Haridus ja kultuur › Üld- ja kõrgharidus

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, so hiljemalt 09.09.2024 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva

(HKMS § 184).

3-24-1884 Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

3-24-1884 2) Elukohajärgse kooli määramine võimaldab lapsel teostada oma õigust haridusele (PS § 37 lg 1) ning täita koolikohustust (PGS § 9 lg 1). Põhikoolis on õppekava täitmiseks arvestatud aeg üheksa aastat (PGS § 2 lg 1), mis tähendab, et elukohajärgse kooli määramisel otsustab Tallinna Haridusamet üldjuhul järgmiseks 9 aastaks selle, millises keskkonnas laps viibib nii koolis kui ka teel kooli. Selle otsuse langetamisel tuleb arvestada õpilaste individuaalsete vajadustega. 3) GAG pakub prantsuse keele õppesuunaga õpet. GAGi õppekava erineb Kalamaja Põhikooli omast ning lähtub M.P võimetest ja huvidest. Kalamaja Põhikooli õppekava ei paku lapsele samaväärseid õpivõimalusi (näiteks prantsuse keel, lõimitud õppeained, digipädevuste õpe jne). Kalamaja Põhikooli pakutav prantsuse keele valikaine ei ole võrreldav GAGi prantsuse keele õppesuunaga. 4) Lapse vanemad leidsid, et arvestades lapse huve, on tema jaoks kõige õigem kool GAG, mis on ühtlasi ka kõige kodulähedasem kool. Määrates lapse elukohajärgseks kooliks Kalamaja Põhikooli (V m kaugusel), sekkus Tallinna linn vanemate ja lapse valikuvabadusse elukohajärgse kooli valikul ning võttis lapselt võimaluse omandada põhiharidust vastavalt GAGi õppekavale. Seega rikub vaidlustatud käskkiri kaebajate subjektiivseid õigusi. Arvestamata on jäetud vanemate eelistusega. Lapsevanema valikud hariduse osas on kaitstud põhiseadusliku väärtusena. Sellega arvestamata jätmist tuleb põhjendada. Lapsevanemate soov lähtus lisaks kodulähedusele ka GAGi õppekavast. Vanemaid ei kuulatud ära. 5) GAGi 1. klassi koolikoha saanud laste nimekiri on vastuolus käskkirja põhjendustega, nimekirja koostamisel on tehtud kaalutlusvigu ning nimekiri on vastuolus õigusaktidega. Tallinna Haridusamet ei lähtunud kehtestatud kriteeriumitest elukohajärgse kooli määramisel. Kaebajatele teadaolevalt võeti GAGi 1. klassi mitmeid lapsi, kelle rahvastikuregistris olev elukohakanne oli tehtud hiljem kui 20.02.2020 ning vastu võeti ka lapsi kelle jaoks ei ole GAG lähim elukohajärgne kool (õed-vennad), jättes M.P GAGi 1. klassi vastu võtmata. Enne nendele koha pakkumist oleks pidanud kohta pakkuma M.P-le. 6) Õe-venna kriteerium on olnud olulisem kui sissekirjutuse aeg. Ei arvestatud õdedevendade õppimist erinevates õppehoonetes (GAGi gümnaasiumi osa asub vanalinnas ning alg- ja põhikool Kalamajas). Ei kontrollitud, kas õe-venna aadressid kattuvad. Ei tehtud vahet, kas õde-vend on saanud GAGi katsetega. Tallinna linna poolt nimekirja koostamine ja seejuures õe-venna kriteeriumi rakendamisel sissekirjutuse aja mittearvestamine on vastuolus käskkirjas tooduga. Käskkirjast ei nähtu õdede-vendade eelistamist ega ka seda, et neile lastele, kellel õpib GAGis õde või vend, ei kohaldunud käskkirjas toodud rahvastikuregistri kande kuupäev (20.02.2020). Käskkirjas ei ole märgitud, et Tallinna linn eelistas koolikoha määramisel neid lapsi, kelle õde-vend juba õpib GAGis. Sellist eelistamist ei ole ka millegagi põhjendatud. Samuti ei selgu käskkirjast, millise täpsema metoodika alusel kujunes nimekiri lastest, kelle elukohajärgseks kooliks määrati GAG. GAGi eripära arvestades ei saa õdede-vendade kriteerium olla võrdse kaaluga elukohaläheduse kriteeriumile. Kuni 2018. a toimusid GAGi 1. klassi vastuvõtuks ülelinnalised katsed. Jätkuvalt toimuvad katsed GAGi gümnaasiumisse. Seega õpib GAGis lapsi, kelle jaoks GAG ei ole lähim kool. GAGi katsetega saanud laste õdede-vendade automaatne vastuvõtmine GAGi 1. klassi ei taga PGS § 10 lg-s 1 sätestatud õpilase elukoha läheduse koolile reegli täitmist, kuid rikub kaebajate õigust saada õppekoht, arvestades elukohaläheduse kriteeriumit. Seega ei saa pere töö- ja pereelu ühildamise argumenti kasutades eelistada automaatselt neid 1. klassi soovijaid, kelle õde või vend juba õpib GAGis. Kui õde-vend õpib 3(16)

3-24-1884 gümnaasiumis, puudub laste kooli viimisel/toomisel eelis. GAGi eripära arvestades peaks esmaseks kriteeriumiks olema koolilähedus. Lähtudes Tallinna Ringkonnakohtu praktikast, on koolilähedus ja õe-venna kriteerium üldjuhul võrdse kaaluga. Rakendada oleks tulnud Tallinna Linnavalitsuse 21.12.2011 määruse „Elukohajärgse munitsipaalkooli määramise tingimused ja kord“ (määrus nr 132) §-s 6 sätestatud reeglit: kui kooli on soovijaid rohkem, kui koolil on õppekohti, siis arvestatakse isikute elukohaandmete rahvastikuregistrisse kandmise aega, eelistades neid, kelle registrikanne on varasem, mitte automaatselt eelistada koolikoha määramisel neid lapsi, kelle õde-vend juba GAGis õpib. Isegi kui leida, et õe-venna kriteeriumit sai arvestada, oleks tulnud seda igal üksikjuhul kaaluda ja põhjendada, seejuures hinnata, kas see võimaldab vanematel paremini ühildada töö- ja pereelu (kas õde-vend õpiksid samas hoones, kas õde-vend elavad samal aadressil). Õe-venna automaatne eelistamine on kaalutlusviga. Lisaks nähtub PGS seletuskirjast § 10 lg 1 osas, et seaduseandja on muutnud varasemat praktikat ning PGS § 10 lg 1 uues redaktsioonis rõhutatakse elukoha läheduse esmasust. Vanemate soove ja pere teiste laste õppimist samas koolis arvestatakse, kui kõigile elukohajärgsetele õpilastele on õppekohad tagatud. Vanemate soove ja pere teiste laste õppimist samas koolis arvestatakse, kui kõigile elukohajärgsetele õpilastele on õppekohad tagatud. 7) Eelmisel õppeaastal (2023/2024) alustanud 1. klassi õppekohtade arv on vastavalt Tallinna Haridusameti infoportaalile kokku 112 õpilast (28+27+29+28) ehk tegelikult õpib GAGi eelmisel aastal alustanud 1. klassides 16 õpilast rohkem kui esialgsest õppekohtade määramisest tuleneb. GAGi tavapärane praktika on pärast 24 õpilasega klasside komplekteerimist võtta vastu täiendavaid lapsi, suurendades GAGi põhikooli klasside õppekohtade arvu (sh 1. klasside õppekohtade arvu). See on olnud võimalik, tagades tervisekaitse- ja ohutusnõuded. Kõigis GAGi klassides õpib rohkem kui 24 õpilast. 2023/2024 õppeaastal põhikooli lõpetanud neljas 9. klassis õppis kokku 121 õpilast. Kui seni oli võimalik 1. klassi õppetööd läbi viia 28, 27 või 29 õpilasega, ei ole usutav, et alates 01.09.2024 mahub 1. klassi füüsiliselt üksnes 24 õpilast. Hilisem õppekohtade arvu suurendamine on tavapärane, kuid on teadmata, kuidas toimub juurde loodud õppekohtade täitmine. Selline halduspraktika on läbipaistmatu, lapsi ebavõrdselt kohtlev ning vastuolus ka Tallinna linna enda õigusaktidega ja võimaldab kuritarvitusi. Tallinna Haridusameti 03.02.2021 käskkirjaga T-7-1/21/74 on kehtestatud halduseeskiri „Elukohajärgse munitsipaalkooli taotluste läbivaatamise komisjoni töö korraldamiseks“. Selle p-i 1.2 kohaselt arvestatakse elukohajärgse kooli määramise ettepaneku tegemisel praktikas väljakujunenud kooli mahutavust. Varasema praktika kohaselt on GAGi 1. klassi õppekohtade arvuks (koos õppekohtade hilisema suurendamisega) olnud 112 (2023/2024), 107 (2022/2023), 106 (2021/2022) jne. Isegi kui Tallinna Haridusamet ei teinud nimekirja pingerea koostamisel ühtegi viga (millega kaebajad ei nõustu), siis varasemate pikkade aastate praktika kohaselt on tegelik õppekohtade arv võrreldes käskkirjas märgitud 96 õppekohaga 10-16 õppekohta suurem. Kui Tallinna Haridusamet oleks lähtunud läbipaisvast haldusmenetluse läbiviimisest ning arvestanud õppekohtade määramisel pika aja vältel väljakujunenud kooli mahutavust (kohustus tuleneb halduseeskirjast), tehes koheselt ettepaneku suurendada 1. klassi õppekohtade arvu, oleks M.P saanud õppekoha GAGi 1. klassi. Tallinna linn on teinud vea, määrates käskkirjaga elukohajärgse kooli üksnes 96 lapsele. Olukord, kus õppekohti luuakse hiljem juurde, rikub M.P õigusi, kuna vastavate kohtade täitmine on läbipaistmatu ega lähtu ilmselgelt käskkirja aluseks olnud pingereast. Kaebajatele ei pakutud kohta ka 10.06.2024 seisuga vabanenud õppekohtade arvelt, väites, et 4(16)

3-24-1884 kõik kohad on täidetud. Kaebajatele on teada, et osa käskkirjaga vastu võetud lapsi läks tegelikult mõnda muusse Tallinna kooli ning vabanenud kohad täideti teadmata kriteeriumite alusel. Direktori kinnitusest ei nähtu, et täiendavaid õppekohti kindlasti juurde ei tekitata. Samuti ei saa välistada, et õppekohtade arvu suurendamine oli direktori kirja saatmise seisuga juba ära toimunud ning täiendavat suurendamist tõesti plaanis ei ole. 8) Vastustaja esitatud andmed ei klapi. Käskkirja väljavõtte kohaselt oli tingimustele vastavaid soovijaid 207, kohtumenetluses esitatud tõendite kohaselt 161 (96 vastuvõetut ja 65 väljajäänut). Käskkirja väljavõtte kohaselt ei võetud vastu lapsi, kelle rahavastikuregistri kande aeg on varasem kui 20.02.2020. Tallinna linna tõendist nähtuvalt võeti vastu kokku 10 last, kelle rahvastikuregistri kande aeg on hilisem kui 20.02.2020 (kellest 4 puhul oli ka varasem rahvastikuregistri aadressi järgi GAG väidetavalt lähim kool). Kokku võeti vastu 6 last, kelle rahavastikuregistri kande aeg on hilisem kui käskkirjas väideti. EÕK menetluses väitis Tallinna linn, et selliseid lapsi, kelle rahvastikuregistri kande aeg on hilisem kui 20.02.2020, oli kokku 5. Puuduvad andmed, kas hetkeseisuga vastuvõetud laste nimekiri klapib käskkirja alusel vastuvõetud laste nimekirjaga või oli loobujaid (millisel juhul oleks M.P pidanud liikuma nimekirjas ettepoole). Puuduvad ka andmed, kas tänase seisuga on vastuvõetud laste arvuks jätkuvalt 96 või rohkem (kui vastuvõetud lapsi on tänase seisuga rohkem – nii nagu eelnevate aastate praktika näitab – peaks M.P liikuma jällegi nimekirjas ettepoole). 9) Vastustaja on vastuses kaebusele märkinud, et kaebaja M.P oli koolikohast ilmajäänud lastest 8. positsioonil. Haridusametist väideti kaebajale pärast käskkirja andmist suuliselt, et M.P oli väljajäänutest 4. positsioonil. Koos vastusega kaebusele esitatud tabelist nähtub, et M.P oli hoopis 9. positsioonil. Jääb arusaamatuks, kuidas saavad andmed ajas muutuda. Olukord andmete ajas muutumisega tekitab kaebajates tõsiseid kahtlusi läbiviidud haldusmenetluses ja otsuste läbipaistvuses ja õiguspärasuses. 10) Käskkirja jaoks nimekirja ettevalmistamine on olnud puudulik, mida kinnitab tõik, et vastustaja ei tea, miks ei määratud esialgse käskkirjaga õppekohti lastele, kes oleksid selle õe-venna kriteeriumi tõttu pidanud saama. Ka kohtumenetluses ei suuda vastustaja tuvastada, millest viga tekkis. Samuti on selgunud, et kohtule esitatud tabelite koostamine on olnud puudulik ja vigadega. Seda enam oluline on üle kontrollida esialgse 20.05.2024 käskkirja lisaks olevad reaalsed nimekirjad ning nimekirjade koostamise õiguspärasus. M.P väljajäämist GAGi 1. klassi vastuvõetute nimekirjast tuleks hinnata 20.05.2024 käskkirja andmise seisuga. Lisaks tuleb hinnata vaidemenetluse ajal muutunud olukorda (5 loobujat). Menetluses ei ole esitatud 20.05.2024 käskkirja ega selle lisasid. Vastustaja esitatud tabelid ei asenda käskkirja ega lisasid. On küsitav, millist seisu tabelid kajastavad ja kas ka viimasena esitatud tabel on korrektne. Vastustaja 12.07.2024 vastusega esitatud nimekiri GAGi koolikoha saanud lastest eksitab kaebajaid. Tabel kajastab ilmselgelt hilisemat seisu kui 20.05.2024. 11) Vastustaja on kooliläheduse kriteeriumi kindlaks tegemisel teinud fundamentaalse vea. Kooli elukohale läheduse mõõtmine linnulennult on sisult ebaõige ja võib anda ebaõigeid tulemusi. Isegi kui linnulennult oli GAG sinna määratud lastele lähim kool, ei pruukinud see seda olla tegelikku teekonda arvestades. Kaebajatel puuduvad andmed, et seda kontrollida. Vale meetodi rakendamist ei saa õigustada sellega, et

5(16)

3-24-1884 seda tehti kõigi laste puhul ühtemoodi. Arvestama peab reaalset kooliteekonda. M.P näitel asub GAG kodust Google Maps andmete W m kaugusel, Kalamaja Põhikool Q m kaugusel, st 5,3 korda kaugemal. Kaebajatel puuduvad küll vastavad andmed GAGi

6(16)

3-24-1884 3) Nimekirjast GAGi koolikoha saanud lastest nähtub, et kõikide koolikoha saanud laste (sh lapsed, kelle õde/vend GAGis õpib) jaoks oli GAG lähim kool. Seetõttu on asjakohatu Tallinna Ringkonnakohtu 19.11.2020 kohtuotsus haldusasjas 3-20-926, kuna see ei kajasta käesoleva vaidluse olukorda – seal eelistati õdesid-vendi sõltumata laste elukohast. PGS §-s 10 märgitud „sama pere teiste laste õppimine samas koolis“ ei sätesta tingimusena sama kindlat koolihoonet ega sea piire, kas sama pere lapsed on kooli õppima asunud elukohajärgselt või katsetega. GAGis ei toimu enam aastaid katseid 1. klassidesse saamiseks, kõik klassid komplekteeritakse elukohajärgselt. Tulenevalt PGS § 10 lg 1 sõnastusest arvestatakse vastavaid tingimusi õppekohtade andmisel maksimaalselt. Õppekohtade määramisel ei pidanud arvestama rahvastikuregistri kande tegemise aega laste osas, kellele GAG on elukohale lähim kool ning kelle õde/vend seal koolis käib, sest neid lapsi oli vähem kui vabasid koolikohti. Kui GAG oli lapsele lähim kool ning GAGis juba õppis lapse õde/vend, said need lapsed koolikoha (rahvastikuregistri kuupäeva nende laste osas arvestada ei tulnud ning nende rahvastikuregistri kande aeg võiski olla hilisem kui kaebajal). 4) Ülejäänud kohtade jaotamisel laste vahel, kellele GAG oli lähim kool (kuid kellel ei õppinud GAGis õde/venda), võeti arvesse rahvastikuregistri kande aeg. Kuna GAGi koolikohti taotlevaid lapsi (GAG elukohale lähim, kuid õde/venda GAGis ei õpi) oli rohkem kui koolil õppekohti, arvestati Tallinna Linnavalitsuse määruse nr 132 § 6 viimase lause kohaselt laste elukohaandmete rahvastikuregistrisse kandmise aega, eelistades neid, kelle registrikanne on varasem. Elukohajärgse munitsipaalkooli taotluste läbivaatamise komisjon tegi ettepaneku määrata GAG elukohajärgseks kooliks lastele, kellele see kool on elukohale lähim (kuid kellel pole GAGis õde ega venda) ja kelle elukohaandmed on rahvastikuregistrisse kantud kõige varem. Selle põhjal tekkis nimistu lastest, kes olid rahvastikuregistrisse kantud enne 20.02.2020. See on kuupäev, millest hilisema registrikandega lastele määratakse eriotsusega koht läheduselt järgmisesse kooli. Nimetatud kuupäev on kujunenud lähtuvalt koolikohta taotlevate laste reaalsetest andmetest ning õpperuumide suurusest lähtuvalt vastuvõetavate õpilaste arvust. Vastustaja on esitanud nimekirja GAGi koolikohta mitte saanud 65 lapsest. Lisatingimusena rahvastikuregistri kande arvestamine on objektiivne ning läbipaistev kriteerium, mida koolikohtade määramisel arvesse võtta. Tiheasustusalal on lisatingimuste arvestamine möödapääsmatu. Vastustajal ei ole võimalik koolikohti jagada selliselt, et rivistab taotlejad lähtuvalt nende elukoha kaugusest koolimajast, kuna lapsi peab kohtlema võrdselt. Samuti ei oleks võimalik sellisel viisil koolikohti üheselt ja kontrollitavalt jaotada. Näiteks kui kooli kõrval asuvas ühes ja samas kortermajas elaks rohkem lapsi, kui selles koolis on vabu koolikohti, ei saaks KOV elukohajärgseid koolikohti määrata, kuna kohtleks lapsi ebavõrdselt. Mõeldamatu oleks koolikoht määrata näiteks sõltuvalt, mis korrusel laps selles kortermajas elaks (nt arvestada elukoha kaugust meetodil, et kõrgemalt korruselt on pikem tee vms). 5) Tallinna linn kontrollis laste eelmisi rahvastikuregistri kandeid ning võttis neid arvesse. Näiteks sai koolikoha laps, kelle kehtiva kande aeg on 09.05.2023, kuid tema varasem rahvastikuregistri kande aeg oli 25.06.2019 ning ka tema varasemale elukohale oli GAG lähim kool. Samuti sai koolikoha laps, kelle kehtiva kande aeg on 07.06.2022, kuid tema varasem rahvastikuregistri kande aeg oli 14.01.2018 ning ka tema varasemale elukohale oli GAG lähim kool. Ka kaebaja varasemat rahvastikuregistri kannet kontrolliti. 6) Kuigi GAG asus kaebaja elukohale F m võrra lähemal kui Kalamaja Põhikool, oli see läheduselt järgmine kool, mis asus lapse elukohast mõistlikul kaugusel. Tallinna Haridusamet määrab võimalikult väikse koolitee saavutamiseks koolikoha (lähima kooli õppekohtade puudumise korral) läheduselt järgmisesse kooli. Vastustaja ei arvesta eraldi iga elukohajärgse kooli määramise puhul, mitu meetrit pikeneks lapse koolitee. Küll lähtub vastustaja 7(16)

3-24-1884 tingimusest, et koolikohustusliku õpilase jalgsikäimise koolitee ei tohi olla pikem kui 3 km (tervisekaitsenõuded kooli päevakavale ja õppekorraldusele, § 7 lg 1). Tallinna linnas on 58 üldhariduskooli ning toimiv ühistranspordivõrk, mistõttu selliseid koolitee maksimaalset pikkust ületavaid olukordi praktikas ei teki. Käesoleval juhul ei ole kaebajal vaja kasutada ühistransporti Kalamaja Põhikooli jõudmiseks, kuid tal on selleks võimalus (nt trammipeatuseni „Balti jaam“ jala 300 m, trammipeatusest „Salme“ kooli jala 220 m). Lapsel ei ole igal juhul õigust saada koolikohta lähimas koolis, küll aga elukoha läheduses asuvas koolis. 7) Tallinna Haridusameti juhataja 20.05.2024 käskkirjaga nr T-7-1/24/199 elukohajärgseks kooliks määratud laste nimekiri ja tänase päeva seisuga GAGi vastuvõetud laste nimekiri ei ole identne. Andmed on ajas veidi muutunud, kuivõrd lapsevanemal ei ole kohustust panna last elukohajärgseks kooliks määratud kooli. Elukohajärgse kooli õppekohast loobus GAGis 5 last. Nende vanemad teatasid loobumisest enne 05.06.2024 ning loobuti erinevatel põhjustel (koolipikendus, lapse vanus, astumine ülelinnalise vastuvõtuga kooli). Vastustaja määras ühe vabanenud koolikoha 05.06.2024 käskkirjaga nr T-7-1/24/217 lapsele, kes esitas vaide. Vaidemenetluses tuvastati, et mõõtmisel esines ebatäpsus ning tema lähimaks kooliks oli GAG (rahvastikuregistri kande aeg oli 01.01.2018). Kohus on korrektselt märkinud, et Maa-ameti Maainfo kaardirakenduse alusel oleks temale lähim kool Kalamaja Põhikool (S m) ja järgmine GAG (R m). Vaidemenetluses tuvastati, et GAGi puhul ei olnud mõõtepunkt tsentris (nagu see on kõikide teiste koolide puhul kaardirakenduses) ning kui panna mõõtepunkt tsentrisse, on GAG tema elukohale kõige lähemal asuv kool (J m). Vastustaja kontrollis GAGi koolimaja tsentri mõõtepunkti ka teiste laste osas ning rohkem positiivseid otsuseid (määratud koolikohti) mõjutavaid tulemusi ei esinenud. Ükski kaardirakendus ei ole täiuslik ning ebatäpsuste ilmnemisel kontrollitakse faktilised andmed üle, et teha õiguspärane kaalutlusotsus. Vastustaja märgib, et kasutas siiski kõikide laste puhul seda ühte ja sama kaardirakendust, et lapsi õiglaselt kohelda (nt ei kasutanud Google Mapsi rakendust, kui vaietes sellele tugineti). Vastustaja hinnangul ei arvesta ka Google Maps kaugust õigesti, kui maja välisuks on sisehoovis või kortermajal on mitu trepikoda või kui õpilased saavad kooli territooriumile siseneda kolmest erinevast väravast vms. Nimetatud laps real nr 48 (23.07.2024 tabelis), kes koolikoha sai, eksisteerib ka taotlejate nimekirjas. Vastustaja määras 4 last GAGi uute käskkirjadega, kuna nende õde või vend õpib GAGis ning GAG oli nende elukohale lähim kool. Need 4 last oleks pidanud saama algse käskkirjaga koolikohad GAGi, kuna see kool oli neile lähim ning neil õppis koolis õde/vend. Vastustajale ei ole selge, mis põhjustas vea, et neile esialgse 20.05.2024 käskkirjaga kohta ei määratud. Viga ilmnes vaidemenetluses ning kuna GAGis oli õppekohast loobumise tulemusel vabanenud 5 kohta, sai vastustaja määrata nimetatud lastele õppekohad GAGi. Need 4 õppekohta määrati Tallinna Haridusameti 05.06.2024 käskkirjadega nr T-7-1/24/218, T-71/24/219, T-7-1/24/220 ja T-7-1/24/221. Täiendavate käskkirjadega GAGi määratud laste vanemad esitasid GAGi taotlused määruses märgitud taotluste esitamise ajal (1-15. märts): taotlused esitati 02.03.2024, 03.03.2024, 05.03.2024, 06.03.2024, 12.03.2024. Kõik GAGi 1. klasside õppekohad (sh 5 last, kellele määrati kool hilisemate käskkirjadega) aktsepteeriti lastevanemate poolt määruses märgitud tähtajaks ehk 10.06.2024. Peale seda kuupäeva ei ole vabu kohti tekkinud ning hetkeseisuga on kõik kohad täidetud. Kui vabasid õppekohti oleks tekkinud, oleks see jagatud vastavalt GAGi koolikohast ilma jäänud laste nimekirjale (pingereale) ehk jätkuvalt oleks arvestatud elukoha läheduse kriteeriumit.

8(16)

3-24-1884 8) Vastuseks kohtu küsimustele selgitab vastustaja, et kahetsusväärselt on kohtule esitatud isikuandmetega tabelis vigu. Esialgsed laste nimekirjad tekivad eKooli rakenduses. Paraku ei ole eKooli rakendus täiuslik, mistõttu kontrollib Tallinna Haridusamet nimekirjad üle ning täiendab neid vajaliku infoga. Näiteks kontrollitakse üle kõikide laste eelmised rahvastikuregistri kanded (aadress ja kande aeg), kuna eKooli rakendus kuvab vaid viimast rahvastikuregistri kannet. Samuti on vaidemenetlustes ilmnenud, et eKool ei kuva kõikidele lastele korrektselt õde/venda (näiteks ei kuvata infot, kui lapsel ja lapsevanemal või õdedel/vendadel on lapsest erinev perekonnanimi jms). Tallinna Haridusametil tuleb korrektse nimekirja koostamiseks kontrollida Eesti Hariduse Infosüsteemist üle laste õdede/vendade olemasolu ning kool, kus nad õpivad, ja lisada andmed käsitsi. Vastustaja on käesolevas menetluses kindlaks teinud, et Tallinna Haridusameti spetsialist tegi inimliku vea kohtule 23.07.2024 Exceli tabeli faili koostamisel (kopeerimine ja kleepimine funktsiooni kasutamisel). Kohtule esitatud „Taotlustega“ tabelis ridade 103-152 andmed on kandunud kleepimisel ka topelt ridadele 53-102. Samuti on vastustaja tuvastanud, et kohtule esitatud nimekirjast „Taotlustega“ on puudu laste andmed, kes said koolikoha (nimekirjast „Määratud“ lapsed ridadel 31-64 k.a). Vastustaja kontrollis andmed uuesti üle ja esitab tabeli nii puhastatud kui ka puhastamata kujul uuesti. Vastustaja võttis algandmed uuesti eKooli rakendusest ja hetkel on taotlejate arv 203. Arvu vähenemise põhjuseks on asjaolu, et mõne lapse rahvastikuregistri kanne on muutunud, kuivõrd taotlejate andmeid uuendatakse automaatselt iga öö. Samuti on üle kontrollitud koolikoha saanute andmed, neis ei ole muudatusi (nt seoses mujale kolimisega) toimunud. 9) Eelmisel aastal 19.05.2023 Tallinna Haridusameti juhataja poolt 1. klassi määratud koolikohtade arvu ei suurendatud, st täpselt sama palju lapsi lõpetas ka sel aastal 1. klassi. Koolikohtasid ei määrata iga aasta tingimata täpselt sama palju, kuna maksimaalsete õppekohtade arv sõltub 1. klassidele mõeldud õpperuumide suurustest ning selle info annab kool igal aastal Tallinna Haridusametile sõltuvalt õppekorraldusest. 10) Vastustaja on kõikide vanemate soove arvestanud. Paraku ei olnud võimalik kõikide vanemate soove täita, kuna selleks ei olnud GAGis piisavalt koolikohti. Alusetu on väide, et vastustaja oleks võtnud kaebajalt ära võimaluse omandada konkreetset põhiharidust (vastavalt GAGi õppekavale, sh prantsuse keele suunaga). Kõikide Tallinna üldhariduskoolide (sh kaebajale määratud Kalamaja Põhikool) õppekavad vastavad Vabariigi Valitsuse 06.01.2011 määruse nr 1 „Põhikooli riiklik õppekava“ tingimustele, st kehtestatud põhiharidusstandardile. 2023/2024 oli Kalamaja Põhikoolis valikainena ka kaebaja väljatoodud prantsuse keele õpe olemas. Lapsel ega tema vanematel ei ole subjektiivset õigust nõuda kohta konkreetses koolis ega ka konkreetse õppekava järgimist. Vastustaja on täitnud seadusest tuleneva kohustuse tagada kaebajale kvaliteetne ja kättesaadav põhiharidus, määrates tema elukohajärgseks kooliks Kalamaja Põhikooli. 11) 1. klassi õppekohad olid kaebuse esitamise hetkeks täidetud. Kohus ei saa kohustada Tallinna Haridusametit määrama kaebaja elukohajärgseks kooliks GAGi, kuna Tallinna Haridusameti andmete alusel ei ole õppekohtade suurendamise eeldused (õpperuumi pindala suurus) täidetud. Kaebaja oli koolikohast ilma jäänud taotlejate nimekirjas 8. positsioonil (ehk kaebuse rahuldamine rikuks ka kaasamata kolmandate isikute ehk 7 lapse õigusi, kellele samuti on GAG kõige lähem kool ning kes sinna koolikohta ei saanud tulenevalt rahvastikuregistri kande hilisemast ajast). Õppekohtade vähesuse tõttu ei saanud GAGi 1. klassi õppekohta kokku 65 last, kellele GAG oli lähim kool. GAGi direktor kinnitas 22.07.2024, et praeguse teadmise juures ei ole GAGil plaanis tekitada 1. klassidesse juurde õppekohti.

9(16)

3-24-1884

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus leiab, et kaebus ei ole põhjendatud ning tuleb jätta rahuldamata.

3-24-1884 enda õigusele haridusele (PS § 37 lg 1) ja koolikohustuse täitmisele (PGS § 9 lg 1) ning leiavad, et 9 aastaks otsuse langetamisel tuleb arvestada ka õpilaste individuaalsete vajadustega, sh kooli pakutavate õppekavadega. Samuti viitavad kaebajad, et vastustaja sekkus vanemate ja lapse valikuvabadusse elukohajärgse kooli valikul.

11(16)

3-24-1884 elukohajärgse kooli määramisel oluliste asjaoludena (1) esmajärjekorras õpilase elukoha lähedust koolile, sama pere teiste laste õppimist samas koolis ja (2) võimaluse korral vanemate soove. PGS § 10 lg 1 teine lause kohustab põhihariduse omandamise võimaluse tagamiseks valla- või linnavalitsust kehtestama elukohajärgse munitsipaalkooli määramise tingimused ja korra.

3-24-1884 kolinud, kuid talle lähim kool on kogu aeg jäänud samaks. Seda on arvestatud ka M.P puhul. Kaebajad on küll esile toonud, et lapse elukoht on alates tema sünnist olnud Kalamajas, kuid vastustaja on selgitanud, et kaebaja varasema sissekirjutuse alusel oleks tema elukohale lähim eesti õppekeelega kool olnud Kalamaja Põhikool. PGS ei nõua laste vahel valiku tegemisel alternatiivse koolitee kaalumist ning selle arvesse võtmist, mitu korda pikeneb lähimast koolist välja jäämise korral iga lapse koolitee, vaid tegu on seadusandja poolt vastustaja kaalumisruumi jäetud küsimusega. Kohtule ei nähtu praegusel juhul alust vastustaja tehtud valikuid ümber hinnata. Vastustaja poolt rakendatav kord põhineb selgetel ja läbipaistvatel kriteeriumitel ning võimaldab nende arusaadavat ja ühetaolist rakendamist elukohajärgse kooli määramisel.

13(16)

3-24-1884 kooli päevakavale ja õppekorraldusele“, § 7 lg 1). Käskkirjas toodud järeldust, et Kalamaja Põhikool asub lapse elukohast mõistlikus kauguses, ei saa geograafilist vahemaad arvestades pidada põhjendamatuks.

14(16)

3-24-1884 on kooli pidaja, kooli direktori ja hoolekogu kaalutlusotsus, mis peab arvesse võtma kõiki asjassepuutuvaid väärtusi ja huve. Kellelgi pole subjektiivset õigust nõuda ülemise piirnormi suurendamist. Sellist subjektiivset õigust ei tulene ka asjaolust, et piirnormi on varasematel aastatel tavapäraselt suurendatud ega ka kaebajate viidatud halduseeskirjast. Ka Tallinna Ringkonnakohus on selgitanud, et PGS § 26 lg 3 näol on tegemist erandiga, mille kohaldamiseks peab olema väga kaalukas põhjus ning asjaolu, et tervisekaitse- ja ohutusnõuded on täidetud, on küll erandi lubatavuse üks eeldus, mitte aga tingimus, mille täitmisel kaotab piirnormi ületamise võimalus oma erandliku laadi (Tallinna Ringkonnakohtu 30.07.2024 määrus nr 3-24-1960, p 13).

3-24-1884 väravast või uksest. Lisaks võib Google Maps sõltuvalt ajahetkest kuvada ajutisi teetõkkeid või jätta kuvamata otseteed või tunnelid, mida praktikas kasutatakse. Praegusel juhul ei nähtu, et kaebaja koolitee Kalamaja Põhikooli saaks olla tema jaoks ebaproportsionaalselt koormav või ebaturvaline.

(allkirjastatud digitaalselt)

16(16)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.