Täitmine › Sundtäitmise lubamatuks tunnistamine

2-16-11902 nõuetekohase tasumata jätmise korral suunatakse nõue sundtäitmisele täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Ostus saata vabatahtliku täitmise tähtaja möödumisel täitmise korraldamiseks Riigi Tugiteenuste keskusele. Edasikaebamise kord Kostja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumajale kirjaliku kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja peab vastama tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 416 lõigetes 1-3 sätestatule. Kaja esitamisel tuleb tasuda kautsjon vastavalt TsMS §le 142 Rahandusministeeriumi kontole SEB Pank – a/a EE571010220229377229, Swedbank – a/a EE062200221059223099, Danske Bank – a/a EE513300333522160001 või Nordea Bank – a/a EE221700017003510302. Maksete tegemisel märkida selgituse lahtrisse tsiviilasja number ja märksõna „kautsjon kaja esitamisel“.

Menetluse käik Vxxxx Vxxx (hageja) esitas 05.08.2016 kohtule hagiavalduse täiteasjas 047/2003/4896 sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõudes. Tartu Maakohus andis hagejale 10.11.2016.a määrusega menetlusabi riigilõivu tasumiseks ja vabastas hageja riigilõivu tasumisest osaliselt. Kohus võttis hagi 11.11.2016.a määrusega menetlusse. Kostja esitas 26.11.2016 kirjaliku vastuse, milles märkis, et hageja ei ole kunagi vabatahtlikult oma lapsi toetanud. Kohtutäituri poolt laekunud raha annetas kostja vähifondile. Kostja loobub elatisnõudest tingimusel, et hageja ei läheneks kostja lähedastele. 29.12.2016 toimus asjas kohtuistung. Kohus edastas kostjale kohtuistungi kutse, mille kostja sai allkirja vastu kätte 01.12.2016. Kostja ei ilmunud kohtuistungile. Kostja ei teatanud kohtule mitteilmumise mõjuvast põhjusest. Hageja palus asjas teha tagaseljaotsuse. Kohtu seisukoht ja põhjendused TsMS § 410 sätestab, et kui kostja ei ilmu kohtuistungile, muu hulgas eelistungile, teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel kas tagaseljaotsuse, lahendab asja sisuliselt või lükkab asja arutamise edasi. Kui hageja vastavat taotlust ei esita või kui kohus taotlust ei rahulda, lükkab kohus asja arutamise edasi. 29.12.2016 toimunud kohtuistungile ilmus üksnes hageja, kes palus tagaseljaotsuse tegemist, sest kostja puudus kohtuistungilt. Kohus rahuldas taotluse. Kohus leiab, et kuna ei esine TsMS § 407 lg-s 5 nimetatud asjaolusid, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise, on võimalik teha asjas tagaseljaotsus, millega tuleb hagi õiguslikult põhjendatud ulatuses rahuldada. TsMS § 444 lg 3 alusel jätab kohus otsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p-le 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 154 lg 2 kohaselt on lapse ülalpidamise kohustuse täitmise nõude aegumistähtaeg kümme aastat iga üksiku kohustuse jaoks.

2-16-11902 TsÜS § 157 lg 1 näeb ette, et jõustunud kohtuotsusega tunnustatud nõude, samuti kohtulikust kokkuleppest või muust täitedokumendist tuleneva nõude aegumistähtaeg on 10 aastat. Lg 2 kohaselt hakkab aegumise tähtaeg kohtuotsuse jõustumisest või muu täitedokumendi väljaandmisest, kuid mitte enne nõude sissenõutavaks muutumist. Kohus tegi kindlaks, et hagejalt mõisteti Jõgeva Rajooni rahvakohtu 23.12.1986.a otsusega tsiviilasjas nr 2-50-86 välja elatis kostja kasuks laste ülalpidamiseks kuni laste Vxxxx ja Hxxxx Mxxxxxxx täisealiseks saamiseni (Vxxxx Mxxxxxx xxxxxxxxxxxja Hxxxx Mxxxxxx xxxxxxxxxx). Jõgeva Maakohtu 11.10.2002.a otsusega kriminaalasjas nr 1-146/02 mõisteti välja elatise võlgnevus 31 950,70 krooni. Eelnimetatud otsuse tegemise ajal ei olnud Hxxxx Mxxxxxx veel täisealiseks saanud, mistõttu lisandus igakuine elatise nõue Hxxxx Mxxxxxxxxxäisealiseks saamiseni. Jõgeva Maakohtu 11.10.2002.a kohtuotsus jõustus 01.11.2002 (t lk 100-101). Aprillis 2003 anti mõlemad kohtuotsused täitmiseks kohtutäitur Ivi Kalmetile. Kohtutäituri poolt edastatud vastusest nähtus, et 06.07.2016.a seisuga oli elatise võla jääk 1173,89 eurot, kohtutäituri tasu jääk 16,18 eurot ja täitekulud 11,51 eurot, kokku 1201,58 eurot. Seega toimub nimetatud otsuste alusel jätkuvalt täitemenetlus. Kohus on seisukohal, et Vxxxx Mxxxxxxx suhtes algab aegumise tähtaeg kulgema Jõgeva Maakohtu 11.10.2002.a otsuse jõustumisest, kuna tema oli selle tegemise ajal täisealine ning nõue aegus seega 01.11.2012.a. Kuivõrd HxxxxxMxxxxxxxei olnud Jõgeva Maakohtu otsuse tegemise ajal täisealine, aegus kohtuotsustest tulenev nõue nn võla suhtes samuti 01.11.2012.a, kuid alates 11.10.2002 tema suhtes tasumisel kuulunud elatise nõuded aegusid igakuiselt osadena (sest elatist tuli tasuda igakuuselt). Viimase nõude osa aegus 10 aastat pärast Hxxxx Mxxxxxxx täisealiseks saamist- so xxxxxxxxxx, sest täiselaiseks saades lõppes ka ülalpidamisnõude realiseerimise õigus. Seega aegus nõue lõplikult 0xxxxxxxxx.a. Tulenevalt eeltoodust leiab kohus, et Jõgeva Rajooni Rahvakohtu 23.12.1986.a kohtuotsusest tsiviilasjas nr 2-50-86 ja Jõgeva Maakohtu 11.10.2002.a kohtuotsusest kriminaalasjas nr 1146/02 tulenevad nõuded on aegunud ning kohtuotsuste alusel täiteasjas nr 047/2003/4896 tulenev sundtäitmine tuleb lubamatuks tunnistada. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TMS § 221 lg 4 kohaselt jäävad hagi rahuldamise puhul täitekulud sissenõudja kanda. Käesoleval juhul rahuldas kohus hageja poolt esitatud hagiavalduse. Kohus leiab, et menetluskulud tuleb jätta kostja kanda. TsMS § 174 lg 2 alusel määrab kohus kohtuotsuses kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Hageja tasus riigilõivu 10 eurot. Ülejäänud osas, s.o 290 euro ulatuses, vabastas kohus hageja 10.11.2016.a määrusega riigilõivu tasumisest hagiavalduse esitamisel. TsMS § 190 lg 3 sätestab, et menetluskulud, mille kandmisest hageja on vabastatud või mida hageja võis tasuda osamaksetena, mõistab kohus hagi rahuldamise korral kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga, sõltumata sellest, kas ka kostja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel. Sama kehtib hageja poolel menetluses osalevale kolmandale isikule menetlusabi andmise kohta, kui hagi rahuldatakse.

2-16-11902 Käesolevalt jätab kohus menetluskulud kostja kanda. Hageja poolt tasutud 10 eurot tuleb kostjal tasuda hagejale ning riigilõiv 290 eurot, mille maksmisest hageja oli vabastatud, tuleb kostjal tasuda riigi tuludesse. /allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.