Majandushaldusõigus › Muu majandushaldusõigus

3-22-1910

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

3-22-1910 ülehinnatud. Nõuete väärtuse osas pole omandatud piisavat tõendusmaterjali. Rikutud on ISRE(EE) nr 2400 p 22, 62 ja 69 nõudeid. 4) AJN hindas kõiki menetluses kogutud tõendeid nende kogumis ja vastastikuses seoses ning arvestades kõiki olulisi asjaolusid on seisukohal, et menetlusaluse isiku audiitorteenuse kvaliteedis tervikuna esinesid olulised puudused, täiustamine nõutav („oranž“). Käesoleval juhul ei hinnanud AJN menetlusaluse isiku audiitorteenuse kvaliteeti hindega „kollane“, sest kõigis töövõttudes esines olulisi puuduseid ning töövõttudes omandatud arusaam ja tõendusmaterjal polnud piisav ja ühes töövõtus polnud tuvastatud olulisi väärkajastamisi. Käesoleval juhul ei saa menetlusaluse isiku osutatud audiitorteenuse kvaliteeti lugeda täies ulatuses nõuetele mittevastavaks („punane“), kuivõrd audiitorteenuse kvaliteet ei vastanud nõuetele kolmest töövõtust ühes. 5) Võttes arvesse kvaliteedikontrolli asjaolusid, läbiviidud menetlustoiminguid, tuvastatud leide, tähelepanekuid, seisukohti ning järeldusi, on AJN seisukohal, et kvaliteedikontrolli käigus on tuvastatud asjaolud, mis annavad alust arvata, et menetlusalune isik on toime pannud distsiplinaarsüüteo. Eelnimetatud põhjusel on AJN otsustanud algatada menetlusaluse isiku suhtes distsiplinaarmenetluse.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

3-22-1910 väited on valdavalt põhjendamatud või tuginevad ebaolulistele märkustele. Kontrollijate poolt on mitmed tööpaberid jäetud tähelepanuta. Ei ole selgelt toodud välja, milliseid märkusi peab kontrollija olulisteks. Tulenevalt eelnenust ei nõustu kaebaja vastustaja seisukohaga, et tegemist on sedavõrd oluliste rikkumistega, millised tingivad hinde „oranž“. Kuigi kaebaja ei vaidlustanud Valma Saeveski ülevaatusega seotud koondhinnangut, on vastustaja poolt välja toodud vastava töövõtu tähelepanekud. Kuna vastustaja peab neid ilmselt oluliseks, siis kaebaja selgitab, et ei nõustu nendega. Kaebaja ei nõustu, et Valma Saeveskit puudutav dokumentatsioon ei olnud piisav selgitamaks äritegevuse toimumist ja maandamaks väärkajastamise riske. Kontrollijad mitte ei kontrollinud auditi läbiviimise dokumentatsiooni, vaid asusid ise disainima protseduure ja määratlema täiendavaid riske. Samuti ei ole tähelepanekuid välja tuues võetud arvesse, et tegemist on väikeettevõtja lühendatud aruandega, mille puhul kehtivad lihtsustatud nõuded. 3) Vastustaja valitud õigusjärelm ei ole asjakohane ning kõiki asjaolusid arvestades puudub proportsionaalsus. Nõuete asjakohasust ja ka rikkumise olulisust tuleb igal konkreetsel juhul hinnata. AJN ei ole otsuses veenvalt ja selgelt põhjendanud, miks tuleb standardite ebapiisavat täitmist ja AJN poolt väidetava vähese skeptitsismi ilminguid pidada olulisteks rikkumiseks. Kui kõigist nõuetest on kaebaja poolt täitmata 3 nõuet, siis AJN otsusest ei nähtu, kuidas AJN hindab kogumis, et kvaliteedikontroll tuleb lõpetada tulemusega oranž (Baltest Mööbel hinnatud „oranž“, Valma Saeveski hinnatud „kollane“ ja Vandeni Kindlustusmaakleri hinnanud „punane“). Töövõttude puhul esines puudusi, kuid töörühma ning AJN-i hinnang töövõtu kvaliteedile tervikuna ei ole põhjendatud ega proportsionaalne. AJN ei ole hinnanud kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult, objektiivselt ja kogumis. 4) Kaebajal ei olnud võimalik koheselt kogu kvaliteedikontrolli infoga tutvuda ning sellega rikuti kaebaja õigusi ja menetlusnorme. On arusaamatu, miks ei pea AJN täitma AJN-i töökorda ja miks ei võimaldatud kaebajal tutvuda korrektselt vormistatud protokolliga, kust oleks näha AJN-i koosseis, kes otsuse tegi. 5) Vastustaja väide, et õigusjärelmi riive kaebaja õigustele on peaaegu olematu, on ebaõige. AJN otsuse p 4 alusel algatati distsiplinaarmenetlus. Distsiplinaarmenetluse algatamine riivab otseselt kaebaja igapäeva tegevust. Samuti kaasneb suurendatud sagedusega kvaliteedikontrollile allutatud audiitorettevõtja järelevalvetasu vastavalt AudS § 108 lg-le 6. Seega ei ole õige ka väide, et otsusest ei teki kaebajale ühtegi rahalist kohustust. 6) Kaebaja on haldusasja menetluse lõpetamisega nõus juhul, kui vastustaja tühistab eelnevalt vaidlustatud otsuse p 4, millega algatati kaebaja suhtes distsiplinaarmenetlus või lõpetatakse distsiplinaarmenetlus distsiplinaarkaristust määramata. Juhul kui vastustaja ei ole nõus distsiplinaarmenetlust lõpetama, siis soovib kaebaja jätkata haldusasja menetlust. Vastustaja arvamust vaidlustatud otsuse mõju ammendumisest kaebaja õigustele tuleb lugeda ennatlikuks. Praegusel ajal ei kuulu otsuse p 4 arutamine halduskohtu menetlusse ning selle õigusjõud on alles. Seega omab vastustaja võimalust kaebaja suhtes distsiplinaarmenetluse jätkamiseks ning seda seetõttu, et ka otsuse p-d 1-3 on kehtivad. Otsuse punktid 1-3 ja nende põhjendused sisaldavad kaebaja suhtes negatiivseid ja põhjendamatuid järeldusi. Järelduvalt ei ole raske prognoosida distsiplinaarmenetluse negatiivset resultaati kaebaja suhtes. Menetluse lõpetamine vastaks ainult vastustaja huvidele ning kaebaja kaotaks võimaluse antud kohtumenetluses kaitsta oma õigusi ja huve otsuse p-de 1-3 osas. Samas langeks vastustajal ära kohustus ja töö otsuse p-de 1-3 sisulisel kaitsmisel.

4(10)

3-22-1910 1) Kõigi valimisse kuulunud töövõttude puhul esinesid audiitorteenuse nõutava kvaliteedi rikkumised. Vastustaja kaalutlused otsuse tegemisel, sh koondhinne „oranž“ on põhjendatud, kuivõrd audiitortegevuse kvaliteedinõuete rikkumised on tõendatud. Samuti, kuna otsus ei riiva kaebaja õigusi olulisel määral, on otsus proportsionaalne. Kaebaja osutused menetlusnormide rikkumisele on vaidluse seisukohalt asjassepuutumatud, kuid ka faktiliselt ebaõiged. 2) Kvaliteedikontrolli menetluskord on reguleeritud AudS-iga (§ 121 lg-d 1, 2 ja 41, § 124 lg 1 p 6, § 136 lg-d 1, 2 ja 5, § 137 lg 1, § 140 lg-d 1, 2 ja 4, § 141 lg-d 1-3, § 142 lg-d 1 ja 2) ning AudS § 136 lg 5 alusel kinnitatud kvaliteedikontrolli korraga (§ 23 lg-d 2 ja 3, § 24, § 25 lg 1, § 27 lg 1, § 28 lg 3 p 1). Eeltoodu lükkab ühemõtteliselt ümber kaebaja väite nagu puuduks normistik, mis reguleerib kvaliteedikontrolli tulemuste liigitamist erinevate värvidega. 3) Kaebaja poolt ei olnud Valma Saeveskit puudutav auditi dokumentatsioon piisav selgitamaks äritegevuse toimimist ja maandamaks väärkajastamisest tulenevaid riske. Kaebaja jättis adresseerimata võimaliku väärkajastamise riski, et äritegevuse protsessis omandatud varad on jäänud asjakohaselt arvele võtmata. Olulised ettevõtte finantsaruandeid puudutavad asjaolud ei olnud selgitatud ja dokumenteeritud. Tegemist on olulise rikkumisega ning kaebaja tegevus oli vastuolus AudS § 46 alusel kaebajale siduvate standarditega. Kaebaja oli jätnud käsitlemata olulised auditeeritava osaühingu varasid, käibeid ja ärilisi eesmärke puudutavad asjaolud. 4) Baltest Mööbel ülevaatuse puhul ei sisaldanud kaebaja koostatud dokumendid olulist tõendusmaterjali periodiseerimise õigsuse kohta, raamatupidamise aastaaruandes esines mitmeid olulisi kaebaja poolt tuvastamata avalikustamise puudusi. Tegemist on sedavõrd oluliste rikkumistega, mis tingisid kvaliteedikontrolli korra § 23 lg 2 p-s 3 sätestatu järgi hinde „oranž“. Kaebaja argumendid ei võimalda järeldada, et otsuses toodu oleks ebaõige. Pigem viitavad seisukohad sellele, et kaebaja jätkuvalt ei adu enda töös esinenud eksimusi. 5) Vandeni Kindlustusmaaklerid ülevaatuse puhul eksis kaebaja oluliselt hinnates ettevõtte nõuete (varade) ja saadud ettemaksete (kohustiste) kajastamist bilansis, luues sellega dokumentatsioonis äriühingu kohta ebaõiged järeldused. Seetõttu väljastas kaebaja vale ning eksitava vandeaudiitori aruande, sest ei tuvastanud et raamatupidamise aastaaruandes on ettevõtte varad ja kohustised olulises summas ülehinnatud ning väärkajastatud. Samuti hindas kaebaja lohakalt ning süvenemata Vandeni Kindlustusmaaklerid nõudeid seotud osapooltele, hinnates üksnes pealiskaudselt, et laenu tagasimaksmise tõenäosus on 100% olukorras, kus see hinnang baseerus üksnes juhtkonna lubadusel ning jättis arvestamata laenusaaja võimekust laenu tagastada, mistõttu polnud kaebaja olulise bilansikirje osas omandatud piisavat tõendusmaterjali laenunõude väärtuse ja võimaliku allahindluse vajaduse osas. Rikkumiste olulisus tingis, et otsuse järgi sai kaebaja töövõtt hindeks „punane“ – audiitorteenuse kvaliteet ei vasta nõuetele, oluline täiustamine on nõutav. 6) Kokkuvõttes, kaebaja rikkumised (ühel juhul tulemus „kollane“, ühel juhul „oranž“ ja ühel juhul „punane“) ei võimaldanud otsuses jõuda järeldusele, et kaebaja rikkumisi võiks hinnata koondhindega „kollane“, mis oleks olnud kaebaja suhtes leebem ning poleks kaasa toonud otsuse resolutsiooni p-s 2 märgitud kvaliteedikontrolli nimisageduse muutmist. Olukorras, kus vähemalt üht kaebaja töövõttu on hinnatud tulemusega „punane“, ei ole võimalik rikkumise olulisuse tõttu jõuda järeldusele, justkui olulisi rikkumisi ei esineks. Kehtiv AudS § 136 lg 5 alusel kehtestatud kvaliteedikontrolli kord sellist järeldust ei võimalda. 7) Vastustaja valitud õigusjärelm on asjakohane ning asjaolusid arvestades proportsionaalne. AudS § 39 lg-test 1 ja 2, § 40 lg-st 1 ja § 41 lg-st 1 tuleneb kaebajale kohustus olla hoolas ja objektiivne. AudS § 45 lg 1 ja § 46 järgi vandeaudiitor peab täitma lisaks AudS-s toodud nõuetele ka Euroopa Komisjoni ning Rahvusvahelise Arvestusekspertide Föderatsiooni (IFAC) sätestatud põhimõtteid ja standardeid, samuti juhinduma eetikakoodeksis ja muudes 5(10)

3-22-1910 vandeaudiitori tegevust reguleerivates dokumentides toodust. AudS § 46 lg 4 järgi, kõigi rahvusvaheliste audiitortegevust reguleerivate normide tõlgendamise pädevus on vastustajal. Välja toodud õigusnormidest järeldub, et audiitortegevusele on seadusandja näinud ette kõrge standardi. Seda eesmärki rõhutab seadusandja ka AudS-i seletuskirjas. Otsusest tulenebki kokkuvõtvalt, et kaebaja ei olnud eelnimetatuga kooskõlas. Vastustaja võib otsuses piirduda üksnes kokkuvõtlikult rikkumisi puudutavate asjaolude väljatoomisega (vt ka Riigikohtu 14.10.2003 otsus asjas nr 3-3-1-54-03, p 36). Vastustaja on põhjendanud, miks ta ei hinnanud kvaliteedikontrolli koondhindega „kollane“ või „punane“. AudS § 141 lg 1 ja kvaliteedikontrolli korra § 23 järgi on vastustajal kaebaja audiitorteenuse hindamisel lai kaalutlusruum ning antud juhul on otsuses jälgitav, mil viisil AJN otsuses märgitud seisukohale jõudis. 8) Kaebaja ei saa otsuse vaidlustamisel tugineda üksnes hinnangutele, et vastustaja on tema tegevusse liigselt sekkunud olukorras, kus kaebaja tegevuse puhul on otsuses välja toodud konkreetsed nõuded ja standardid, millega vastuolus on kaebaja käitunud. Kaebaja on ühelt poolt seotud nõuete ja standardite täitmisega (AudS § 45) ning teiselt poolt allub vastavate nõuete ja standardite täitmise kohta tehtavale järelevalvele (AudS § 136). 9) Olgugi, et kvaliteedikontrolli käigus tuvastati olulised puudused ning kaebaja ei suutnud ka kaebuses esile tuua ühtegi asjaolu, mis viitaks mõnele vastustaja kaalutlusveale, on otsusest tuleneva õigusjärelmi riive kaebaja õigustele peaaegu, et olematu. Otsus ei mõjuta kaebaja õigust audiitorteenust edasi osutada. Samuti ei teki otseselt otsuse tulemusena kaebajale ühtegi rahalist kohustust. Otsuse mõju kaebaja õigustele seisneb üksnes selles, et kaebajal on kohustus analüüsida kvaliteedikontrolli käigus tuvastatud vigu, et nendest oleks võimalik tulevikus hoiduda ning taluda tavapärasemast sagedama nimisagedusega kvaliteedikontrolli. Kumbki nimetatud mõjutustest pole kaebaja jaoks midagi uut – nii 07.01.2020 kui 13.07.2021 tehti kaebaja suhtes kvaliteedikontrolli läbimise otsused ning mõlemal juhul hinnati kaebaja audiitorteenust hindega „oranž“ ning talle pandi samasugused kohustused, nagu seda tehti käesolevas asjas vaidlustatud otsusega. Kaebus ei anna alust järelduseks, et kaebaja rikkumisi arvestades oleks otsuse resolutsioonis toodu tema suhtes ebaproportsionaalne. 10) Kaebaja väited seoses menetlusnormide rikkumisega on asjassepuutumatud, kuid ka sisult ebaõiged. 11) Menetlus tuleb HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel lõpetada. Riigikohus on selgitanud, et HKMS § 152 lg 1 p 4 järgi tuleb menetlus lõpetada ka siis, kui vaidlustatud haldusakt on ammendunud ning ühes sellega on ära langenud õiguskaitsevajadus (otsus nr 3-14-50421). Vaidlustatud otsuse mõju kaebaja õigustele on ammendunud. Vaidlustatud otsuse järgi suurendati kaebaja kvaliteedikontrolli nimisagedust sageduseni kord aastas. Otsusest tulenevalt viidigi kaebaja suhtes läbi uus kvaliteedikontroll. Uue kvaliteedikontrolli tulemusena tegi vastustaja 30.08.2023 otsuse, millega hindas kaebaja audiitorteenuse kvaliteeti tulemusega „kollane“ – audiitorteenuse kvaliteedis esinesid vähemolulised rikkumised, täiustamine nõutav. Kaebaja oli suutnud tema tegevuses tuvastatud eksimuste osas teha parandusi sedasi, et vaidlustatud otsuses vaatluse alla võetud töövõttudele järgnevate töövõttude korral samasuguseid olulisi vigu enam ei esinenud. Kuna kaebaja tegevust hinnati tulemusega „kollane“, on kaebaja suhtes läbiviidava kvaliteedikontrolli nimisagedus AudS § 137 lg 3 järgi uuesti kuus aastat. Järelikult, otsuse tühistamine ei muudaks kaebaja jaoks enam midagi, st kuigi kaebuse eesmärk oli saavutada otsuse tühistamine, st otsusest tulenevate õigusjärelmite ärahoidmine kaebaja jaoks, siis see on juhtunud sõltumata kaebuse menetlemisest halduskohtu poolt. Kokkuvõttes on kaebaja õiguskaitsevajadus ära langenud.

6(10)

3-22-1910

KOHTU PÕHJENDUSED

Riigikohtu 03.12.2021 otsuse nr 3-14-50421 p 21 https://ajn.ee/oigusaktid/korrad

7(10)

3-22-1910 ning annab vajadusel tähtaja meetmete täiendamiseks. Järelevalvenõukogu otsustab meetmete kehtestamise. Järelevalvenõukogul on õigus mõistliku aja jooksul peale meetmete kehtestamist kontrollida nende täitmist (korra §-d 25-27).

Vastustaja 18.11.2022 vastuse lisa 4

8(10)

3-22-1910 Riigikohus on analoogse AJN-i kvaliteedikontrolli osas selgitanud, et „ehkki nõuete asjakohasust ja ka rikkumise olulisust tuleb sõltuvalt asjaoludest igal konkreetsel juhul hinnata, pole AJN otsuses veenvalt ja selgelt põhjendatud, miks tuleb standardite nõuete ebapiisavat täitmist ja vähese skeptitsismi ilminguid pidada olulisteks rikkumisteks. /-/.../-/ Võimalik, et AJN otsuses toodud nõuete rikkumistest mõni vastab olulise rikkumise tunnustele, kuid sellisel juhul peaksid need rikkumised siiski selgelt eristuma kirja pandud rikkumiste hulgast. Kohtu võimalused asuda ise olulisi rikkumisi tuvastama on piiratud, sest haldusakti faktiliste aluste otsimine ei saa suures mahus üle kanduda kohtumenetlusse /-/.../-/ Lisaks on tegemist kaalutlusõiguse alusel tehtava otsusega.“4 Olgugi, et viidatud kaasuses oli vaidlustatud otsus muu hulgas suunatud audiitorbüroo tegevusloa kehtetuks tunnistamisele ja vandeaudiitori kutse äravõtmisele, siis on ka kvaliteedikontrolli korra § 23 lg 2 p-st 3 tulenev hinnang „oranž“ määratletud audiitorteenuse kvaliteedis esinenud „oluliste rikkumiste“ kaudu. Seega saab Riigikohtu seisukohti pidada asjakohasteks ka käesolevas asjas. Kohtu hinnangul ei saa asuda seisukohale, et AJN oleks vaidlustatud 11.08.2022 otsuses veenvalt ja selgelt põhjendanud, mida tuleb kontrollitud kolme töövõtu peale lugeda olulisteks rikkumisteks, mis tingisid kokkuvõttes üldhinnangu „oranž“. Audiitorkogu veebilehel avaldatud abimaterjal audiitoritele „Kutseühendusesisese kvaliteedikontrolli tähelepanekute üldistatud kokkuvõte“5 jagab standardinõuded nende täitmise olulisusest lähtudes kahte ossa, kusjuures olulisemad on need, mille täitmata jätmine viitab märkimisväärsetele puudustele. Vaidlustatud AJN-i otsus sisaldab standardinõuete rikkumiste (s.o osaliselt täidetuks lugemise või mittetäidetuks lugemise) kirjeldusi. Samas ei sisalda AJN-i 11.08.2022 otsus põhjendust, miks ja milliseid rikkumisi tuleb lugeda olulisteks rikkumisteks AudS-i ja kvaliteedikontrolli korra (§ 23 lg 2 p 3) tähenduses. Vastav põhjendus ei nähtu selgelt ka kohapealse kvaliteedikontrolli protokollist, kontroll-lehtedelt, kvaliteedikontrolli aruandest ega otsuse eelnõust6. Vastuses kaebusele on AJN küll lisanud rikkumiste kirjeldustele seisukoha, et tegemist on oluliste rikkumistega7, kuid tegemist ei ole sisulise põhjendusega / kaalutlusega, miks tuleb konkreetseid rikkumisi lugeda olulisteks. Seisukoht vastuses kaebusele ei saa ühtlasi täiendada vaidlustatud otsust. Seejuures on tähelepanuväärne, et AJN loeb vastuses kaebusele olulisteks rikkumisteks ka nt Valma Saeveski töövõtu osas tuvastatud rikkumised, kuigi need hinnati vaidlustatud otsusega „kollaseks“. Hinnang „kollane“ tähendab kvaliteedikontrolli korra § 23 lg 2 p 2 kohaselt, et audiitorteenuse kvaliteedis esinesid vähemolulised rikkumised. Nimetatu süvendab ebaselgust selles, millised rikkumised olid kokkuvõttes olulised rikkumised, s.o üldhinnangu „oranž“ aluseks. Kokkuvõtvalt ei ole AJN eristanud standardinõuete täitmise olulisust ega lähtunud asjaolust, et osa standardinõudeid olid osaliselt täidetud. Sellega on rikutud haldusakti põhjendamise reegleid (haldusmenetluse seaduse § 56 lg-d 1-3) selliselt, et otsuse õiguspärasus ei ole kontrollitav ning otsus tuleb seetõttu tühistada.

Riigikohtu 07.06.2022 otsuse nr 3-19-897 p-d 25-26 https://www.audiitorkogu.ee/est/muud-kasulikku (https://www.audiitorkogu.ee/uploads/Kutseuhendusesisese_kvaliteedikontrolli_uldistatud_kokkuvote.pdf)

Vastustaja 18.11.2022 vastuse lisad 3-6

Vastustaja 18.11.2022 vastuse p-d 15.7, 15.16 ja 15.29

9(10)

3-22-1910

Kaebuse lisa 4 ja kaebaja 21.09.2022 menetlusdokumendi lisa 1

10(10)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.