Haridus ja kultuur › Üld- ja kõrgharidus

suhtes ühist hooldusõigust ja Tallinna linn ei ole kohustatud kontrollima vanemate vahelise kokkuleppe olemasolu.

https://www.riigiteataja.ee/akt/423012018018?leiaKehtiv

2(3)

- kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ja - asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Nimetatud asjaolud on tihedalt seotud ja kattuvad osaliselt nii omavahel kui ka eelnevalt eesmärgi mittesaavutamise kohta käsitletuga. Kaebaja eesmärgiks on, et tema lapse kooliks määrataks Nõmme Põhikool. PGS kaitseb vanema ja lapse õiguseid elukohajärgse kooli määramisel nii, et kool oleks üks lähimatest võimalikest lapse elukoha läheduses, et lapse koolitee ning seega ka koolipäev ei oleks ülemäära pikk. Arvestades kaebaja ja lapse teise vanema elukohta (vastavalt dtl 1 ja dtl 46-47), on Tallinna 21. Kool lapsele elukohtadele lähim kool, asudes kaebaja elukohast 700 meetri ja teise vanema elukohast 600 meetri kaugusel2. Kaebaja soovib, et tema lapse kooliks määrataks kool, kus ei käi ka lapse õde või vend ning mis asub lapse elukohast 10 km kaugusel. Seega peab kaebaja sisuliselt riiveks, et ei arvestatud vanema soove esmajärjekorras, kuid seadus sellist eesmärki ei sea ning kohus seega intensiivset riivet ka ei mööna. Sealjuures ei ole kaebajal ka välistatud teostada kaebaja soovitud koolis vaba koha olemasolul enda kui vanema valikuõigust; kui seda ka mh hooldusõiguslikud piirangud võimaldavad. Kaebuse rahuldamine ei ole tõenäoline. Esmatähtsaks elukohajärgse kooli määramisel on lapse elukoha kaugus ja õdede-vendade õppimine samas koolis. Käesoleval juhul saab lähtuda ainult elukoha kaugusest ning on ilmselge, et vastustaja seda põhimõtet rikkunud ei ole. Vanemate eelistuste arvestamine saab tulla kõne alla ennekõike siis, kui lapse elukohast ligikaudu samal kaugusel on mitu kooli, mille vahel saaks vanem valiku teha. Kaebaja soovitud kool jääb lapse elukohast ca 10 km kaugusele ning on üldteada, et Tallinna Kesklinna linnaosa ja Nõmme Põhikooli vahele jääb veel mitmeid koole. Vastustaja ei pidanud arvestama ka sellega, kas Nõmme Põhikoolis on elukohajärgsete kohtade täitumisel veel vabu kohti, kuna vabade kohtade olemasolul saab vanem ise oma valikuõigust realiseerida. Elukohajärgsel koolil on kohustus ka kõik elukohajärgsed lapsed vastu võtta ning asjas on ilmselge, et Nõmme Põhikool ei saa olla kaebaja lapse elukohta arvestades lähim või üks lähimatest koolidest. Kaebaja taotluse rahuldamisel kaebaja toodud viisil võib kaasa tuua selle, et lapsed kes tegelikult Nõmmel elavad, ei saa oma elukohale lähimas koolis käia. Hariduslike erivajaduste korral tuleb tagada lapsele vajalik tugi igas Eesti koolis (PGS § 46 jj). PGS § 10 lg-s 1 toodud kriteeriume arvestades ei ole sellises sisuliselt massmenetluses haldusmenetluse kohustuslikuks osaks ka vanema ärakuulamine. Lapse elukoht ning õdede-vendade käimine konkreetses koolis on võimalik välja selgitada ilma vanemat ära kuulamata. Vanema soovi on võimalik avaldada samas taotluses, mille vanem esitab elukohajärgse kooli määramiseks. Sellisel juhul esineb alus menetlusosalise arvamust ja vastuväiteid ära kuulamata, kuna menetlusosalise poolt taotluses või seletuses esitatud andmetest ei kalduta kõrvale ning puudub vajadus lisaandmete saamiseks (HMS § 40 lg 3 p 2). Andmetest kõrvale kaldumata jätmine ei tähenda seda, et andmete alusel tehtaks tingimata vanema soovile vastav otsus. Kui asjaolud on valesti välja selgitatud, on võimalik vanemal sellele vaidlustades tugineda. Kohus märgib, et kuigi koolikoht määratakse igale lapsele individuaalselt, on koolikohtade määramine siiski omavahel seotud, mistõttu saab kõigile Tallinna 1. klassi lastele koolikoha määramist käsitleda ka menetlusena, kus menetlusosaliste arv on suurem kui 50, mis on eraldiseisev ärakuulamata jätmise alus (HKMS § 40 lg 3 p 6).

https://www.google.com/maps/ andmetel

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.