linnavolikogu 29.06.2000 määrusega nr 38/16 kinnitati Narva Linnamajandusameti põhimäärus ja ühtlasi tunnistati Narva Linnamajandusamet ametiasutuseks avaliku teenistuse seaduse § 2 lõikele 3 punkti 2 ja punkti 3 alusel. 01.02.2000 avati Linnamajandusameti töötajatele ametniku teenistuslehed, võeti töötajad teenistusse ja nimetati ametikohale.
18.Haldusasja materjalide kohaselt oli Narva Linnamajandusamet isemajandav ettevõte, mis ei teostanud avalikku võimu ega olnud kohaliku omavalitsuse eelarvest finantseeritav asutus. Seega ei vastanud Narva Linnamajandusamet (varasemalt Narva linna Täitevkomitee Kommunaalmajanduse Osakond) aastatel 1986-2000 ametiasutuse mõistele ATSv.r. § 2 lg 1 ning § 3 lg 3 p 4 järgi. Narva Linnaarhiivi poolt edastatud dokumentidest nähtub, et kuna Narva Linnavalitsus otsustas määratleda
3-22-2704 Linnamajandusametit isemajandavaks ettevõtteks, ei vormistanud Narva Linnavalitsus 1996.aasta seisuga ameti töötajaid ametnikeks.
19.Varasem tegevus arvatakse teenistusstaaži hulka üksnes eeldusel, et isik oli avaliku teenistuse seaduse jõustumise ajal (1.jaanuaril 1996) teenistuses. Avalik teenistussuhe ei saanud ATS v.r § 163 lg 1 järgi tekkida vaikimisi. Selleks pidi asutus korraldama atesteerimise, andma käskkirja ning ametnik pidi andma ATS v.r § 28 ja § 163 lg 3 järgi ametivande (Riigikohtu halduskolleegiumi 18.09.2014 otsus haldusasjas nr 3-3-1-31-14, p 16). ATSv.r. § 19 võetakse ametnik teenistusse ametisse nimetamisega ning § 24 lg 1 järgi vormistatakse ametisse nimetamine käskkirjaga või korraldusega.
20.Seega ATS § 163 lõikest 1 tuleneb, et riigi või kohaliku omavalitsuse asutusse töölepingu alusel tööle võetud ametniku töösuhe ei muutunud 01.01.1996 automaatselt avaliku teenistuse suhteks, vaid töölepingu seaduse alusel tööle võetud ametnik tuli kahe kuu jooksul ATS jõustumisest arvates vormistada nimetamise alusel teenistusse võetuks tagasiulatuvalt, alates seaduse jõustumise päevast. Seega tekkis teenistussuhe mitte vahetult seaduse alusel, nagu näib kaebaja ja ka Rahandusministeeriumi poolt antud seisukohas olevat ekslik arvamus, vaid ametniku ametisse nimetamisest. Kui isikut ametisse ei nimetatud, siis isegi kui seda oleks tulnud teha, teenistussuhet ei tekkinud. Kaebaja oleks saanud vaidlustada enda ametisse nimetamata jätmist mõistliku aja jooksul pärast ATS § 163 lg-s 1 sätestatud kahekuulise tähtaja möödumist. Halduskohus ei saa nimetada isikut ametisse ega luua kohtuotsusega õiguslikke tagajärgi, mis oleksid tekkinud isiku ametisse nimetamisel haldusorgani poolt. Haldusasja materjalide järgi kaebaja X nimetati Narva Linnavalitsuse käskkirjaga nr 3 ametisse alles alates 01.02.2000 ning isik on andnud ametivande 27.03.2000. Kuna X ei olnud ATSv.r. § 163 järgi teenistusse nimetatud, ei tekkinud teenistussuhet ning X ei olnud perioodil 23.09.1986-31.01.2000 avalik teenistuja ATSv.r. mõttes. Seetõttu on õige nii 25.07.2022 otsuse nr TR064609 kui ka 28.11.2022 vaideotsuse järeldus, et „X avaliku teenistuse staaži hulka ei saa arvata töötamist Linnamajandusametis perioodil 23.09.1986 – 31.01.2000. ATS § 113 lg 2 kohaselt säilib isikul, kellel on käesoleva seaduse jõustumise ajaks täitunud vajalik teenistusstaaž riikliku vanaduspensioni suurendamiseks enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud avaliku teenistuse seaduse alusel, õigus saada vanaduspensioni suurendust ja tema riiklikku vanaduspensioni suurendatakse vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 7. ATS § 113 lg 7 järgi suurendatakse riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel arvutatud vanaduspensioni järgmiselt: 1) 10–15-aastase teenistusstaaži korral – 10 protsenti; 2) 16–20-aastase teenistusstaaži korral – 20 protsenti; 3) 21–25-aastase teenistusstaaži korral – 25 protsenti; 4) 26–30-aastase teenistusstaaži korral – 40 protsenti; 5) üle 30-aastase teenistusstaaži korral – 50 protsenti. Kuna X l on avaliku teenistuse staaži 8 aastat 8 kuud 27 päeva, ei kuulu temale määratud pension suurendamisele. Vaidlustavad otsused on õiguspärased ning pension määratud õigesti“.
21.Vaidlustatud haldusaktid on õiguspärased ja nende tühistamiseks alus puudub. Toimiku materjalidega on täielikult tõendatud, et Narva Linnamajandusamet oli isemajandav ettevõte, mis ei teostanud avalikku võimu ega olnud kohaliku omavalitsuse eelarvest finantseeritav asutus. Kaebaja töötades Narva Linnamajandusametis spetsialistina, ühistute tegevuse kontrolli insenerina, linna
3-22-2704 heakorra spetsialistina, linna heakorra vanemspetsialistina ei teostanud avalikku võimu oma ülesannete täitmisel ning seetõttu kaebus jääb rahuldamata.
22.Menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti (HKMS § 108 lg 1). Kaebuse rahuldamata jätmisega tehti otsus kaebaja kahjuks. Kuivõrd vastustaja ei ole taotlenud menetluskulude välja mõistmist, jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
23.HKMS § 175 lg 3 kohaselt asendatakse kohtu algatusel avaldatavas kohtuotsuses andmesubjekti nimi initsiaalide või tähemärgiga ning ei avaldata tema isikukoodi, sünniaega, registrikoodi, aadressi ega muid andmeid, mis võimaldavad teda üheselt identifitseerida.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.